Sel aastal saab kuulda digipädevuste hindamismudelist, näha viise digipädevuste rakendamisest õppekavasse ja ainetundidesse ning muidugi katsetada uusi töövahendeid. Lisaks pakuvad kuus Eesti kooli erinevates töötubades oma parimat praktikat IKT rakendamisest ainetundides.

Kava ja täpse info leiab Gustav Adolfi Koolituskeskuse kodulehelt.

Allikas: GAGi Koolituskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. IKT-seminar GAG-is 2013.

Samal teemal:

• Augustis toimub seminar “IKTst koolitunnis õpilastelt ja õpetajatelt”
• GAG-i IKT-seminar julgustab õpetajaid esinema ja katsetama
• iPad tunnis: võlu ja valu
• Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud

See näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.
 
eMarketer´i andmetel on käesolevaks aastaks ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv on umbes 2,16 miljardit inimest. Uurimustöö autor Rine Pent on arvamusel, et kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.
 
See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1-2 tundi päevas, alla 2-aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.
 
Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile näidata nutitelefonide kasutamisega eeskuju.
 
Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest, sh 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.
 
Andmete analüüsist selgus, et lapsevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutamisega ehk laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
 
Töö tulemused peegeldavad, et kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Eesti lapsevanemate poolne juhendamine ja piirangute või reeglite kehtestamine on pigem passiivne. „Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele,“ tõdes Pent.
 
Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: „Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda selle peale, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad.”

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.
 
Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartus Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Samal teemal:

• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"

Suurgildi hoone on üks põnev paik, mida kahel päeval toimuva laagri jooksul avastavad lapsed keldrist pööninguni. Lisaks kolatakse mööda vanalinna, uuritakse põnevaid paiku ja vahvaid maju. Lähemalt saadakse tuttavaks Suurgildi kaupmeestega, uuritakse, millega nad keskajal kauplesid ja mida uhketel pidusöökidel sõid. Veel lastakse gildihoovis papagoid ning võetakse lõunaks tummist ja keskajale kohast kehakinnitust Tallinna raekoja kõrtsis III Draakonit.

Vaata laagri täpset programmi SIIN.

Laager on mõeldud 9–11-aastastele lastele.

Hind: 25 eurot (sisaldab programmipileteid, tegevusi, meisterdamist ja lõunasööke).

Registreerida saab SIIN.

Allikas ja foto: Eesti Ajaloomuuseum.

Samal teemal:

• Eesti Ajaloomuuseum tähistab sünnipäeva
• Eesti Ajaloomuuseum peab Maarjamäe lossipäeva ja suvehooaja lõpupidu

Lühidalt öeldes on Ettevõtlusküla ettevõtluskoolitus, millega muudetakse klassiruum turuplatsiks ja lastakse õpilastel endil avastada, mida ettevõtlus koos müügi, finantside, turunduse ja palju muuga endast kujutab. Pannes end proovile poepidaja, pangatelleri või kellegi kolmandana, õpivad noored ettevõtjad silma peal hoidma isiklikul ja ettevõtte rahakotil ning töötama kaaslastega ühiste eesmärkide nimel.

Vaata koolitusvõimalusi MTÜ Ettevõtlusküla kodulehelt!

Foto: ekraanitõmmis.

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Riik suunab ettevõtlusõppe arendamisse 6 miljonit eurot

Arvamusfestivali kava 2016

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. 

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades. 

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav http://www.arvamusfestival.ee/kava

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, Arvamusfestival 2015. 

Perepäev on osa „Tänutähe“ algatusest, mille eesmärk on väärtustada Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid. „Tänavuse ettevõtmisega tähistame 20 aasta möödumist turvatooli kasutamise kohustuslikuks muutumisest ja teiselt on see tänuavaldus politseinikele nende tänuväärse töö tegemise eest,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu.

Päeva jooksul toimuvad erinevad Politseiakadeemia kursused, kus saab nii vaadata kui ka ise osaleda politseinike töös. Läbi erinevate katsete saab selgeks, miks peab liikluses ennast kaitsma ja millised vahendid meid selle juures aitavad. Külla tulnud Põlva, Võru ja Tartu politseinikud viivad läbi töötubasid, mille läbinud on teadlikud, miks ei tasu liikluses kiirustada, kuidas kogutakse asitõendeid ning mis juhtub, kui liikluses kaoksid reeglid?

Külastajatele on uudistamiseks väljas politsei tehnopark alates jalgrattast lõpetades ATVga. Perepäev kulmineerub Maksu- ja Tolliameti jäljeküttide demoesinemisega. Politseiakadeemia edukal läbimisel saavad külastajad koguda osalejakaardile templeid, mis näitavad, et teadmised turvalisusest on üle korratud. 

Ootame kõiki maanteemuuseumisse ühte mõnusat laupäeva veetma! Üritus algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Samal teemal:

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus räägib loomadest teedel

Sõber Karu mobiiliäpp on kui ideepank, kuhu saab kirja panna oma mõtted ja plaanid ühiseks ajaveetmiseks ja kust saab häid ideid ka otsida. 

Sõber Karu äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpist leiab praktilisi nippe, kuidas seda teha. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Miks Sõber Karu? See on “Kiusamisest vabaks!” metoodikast tuntud  sümbol, muhe lillakat tooni karumõmm. Et programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 439 lasteaeda ja 106 kooli, siis peaks karuke päris paljudele lastele tuttav ette tulema. Ja kui lapsed suunavad vanemaid karu-kujutisega äppi kasutama, siis tutvuvad vanemad ühtlasi lähemalt  „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga.  

Marie Tammsaar, Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator:  

Äpi idee tuligi programmist „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ja metoodikast „Kiusamisest vabaks“. See on kiusamise ennetamise metoodika, mis on suunatud kolmele sihtgrupile: spetsialistidele (valdavalt õpetajatele), lastele ja lastevanematele. Lastevanemaid soovimegi äpi kaudu kõnetada ja kaasata. Mitte sellepärast, et lapsevanemad kiusavad lapsi, vaid nende kaudu on võimalik seda metoodikat laste jaoks veelgi tõhusamalt rakendada. Et võrgustik, mis laste ümber on, oleks ühtse teadlikkusega. 

Helika Saar, Lastekaitse Liidu juhatuse liige ja laste õiguste programmi koordinaator: 

Kõik meie tegevused Lastekaitse Liidus lähtuvad laste õiguste konventsiooni neljast printsiibist, ja üks printsiipidest on lapse õigus arengule. Laste ja lastevanemate ühist tegevust oleme igas võtmes alati propageerinud. Ideed ja praktilised nõuanded sisukaks ajaveetmiseks koos lastega on Sõber Karu äpi abil väga hästi digiajastu vanematele kättesaadavaks tehtud. 

Testime äppi - mida arvab lapsevanem?

Kerli (39) on kahe lapse ema, 10-aastane tütar on koolilaps ja 4-aastane poeg käib lasteaias. Kerli töö on digimaailmaga igapäevaselt seotud ja nutitelefoni ning tahvelarvuti kasutamine on loomulik nii tööl kui kodus. Aga kindlasti ei ole Kerli see inimene, kes kogu aeg ninapidi nutiseadmes oleks või lapsi ainult telefoni teel kasvataks. Palusingi temal uut äppi katsetada.

Kerli arvamus uuest äpist oli esialgu kõhklev - äpp, mis tuletab lapsi meelde?! Aga sisusse süüvides, videoid vaadates, artikleid lugedes jäi kõhklus väikesemaks. "Sain aru, et minusuguste jaoks see äpp tehtud ongi. Ikka ju mõtled, et peaks lapsele muinasjuttu jutustama või et täna õhtul loeme koos raamatut, aga mõtteks see liiga sageli jääbki. Kui paned selle tegevuse äpi ajaplaneerijasse kirja, siis äpp tuletab sulle sinu lubadust meelde ja sa plaanidki õhtu nii, et sinna mahub muinasjutu lugemine," rääkis Kerli. Veel meeldis talle, et seal on palju lihtsaid ideid ja näiteid, kuidas lastega koos aega veeta. Tavapärane on ju, et joonistame midagi või laome klotse kokku, aga isegi köögiaknast välja vaatamise saab teha põnevaks ja lapsele arendavaks. 

Kas Kerli äpi igapäevaselt kasutusse võtab, ta esialgu veel ei teadnud, aga mobiilis on see lapsevanemal nüüd olemas. 

Mis eristab Sõber Karu äppi teistest sarnastest, kus on samuti ajaplaneerimise ja mängude võimalus?

Marie Tammsaar:  Meie äpis on suur osa teadlikkuse tõstmisel. Seal on spetsiaalselt toodetud lühikesed videod „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võtmes, aga suuremat pilti avavad. Siis on lugemisviited, otseselt metoodikat ja Lastekaitse Liitu tutvustavad videod. Selle kõrval on ühise sisuka aja veetmise osa. Tegevused on välja toodud, tegevuse juures on omakorda kirjeldused, mida see lapse jaoks annab, kuidas see last arendab. Selgitame, miks just see tegevus on valikus, veidi ka suuname vanemaid mõtlema, miks nad midagi teevad, mis mõju sellel on. Seda äppi tuleb tervikuna vaadata ja kasutada kõiki funktsioone, siis on tema kasu ja mõju kõige suurem. 

Helika Saar: Äpp toetab kindlasti üht meie lähenemisnurka, mis on positiivne vanemlus. Lastekaitse Liit on tegutsenud 27 aastat, meile helistavad ja kirjutavad väga paljud lapsevanemad. Eks see tuleb ka rohujuure tasandilt, miks sellist äppi tegime. 

2015. aastal viis Lastekaitse Liit läbi uuringu „Lapse osalemine pereelus“. See oli kordusuuring, mille aluseks oli 2008. aastal läbi viidud arvamusküsitlus. Kuivõrd andis uuring äpile sisu või sisendit?

Helika Saar: Lastekaitse Liit on viimasel kolmel aastal läbi viinud uuringuid, mis on seotud osalemise ja kaasamisega. Eesmärk on lapse häält kuuldavamaks teha. Kui me igapäevaselt rõhutame laste osaluse ja kaasatuse tähtsust, siis ilmselgelt on vaja teada, mida lapsed tahavad. Uuringu „Lapse osalemine pereelus“ üheks küsimuseks oli, mida lapsed teevad vanematega koos ja mida nad sooviksid koos rohkem teha. Võrreldes 2008. aasta andmetega võib öelda, et vanematega koos tehtav on suhteliselt sarnaseks jäänud. TOP 3 on sugulaste ja tuttavate külastamine, TV vaatamine ning ühine hommiku- ja lõunasöögi söömine. Lisandunud on poodlemine, pered veedavad ühiselt aega kaubanduskeskustes. Nüüd jõuame selleni, et mida lapsed tegelikult tahaksid. Poeskäik, hommikusöök  on igapäevased tegevused, mis vanema aktiivsust ei eelda. Lapsed tahaksid just rohkem aktiivseid tegevusi, näiteks koos reisida. Mis on 2008. aastaga võrreldes tugevalt tõusnud, on laste soov vanematega koos sportida. Kookuvõttes tuli 2015. aasta uuringust välja, et vanemad teevad lastega koos küll rohkem asju kui 2008. aastal, aga aktiivne osa on natuke nihkes. See oli aluseks ka äpi loomisel: pakkuda aktiivsemaid tegevusi. 

Kas Lastekaitse Liidu uus äpp on teatud mõttes paratamatus? See teenib head eesmärki, aga ikkagi tuleb nutimaailmaga asja siduda?

Marie Tammsaar: Me peame „Kiusamisest vabaks!“ metoodikas olema tänapäevaga kaasas, me ei saa ega tahagi piirduda ainult spetsialistide koolitamisega ega jääda lootma ainult sellele, et lastevanemate kõnetamine jääb nende tööks. Tahame ise ka Lastekaitse Liidu poolt poolt kaasa aidata. Ja kui seda on kõige parem teha nutivahendite kaudu, siis nii teemegi.

Helika Saar: Uuringust „Laste osalemine pereelus“ tuli välja, et lapsed tajuvad karistusviisina väga raskelt ignoreerimist ja ükskõiksust vanemate poolt. Samas on ka näha, et suurenenud on tendents lapsed ühistegevustest kõrvale jätta. Lapsevanem üksinda tunde nutiseadmes surfamas – see on lapsele tajutav ignoreerimisena. See veelgi rõhutab, kui oluline on koos tegutsemine. Kui ta juba kaks tundi nutiseadmesse süüvib, siis parem tulgu talle meie äpilt teavitus, mis tuletab meelde, et ta lubas lapsega koos seda või teist teha. See äpp on loodud ikka selleks, et täiskasvanud nutimaailmast välja kiskuda. 

Marie Tammsaar: Meie äpp pakub ka nutimaailmas koos tegutsemise võimalusi, seal on mänguosa, see on puhtalt lapsega koos tegutsemise koht. Ja veel ühest uuringust. Viisime läbi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika uuringu lasteaedades ja koolides kahe aasta jooksul. Uuring näitab, et see on hea ja toimiv metoodika meie lasteaedades ja koolides, aga  lapsevanemad ootavad, et spetsialistid kaasaksid neid rohkem ja annaksid metoodika kohta infot. See äpp aitab ka seda teha. Kindlasti saab selgemaks, kes on see lillat tooni karuke, kes lasteaedades-koolides toimetab ja miks ta seda seal teeb. 

Samal teemal:

• Õpetajad usuvad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada
• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste sotsiaalset tõrjutust tuleb jõulisemalt ennetada

Rahvusraamatukogu laenutab suveks kaheks kuuks raamatuid

Kaheks kuuks saab laenata kuni viis raamatut. Raamatute valikuga saab tutvuda e-kataloogis ESTER.

Ainulaadse võimalusena on ajavahemikus 4.-8. juulini võimalik laenata kuni augusti alguseni koju avakogu võõrkeelseid erialateavikuid, mille tavapärane laenutähtaeg on 3 tööpäeva. On mõeldud ka nutisõpradele: digitaalarhiivist DIGAR on kättesaadavad ligi 300 teost eesti kirjandusklassikast. Head lugemissuve!

Eesti Rahvusraamatukogu on suletud kollektiivpuhkuseks 11.-31. juulil.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uuenenud Rahvusraamatukogu
• Rahvusraamatukogus avatakse näitus Eesti muusikaõpetuse ajaloost

Mängu eesmärgiks on suurendada huvi loodusteaduste vastu ning pakkuda peredele ja sõpruskondadele põnevust ning avastamisrõõmu meie loodus- ja teaduskeskustes. Merekultuuri aastale mõeldes on mängu teemaks vesi. Põnevaid küsimusi ja ülesandeid on veest kosmoses, veeloomadest ja kahepaiksetest, jõgedest ja järvedest, maailmameredest ning paljudest teistest veega seotud teemadest.

Külastusmängus osalevad: Tartu tähetorn, Tartu Loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum, Alatskivi Looduskeskus, Teaduskeskus AHHAA, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Luua Metsanduskooli puukool-arboreetum ja püsinäitus „Peipsi järve elu tuba".

Kokku 2000 euro väärtuses auhindu on välja pannud Kalevipoja Koda, Vudila mängumaa, A Le Coq, Lõunakeskus, mängus osalevad keskused ja palju teised.

Lisainfo mängu kohta: http://www.jaaaeg.ee/kulastusmang

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Jalutuskäik Tallinna vanalinna rohealadel
• Fotokonkurss ärgitab märkama loodust linnaruumis