Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus. Laupäeval, 5. oktoobril saab terve päeva jooksul jälgida lindude rännet Põõsaspea neemel Läänemaal. Oodata on kauride, laglede ja partide hoogsat rännet. Juhendab ornitoloog Margus Ellermaa. Pühapäeval, 6. oktoobril kella 9.00–10.30 saab linde vaadelda Pärnu linnas Mai tornis ornitoloogi Eedi Lelovi juhendamisel. Osalemine on tasuta. Palume riietuda vastavalt ilmale, soovitame kaasa võtta binokli, märkmiku ja pliiatsi, sooja joogi.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal 26. korda ning kaasa löövad inimesed enam kui 40 riigis. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.

EuroBirdwatchi peakorraldaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee
www.eurobirdwatch.eu

eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon otsustas toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Tänaseks on eTwinning kasvanud Euroopa suurimaks õpetajate kogukonnaks, kaasates üle 580 000 õpetaja pea 40st riigist. Eestis koordineerib eTwinningu tegevust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid
• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• Narva lasteaed Põngerjas on eTwinningu lasteaed

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“

Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.

Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.

Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.

Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs. 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs. 2%.

OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.

Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Õpetajaameti tippkohtumisel tunnustati Eesti haridussüsteemi terviklikkust ja läbimõeldust

Ingliskeelne lühend STEAM tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. Selline õpe muutub aina olulisemaks ning esimesi teadmisi selles vallas jagatakse juba lasteaias. Seepärast on aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles.

Sõna eestindamiseks kutsuvad Hariduse Infotehnoloogia SA, Tallinna Ülikool, Heateo Haridusfond, Insplay ja LEGO Education ellu sõnavõistluse ehk sõnause. Ettepanekuid eestikeelse vaste leidmiseks saab teha leheküljel https://sonaus.insplay.ee.

Haridusfondi idee algataja ja Bolti asutaja Martin Villig ütles, et sõnakonkursi suurem eesmärk on teadvustada STEAM-õppe aina kasvavat tähtsust. “Heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust on STEAM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti,” selgitas Villig.

Arendavaid mänge ja mänguasju maale toova Insplay tegevjuhi Andres Sireli sõnul on küsimus mõtteviisi muutuses ja teadvustamises, et STEAM-õpe pole järjekordne mööduv trend, vaid kaasaegse elu paratamatu nõue. “Reaalainete õppimine peab olema loovam ja lõbusam, lapsed peavad saama ise midagi päriselt valmis teha, näiteks robootika- või miks mitte kunstiringides,” rääkis Sirel. “Praktilisel ja avatud viisil õppimine valmistab last eluks paremini ette, sest tänapäeva töö nõuab tehnoloogiapädevust, loovat lähenemist tööülesannetele ja häid tiimitöö oskusi.”

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste ütles, et STEAM ainete lõimitud õppimine ja õpetamine digivahendeid kasutades on reaalsus, millest ei saa kõrvale jätta ühtegi õpilast ega õpetajat. "Seetõttu oleme ka ülikoolis loomas vastavat uurimislaborit, mis toetab tõenduspõhist arusaama sellise õppeprotsessi mõjust õpilaste õpitulemustele, aga ka heaolule," sõnas Leoste.

Konkurss kestab 9. septembrist 13. oktoobrini. Konkursile esitatud uudissõnade hulgast valib parimad välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Heateo Haridusfondi, Insplay, HITSA, Eesti Teadusagentuuri, Teadushuvihariduse Liidu ja SA Hariduskiirendi esindajad.

Konkursi peaauhind on programmeeritav LEGO robot Insplaylt. Samuti annab Bolt ühele väga hea sõnakandidaadi esitanule 70 eurot sõidukrediiti. Lisaks saavad väiksemaid temaatilisi auhindu ja teadmise eesti keele arengule kaasa aitamisest veel mitmed äramärgitud.

Tulemused avalikustatakse 25. oktoobril Tallinnas toimuval iduEDU haridusfestivalil.

Konkursi kohta leiab rohkem infot ja sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Coding Express progerongi tuur 

Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ja seda saab kasutada kuue kuu jooksul.

„Haridusstipendiumiga tunnustame meie suurepäraseid kogenud õpetajaid ja tugispetsialiste. Ütleme sellega aitäh tehtud töö eest ning pakume võimalust pühendada pool aastat iseenda ja oma valdkonna arendamisele,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta märkis, et on suur rõõm näha, kui sisukalt ja mitmekülgselt on senised stipendiaadid oma vaba semestrit kasutanud.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad stipendiumi toel vaba semestri, mida kasutada näiteks õppetöös ja praktikal osalemiseks, koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või tööks hariduspoliitika kujundamisel.

 Mullu esimest korda välja antud stipendiumi said Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise, Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog  Kristel Lempu ja Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar.

Mitmekülgsed kasutusvõimalused

„Haridusstipendium andis suurepärase võimaluse esitada endale väljakutse ja teha midagi argirutiinist erinevat,“ rääkis Lempu. Stipendium andis võimaluse keskenduda sellele, mida ta varem on teinud igapäevatöö kõrvalt, näiteks kirjutada lastele lugemise õppematerjale. „Kirjutasin lasteraamatuid ja noortenäidendi, käisin kolleegi juures praktikal, lugesin palju, õppisin digipliiatsiga joonistama, reisisin, kogusin inspiratsiooni, jõudu, tervist, päikest ja sõpru. Ja kirjutasin iga päev üles kõik, mida ma tegin. Ikka selleks, et elu aeg auga mäletada, kuidas kasutasin ära mulle osaks saanud võimalust.“

„Tänu haridusstipendiumile sain pool aastat keskenduda uuringutele, mille eesmärk on pakkuda õpetajatele võimalusi tõenduspõhiselt oma tööd analüüsida,“ sõnas Saar. Ta arendas ja katsetas tööriistu, mille abil õpetajad ise oma tunni kohta teavet saavad koguda, näiteks salvestada tunnitegevuste logi või küsida õpilaste tagasisidet.

„Võrreldes kogutud andmeid õppijate edasijõudmisega aines, saab õpetaja hinnata oma õpetamisstrateegiate tõhusust ja sobivust ning vajadusel planeerida muudatusi. Samuti aitab andmete kogumine ja analüüsimine uuenduslikel õpetajatel võrrelda uute õpetamismeetodite vastavust seatud eesmärkidele,“ selgitas ta. „Vaba graafik andis mulle võimaluse uurimusele keskenduda ning kohtuda paljude õpetajatega üle vabariigi,“ lisas Saar.

Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumise toetamine, kaasava hariduse rakendamine ning digipedagoogika rakendamine.

Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad

Allikas: HTMi pressiteade

Minister Mailis Repsi tervituse täistekst:

Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!

1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.

Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi. 

Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.

Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse,  tunnustatakse ja väärtustatakse.

Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et „ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased“.

Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Eestit tuntakse välismaal digitaalse võlumaana, kus kasvavad üles helgete ajudega leiutajad. 11 lasteaeda üle Eesti annavad sellesse eduloosse oma panuse Coding Express progerongi tuuri kaudu.

Insplay kutsub osa võtma Coding Express progerongi tuurist, kus saab tutvuda uue LEGO Education komplektiga, mis õpetab programmeerimise ABC-d 2-5aastastele lastele. Programmeerimine on uus kirjaoskus, mille arendamisega tuleks alustada juba varakult. 

Coding Expressi komplekti tuum on LEGO DUPLO klotsid ning mootori ja värvianduriga progerong. Kui lapsed ehitavad väikestes tiimides valmis rongi ja rongiraja, äratavad nad kaadervärgi ellu eri värvides aktiivklotsidega. Need aitavad lülitada sisse ja välja näiteks rongi tulesid ning muudavad rongi suunda. Kuid enne ehitustööga pihta hakkamist peavad lapsed mõtlema, mida peaks rong kõigepealt tegema? Täpselt nii nagu programmeerija mõtleb enne tööga alustamist välja, kuidas programm peaks käituma ja mis funktsiooni täpsemalt täitma.

Progerongi päevad toimuvad 17.-27. septembrini. Toimumiskohtade info ja registreerumine Insplay kodulehel. 

Allikas: Insplay info.

Samal teemal:

• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid
• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid

Venekeelsetesse lasteaedadesse jõuab rohkem eestikeelseid õpetajaid, eesti keele e-õppe võimalusi on rohkem kui kunagi varem ning digipööret suuname terviklikult, alates koolide IT taristute uuendamisest ja seadmetega varustamisest kuni e-õppevara loomise ja kasutajate digipädevuste suurendamiseni. Koolirahu kindlustamiseks tõhustab riik kiusuennetusprogrammide elluviimist ja annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. 

Kooliaasta 2019/2020 tähtsamate tegevuse ülevaade

Minister Mailis Reps märkis, et fookuses on eesti keele õpetamine lasteaedades, mullu alustatud ja edukaks kujunenud projekti laiendatakse ning tuuakse veelgi rohkem eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse. "Suurendame jõuliselt ka eesti keele e-õppe võimalusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt," ütles Reps. Ta lisas, et koolide uuenevad IT taristud, koolidesse jõudvad nutikad seadmed ja suurenev digiõpikute valik aitavad hoogsalt nüüdisajastada õpikeskkonda, mis omakorda suurendab õpilaste heaolu. "Tuleb digipöörane aasta. Samas paneme rohkem rõhku koolirahu kindlustamisele, et kõigil oleks koolis hea olla."

Riik toetab turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse. 

Septembris jõustuv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. Põhjendatud kahtluse korral võib kontrollida õpilase kotti või kappi ning võtta keelatud esemed või ained hoiule.

Digipöörde suunamisel peab ministeerium oluliseks terviklikku lähenemist ning tähelepanu all on nii koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine kui ka kasutajate digipädevuste suurendamine. 

Sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, 2021-2022 ülejäänud. Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad. Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid. 

Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on 4-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega. 

Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Septembris valmib eesti keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe tasuta kursus Keeletee, mis võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele Keeleklikk.

Muud olulisemad teemad

Eestis on rohkelt uusi ja renoveeritud haridustempleid. 

Kaasajastatud keskkonnas alustavad tööd kaheksa põhikooli: Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Alustaval Kohtla-Järve riigigümnaasiumil on uus õppehoone. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning 2020. aasta algul Tartu Ülikooli Delta keskus. Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus algab 2020.
Õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud. 

TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi: 13% vs 26%. Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40% koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid.
Alusharidus saab uue õppekava. 

Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus.
Väärtustame lasteaiaõpetajaid ja oleme töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.
Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses. 

Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama Riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle.

Kutseõppurid saavad tuge endale sobiva haridustee leidmisel. Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.
Põhjalikult ettevalmistatud kõrgharidusseadustik jõustub. 

Uuenenud seadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.
Täiskasvanuharidus on populaarsem kui kunagi varem. 

Oleme jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7% 25-64aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

21. ja 22. augustil toimub Pärnus konverentsikeskuses Strand eTwinningu suvekool. 

Tänavuse suvekooli fookuses on tehnoloogiatrendid hariduses: millised on tähtsamad haridust mõjutavad uued tehnoloogiad, kuidas neid hariduses kasutada ja mil moel eTwinningu projektidesse kaasata.

Samuti uurime lähemalt, kuidas õpiprojektidesse põimida eTwinningu aasta teemat demokraatlikust osalemisest. Kuuleme, mida uut pakub Erasmus+ ning jagame kogemusi ja häid näiteid viimase aasta projektidest. 

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli saab registreerida eTwinningu õpetaja, kes on osalenud projektitöös 2018/2019. õppeaastal.

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Toredad päevad ja õuesõpe Valmieras
• Võidu tõi projektipartnerite ja õpilaste tubli koostöö 

Suveakadeemia esimese- päeval jagavad oma kogemusi viimasel ajal silmapaistnud keskkonnaaktivistid ja ekspertühenduste esindajad. Osalejad saavad teada, kuidas iga inimene saab end keskkonnakaitse teemadel kuuldavaks teha ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. Arutleme, kas keskkonnahariduses oleks vaja rohkem mässajaid ja kuidas seda teha nii, et sellest kasu oleks.

Teisel päeval on kavas vabas vormis kogemuste jagamise õpitoad. Igaüks, kes soovib teistega jagada oma teadmisi, oskusi, muljeid ja kogemusi, saab registreerimisel teada anda soovist õpituba läbi viia. Ootame 45–90 minuti pikkuseid praktilisi õpitubasid, mänge, loodusretki, vaatlusi, katseid, lugude jutustamisi, väitlusi ja muus formaadis tegevusi. Eriti teretulnud on keskkonnaaktivismiga seotud tegevused.

Pärast ametlikku programmi saavad osalejad külastada Väätsal asuvat jalgrattamuuseumi, Paides toimuvat Arvamusfestivali või korraldada ise vaba aja tegevusi. Soovijatele pakume majutust Väätsa koolis ka teiseks ööks.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 9.–10. augustil Väätsa mõisas ja põhikoolis Järvamaal. Vaata kava. Registreeruda saab 5. augustini veebivormi kaudu: https://forms.gle/QjWnmJqsQgqTrssh7.

Osalustasu 20 eurot sisaldab programmi, põrandamajutust koolimajas ja toitlustamist. Lisatasu (20 eurot) eest saab broneerida majutuskoha külalistemajas Vana Tall. Osalustasu maksmine kinnitab lõplikult ka registreerumise.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud keskkonnahariduse spetsialistid, õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, noorsootöötajad, keskkonnaorganisatsioonide töötajad ja liikmed, tudengid ja teised huvilised.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/
www.keskkonnaharidus.ee/

Foto: Unsplash, Danielle Macinnes