Traditsiooniline GAGi koolituskeskuse IKT-seminar annab osalejatele ideid ning näitab, et IKT-d saab rakendada iga ainetunni hüvanguks. Nagu ikka, olid seminari esimese päeva ettekanded GAGi õpetajatelt ja kõik toodud näited on kasutuses igapäevases koolitöös. Teine päev oli sisustatud iPadide kasutamisega õppetöös ning oma kogemusi jagasid töötubades üheksa õpetajat erinevatest koolidest (Sillaotsa, Tabivere, Tarvastu, Kuusalu, GAG, Väätsa, Lilleküla). 

Õpetaja jaoks on oluline aeg-ajalt täiendada end välismaal, avardada kogemust ja lihvida keeleoskust. Eriti kehtib see võõrkeeleõpetajate puhul. GAGi õpetajad kasutavad Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+ õpirände võimalusi. Aastateks 2015 kuni 2017 on plaanitud 13 õpirännet, sh 10 õpetajat väliskoolitusel ja kolm õpetajat töövarjuks välismaal (see on sama mis töövarjupäev meil, Eestis). 2016 kuni 2018 on projekti raames plaanitud 14 õpirännet. Õpirännete eesmärk on võimaldada õpetajatele professionaalset arengut rahvusvahelisel tasandil; toetada IKT-õpetuse lõimimist kõikidesse õppeainetesse, kõikides kooliastmetes õpetajate ühistööna. GAG plaanib uuendusi ja tahab üle minna kursustepõhilisele õppetöö korraldusele. 

Valdur Parašin

Väga meeleolukas oli prantsuse keele õpetaja Valdur Parašini meenutus õppereisist Lõuna-Prantsusmaale. Ta oli tänavu juulis pea kaks nädalat Perpiganis sealses ülikoolis koolitusel „Õpetamise tehnikate arendamine ja uued didaktilised vahendid“. Valdur Parašin jagas praktilisi näpunäiteid, mida õppereisi valides ja ette valmistades silmas pidada, näiteks kasvõi missuguse majutuse kasuks otsustada, ja toonitas, et väga oluline on ka tutvuda võimalikult palju kohaliku kultuuri ja elu-oluga, see on pool õppereisi võlust ning kasust. Koolitusest tõi ta välja, et lisaks võimalusele prantsuse keelt pidevalt rääkida olid praktilise väärtusega ka näpunäited Prantsuse audiovisuaalse instituudi arhiivide ja audiovisuaalsete reklaamide kasutamiseks tunnis. 

GAGi eesti keele õpetaja Anu Kell rääkis GAGi ajaloo lõimimisest kooli õppekavasse. Nii väärika ajalooga kooli puhul on üsna loomulik, et oma kooli ajalugu õpitakse tundma juba algklassidest alates ning et see on kooli õppekavas läbiv teema. Gustav Adolfi Gümnaasium asutati 1631. aastal ning tegemist on Eesti vanima järjepidevalt tegutseva gümnaasiumiga. Sellest lähtuvalt said 12. klasside õpilased möödunud õppeaastal ülesande teha üks film oma koolist. Tulemus sai väga põnev, ja valminud lühifilme saab omakorda kasutada õppematerjalidena kooli ajaloo tutvustamisel. Valikut filmidest saab vaadata ka Koolielus ilmunud artiklist.

Anu Kell

Klassiõpetaja Maria Malozjomov tutvustas oma klassi õpilastest loodud digiklubi tegevusi. Mõte tuli sellest, et digimaailmas on nii palju põnevat, ja kõike ei jõua ainetundides käsitleda. Ka ei ole kõik õpilased digist ühtmoodi vaimustatud. „Oleme kamp digihuvilisi õpilasi ja õpetaja, kes tahavad rohkem tuttavaks saada digimaailma põnevate võimalustega. Selleks oleme loonud omaalgatusliku tegevustiku nimega „Digiklubi“,“ iseloomustavad nad ise oma tegemisi. Huvilised käivad koos kord-kaks kuus. Tutvutakse arvutiprogrammide ja nutivahenditega, mõeldakse välja ja tehakse teoks erinevaid projekte, katsetatakse, katsetatakse ja katsetatakse. Oluline on esinemine ja osalemine võistlustel-konkurssidel. Näiteks võeti osa Harjumaa ja Tallinna ProgeTiigri õppepäevast õpetajatele, kus lapsed tegid Raspberry Pi töötuba. Osaleti HITSA õpilastööde konkursil „Maailmariik Eesti“ ja jõuti finaali, HITSA tehnoloogiapäeval tutvustati külalistele robootikakomplekti Little Bits. Maria Malozjomov sõnas, et digiklubis on ainult tema enda õpilased, sest neid ta tunneb kõige paremini ning aega ja tegevusi on nii lihtsam planeerida. 

Ettekannetes tutvustati veel tabeltöötlust loodusainetes, õpilaste digipädevuste hindamismudelit ja selle rakendamist õppetöösse, kehalise kasvatuse tunde Sportlyzeriga (seda tutvustame lähiajal Koolielus täpsemalt). 

Töötubades räägiti-näidati-prooviti kaardirakendusi geograafiatundides, mängude loomist, robootikat algklassides, fotograafiat, videot ja GIFi ning palju muud huvitavat. 

GAGi koolituskeskuse juhataja Kristi Rahn (vasakul) ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere

IKT-seminar "Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni" toimus Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis 24.-25. augustil. Seminari korraldas GAGi koolituskeskus. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• IKT-seminar "Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni" GAG-is
• Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub II üleriigiline mälumäng „Uus hõbe“

Tänavu asub üldhariduskoolis õppima üle 143 tuhande lapse ja noore. See on esmaste prognooside järgi ca kolm tuhat enam kui eelmisel õppeaastal, kuid siiski üle 20 tuhande vähem kui kümne aasta eest.

Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust. Enamikes teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub. Jätkub omavalitsuste ja riigi töö koolivõrgu korrastamisel ning koostöös omavalitsustega maakondlike riigigümnaasiumide loomine, et tagada valikurohke gümnaasiumiharidus igas maakonnas.

Õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutab ka ülikoole, kus samuti jätkub tudengite arvu vähenemine. Kutsehariduses on õppurite arv stabiilne, küll aga kasvab õppurite keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida. Samuti kasvab kutsehariduses järsult õpipoisiõppe osakaal, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja toel.

Loe edasi Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium avaldas aastaanalüüsi
• Haridusministeerium: 2014. aasta olulised saavutused hariduses

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. „21. sajandil on digioskused hädavajalikud absoluutselt kõigi jaoks“, selgitas Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalse ühtse turu eest vastutav Andrus Ansip. „Tänavuseks eesmärgiks on pakkuda võimalust osaleda programmeerimisnädalal kõigile kogu Euroopas – seepärast on eriti teretulnud koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike raamatukogude ja noorteühendustega.“  

Eestis koordineerib Code Week´i tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Sellised rahvusvahelised algatused on hea võimalus Euroopas silma paista ja kinnistada Eesti kui digiküsimustes pädeva riigi kuvandit veelgi,“ sõnas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Seepärast kutsume kõiki osalema ja oma üritusi ka codeweek.eu kodulehel registreerima.“

HITSA korraldab nädala raames kaks suuremat üritust. 12. oktoobril toimub digiõppe päeva veebiseminar asjade interneti teemal, kus selgitatakse lihtsalt ja ülevaatlikult, mida igaüks meist peaks teadma tuleviku uutest suundadest ja kuidas see meid kõiki tegelikult mõjutab. 15.-21. oktoobril korraldab ProgeTiigri võrgustik HITSA eestvedamisel tehnoloogialaagreid ja -töötube lastele üle kogu Eesti, tutvustades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma ideede elluviimiseks 3D-disainist robootika ja programmeerimiseni välja.

Ürituste paremaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks leiab Code Week’i kodulehelt hulgaliselt praktilisi näpunäiteid. Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Google, kes pakub mittetulundusühingutele ja koolidele kuni 4000eurost stipendiumi erinevate programmeerimisürituste korraldamiseks. Stipendiumi saab taotleda kuni 31. augustini, täpsemad kandideerimistingimused leiab Code Week’i kodulehelt: http://blog.codeweek.eu/.

Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldasid Eesti haridusasutused 83 üritust, millel osales üle 12 500 õpilase. HITSA korraldatud digiõppe päeva veebiseminaril osales eelmisel aastal ligi 5000 huvilist. Kokku korraldati Euroopas nädala jooksul 8000 programmeerimisüritust, kus osales enam kui pool miljonit inimest.

Rohkem infot Code Week kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Samal teemal:

• Kuidas osaleda üle-euroopalisel programmeerimisnädalal?
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Ootame heade kogemuste ja huvitavate projektide kirjeldusi, tööjuhendeid, metoodilisi juhendeid, tunnikonspekte, kontrolltöid jms keskkonnahariduse, bioloogia, geograafia, loodusõpetuse, keemia vms alal. Kaastöö võib olla mistahes keskkonna- või loodushariduslikul teemal, artikli maksimaalne maht on 4 lehekülge (1 lk sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega), oodatud on ka artiklit illustreerivad fotod koos autori nime ja selgitava allkirjaga.

„Kägu” peamisteks lugejateks on õpetajad ja keskkonnaharidusest huvitatud inimesed. Ajakiri ilmub projektipõhiselt üks kord aastas, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kaastöö kirjutamist ei tasustata, kuid samas annab oma kogemuste trükisõnas avaldamine ning teistega jagamine õpetaja tööle lisaväärtust.

Ootame kaastöid hiljemalt 9. septembriks 2016, aadressil anne.kivinukk@gmail.com. Töö kättesaamisest teavitame saatjat lühikese e-kirjaga.

Ajakirja seniseid numbreid saab sirvida aadressil https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/.

Info:
Anne Kivinukk
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
anne.kivinukk@gmail.com

Info saatis Koolielule EMP mõisakoolide programmi juht Riin Alatalu.

Mõisakoolid on nautinud viimastel aastatel nii avalikkuse tähelepanu, aga ka rahalist toetust. Muinsuskaitse suunas on Euroopa majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamiseks mõeldud toetused ka haridusvaldkonda, sest 1919. aasta maaseadusest alates on mõisas tegutsevad koolid aidanud säilitada üht olulist osa meie pärandist. Eestis on palju mõisaid, ometi on see vähem kui pooled sellest, mis oli saja aasta eest. Väga suur osa säilinud  mõisatest on lühemat või pikemat aega olnud koolid.

Muinsuskaitse jaoks on oluline ka teadmine, et aja- ja kultuuriloolises keskkonnas on lihtsam kasvatada lastes austust eelkäijate pärandi vastu.

Et pakkuda ka teiste koolide lastele võimalus saada osa niivõrd väärikast keskkonnast, panid esialgu tosina mõisakooli õpetajad  kokku erinevad riikliku õppekavaga seotud õppepäevade programmid. Terviktekstid ja kontaktid leiab nii koolielu.ee mõisakoolide kogukonnast kui ka kodulehelt moisakoolid.ee. Programmide koostamisel arvestasid õpetajad kogemusi oma klassidega ringirändamisel, aga programmide koostamisel kaasasime ka turismieksperdi. Igal pool on võimalik korraldada toitlustamist, mõeldud on liikumiskiiruste ja erinevate võimalike vajaduste peale.

Vääna mõisakooli lapsed esinemas mõisaprogrammide lõpuüritusel Vääna koolis novembris 2015

Mõis ei paku ainest vaid kunsti- või baltisaksa ajaloo tundmaõppimiseks. Seda kinnitavad ka EMP mõisakoolide programmi raames koostatud nelja ainevaldkonna õppematerjalid, millised leiab samadest portaalidest. Siinkohal aga põgus sissejuhatus, mida toredat saate oma klassiga kogeda koolipäeval mõisakoolis.

Vodja: VAU! Koolipäev koos hobustega!

Õuesõppe päeva programm Vodja mõisakoolis viib Hobukooli, kunstiklassi, puutöökotta ja jalgpalliväljakule. Hobukool on kool, kus õpetajateks on hobused ja uskuge, neil on meile, inimestele paljutki õpetada - vaatama sügavamale enese sisse ja samuti enese ümber, nägema inimesi meie ümber teistsuguse, selgema pilguga.

Vana-Kuuste: Mõis ajaloo keerdkäikudes

Eesti Vabadussõjas väejuht Julius Kuperjanov oli Vana-Kuuste koolis õpetaja ja kool ootabki harivalt seiklema,  meeskonnatöö ja juhi oskuseid arendama kuulsusrikka väejuhiga seotud mõisapiirkonda.

Vääna: Olevik ja minevik Vääna mõisas ja pargis

Õppekäik I ja II kooliastmele pakub kultuuriloolist ajasrändamist kaasaegsete lahendustega. Ajarännak viib gooti kirjas suhtlemise ajastusse, kus osalejatel on võimalus ajaloolises kirjastiilis lugeda, kirjutada ja musitseerida. Mõisakooli pargis toimub nii looduse kui ka mõisa loo kaasahaarav avastamine. Puhkeaeg ehk vahetunnid on õues (vajadusel koolis) sisustatud mõisaajast taaselustatud tegevuste ja mängudega.

Palupera: Kaks pärlit Eesti 100 pärlikeest: Palupera mõis ja Hellenurme mõisa vesiveski Valgamaal

"Palupera parun palub palukakarvaparukat parunessile." Kui saite eelneva lause ladusalt loetud olete oodatud Palupera mõisakooli tunnuslause lugemise võistlusele. Teadust populariseeriva mõisakooli kompleksis on lisaks nii sõna-, näpu- kui tantsuosavust proovile panevaid tegevusi. Palupera mõisa läheduses ootab külastamist Hellenurme mõisa töökorras ja teie endi silme all tööle pandav väärikas eas vesiveski. Seal näete kõike viljaterast valmivat.

Lasila mõis, Kiltsi Kaardiloss, Võivere Tuuleveski ja Muuga mõis: Nelja teadlase teekond

Mõisakoolide õppeprogramm läbib Lääne-Virumaal kolme eri ilme ja looga mõisa ning ühte mõisa tuuliku. Kohad on seotud maailmas tuntud teadlaste Karl Ernst v Baeri, Adam Johan v Krusensterni, Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Timoleon v Neffi tegevustega. Teekonnal saab teadmisi nii ajaloost, teadlastest kui ka teostada erinevaid keemia ja füüsika katseid ning sooritada õppeülesandeid teistsugustes ajaloolistes keskkondades.

Puurmani: Ajaloo õppepäev Puurmani mõisas

Puurmani mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid losse, kus tegutseb mõisakool varsti juba 100 aastat. Pakume huvitavat jalutuskäiku härrastemajas ja pargis. Räägime lugu mõisnikest, arhitektuurist ja põnevatest tegemistest mõisa ajal. Otsime üles krahvi varakambri ja ronime lossitorni. Aga Puurmani mõisas moodustas Julius Kuperjanov oma partisanide pataljoni, millele on pühendatud kooli muuseumituba.

Aaretejahile Rogosi mõisa ja lähikonda

Suure-Munamäe taga on Eesti ainus kastelltüüpi mõis Rogosi, kuhu saab teha nii ühe- kui kahepäevaseid õppekäike. Rogosi mõisast pole kaugel Setomaa, Venemaa ja Läti piir. Ärge siis kohkuge, kui teiega eesti kirjakeele asemel võru keeles rääkima hakatakse või mõisas salapärast Sinist Daami kohtate.

Suure-Kõpu mõisas on Eesti ühed uhkeimad Pompei stiilis maalingud. Tänu Pompei linna väljakaevamistele läks 19. sajandil hoogu antiikkunsti avastamine ja põhjaliku õppematerjali abil saab sellega tegeleda ka Kõpus.

Pikavere on üsna Tallinna külje all asuv väike mõisakool, mille loodusrada sobib eriti hästi lasteaedadele ja algklassidele.

Raikküla mõis - suur ajalugu väikesel Eestimaal

Õppekäik põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, käsitöö meistriklass.

Raikküla ei ole küll kool, kuid just siin on võimalik kätt suruda tänasel mõisnikul! Raikküla väärikas mõisakompleksis on peidus maailma ajaloo uurkujudega seotud lood keiser Paul I-st, Charles Darwinist, J.S. Bachist ja Otto von Bismarckist. Ise saab näiteks proovida antiikmööbli restaureerimist, ajalooliste kiviaedade ehitamist, monotüüpia tehnikas piltide valmistamist, kaisukarude meisterdamist, raamatute parandamist ja köitmist ning tsaariaegseid seltskonnamänge.

Foto: Koolielu arhiiv. Vääna mõisakool.

Samal teemal:

• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Mõisakool - väärtus omaette

Tallinna Linnamuuseumi infopäev õpetajatele Neitsitornis 9. septembril kell 11.00-17.00 (Lossi plats 11/Lühike jalg 9a).
 
Kohal on kõik Tallinna Linnamuuseumi filiaalid, terve päeva jooksul jagatakse infot muuseumide haridustööst. Esitletakse muuseumide haridusprogramme, toimuvad ekskursioonid, on avatud töötuba.
 
12.00 Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla (eesti/vene keeles) ja Kalamaja Lastemuuseum Miiamilla
13.00 ekskursioon Raidkivimuuseumi (eesti keeles)
13.00 Peeter I majamuuseum ja Tallinna Vene muuseum (eesti/vene keeles)
14.00 Tallinna Linnamuuseum, Jaani Seek (eesti/vene keeles) ja Fotomuuseum
15.00 Kiek in de Kök, Bastionikäigud ja Raidkivimuuseum ning  Neitsitorni muuseumkohvik (eesti/vene keeles)
16.00  A. H. Tammsaare muuseum ja  E. Vilde muuseum
16.00 ekskursioon Raidkivimuuseumi (eesti keeles)
16.30 ekskursioon Raidkivimuuseumi (vene keeles)
 
Kaetud on kohvilaud. Lisaks saavad kõik õpetajad priipääsme, millega saab külastada kõiki Tallinna Linnamuuseumi filiaale vahemikus 09.09- 18.09.2016. Üritus on kõigile õpetajatele TASUTA!
 
Palume end registreerida aadressil (k.a. ekskursioonidele): haridus@linnamuuseum.ee või telefonidel 6155 183, 6155 184, 6155 180.
 
www.linnamuuseum.ee

Samal teemal:

• Linnalaager "Sukeldume paberisse" Kalamaja lastemuuseumis
• Mullu kahekordistus Tallinna Linnamuuseumi haridusprogrammidest osavõtjate arv

Uuritakse Horizoni raporti trende, väljakutseid ning tehnoloogiaid, millel on potentsiaalne mõju ja kasutusvõimalus õpetamises; räägitakse pädevustest ning võimalustest digiajastul ja haridustehnoloogi rollist selle kõige keskel.

Ettekande "Tagasivaade ehk 10 aastat haridustehnoloogide võrgustikku" teevad Kerli Požogina ja Ingrid Maadvere HITSAst, haridustehnoloogide 2015.-2016. õppeaasta tegevustest annavad ülevaate Inga Kõue ja Kristi Semidor.

Töötubades tutvustakse esimesel päeval Eesti idufirmasid: interaktiivse õppeplatvormi Foxcademy
esitlus; Genosity teeb geenitestid kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks  ning  e-muusikakool Levidera aitab pillimängu õppida kodunt lahkumata. 

Tutvustatakse ProgeTiigri programmi võimalusi alus- ja üldhariduses ning kutse- ja kõrghariduses. Tutvutakse droonide kasutamisega õppetöös: vaatluslennud, info kogumine, videopildi reaalajaline ülekanne, salvestamine. Seejärel salvestatud info esitlemine, info analüüs, vajalike infomudelite koostamine.

Õpilase digitaalse õpimapi ehk arengumapi töötoa eesmärk on kaasata haridustehnolooge kaasa mõtlema ja välja töötama (gümnaasiumi)õpilase näidisarengumappi Google Sites vahendiga: määratleda näidismapi põhistruktuur jm funktsioonid, mis võimaldaks toetada õpilast digitaalse õpimapi loomisel.

Õpilaste digipädevuse mudelist räägib Meeri Sild Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist.Hindamismudel on loodud eelkõige õpetajatele, koolijuhtidele, õppijatele, õppekava koostajatele, õppevara jms koostajatele,
ülikoolidele sisseastujate testimiseks, enesehindamiseks jne. Hindamismudel võimaldab õpilaste digipädevusi hinnata RÕKi kontekstis.

Kolme päeva mahub hulgaliselt töötube ja võimalusi tutvuda uute digivahenditega. Haridustehnoloogide suvekooli korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nutipööre Rääma Põhikoolis
• Toimus konverents „Klikkiv põlvkond- võimalus või nuhtlus?“
• Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis

Lugemissuvi kestis 1. juunist kuni 30. juulini ning selle aja jooksul võttis programmist osa rekordiline hulk lapsi – 409, neist edukaid lõpetajaid oli 215.

Kahe suvekuu jooksul lugesid lapsed keskraamatukogu töötajate poolt valitud raamatuid. Valikus oli 27 eestikeelset ning 25 venekeelset uuemat lasteraamatut. Iga läbiloetud raamatu kohta joonistas laps pildi ja täitis küsimustiku. Suvise lugemisprogrammi lõpetamisele on oodatud kõik need lapsed, kes lugesid kahe kuu jooksul läbi vähemalt 10 raamatut.

Eestikeelsetest raamatutest osutus kõige menukamaks Tallinna Keskraamatukogu välja antud ning Joonas Sildre ja Elina Sildre kirjutatud koomiksiraamat „Kuukassi koerused kosmoses“. Raamatut saab lugeda keskraamatukogu lastelehel ja e-raamatukogus ELLU.

Enamloetud teoste esiviisikusse kuulusid veel:

„Isa sokk on merekaru“, Aapo Ilves, Paul-Eerik Rummo, Contra, Alar Pikkorainen jt
„Sonja ja kass”, Kätlin Vainola
„Kui me olime maailmas üksi“, Ulf Nilsson
„Rasmuse vuntsid“, Ilmar Tomusk

Venekeelsetest raamatutest osutusid menukamateks:

„Божья коровка и Пингвин“, Маркус Саксатамм
„Желтая сумка“, Лижия Божунга
„Невероятные истории про любимых питомцев“, Эдуард Успенский
„Мы и большущее озеро“, Софья Яковлева
„Курноска на метле“, Кристийна Касс

Valikut lugemisprogrammile laekunud joonistustest saab alates 23. augustist vaadata Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) trepigaleriis ja veebilehelt.

„Suvi raamatuga“ lõpupeo korraldamist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital. Auhinnad kõigile tublidele lugemisprogrammi lõpetajatele on Räpina Paberivabriku poolt.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu loomingukonkurss "Lugude meri"
• Lugemisprogrammi raames loeti läbi 13 349 raamatut

“Eestis on palju lapsi, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Ja palju on tublisid perekondi, kes võtavad need lapsed endale kasvatada. Heategevuskampaania kaudu saame selliseid peresid lugemisvara annetamisega veidi tunnustada ja toetada,” ütles kampaania patroon lastekirjanik Leelo Tungal.

Kasuperesid aitava heategevusliku MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaithi sõnul rõõmustavad neid igasugused raamatud. “Lapsed on tänulikud nii uute kui ka hästi hoitud vanemate seiklus-, muinasjutu-, pildi-, luule-, õppe- või mistahes teiste eesti- ja venekeelsete raamatute üle. Raamatud ja ühine aeg nende lugemisel loob lapsele positiivse kontakti oma uue perekonnaga.”

Kampaanias saab osaleda, kogudes lastele mõeldud raamatud kokku ja saates need sinise SmartPOSTi automaadiga Aarete Laekale, kes saadetised sorteerib ja MTÜ-le Igale Lapsele Pere üle annab. Loe saatmisjuhiseid täpsemalt SmartPOSTi kodulehelt.

Allikas ja foto: SmartPOSTi koduleht.

Samal teemal:

• Toimetulekuraskustes perede lastele kogutakse koolitarbeid
• Eesti Rahvusvaheline Kool kutsub heategevuslikule maratonile
• Heategu eakaaslasele

Eesti haridusvaldkonnas tegutsevate võrgustike/ühenduste tegevusvõimekuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkuse toetamiseks viiakse perioodil 2016-2018 ellu kolm samasisulist võrgustike juhtide arenguprogrammi.

Arenguprogrammi eesmärk on osalejate teadmiste suurendamine ja oskuste arendamine haridusvaldkonnas tegutsevate ühenduste strateegilisest juhtimisest ja arendamisest, ressursside juhtimisest ja omatuluteenimise planeerimisest, inimeste juhtimisest, koostööst, kaasamisest ja huvikaitsest ning osalejate toetamine nende kui juhi ja kõneisiku rolli teadvustamisel ja mõtestamisel.

Tutvu arenguprogrammiga aadressil www.innove.ee/vorgustikud

Kandideerimine on avatud 30. augustini 2016.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik
• Võrgustike suveseminar: tähelepanu, valmis olla, stardime