Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod. Õpilaste peamiseks ideeks oli, et köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed. 

Konkursi projektijuht Käroliin Andrejeva sõnul pakkusid õpilased veel välja, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. „Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad.“ 

Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii tööde ideede kui teostuse poolest väga kõrge, oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. „Saime hulga pilte puuviljadega,“ nentis projektijuht. 

Konkursi teema oli suunatud köögiviljadele, sest nende söömisega on suuremaid probleeme kui puuviljadega. „Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise,“ lisas Andrejeva. Siiski jäi õpilaste töödest peamise sõnumina kajama, et köögiviljade söömine toob hea tervise, teeb tugevaks ja vastupidavaks. 

Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksnder Puškini kooli ja Tallinna 32. Keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe Kooli 7. klassi tehtud videole.

Algklasside vanusrühma võitjad: 

I koht - Kellart Lepik, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

II koht - Edgar Vaikšnoras, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

III koht - Karoliina Karu, Paikuse Põhikool, 4.a klass

Põhikooli vanusrühma võitjad: 

I koht - Liisbet Karjel, Tallinna 32. Keskkool, 9.b klass 

II koht - Heidy Veroonika Ilisson, Tallinna 32. Keskkool, 9.a klass 

III koht - Liisa Lekko, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass

Parim video:  Mikitamäe Kool, 7. klass

Žürii poolt äramärgitud tööd: 

Algkooli vanuserühm
Daryna Lymar, Tartu Aleksander Puškini kool, 4.a klass
Alina Molokina, Paikuse Põhikool, 3.c klass
Anne-Mai Kruutmann, Tamsalu Gümnaasium, 4.b klass
Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium, 3.a klass
Ave Urb, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Angelina Loomus, Loksa Gümnaasium, 3.a klass
Keitrin Seene, Kunda Ühisgümnaasium, 1.a klass
Elisabeth Mucker, Türi Põhikool, 2.c klass
Kermo Kaljas, Türi Põhikool, 2.c klass
Miia-Lotta Siliksaar, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass

Põhikooli vanuserühm
Liisu Lilles, Lümanda Põhikool, 6. klass
Karoli Vainumaa,  Tallinna 32. Keskkool 9.a klass
Johanna Mänd, Viljandi Jakobsoni Kool, 5.a klass
Hannah Caroliina Uibo, Audentese Erakool, 6.a klass
Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Alina Maria Viik, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass
Kirke Paabo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Riina Annusvere,  Paikuse Põhikool, 6.c klass
Kärt Heinvere,  Pelgulinna Gümnaasium, 9.ak klass

Žürii poolt äramärgitud videod
Muraste kool, 1.a klass
Kurtna Kool – 6.-9. klass 
Kuressaare Gümnaasium, 10. klass
Kohtla-Järve Gümnaasium, 8. klass 
Peetri Lasteaed-Põhikool, 9. klass
Suure-Jaani Kool, 3.a klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass 
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tartu Tamme kool, 5.c klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel. 

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.  

Konkurss toimus kümnendat korda.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte terviseteemalisi projekte iseloomustab nutikus
• Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 840 klassi

eTwinningu aastakonverentsi läbivaks teemaks oli digitaalne kodakondsus ja digitaalsete kodanike kasvatamine. Digitaalne kodakondsus on meie ajastu kontseptsioon – enamikel inimestel on identiteet ja elu veebis samamoodi nagu reaalses maailmas. Konverentsil uuritigi, kuidas tõsta koolide teadlikkust digivaldkonnast ning mil moel olla valmis digitaalseks tulevikuks.

Lisaks loengutele said osalejad valida ligi 30 praktilise töötoa vahel, kus põhirõhk oli uute põnevate töövahendite, õppmaterjalide ja meetodite tutvustusel ning parimate praktikate jagamisel. Ikka selleks, et koju tagasi minnes oleks värskeid ideid ja uusi vahendeid, mida ise kasutada ja teistega jagada.

Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsil. Foto: Kristel Einaste-Lukk

Kõik algab headest õppematerjalidest

Töötoas „Open Educational Resources“ oli juttu avatud õppematerjalidest, Creative Commons (CC) litsentsidest ning Learningapps keskkonnast. Avatud õppematerjalide kohta on väga palju erinevaid definitsioone, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on õppematerjaliga (pilt, animeeritud objekt, mäng, tunnikava, video, test jne), mis on digitaalne, avatud sisulitsentsiga, tasuta või väikeste mööndustega (CC-litsents) kasutatav.

Töötoas osales Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere: „Oluline mõte minu jaoks oli see, et lisaks avatud materjalide leidmisele peaks neid ka ise looma. Avatud materjale tuleb juurde vaid siis, kui me neid ise loome. Üks osaleja Soomest ütleski, et me oleme saanud veebist nii palju, et meil on lausa kohustus tagasi anda. Nii et jagame julgemalt oma loomingut.“ Evely Siimsoo Türi Põhikoolist lisab: „Aga kui jagada, siis targalt ning selleks tuleks oma töödel kasutada CC litsentse. Õpilastele tuleks sellest rohkem rääkida ning ka koolis kodutööna lasta koostada pilte või videot sisaldav lehekülg või esitlus ning lisada sellele CC litsents. Õpilastele peab selgitama kasutamise ja jagamise reegleid.“ Viitamise kohta leiab materjali siit: http://openattribute.com/.

Avatud õppematerjale saab kasutada näiteks programmeerimise õpetamiseks. Töötoas „Introduction to digital creation and coding for all“ räägiti lähemalt sellest, mida tähendab programmeerimine koolitunnis ja kuidas õpetaja teemaga algust võiks teha. „Selle töötoa teemast olin põgusalt kuulnud, kuid isiklikult programmeerimisteemaga kokku puutunud polnud. Tundus olevat vaid arvutiõpetajate pärusmaa, kuid sai natuke selgemaks ning pisut omasemaks,“ ütleb Evely Siimsoo. Selgus, et teemat võib käsitleda ka ilma IKT vahenditeta, selleks on vaja vaid veidi loovust ja nutikust. Häid ideid selleks leiab siit: http://csunplugged.org/.    

Mänge ja õppevahendeid programmeerimise õpetamiseks leiab siit:

• www.menti.com
• scratch.mit.edu
• http://www.kodugamelab.com/
• http://www.catrobat.org/
• http://appinventor.mit.edu/
• http://makeymakey.com/

Digiajastu toob kaasa uued õppemeetodid

Õpitoas „Using media to flip your classroom“ tutvustati, kuidas muuta õpilased passiivsetest tarbijatest aktiivseteks tegutsejateks ümberpööratud klassiruumi meetodil.

Meetodil on kaks faasi: töö kodus ja koolis. Õpilased peavad kodus õpetaja poolt loodud teemakohased loengud ja videod läbi töötama, õpetaja ja kaaslastega saab online’is uuritavat teemat arutada ja vajadusel küsimusi esitada. „Selline tööjaotus tagab, et tundi tulles kasutatakse aega efektiivselt,“ ütleb töötoas osalenud Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Ere Tumm.  „Tavapärased rollid õpilane-õpetaja on ära vahetatud. Õpetaja roll on olla vaatleja-kuulaja, õpilaste ülesandeks on aga kodus ettevalmistatud materjali jagamine ja seletamine kaaslastele.“ Kodus uuritud materjalide omandamist ja nendest arusaamist kontrollitakse erinevate tegevuste kaudu: grupitöö, ettekanded, debatid, diskussioonid, eksperimendid, posterid jne.

Kasulikke linke videotele jm õppematerjalidele leiab siit:
•    Kreeka hariduslik lühivideokogumik;
•    Rahvusringhäälingu videod ja saated Euroopast alates 1950. a.
•    Learning Resource Exchange;
•    Open Discovery Space;
•    Ted Talks;
•    Avasta 53 604 838 kunstiteost, artefakti, raamatut, videot ja heli kogu Euroopast.

Oma tundide salvestamiseks saab kasutada järgmisi keskkondi: https://www.panopto.com/, http://www.mhhe.com/tegrity/, https://www.techsmith.com/camtasia.html, https://www.screenr.com/. Õpetaja saab oma salvestatud tundidele ka küsimusi lisada: https://www.blubbr.tv/.

Lapsed veebis – turvaliselt!

Üha enam räägitakse sotsiaalmeediast ka kooli ja õppetöö kontekstis. Konverentsi avakõnes tõi Emma Mulqueeny välja tõsiasja, et 1997. aastal ja peale seda sündinud noored on kasvanud sotsiaalmeedia keskel ning see on neid mõjutanud rohkem, kui arvatagi oskame. Töötoas „Use of social media in learning“ arutleti sotsiaalmeedia kasutusvõimaluste üle õppetöös ning selle näitlikustamiseks koostasid osalejad ajaloolistele isikutele sotsiaalmeedia profiile (Twitteris, Facebookis, Instagramis, Infographicsis). Hea mõte, mida ka oma õpilastega katsetada! Lähemalt saab töötoa materjalidega tutvuda siit.

Lapsed on järjest enam veebis, mistõttu on eriti oluline on see, et täiskasvanud suunaks lapsi ja noori turvalisele internetikasutusele. Töötoas „Better Internet for Kids: Help your students to grow-up online“ rääkis Sabrina Vorbau sellest, mida tähendab olla digi(taalne)kodanik - mis teda iseloomustab, millised võimalused ja väljakutsed see kaasa toob. Töötoas osales Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetaja Piret Strömberg, kes toob jällegi välja selle, et sotsiaalmeedia on noortele ülioluline ja see seab teatud ootused ka õpetajale: „Mõtlema jäin, kuidas lastele paremini selgeks teha millist infot võtta, millist jätta, mida veebis teha ja mida mitte.“

Lisainfot internetiturvalisuse teemal leiab siit: esafetylabel.eu; webwewant.eu.

Võitlus kiusamise vastu algab koolist

Lisaks internetiturvalisuse küsimusele tõstatati konverentsil ka kiusamise temaatika ning arutleti selle üle, mida saaks õpetaja teha selle vähendamiseks. Töötoas „Enable against bullying“ tutvustati kiusamise mõistet ja arutleti, millist käitumist saab pidada kiusamiseks ja millist mitte. „Osalejatele anti ülevaade hiljutisest kiusamise kohta tehtud uurimusest, millest selgus, et kiusajatel jääb tihti vajaka empaatiavõimest,“ selgitab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks. „Seoses sellega tuleks teha õpilastega tööd nii nende endi emotsioonide kui ka teiste inimeste tunnete mõistmisega.“ Selleks sobivad järgmised keskkonnad:

• http://asoftmurmur.com;
• www.noisli.com;
• http://defonic.com;
• http://pixabay.com;
• http://addtext.com;
• http://gifmake.com;
• www.onemotion.com/flash/sketch-paint.

Marika Viks toob välja ka väga hea kiusamisvastase nipi - „Hambapasta võistlus“. Tegevust saab läbi viia igas klassis ning selle tulemusena mõistavad õpilased, milline mõju on nende sõnadel. „Selleks tuleb kutsuda klassi ette kaks õpilast. Mõlemad saavad enda kätte väikese hambapasta tuubi. Õpilaste ülesanne on pigistada hambapasta tuubist välja nii kiiresti kui võimalik. Kui see tehtud, tuleb neil saada hambapasta taas tuubi tagasi,“ õpetab Marika. „Loomulikult ei ole see võimalik. Selle abil saab õpilastele selgitada, et sama on ka sõnadega. Sa ei saa võtta oma sõnu tagasi, kui sa oled need kord välja öelnud.“

Rahvusvaheline projektitöö – planeerimine ja hindamine

Et eTwinningu keskne osa on projektitöö, siis pöörati konverentsil eraldi tähelepanu ka projektitöö planeerimisele ja hindamisele ning tutvustati 2016. aasta parimaid eTwinningu projekte.  

Töötoas „Project planning step by step“ räägiti lähemalt projektitöö läbiviimisest. Selleks moodustati rühmad, kellele jagati loosiga õppeaine, milles ühine projekt luua. „Meeldis, et lühikese ajaga loodi reaalne projekt, mida võiks kohe ellu viia. Tore ja hea oli see, et taimer luges minuteid iga projektietapi juures ning kuna oma projekti tuli lõpuks ka esitleda, siis viilimist ei olnud ning kõik panustasid etteantud aja raames maksimaalselt. Tulemuseks oli see, et esialgu ebamugavast teemast sündis midagi huvitavat ning inspireerivat. Töötuba andis positiivse tõuke edaspidistele projektidele,“ rõõmustab Evely Siimsoo.  

„Projektide planeerimisel võiks lähtuda KISS põhimõttest ehk Keep It Short and Simple,“ lisab Margit Laidve Luunja Keskkoolist ning toob välja olulisemad aspektid, millele projekti planeerimisel tähelepanu pöörata:

• miks üldse alustada rahvusvahelise projektiga;
• hetkeolukord;
• tehnilised võimalused;
• õpilaste huvid;
• kasutegur õpilaste jaoks;
• milliseid oskusi tahame õpilaste puhul arendada.

eTwinningu projektide dokumentatsiooni ja hindamisprotseduuri kohta andis häid nippe töötuba „Effective evaluation and documentation of a Project“. „Tähtis on meeles pidada, et kõik tegevused, mida projekti käigus läbi viiakse, peavad saama kajastatud (nt projekti päevikus) ning hindamisprotsessi ei jäeta mitte ainult projekti lõppu, vaid tehakse ka projekti vahehindamisi,“ rõhutab Ere Tumm. „Projekti plaan peaks olema täpne ja konkreetne, peamised eesmärgid selgelt välja toodud.“ Suureks abiks plaanitud tegevuste elluviimisel on projekti kalendrist, kus on kuude kaupa plaanitud tegevused jms koos tähtaegadega välja toodud.

Mõned kasulikud tööriistad projektitöö planeerimisel ja läbiviimisel:

• Küsitlused ja hinnangud (nt koheselt pärast mingit tegevust);
• Ajagraafiku/kalendri koostamine;
• Hääletamiskeskkonnad: www.tricider.com, www.dotstorming.com;
• Õpilaste tagasisideküsimustik;
• Õpilased saavad lindistada oma häält/kommenteerida tegevust;
• Projekti tulemuste dokumenteerimine;
• Hindamiskriteeriumide koostamine;
• Projekti jooksul läbi viidud tegevuste dokumenteerimine.

Õppimine parimatest praktikatest

Ja lõpetuseks üks vahva näide hästi õnnestunud projektist. Töötoas „eTwinning in Practice“ tutvustati 4-11aastaste õpilastega läbi viidud ning ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud projekte. Üks tänavustest võidutöödest - „Looking for Beau and Delfi“ - on kogu koolipere ühendav koostööprojekt, kuhu on lisaks õpetajatele kaasatud ka lapsevanemad. Tegevuste kavandamises ja teostamises oli väga suur roll õpilastel – alates projekti logo kavandamisest ja selle valimisest hääletamise teel. „Projekti autorid esinesid väga emotsionaalselt, sealt oli õppida just esinemiskunsti!“ toob välja töötoas osalenud Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi. „Projektis on väga palju põnevaid, õpetlikke tegevusi, kust oleks häid ideid noppida kõigil. Näiteks vahakujude muuseum, kus õpilased olid eelnevalt ehitanud maketid Euroopa tähtsamatest vaatamisväärsustest, Euroopa lippudest maskid, kalender, raamat (nii mõlema partneri emakeeles kui inglise keeles), potitaimede ümber lamineeritud kultuurimonumentide joonised jm.“ Vaata projekti kohta valminud videoklippi siit:

Konverentsi avaesineja Emma Mulqueeny rääkis tänapäeva noorte mentaliteedist ja suhtest sotsiaalmeediasse, ettekandest saab lähemalt lugeda SIIT.

Digipädevuse mõiste ja selle rakendamine kunstitunnis on suhteliselt uus nähtus. Mida ütleb riiklik õppekava selle kohta?

Kunstiaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes eesmärgipäraselt. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas. Suurendatakse teadlikkust digivahendite rakendamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest.

Digipädevuse mudel selgitab kunstiõpetajale, millised on tähtsamad aspektid IKT rakendamisel õppetöös:

- Info haldamine ehk digitaalse teabe eesmärgipärane otsimine, sirvimine, hindamine, salvestamine ja taasesitamine kunstitunnis. 

Kunstitunnis võib sageli näha, et just õpetaja on see, kes jagab nii tekstilist jui ka visuaalset infot kas salidiesitlusega või mingis muus vormis. Piltide näitamine arvutist ekraanile ei ole IKT otsene ja aktiivne kaasamine õppeprotsessi. Oluline oleks, et seda teeb õpilane ise õpetaja suunamisel.

- Suhtlemine digikeskkondades ehk teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel. 

Kunstitunnis on seda hea saavutada aruteludes ja rühmatöödes. Näiteks võiksid õpilased otsida teatud kunstimõisteid, neid jagada kaaslastega teatud keskkondades.

- Sisuloome ehk digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine. 

Antud aspekt võimaldab kõige paremini luua õpilasel uuritud digitaalse materjali põhjal uut. Siinjuures peaks jääma õpetaja vaid delikaatseks suunajaks ja soovitajaks.

- Turvalisus ehk identiteedi, tervise ning keskkonna kaitsmine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaline ning kestlik kasutamine. 

Kuna kunstiõpetaja kasutab peamiselt info jagamisel ja töötlemisel visuaalset keskkonda, siis on kõikidest ohtudest rääkida mitte vajalik vaid kohustuslik.

- Probleemilahendus ehk vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuse arendamine. 

Teatud uutmoodi lahendusi ja vajadusi ei ole enam võimalik realiseerida ka kunstitunnis üksnes pliiatsi, pintsli või paberiga. Sageli pakub kaasaegseid lahendusi just tehnoloogia. Selle vajalikkusest peaks vaimustuma ka  kunstiõpetaja.

Digipädevuste rakendamine kunstitunnis eeldab julget ja eksperimenteerivat tunni ülesehitust, uut metoodikat. Tänapäeva laps ei rahuldu vaid ilusa kunsti loomisega, ilusaid pilte, sh ka kunsti leiab kergelt ka internetist. Üks minu õpilane näitas mulle igal nädalal, missugust uhket pilti ta oskab kodus teha. Lähemal uurimisel sain aru, et poiss värvis iga päev paberil ära teatud numbrite ja värvide põhjal pildi osad ja nii valmis kunstiteos!
Miks me laseme virtuaalsel keskkonnal võimutseda meie laste üle? On aeg tuua IKT kunstitundi ja rakendada oskuslikult see loovuse arengusse. Ometi ei tohiks tehnoloogia saada iga kunstitunni oluliseks osaks, käeline tegevus peab jääma siiski kunstis prioriteediks.

Uut lähenemist pakub ÕPILUGU. See on kaudselt sarnane klassikaliselt metoodilise tunni konspektiga kuid pakub märksa laiemaid võimalusi. Õpilugu on LUGU, kuidas valmib üks loov kunstitund. 

Mitmeid digipädevuste näiteid kunstis võib leida erinevatele kooliastmetele:

https://koolielu.ee/waramu/view/1-c4ca6874-232e-44d2-826d-1c2971b372d4

https://koolielu.ee/waramu/view/1-f201ceff-5a74-4030-9ef7-53e770c024fc

https://koolielu.ee/waramu/view/1-cdab0aca-a808-43a5-9c1b-ac0c7d5cf49a

Mida on neil kõikidel ühist?

Õpilood, mis peavad ka tagama digipädevuse, on ülesehituselt mitmekesised ja põimitud tehnoloogiaga. Olulisel kohal on tunni eesmärk, seejärel tunni sisu või käik, edasi lõiming ja tagasiside.
Olen ise koostanud mitmeid õpilugusid ja nautinud seda, et koos lastega on tore ja inspireeriv luua üks väga hea kunstitund, pakkudes nii lapsele ja õpetajale palju avastusrõõmu ja loovust. Õpiloo rakendamiseks kunstunnis võiks valida rühmatöö. See toimib ka suurema õpilaste arvuga klassis ja ka sel juhul, kui tehnika on erineva kvaliteediga. 

Kindlasti peaks tunni sisu olema lõimitud teiste õppeainetega, kunstis näiteks ajalooga, kirjandusega, muusikga jne.

Tehnoloogiliselt võiks siduda kunstitunni nutiseadme, kaamera või hoopis robotiga. Õpetaja võiks tutvustada erinavaid internetikeskkondi.

Õpiloo tund peaks lõppema reeglina rühmatööde esitlusega ja tagasisidemega. Hindamise juures on kõige parem kasutada kujundava hindamise mudelit. Tegelikult võiksid lõpptulemust hinnata rühmad  ise või kaasõpilased. Õpiloo tunnis ei peagi õpetaja olema hindaja. Õpiloo erinevaid etappe peaks kunstiõpetaja dokumenteerima, tegema kindlasti hiljem põhjaliku analüüsi. See annab kindlust mõelda ja planeerida uusi õpilugusid.

Tehnoloogi aktiivne kasutamine kunstitunnis ning õpiloo rakendamine peaksid andma kunstis sisuliselt uue kvaliteedi.

Näiteid:
https://koolielu.ee/waramu/view/1-932c7261-f76d-47e7-ba31-e172d8987cdd
https://koolielu.ee/waramu/view/1-23e8b44f-ad44-4907-b5d7-3fcf9ed05878 

Osaliselt refereeritud
http://oppekava.innove.ee/digipadevus-oppekavades/

Jüri Mäemat, Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator

Samal teemal:

• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes
• Oh dear! – kaasaegne kunst

Eelmisest aastast Euroopa suurima robotivõistluse tiitlit hoidev kogupereüritus Robotex on seoses läheneva Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seadnud sihi saada järgmisel aastal maailma suurimaks. 

"Eesti lähiaastate edulugu saab olema laste ja noorte ulatuslik robootikaoskus, mis tagab neile tulevikus põneva ja tasuva töö," on Robotex 2016 projektijuht Marl Laul robotivõistluse osalejate arvu kasvatamise vajalikkuses kindel. "Maailmarekordit läheme ametlikult püüdma järgmisel aastal, sellel aastal oleme keskendunud veelgi nooremate laste robootikamaailma toomisele," lisab Laul.

1132 robotile ja 2653 võistlejale ligi 20 riigist saab kaasa elama tulla 2.-4. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli spordihoonesse. Lisaks robotivõistlustele ootab külastajaid ka suur tehnoloogianäitus, 3 000 tasuta kohta töötubades ja rahvusvaheliste esinejatega kosmoserobootika konverents.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on CDP Technologies Estonia, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics.

Robotexi suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.

Robotexi sponsorid on Tehnopol, Toftan, Proekspert, Harju Elekter, Zone.ee, Hoiame Kokku Grupp, Baltic Steel Center, 3K Group, Tech Group, Flir, PKC Group, Metaprint, ELFA Distrelec, Artec Design, Perel Eesti, ETS Nord, eKool, Helmes, Rekato, Baltflex, FinEst Steel, Defendec, Eesti Electster, Igus, Arrow, Viking Motors, Shaperize, Klotsipood, Saku Õlletehas, MDC Max Daetwyler Eesti, Skeleton Technologies, YEInternational, Robomiku, Tehnikamaailm, Tehnoturg, Cybernetica, Erply, Eventtents, Netroo.

Robotexi toetajad on Merinvest, M.A Group, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, MTÜ Robootika, TTÜ Robotiklubi, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITT Group, Rantelon, E-Service, I & T Metall, Energiasääst.ee, Balsnack, Nortal, Vendomar, City Motors, Innokas, Imeline Teadus, Minu Maailm, Inseneeria, OGOGO, Ordi, Taxify, Tomson Trade, Red Bull, Elme Messer Gaas, CV Online Eesti, Eesti Maaülikool, Tallinna Lauluväljak, PVK Trading, Oshino Electronics Estonia, Tere, Hobimaailm.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kosmoserobootika konverentsil räägitakse kosmose-ettevõtlusest
• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid

AHHAA juhatuse esimehe Andres Juure sõnul muutus külastaja jaoks kõige rohkem see, et pilt tähtedest ja tähistaevast on veelgi parem ning teravam.

„Meie planetaariumis saab näha umbes 10 miljonit tähte. Kosmoseelamus on muutunud nutikamaks ja teravamaks. Kes ei usu, siis võtke binokkel kaasa ja näete rohkem tähti, kui palja silmaga,“ märkis Juur.

„Kui päris tähistaevas kehva Eesti ilma tõttu nägemata jääb, siis meie planetaariumis on selleks võimalus. Tulemus, mida AHHAAs näha saab, on ülimalt realistlik ja planetaariumis saab kosmost vaadelda hoolimata päevast või kellaajast."

AHHAA planetaariumi unikaalsus väljendub võimekuses näidata korraga nii optilist kui ka digitaalset pilti. Juur täpsustas, et üldiselt on Eesti planetaariumid spetsialiseerunud ühele projektsiooniviisile. Näiteks Tartu tähetorni planetaarium näitab ainult optilisi tähti, Narvas seevastu saab näha ainult digitaalset tähistaevast.

„Selliseid planetaariume, kus on digitaalse ja optilisie pildi näitamise võimalus koos, on Euroopas ülimalt vähe ja üks nendest on siin AHHAAs. See tähendab, et näidata saab nii päikesesüsteemi, rahvusvahelist kosmosejaama, rännata süvakosmoses ringi ja näidata seda maailma, mis meile Maa pealt paistab,“

Lisaks uutele tehnilistele lahendustele avanes külastajatel võimalus näha ka kahte uut etendust: „Avastades universumit“ on mõeldud huvilistele alates koolieast ja „Lendame koos kosmosesse“ kutsub vaatama ka pisemaid kosmosesõpru. Lisaks suurenes istekohtade arv planetaariumis.

Teaduskeskus AHHAA planetaarium on maailmas ainuke kerakujuline planetaarium.

Allikas: AHHAA teaduskeskus

Samal teemal:

• Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. Konventsiooniga ühinemisel võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused kõigile Eestis elavatele lastele. Tänavu tähistab Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 25. aastapäeva.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu sõnul on oluline tunnustada igas vanuses lapsi kui täisväärtuslikke ühiskonna liikmeid. „Lapsi saab ja tuleb kaasata otsustusprotsessidesse. Lastel on õigus otsustada, missugune saab olema nende tänane päev ja samuti homne päev ühes kaugema tulevikuga. Dialoog saab alguse perekonnast, laienedes lapse kasvades ühiskonna teistele tasanditele,“ märkis Poopuu.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel mitmeid üritusi ja konkursse.

Koomiksikonkursile "Võrdsete võimaluste Eest(i)" oodatakse laste töid kuni 10. novembrini. Konkurss on sellel aastal suunatud 14-18-aastastele lastele (kaasa arvatud), preemiaks sõit Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Traditsiooniline aastakonverents "Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme", mis toimub 22. novembril Tallinna Lauluväljaku klaassaalis. MTÜ Lastekaitse Liidu kutsel saabub Tallinnasse konverentsi peaesineja, Eurochildi pikaajaline endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog. Konverents edastatakse otseülekandena Postimehe portaalis.

Käesoleval aastal viis MTÜ Lastekaitse Liit laste seas läbi arvamusküsitluse, mis puudutab laste kogemusi interneti ja nutiseadmete kasutamisel. Uuringu tulemusi esitletakse samuti aastakonverentsil.

PÖFF Just Filmi raames linastub kuuendat korda lapse õiguste eriprogramm (11.-20. november). Programm koosneb üheteistkümnest laste elu eri tahke käsitlevast filmist. Filmilood on pärit lähemalt ja kaugemalt, pakkudes Eesti noortele nii samastumis- kui võrdlemisvõimalusi. Filmidele järgnevad arutelud, kus mõtiskletakse, kuivõrd on lapse õigused tagatud meil ja mujal. Lapse õiguste filmiprogramm on valminud koostöös õiguskantsleri, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga.
Rohkem infot siit.

Lastekaitse Liidu meediaseminar „Laps meedias ja meedia lapse ümber“ toimub 1. detsembril Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse- ja sotsiaalvaldkonna tudengid omandavad teadmisi meedia vastutusest, privaatsusest ja noore eneseväljendusõigusest.

Novembris valmib ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 12 tõlge eesti keelde, mis keskendub lapse õigusele olla ära kuulatud. Üldkommentaari eestikeelset tõlget tutvustatakse 8. detsembril lastekaitsetöötajate seminaril sarjas „Samal poolel – lapse poolel“.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimise 25. aastapäevale pühendatud ajakirja „Märka Last“ erinumber ilmus 2. novembril, ajakirja saab lugeda siit. Ajakirjast leiavad kasulikku ja harivat lugemist nii spetsialistid kui ka lapsevanemad. Ajakirist leiab ka juriidilisi nõuandeid, Lastekaitse Liidu kodulehel on olemas ka nende venekeelne tõlge.

Lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 25. aastapäevale pühendatud kodulehe leiab siit.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed
• Sügisest jätkab taas projekt „Targalt internetis“

Sihtasutuse Innove juhatuse liikme Katri Targama sõnul on Innove keelekümblusmeeskond keelekümbluse kui tõhusa õppeviisi tutvustamiseks teinud head tööd ja õppeviisi kasutamine koolides laieneb: „ Seitsmetestkümne aasta jooksul on keelekümblusprogrammiga liitunud 100 erinevat õppeasutust üle Eesti. Erinevate keelte oskamine ja mitmekeelsus on eelis, mis igat last ja noort elus edasi aitab ja tema võimalusi ning valikuid laiendab.“    

Kahel konverentsipäeval arutletakse mitmekultuurilise keskkonna mõju ning keskkonna rikastavate aspektide üle ja avatakse muusika, filmi, looduse ning teatri võimalused õppekeskkonnana. Väliskülalised Lätist, Gruusiast ja Kõrgõzstanist räägivad oma maade kogemustest. Konverentsi teisel päeval esineb Eesti haridus- ja teadusminister Maris Lauri, kellel idavirumaalasena on keelekümblusprogrammiga ka isiklikum suhe.

Konverentsi päevakorras on neli plenaarsessiooni ja kümme töötuba. Töötubades osalejad saavad kuulda-näha ja ka läbi teha seda, mida lasteaias/koolis riikliku õppekava alusel õpetatakse. Konverentsi tunnustustunnis antakse kätte keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnad, virtuaalne autahvel tutvustab tublisid õpetajaid.

Konverentsi auditooriumiks on keelekümblusprogrammiga liitunud koolide ja lasteaedade juhid ja õpetajad, haridustöötajad, keelekümblusprogrammi head partnerid ning ülikoolide esindajad.

Konverentsi päevakava kohta saab infot aadressil: http://keelekumblus.publicon.ee/programm/

Konverentsi videoülekannet  on võimalik jälgida 10. novembril alates kella 11.00st aadressil: http://keelekumblus.publicon.ee/avaleht/

Keelekümbluskonverents toimub 16. korda. Konverentside korraldamine sai alguse 2001. aastal sooviga luua ettekannete ja aruteluga alus keelekümblusvõrgustiku liikmete meie-tunde kujunemisele, jagada keelekümblusprogrammi edulugusid ja rahvusvahelisi kogemusi, tutvustada programmi uuringute tulemusi ja tugevdada võrgustikku. Aastakonverentsil vaadatakse tagasi tehtule ja seatakse uusi sihte.

Konverentsi peakorraldaja on sihtasutus Innove.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Kypsise keelekümblus internetis

Poku lasteaia õpetaja Karin Ellermaa ütles, et tema sai idee seoses kampaaniaga „Olen nähtav!“ ja sellega, et Pärnus toimib juba mitmendat aastat helkurpuu. „Mõtlesin matkida ideed ka Tartus ja võtsin ümberkaudsete lasteaedade ja koolidega ühendust. Kuna aga sobilikku puud lähikonnas ei leidunud, valisime äsja Annelinna ehitatud sportimise aia,“ rääkis Ellermaa.

Tartu Descartes'i Kooli klassiõpetaja Kaja Kivisikk lisas, et pimedatel sügisõhtutel juhtub väga palju õnnetusi just selle pärast, et autojuhid ei näe jalakäijaid. „Helkur on väike, kuid tema jõud on suur. Teeme kõik, et keegi ei peaks kurvastama õnnetusse sattunud pereliikme pärast,“ ütles ta.

Helkuraed toimib nii, et kõik, kellel on kodus üleliigseid sahtlis seisvaid helkureid, saavad oma helkurid aia külge kinnitada, ja kõik, kellel on helkurit vaja, saavad selle aialt endale võtta.

Esmaspäevasel avamisüritusel kinnitasid ühe helkuri aia külge kõigi kolme lasteaia ja kahe kooli lapsed. Helkuraia sildilt langetas eesriide Lõvi Leo, kes vestleb lastega ka helkuri vajalikkusest. Sõna sai Maanteeameti ennetustöö ekspert Kai Kuuspalu. 

Helkurid riputatakse mängu- ja liikumisaiale Annelinna koolide ja lasteaedade vahelisel alal Decartes`i kooli juurde viiva kõnnitee poolsele küljele.

Karin Ellermaa märkis, et helkuraia projekt on lastele õpetlik ja hoolivust arendav ning ümbruskonna inimestele turvalist mõtteviisi propageeriv. „Oluline on olla ise pimedal ajal nähtav ja suunata ka teiste tähelepanu nähtavusele,“ lisas ta.

Kaja Kivisikk kutsus üles kõiki oma üleliigseid helkureid jagama: „Meist paljudel on kodus helkurid, mis on meile kingitud ning seisavad kasutult lauasahtlis. Samas on neid, kel helkurit üldse pole.“

Helkuraed on mõeldud kogukonnale ehk kõigile annelinlastele.

Loo autor on Marii Kangur Tartu Descartes'i Koolist. Fotode autor on Mari Martihhin. 

Esmaspäeval, 7. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Maja- ja matkamängude läbiviimine koolis“, kus Siret Lahemaa tutvustab Lauka Põhikooli kogemusi maja- ja matkamängude läbiviimisel, räägitakse läbi kõik mängu loomise etapid: küsimuste loomisest kuni kokkuvõtete tegemiseni. 
Salvestus. 

Esmaspäeval, 14. novembril kella 16.00-17.00 toimub venekeelne veebiseminar „Pencil Code“, kus Tallinna Kesklinna Gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmilla Roždestvenskaja tutvustab programmi matemaatika ja informaatikaõpetajatele. Salvestus. 

Teisipäeval, 22. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Digitaalse õppevara loomise põhimõtted“. Tallinna Ülikooli E-õppe keskuse haridustehnoloog Veronika Rogalevitš tutvustab õpetajatele digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtteid ning materjali „Digitaalsete õppematerjalide loomise juhend“, mille üheks autoriks ta ise on. Salvestus.  

Neljapäeval, 24. novembril kella 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Vanast uus“, kuhu Koolielu algõpetuse ainemoderaatorid Tiia Salm Jäneda Koolist ja Tuuli Koitjärv Vanalinna Hariduskolleegiumist ootavad neid huvilisi, kes tahaksid oma vanu häid õppematerjale uuendada. 
Registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/866 

Esmaspäeval, 28. novembril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid“, mille viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. 
Registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/867 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Neljapäeval, 10. novembril kell 17.30 on ürituse teemaks „Kool ilukirjanduses“. Kohtumisel tutvustatakse valikut kirjandusteostest, mis ühel või teisel viisil räägivad koolist, haridusest, õpilastest ja õpetajatest. 

Neljapäeval, 8. detsembril kell 17.30 toimub teemaõhtupoolik „Toit ilukirjanduses“, kus kirjandusteoste näidetel arutletakse tegelaste toiduvalikute, söömisharjumuste jms üle. 

Kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on mitme romaani ja luuleraamatu autor. Ajaloolasena on ta läbi viinud kohtumisi ja seminare, avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, teeb järjepidevat kaastööd raadiojaamale Retro FM ning kuukirjale „Diplomaatia”.

Igal kohtumisel annab M. M. Piir ülevaate selle ürituse teema ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab, kuidas on seda teemat eri ajastutel ilukirjanduses kajastatud (nt romantismis, realismis). Osalejad on oodatud arutlema tsitaatide, konteksti, tähenduste üle. Soovi korral võivad osalejad omalt poolt tutvustada mõnd antud teemaga haakuvat raamatut.

Teemaõhtupoolikute näol on tegemist viiest kohtumisest (november 2016−aprill 2017) koosneva ürituste sarjaga, kus käsitletakse ilukirjandust uudse nurga alt. Tavapärase ajastu-, žanri- või autoripõhise lähenemise asemel on valitud temaatiline vaatenurk (lemmikloomad, inimsuhted, materiaalne jõukus). Sarja sihtrühmaks on inimesed, kes on seni oma huvi nende teemade vastu rahuldanud peamiselt aime- või tarbekirjanduse lugemisega. Uudse lähenemise eesmärgiks on näidata ilukirjanduses peituvaid võimalusi ning tuua juurde uusi ilukirjanduse lugejaid.

Kohtumiste sarja läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas ja fotod: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolivaheaeg Tallinna Keskraamatukogus
• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg