Üksteist auhinda koos riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märkidega andsid  üle
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ja konkursi hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu.
 
Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märki on õigus kasutada kõigil, kes on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse alates selle auhinna loomisest 2006. aastal. Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märk on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.
 
Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on tegevused teaduse populariseerimise valdkonnas väga kõrgel tasemel, ja praktiliselt kõik sel aastal auhinnale kandideerinud tegevustest on laia kõlapinnaga ja väga tulemuslikud“ kommenteeris konkurssi Terje Tuisk.

 
Teaduse populariseerimise auhinda annavad ühiselt välja Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia, rahastab Haridus- ja teadusministeerium. Auhinnafond 21 500 eurot jagunes võitjate vahel kuues kategoorias järgnevalt:
 
Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot): teadusajakirjanik Tiit Kändler, pikaaegse ja mitmekülgse teaduse populariseerimise eest.
 
Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil”:
 
Peapreemia (2200 eurot): „Eesti Keele Instituudi keeleklipid“, projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu;
 
II preemia (800 eurot): Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi. (https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2015)
 
Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”:
 
Peapreemia (2200 eurot): Ajuteadust populariseeriva artikliseeria „Mõtlemise masinavärk“ eest, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool;
 
II preemia (800 eurot): Kogemusliku raamat-õppekomplekt "Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas" koostamise eest, autor Kristel Vene.
 
Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
 
Peapreemia (2200 eurot): TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamiseks ning arendamiseks süsteemsete ja järjepidevate tegevuste korraldamise eest. Projektijuht Kristina Piliste;
 
II preemia (800 eurot): Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon "Maa. Elu. Lugu". Eestvedaja Urmas Kõljalg koos meeskonnaga.
 
Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)”:
 
Peapreemia (2200 eurot): Peeter Lorents – mitmekülgse ja aktiivse teaduse populariseerimise ning Õpilaste Teadusliku Ühingu pikaaegse eestvedamise eest;
 
II preemia (800 eurot): Veljo Runnel – Eesti harrastusteaduse edendamise ja  loodushelide salvestamise eest.
 
Kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
 
Peapreemia (2200 eurot): Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes „H₂O külastusmängu“ korraldamise eest. Eestvedajad: Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (Jääaja Keskus);
 
II preemia (800 eurot): SA Innovatsioonikeskus INNOKAS, ettevõtlus- ja teadushuvi edendamise eest Läänemaal. Eestvedaja Angela Leppik.
 
Konkursi koduleht
 
Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk tunnustada teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi,  tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Eesti Teadusagentuur

Kokku osales 22. oktoobril 10. korda toimunud rahvusvahelisel programmeerimisvõistlusel IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) Xtreme 1 823 meeskonda rohkem kui 50 riigist. Eestist osales kokku 13 meeskonda, neist 5 Tartu ülikoolist ja 8 Tallinna tehnikaülikoolist.

Väärika kolmanda koha saavutanud meeskonda VertexCover kuuluvad Tartu ülikooli informaatika bakalaureuse tudeng Oliver-Matis Lill ning matemaatika bakalaureuse tudengid Andres Unt ja Oliver Nisumaa.

Tudengimeeskonna esindaja Oliver-Matis Lill oli saadud tulemusega rahul, sest võistlusel osales mitu päris tugevat meeskonda. „Tore oleks muidugi olnud saada ühe võrra kõrgem koht, millest jäime lõpus napilt ilma. Siiski oli meie tiimil sellel võistlusel päris tugev eelis, kuna oleme kõik olümpiaadidel osalenud ja aktiivsed võistlusprogrammeerijad, kes on tuhandeid tunde algoritmilist probleemilahendamist harjutanud,“ rääkis Lill.
Tudengite tööd toetasid ning IEEE aukoodeksist kinnipidamist jälgisid Tartu ülikooli hajussüsteemide teadur Benson Muite ning raalnägemise ja robootika dotsent Gholamreza Anbarjafari. Benson Muite avaldas heameelt selle üle, et kolm Tartu ülikooli meeskonda pääsesid võistlusel top 100 hulka ning et esimest korda oli esindatud ka Narva kolledž.  

Tegemist on 24 tundi kestva võistlusega, mille käigus peavad tudengite meeskonnad ära lahendama 24 ülesannet. Selle jaoks on vaja tunda erinevaid algoritme, andmestruktuure ja probleemilahendusvõtteid erinevatest valdkondadest.

Järgmine katsumus võidukale meeskonnale on esindada Eestit Kirde-Euroopa regionaalsel ACM programmeerimise võistlusel, mille põhivõistlus toimub 3.–4. detsembril Venemaal, Gruusias ja Kasahstanis.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti

“Olen üllatunud, et võitsin. Arvasin, et teiste võistlejate tulemused on tugevamad,” tunnistas parim elektroonik 2016 Rene Uring, kes õpib Tallinna Polütehnikumis elektriku eriala kolmandal kursusel.

“Usun, et nii elektriku kui ka elektrooniku erialal on tööturul perspektiivi. Hetkel ei oskagi öelda, kumma ameti kasuks ma tulevikus otsustan. Praegu olen oma valikutega rahul,” märkis Rene.

Võistluse kohtuniku ning Flir Systems Estonia eletktroonika tootmisjuhi Mihkel Viskuse sõnul olid esikolmiku tulemused tasavägised, kuid Renele tõi võidu oskus valida komponentide jootmiseks ettevalmistamisel õige tehnika ja meetod. “Erialakeeles öeldes – Rene suutis komponentide jalad õige pikkuse peale lõigata,” lisas ta.

“Rõõmustan, et iga aastaga läheb võistlejate tase aina paremaks. Näen elektroonikatööstuse tulevikku helgetes värvides ning julgeksin tänavused võistlejad pärast õpingute lõpetamist ning kutsetunnistuse omandamist ka tööle võtta,” tõdes Viskus.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolki sõnutsi on elektroonikatööstus Eestis alati tähtsal kohal olnud.

“Elektroonikatööstus on Eestile majanduslikult oluline tööstusharu, mis uueneb pidevalt ning pakub töötajaile palju arenguvõimalusi. Olen ise paarkümmend aastat elektroonikatööstuses töötanud ja soovitan noortele seda erialavalikut,” tõdes Kolk.

Võistlustöö hindamisel arvestati võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele.  Täiendavalt hinnati ka töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist. Võistlusel osales kuus õpilast Tallinna Polütehnikumist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Jootmisvõistlused toimusid Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016.

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. Messiinfo: www.fair.ee/instrutec.         

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

Võistluse fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/vlmneeq3439nq1g/AAAuPBhsq5c_VKYBUChjen_Aa?dl=0 (Fotod: SA Innove)

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Parima noore graafilise disaineri tiitel läks Kuressaare Ametikooli
• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses

HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt siit tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja siit). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda.

Kuldtase

Konguta Kooli direktor Liina Tamm:

Meie arvates oleme olnud edukad uue õpikäsituse juurutamisel, digipöörde läbiviimisel ja digitehnoloogia kasutamiskogemuste jagamisel Eestimaa õpetajatele.

Meie märksõnadeks digiaktiivse koolina on areng, koosõppimine ja jagamine.

Õpilastele on kindlasti kõige enam meeldinud digipäevad, VOSKi päevad ja osalemine erinevates digiprojektides. Koolijuhina rõõmustasin südamest viimatisel Code Weeki nädalal, kui nägin 2. klassi õpilaste hasarti oma programmeerimiskogemuste jagamisel koolieelikutele. Kui osavalt nad õpetasid ja toetasid nooremaid kaaslasi programmeerimisel!

Saavutatud taset hoida saab ainult edasi liikudes. Ehkki oleme koolis senini juhindunud VOSK-meetodist (võta oma seade kaas), loodame peatselt saada kogemusi tahvelarvutite kasutusele võtmisest.

Õpetajate professionaalsust näitab kindlasti e-portfooliotele üleminek ja IT- kogemuste jagamine.

Tahaksime laiendada digitehnoloogia kasutusele võtmisel „õpilaselt õpilasele“ õpetamissüsteemi.

Koolijuhina arvan, et Konguta kool on valmis olema „digivaderiks“ mõnele Eestimaa koolile, kes soovib oma koolis digipööret ellu viia ja vajab õnnestumiseks kogemusi või toetust. Vaderiks hakkamine oleks meile inspireeriv väljakutse.

Hõbetase

Peetri Lasteaed-Põhikooli haridustehnoloog Signe Reidla:

Meie kooli õpilased on osa võtnud ja häid tulemusi saavutanud õpilastööde konkurssidel (HITSA „Lahe asi“ ja ProgeTiigri konkurss, EENeti joonistuskonkurss, matemaatika GeoGebra konkurss, Leivaliidu videokonkurss „Leib lauale“, Robotexi digitaaljoonistuskonkurss). Õpilased on õpetajate juhendamisel osalenud  koolidevahelistes õpiprojektides (eTwinning). Meie koolis tegutsevad mitmed IKT-huviringid (robootika, 3D- tehnoloogia, animatsioonfilmide tegemine). Meie kooli õpetajad osalevad HITSA täienduskoolitustel. Nad kasutavad saadud teadmisi oma ainetundides ja jagavad infot ka kolleegidega.

Õpilastele meeldis väga konkurssidel osalemine. Nad valisid endale konkursitöö jaoks meelepärase teema. Tööga süvitsi tegeledes said õpilased oma teadmisi ja oskusi täiendada. Enim heameelt tundsid õpilased tehtud tööde  üle ja eriti rõõmsad olid õpilased, kelle töid kõrgelt tunnustati.

Kuldtasemini jõudmiseks on meil veel üsna pikk tee minna. Kool peaks olema aktiivne viies tegevusgrupis: digipädevuse arendamine, pedagoogiline repertuaar, muutused õpetajate suhtepildis, muutused õpilaste omavahelistes suhetes,  muutused õpikorralduses ja õpikeskkonnas. Kõikides nendes tegevustes aktiivne olla on üsna keeruline, aga me püüame teha nii palju kui võimalik.

Sellel õppeaastal on koolis tegutsevaid IKT-huvialaringe  eelmise aastaga võrreldes tunduvalt rohkem. Õpilastele õpetatakse ka programmeerimist, kasutatakse arvutiprogramme Lego Mindstorms, Edware, Scratch, Python, AppInventor.

Õppeaasta üks eesmärk oli rahvusvahelisel programmeerimisnädalal CodeWeek osalemine. Suutsime püstitatud eesmärgi täita. CodeWeeki raames korraldasid meie kooli õpetajad mitmeid töötubasid.

Tervise Arengu Instituut korraldas loovtööde konkursi „Söögivahetund“, inglise keele õpetajad nägid võimalust seda teemat lõimida oma õppeainega. Väga hea meeskonnatöö raames saatsid 9. klassi õpilased oma videoloo konkursile.

Väga populaarseks on saanud ka  Robotex. Meie kooli õpilased saatsid oma töid Robotexi joonistuskonkursile, videokonkursile, digitaaljoonistuskonkursile ja kolm meeskonda osaleb haridusrobotite võistlusel. 

Kindlasti plaanime osa võtta HITSA õpilaskonkurssidest. Need on meie õpilaste jaoks väga populaarseks saanud.

Digitehnoloogiat kasutades viiakse meie koolis läbi mitmeid ainealaseid lõiminguprojekte. Õpilased osalevad  eTwinningu veebipõhistes õpiprojektides.  Kindlasti taotleme mõnele eTwinningu projektile ka kvaliteedimärki.

Õpetajatele soovime pakkuda HITSA nutiklassi külastust, et nad saaksid tutvuda uute digivõimaluste rakendamistega õppetöösse.

Pronkstase

Kohtla-Nõmme Kooli direktor Moonika Mägipõld:

Meie koolis tunnevad  õpetajad huvi IKT vastu ja hea meelega kasutavad seda oma tundides.

Koolis on head IKT-vahendid ja hea koostöö õpetajate vahel. Õpilaste jaoks toimub koolis robootikaring, kus õpilased õpivad programmeerima. Arvutiõpetuses õpilased õpivad 3D-modelleerimist, koolis on 3D-printer, mida õpilased ja õpetajad saavad tundides kasutada.

Võimalusel õpetajad ja õpilased osalevad IKT-projektides, konkurssidel, seminaridel (e-Twinning, arvutijoonistuste konkurss, ProgeTiiger, inGenius, Miksikese informaatika- viktoriin Kobras jne). Meie kooli  õpetajad kasutavad oma töös e-õpikuid.

Meil on plaanis laiendada IKT kasutusvõimalusi, soetada tahvelarvuteid, aktiivselt võtta osa HITSA konkurssidest ja projektidest, toetada õpilasi ja muuta õppetöö huvitavamaks digitundidega. Vastavalt kooli võimalustele püüame õpetada õpetajaid digiteadlikemaks, et nad võiksid oma tunde huvitavamaks teha.

Foto: Koolielu arhiiv, pilt Konguta kooliperest.

Samal teemal:

• Kuld, hõbe ja pronks
• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga 

eTwinningu aastakonverentsi läbivaks teemaks oli digitaalne kodakondsus ja digitaalsete kodanike kasvatamine. Digitaalne kodakondsus on meie ajastu kontseptsioon – enamikel inimestel on identiteet ja elu veebis samamoodi nagu reaalses maailmas. Konverentsil uuritigi, kuidas tõsta koolide teadlikkust digivaldkonnast ning mil moel olla valmis digitaalseks tulevikuks.

Lisaks loengutele said osalejad valida ligi 30 praktilise töötoa vahel, kus põhirõhk oli uute põnevate töövahendite, õppmaterjalide ja meetodite tutvustusel ning parimate praktikate jagamisel. Ikka selleks, et koju tagasi minnes oleks värskeid ideid ja uusi vahendeid, mida ise kasutada ja teistega jagada.

Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsil. Foto: Kristel Einaste-Lukk

Kõik algab headest õppematerjalidest

Töötoas „Open Educational Resources“ oli juttu avatud õppematerjalidest, Creative Commons (CC) litsentsidest ning Learningapps keskkonnast. Avatud õppematerjalide kohta on väga palju erinevaid definitsioone, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on õppematerjaliga (pilt, animeeritud objekt, mäng, tunnikava, video, test jne), mis on digitaalne, avatud sisulitsentsiga, tasuta või väikeste mööndustega (CC-litsents) kasutatav.

Töötoas osales Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere: „Oluline mõte minu jaoks oli see, et lisaks avatud materjalide leidmisele peaks neid ka ise looma. Avatud materjale tuleb juurde vaid siis, kui me neid ise loome. Üks osaleja Soomest ütleski, et me oleme saanud veebist nii palju, et meil on lausa kohustus tagasi anda. Nii et jagame julgemalt oma loomingut.“ Evely Siimsoo Türi Põhikoolist lisab: „Aga kui jagada, siis targalt ning selleks tuleks oma töödel kasutada CC litsentse. Õpilastele tuleks sellest rohkem rääkida ning ka koolis kodutööna lasta koostada pilte või videot sisaldav lehekülg või esitlus ning lisada sellele CC litsents. Õpilastele peab selgitama kasutamise ja jagamise reegleid.“ Viitamise kohta leiab materjali siit: http://openattribute.com/.

Avatud õppematerjale saab kasutada näiteks programmeerimise õpetamiseks. Töötoas „Introduction to digital creation and coding for all“ räägiti lähemalt sellest, mida tähendab programmeerimine koolitunnis ja kuidas õpetaja teemaga algust võiks teha. „Selle töötoa teemast olin põgusalt kuulnud, kuid isiklikult programmeerimisteemaga kokku puutunud polnud. Tundus olevat vaid arvutiõpetajate pärusmaa, kuid sai natuke selgemaks ning pisut omasemaks,“ ütleb Evely Siimsoo. Selgus, et teemat võib käsitleda ka ilma IKT vahenditeta, selleks on vaja vaid veidi loovust ja nutikust. Häid ideid selleks leiab siit: http://csunplugged.org/.    

Mänge ja õppevahendeid programmeerimise õpetamiseks leiab siit:

• www.menti.com
• scratch.mit.edu
• http://www.kodugamelab.com/
• http://www.catrobat.org/
• http://appinventor.mit.edu/
• http://makeymakey.com/

Digiajastu toob kaasa uued õppemeetodid

Õpitoas „Using media to flip your classroom“ tutvustati, kuidas muuta õpilased passiivsetest tarbijatest aktiivseteks tegutsejateks ümberpööratud klassiruumi meetodil.

Meetodil on kaks faasi: töö kodus ja koolis. Õpilased peavad kodus õpetaja poolt loodud teemakohased loengud ja videod läbi töötama, õpetaja ja kaaslastega saab online’is uuritavat teemat arutada ja vajadusel küsimusi esitada. „Selline tööjaotus tagab, et tundi tulles kasutatakse aega efektiivselt,“ ütleb töötoas osalenud Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Ere Tumm.  „Tavapärased rollid õpilane-õpetaja on ära vahetatud. Õpetaja roll on olla vaatleja-kuulaja, õpilaste ülesandeks on aga kodus ettevalmistatud materjali jagamine ja seletamine kaaslastele.“ Kodus uuritud materjalide omandamist ja nendest arusaamist kontrollitakse erinevate tegevuste kaudu: grupitöö, ettekanded, debatid, diskussioonid, eksperimendid, posterid jne.

Kasulikke linke videotele jm õppematerjalidele leiab siit:
•    Kreeka hariduslik lühivideokogumik;
•    Rahvusringhäälingu videod ja saated Euroopast alates 1950. a.
•    Learning Resource Exchange;
•    Open Discovery Space;
•    Ted Talks;
•    Avasta 53 604 838 kunstiteost, artefakti, raamatut, videot ja heli kogu Euroopast.

Oma tundide salvestamiseks saab kasutada järgmisi keskkondi: https://www.panopto.com/, http://www.mhhe.com/tegrity/, https://www.techsmith.com/camtasia.html, https://www.screenr.com/. Õpetaja saab oma salvestatud tundidele ka küsimusi lisada: https://www.blubbr.tv/.

Lapsed veebis – turvaliselt!

Üha enam räägitakse sotsiaalmeediast ka kooli ja õppetöö kontekstis. Konverentsi avakõnes tõi Emma Mulqueeny välja tõsiasja, et 1997. aastal ja peale seda sündinud noored on kasvanud sotsiaalmeedia keskel ning see on neid mõjutanud rohkem, kui arvatagi oskame. Töötoas „Use of social media in learning“ arutleti sotsiaalmeedia kasutusvõimaluste üle õppetöös ning selle näitlikustamiseks koostasid osalejad ajaloolistele isikutele sotsiaalmeedia profiile (Twitteris, Facebookis, Instagramis, Infographicsis). Hea mõte, mida ka oma õpilastega katsetada! Lähemalt saab töötoa materjalidega tutvuda siit.

Lapsed on järjest enam veebis, mistõttu on eriti oluline on see, et täiskasvanud suunaks lapsi ja noori turvalisele internetikasutusele. Töötoas „Better Internet for Kids: Help your students to grow-up online“ rääkis Sabrina Vorbau sellest, mida tähendab olla digi(taalne)kodanik - mis teda iseloomustab, millised võimalused ja väljakutsed see kaasa toob. Töötoas osales Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetaja Piret Strömberg, kes toob jällegi välja selle, et sotsiaalmeedia on noortele ülioluline ja see seab teatud ootused ka õpetajale: „Mõtlema jäin, kuidas lastele paremini selgeks teha millist infot võtta, millist jätta, mida veebis teha ja mida mitte.“

Lisainfot internetiturvalisuse teemal leiab siit: esafetylabel.eu; webwewant.eu.

Võitlus kiusamise vastu algab koolist

Lisaks internetiturvalisuse küsimusele tõstatati konverentsil ka kiusamise temaatika ning arutleti selle üle, mida saaks õpetaja teha selle vähendamiseks. Töötoas „Enable against bullying“ tutvustati kiusamise mõistet ja arutleti, millist käitumist saab pidada kiusamiseks ja millist mitte. „Osalejatele anti ülevaade hiljutisest kiusamise kohta tehtud uurimusest, millest selgus, et kiusajatel jääb tihti vajaka empaatiavõimest,“ selgitab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks. „Seoses sellega tuleks teha õpilastega tööd nii nende endi emotsioonide kui ka teiste inimeste tunnete mõistmisega.“ Selleks sobivad järgmised keskkonnad:

• http://asoftmurmur.com;
• www.noisli.com;
• http://defonic.com;
• http://pixabay.com;
• http://addtext.com;
• http://gifmake.com;
• www.onemotion.com/flash/sketch-paint.

Marika Viks toob välja ka väga hea kiusamisvastase nipi - „Hambapasta võistlus“. Tegevust saab läbi viia igas klassis ning selle tulemusena mõistavad õpilased, milline mõju on nende sõnadel. „Selleks tuleb kutsuda klassi ette kaks õpilast. Mõlemad saavad enda kätte väikese hambapasta tuubi. Õpilaste ülesanne on pigistada hambapasta tuubist välja nii kiiresti kui võimalik. Kui see tehtud, tuleb neil saada hambapasta taas tuubi tagasi,“ õpetab Marika. „Loomulikult ei ole see võimalik. Selle abil saab õpilastele selgitada, et sama on ka sõnadega. Sa ei saa võtta oma sõnu tagasi, kui sa oled need kord välja öelnud.“

Rahvusvaheline projektitöö – planeerimine ja hindamine

Et eTwinningu keskne osa on projektitöö, siis pöörati konverentsil eraldi tähelepanu ka projektitöö planeerimisele ja hindamisele ning tutvustati 2016. aasta parimaid eTwinningu projekte.  

Töötoas „Project planning step by step“ räägiti lähemalt projektitöö läbiviimisest. Selleks moodustati rühmad, kellele jagati loosiga õppeaine, milles ühine projekt luua. „Meeldis, et lühikese ajaga loodi reaalne projekt, mida võiks kohe ellu viia. Tore ja hea oli see, et taimer luges minuteid iga projektietapi juures ning kuna oma projekti tuli lõpuks ka esitleda, siis viilimist ei olnud ning kõik panustasid etteantud aja raames maksimaalselt. Tulemuseks oli see, et esialgu ebamugavast teemast sündis midagi huvitavat ning inspireerivat. Töötuba andis positiivse tõuke edaspidistele projektidele,“ rõõmustab Evely Siimsoo.  

„Projektide planeerimisel võiks lähtuda KISS põhimõttest ehk Keep It Short and Simple,“ lisab Margit Laidve Luunja Keskkoolist ning toob välja olulisemad aspektid, millele projekti planeerimisel tähelepanu pöörata:

• miks üldse alustada rahvusvahelise projektiga;
• hetkeolukord;
• tehnilised võimalused;
• õpilaste huvid;
• kasutegur õpilaste jaoks;
• milliseid oskusi tahame õpilaste puhul arendada.

eTwinningu projektide dokumentatsiooni ja hindamisprotseduuri kohta andis häid nippe töötuba „Effective evaluation and documentation of a Project“. „Tähtis on meeles pidada, et kõik tegevused, mida projekti käigus läbi viiakse, peavad saama kajastatud (nt projekti päevikus) ning hindamisprotsessi ei jäeta mitte ainult projekti lõppu, vaid tehakse ka projekti vahehindamisi,“ rõhutab Ere Tumm. „Projekti plaan peaks olema täpne ja konkreetne, peamised eesmärgid selgelt välja toodud.“ Suureks abiks plaanitud tegevuste elluviimisel on projekti kalendrist, kus on kuude kaupa plaanitud tegevused jms koos tähtaegadega välja toodud.

Mõned kasulikud tööriistad projektitöö planeerimisel ja läbiviimisel:

• Küsitlused ja hinnangud (nt koheselt pärast mingit tegevust);
• Ajagraafiku/kalendri koostamine;
• Hääletamiskeskkonnad: www.tricider.com, www.dotstorming.com;
• Õpilaste tagasisideküsimustik;
• Õpilased saavad lindistada oma häält/kommenteerida tegevust;
• Projekti tulemuste dokumenteerimine;
• Hindamiskriteeriumide koostamine;
• Projekti jooksul läbi viidud tegevuste dokumenteerimine.

Õppimine parimatest praktikatest

Ja lõpetuseks üks vahva näide hästi õnnestunud projektist. Töötoas „eTwinning in Practice“ tutvustati 4-11aastaste õpilastega läbi viidud ning ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud projekte. Üks tänavustest võidutöödest - „Looking for Beau and Delfi“ - on kogu koolipere ühendav koostööprojekt, kuhu on lisaks õpetajatele kaasatud ka lapsevanemad. Tegevuste kavandamises ja teostamises oli väga suur roll õpilastel – alates projekti logo kavandamisest ja selle valimisest hääletamise teel. „Projekti autorid esinesid väga emotsionaalselt, sealt oli õppida just esinemiskunsti!“ toob välja töötoas osalenud Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi. „Projektis on väga palju põnevaid, õpetlikke tegevusi, kust oleks häid ideid noppida kõigil. Näiteks vahakujude muuseum, kus õpilased olid eelnevalt ehitanud maketid Euroopa tähtsamatest vaatamisväärsustest, Euroopa lippudest maskid, kalender, raamat (nii mõlema partneri emakeeles kui inglise keeles), potitaimede ümber lamineeritud kultuurimonumentide joonised jm.“ Vaata projekti kohta valminud videoklippi siit:

Konverentsi avaesineja Emma Mulqueeny rääkis tänapäeva noorte mentaliteedist ja suhtest sotsiaalmeediasse, ettekandest saab lähemalt lugeda SIIT.

Mida tehakse digitaalselt aktiivses koolis, sellega on ilmselt igaühel oma kogemus. HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

Miks HITSA seda tegi?

„Kaardistamise üks eesmärk oli saada ülevaade, milliseid tegevusi peaksime ehk enam pakkuma, et digivõimalusi juurutada või siis kuidas peaks tegevusi koordineerima, et need kõikide koolideni jõuaksid. Selle nimel teeme praegu tööd,“ ütles HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise valdkonna juht Inga Kõue. 

Seda, kas koolides tegeletakse rohkem robootika või animatsiooniga, kasutatakse pigem VOSKi (võta oma seade kaasa) või kooli nutiseadmeid, kas digivahendid on töös igas ainetunnis või juhuslikult ja muidki suundumusi on siiski raske välja tuua. „Koolis võivad õpilased ja õpetajad olla päris aktiivsed, aga seda me hinnata ei saa, puudub info. Ainsad tegevused, mis on koolikesksed ja millest on ülevaade, on IKT huviringid, sh vahendite olemasolu, ning IT-valikainete pakkumine. Need on koolidel valdavas osas olemas. Lisaks õpetajate koolitustel osalemine. Päris hästi on koolid osalenud ka õpilastega erinevatel konkurssidel ja võistlustel. See näitab, mida õpetajad on koolitustel õppinud ja oma õpilastele edasi andnud,“ sõnas Inga Kõue. 

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda. 

Tartu Hiie Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli ja Salme Põhikooli õpetajad vastavad selles artiklis, järgmises jagavad kogemusi Konguta Kooli, Peetri Lasteaed-Algkooli ja Kohtla-Nõmme Kooli esindajad. 

Kuldtase

Tartu Hiie Kool, haridustehnoloog Mari Tõnisson: 

Meie kooli jaoks on kõige olulisem, et tehniliste vahendite (arvutid, videoprojektorid, puutetahvlid, dokumendikaamerad, tahvelarvutid, robotid, 3D-printerid jm) kasutamine toetaks maksimaalselt õppimist ja õpetamist. Oleme kolleegidega aastate jooksul välja selgitanud suure hulga meie (kuulmis- või kõnepuudega) õpilaste jaoks raskesti omandatavaid teemasid, mille saab hõlpsamalt selgeks just arvuti kaasabil. Kuna sobivat õppevara leidub meie õpilastele väga vähe, siis õpetajad koostavad pidevalt ise digitaalset õppevara, mis kooli kodulehe kaudu leiab kasutamist ka teiste õpetajate poolt üle Eesti. Tartu Ülikooli innovatsioonikoolina saame oma parimad praktikad pidevalt edasi anda ka tulevastele õpetajatele.

Aktiivsemate õpilaste silmad lähevad tavaliselt särama võimaluse peale osaleda arvutijoonistuste ja robootika võistlusel või mõnes (rahvusvahelises) projektis. Nutiseadmetega mängud, viktoriinid ja tantsud on õpilaste jaoks eriti kaasahaaravad, kui ainult WiFi vastu peaks. 

Kuigi suur osa Tartu Hiie Kooli õpetajatest kasutab rohkemal või vähemal määral õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks IKT-vahendeid ning koostab (sobiva õppevara puudumisel) ka digitaalset õppevara, on meie edasised plaanid seotud personali arendamise ja koolitamisega. Osaleme meeskonnaga HITSA koolitusprogrammi "Digiajastu haridusjuht" koolitusel "Digipädevuse arendamine haridusasutuses", mille raames valmib peagi meie personali digipädevuse arendamise ja koolitamise tegevuskava „Kaasa kõik!“. Kindlasti jätkame ka edaspidi nende tegevustega, mille kasu õpilaste arengule eriti oluliseks peame ja oleme valmis katsetama kõike uut, mis meie kiiresti arenev maailm pakub.

Pilte Tartu Hiie Kooli tundidest: iPadid ja puutetundlik tahvel. 

Hõbetase

Roosna-Alliku Põhikooli matemaatika-informaatikaõpetaja Heli Järve ja inglise keele õpetaja Riina Hiob.

Heli Järve: Suur eesmärk oli osaleda Samsung Digipöörde projektis. Meie tegemised "Mõisalugu uues kuues" on kajastatud blogis. Hästi läks meil ka HITSA konkursil "Maailmariik Eesti", kus kõik meie kooli õpilaste saadetud tööd said finaali, täpsemalt saab lugeda siit. 

Rakendame koolis aina rohkem muutuvat õpikäsitlust, kaasates aktiivselt õpilasi. Jätkame animafilmide loomisega, teen seda koostöös klassiõpetaja Tuuli Järvaga kunstiõpetuse tundides. Nii ei lähe õpilaste päevad väga pikaks. Jätkan ka huviringiga, kus loome digitaalseid õppematerjale. Aktiivsed osalejad on 4. klassi õpilased, kes sügisel kooli tulles küsisid, millal sel aastal alustame, huvi on neil suur. Nüüd hakkame äppe looma, kasutades AppInventorit ja ikka eesmärgiga jõuda kevadeks valmis materjal HITSA õpilaskonkursile. 

Riina Hiob: Esile tooksin, et õpetajad toetavad muutuvat õpikäsitust. Nad tulevad kaasa muutustega nii virtuaalses kui ka füüsilises õpikeskkonnas. Õpetajad kasutavad tihti erinevaid õpikeskkondi veebis, rohkem on hakatud kasutama ainetundides rühmatöid. Digivahend ei ole lihtsalt vahend, millega saab ainult infot otsida või mängida, vaid millega saab midagi luua. Õpilastele meeldib, kui kasutame ainetundides digimeetodeid, millega saab midagi teha, koostada ja luua. Samas me rakendame ka õpilasi ise digivahenditega ülesandeid koostama ja kindlasti esitlevad nad oma töid kaasõpilastele, kes omakorda sellest õpivad. Õpetajatena kaasame õpilasi õpetamisse. Paneme õpilase õpetaja rolli ja see meeldib neile.

Kindlasti tahaks tuua kooli õppekavasse robootikat ja programeerimist. 

Heli Järve: Tahaksin väga kooli tuua haridusrobotid, rakendada neid aktiivselt õppetöös. Viis meie kooli õpetajat on läbinud vastava koolituse. Rõõmustav uudis on, et 2017. aasta eelarvesse on ka vastavad vahendid planeeritud. Jätkame ainetundides muutuva õpikäsitlusega, julgustame ja suuname õpetajaid. 

Tahan ka huviringi õpilastega minna lasteaeda, et näidata väiksematele, mis on programmeerimine. Kuna lasteaial nutivahendid puuduvad, saama kasutada kooli tahvelarvutid.

Osaleme koos õpetaja Riina Hiobiga  aktiivselt projektis "Nutitund igasse kooli!". Pildid on ka sealt tehtud. 

Pronkstase

Salme Põhikool, haridustehnoloog Merle Lepik:

Üheks suuremaks õnnestumiseks pean kooli registreerimist Google´i süsteemi. Tol ajal oli see Google Docs ja siis kohe GAFE (Google Apps for Education), nüüd G Suite for Education. See mõjutab nii õpetajaid kui ka õpilasi (meiliaadressid, dokumendid, ühiskirjutamine, keskkondadesse sisselogimised, kasutajakontod jms). See on nii igapäeva osa, et ei pane selle mugavust eriti tähelegi. 

Õpilastele meeldivad videoprojektid, filmimine, tahvelarvuti kasutamine. Ülekooliliselt oli menukas digipäev, kus lõimiti erinevaid õppeaineid.

Mulle endale meeldis viimastest tegemistest "Digikalast mängukalaks". Olime saanud just tahvelarvutid ning jälle ainetevahelist lõimingut kasutades katsetasime nende võimalusi.

Ma ei usu, et me midagi nüüd otse selle nimel hakkaksime tegema, et hõbe- või kuldtasemeni  küündida. Pigem üritame kõik ellu jääda maailmas, kus digi on elu igapäevane osa, kogu aeg peab ümber õppima, valmis olema muudatusteks. Proovime leida lõimingukohti, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada, arvestades mitte ainult digipädevusega. Praegugi on käsil kolme kooli projekt "Õpime koos", mille käigus proovime õpetajaid omavahel suhtlema ja õppeaineid lõimima panna, sest just viimasest on koolis puudus. 

Salme kool ei saa mitte kunagi täiesti valmis, ükskõik mis valdkonnas. Muutused peavad algama suhtumisest, et enam ei saa teisiti. Ja kui õpetaja seda mõistab, vaatab oma tööharjumused ümber, siis on tal klassis säravate silmadega õpihimulised õpilased, kes ei karda eksida ja kelle uudishimu pole kuhugi kadunud.

Pildil on (meie viimane mahukas projekt koos inglise keele õpetajaga) modernse Punamütsikese võtted meediaklassis, samas käib taustamuusika loomine. Pildi autor on õpilane Laur-Jastin Räim.

Viimases loodusõpetuse tunnis õppisime kuu faase ning tegime pimedas klassis katse, kuidas need tekivad. Jällegi oli õpilane see, kes tegi pilti ja proovis ka videosse võtta. Selle pildi autor on õpilane Raiko Pära.

Avafoto: Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool. 

„Võit tuli mulle suure üllatusena, olen väga õnnelik, et otsustasin võistlusel osaleda,“ rõõmustas parim noor graafiline disainer 2016, Karin Laus. Võistlusülesanne oli Karini sõnutsi paras pähkel. „Klient, Tähtvere Selts tellis logo, visiitkaardid ning voldiku, mille teostamisel tuli arvestada etteantud info ja tingimustega, mis polnud kergete killast,“ kirjeldas ta.

Ka võistluse peakohtuniku ning Tartu Kõrgema Kunstikooli meediadisaini osakonna juhataja Jaanus Eensalu sõnutsi oli lähteülesanne keerukas. Ehkki võistlus oli võrdlemisi tasavägine, tõi Eensalu sõnul Karinile kui noorele disainerile võidu just valminud töö küpsus ja tasakaalukus ning tugev loominguline ja tehniline teostus.

„Eestis on palju andekaid loomeinimesi ning paljud kunsti õppivad noored soovivad ühel hetkel graafiliseks disaineriks saada, kuid ei asu sellele erialale õppima ega omanda tööks vajalikke oskusi. Erialane haridus annab graafilise disaini valdkonnas tööturul suure eelise. Seda enam rõõmustas kohtunikekogu võistlusel osalenud kutseõppurite väga hea tase,“ märkis Eensalu.

Võistlusöid hindas loomevaldkonna professionaalidest koosnev žürii koosseisus Jaanus Eensalu, Mart Anderson, Marko Kekišev, Keijo Kraus, Elari Kingo ja Külli Tammes.

Viiendat korda toimunud individuaalvõistlusel töötas reaalse kliendiprojektiga seitse noort kujundajat. Võistlusel hinnati disaineri loovust, kiirust ja täpsust ning teoreetiliste ja praktiliste teadmiste rakendamise oskust.

Võistlusel toimus ka üle-euroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2016 treeninglaager, kus oma oskusi lihvis Eesti esindaja graafilises disainis, Helis Lembe.

Fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/yjxfnb9reixn9fp/AABUWGXtHiKYJEZ-dGVfRAoJa?dl=0 (Fotod: Tiit Lepp)

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tartu Kunstikooliga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Kroonpress, MTÜ Tähtvere Selts ja Loyd.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid

„Eesti restorani- ja toidukultuur vajab hästikoolitatud järelkasvu ning kutsevõistlustel löövad särama just need tublid noored, kellel on annet, indu ja ambitsiooni. FoodFestil Noorkoka tiitli nimel võisteldes on õpilastel võimalus tulevastele tööandjatele silma paista ning koolidel oma koostööpartneritele tublide õpilaste kutsemeisterlikkust ja oskuski demonstreerida,“ sõnas Tallinn FoodFest 2016 peakorraldaja ja Profexpo OÜ juhataja Tiit Sarv.

Parimad noored kokad selguvad paarisvõistlusel Noorkokk neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 9. Electroluxi poolt sisustatud köökides ning seadmetega sisustatud boksides tuleb igal pea- ja abikoka võistkonnal valmistada eel- ja pearoog.

Taimetoidu eelroa kohustuslikeks tooraineteks on muskaatkõrvits, õun Granny Smith ning punane peet. Pearoa kohustuslikuks tooraineks on terve roogitud hõbe lõhe (Silver Salmon). Võistkondadel tuleb valmistada kuus portsjonit, viis kohtunikele ning üks publikule esitluseks.

Noorkoka kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Rakvere Ametikooli, Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Viljandi Kutseõppekeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Valgamaa Kutseõppekeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega ja Profexpo OÜ-ga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Parimad noored kondiitrid selguvad individuaalvõistlusel neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 10. Võistlustöödena tuleb õppuritel kohapeal valmistada 2 kg tort „Kuldne sügis“ ning võistlusele tuleb kaasa võtta kodutööna valminud puuviljavaliku kompositsioon. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima kondiitri kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus ja Eesti Leivaliit.

Parimad noored pagarid selguvad individuaalvõistlusel reedel, 28. oktoobril algusega kl 10. Võistlejad võtavad kaasa söödavatest taignatoodetest valminud kodutöö teemal „Tsirkus“ ning kohapeal valmistatakse võistlustööna kaks 600-grammist soolase täidisega pidulikku pirukat. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima pagari kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva ja Jõhvi õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilased. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus, Eesti Leivaliit ja Unilever Food Solutions.

Võistluste lisainfo ja ajakavad SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Räpina Aianduskool sai noorte floristide kutsemeistrivõistlusel kaksikvõidu
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT õppes.  

„IKT valdkond muutub kiirelt ja seepärast tuleb ka IKT õpet pidevalt arendada. Toetuse abil soovime tuua  õpetamisesse uusi vahendeid ja meetodeid. Selleks, et tudengist kasvaks uute ja säravate lahenduste looja, tuleb anda talle võimalus õppida võimalikult innovaatilises keskkonnas,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Samas on oluline kasvatada ka muudes valdkondades nn tarka kasutajat, kes oskaks IKT lahendusi tellida ja neid oma valdkonnas rakendada.“  

Arendusprojektidele saab toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 9. jaanuar 2017. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot.

Lisainfo HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Samal teemal:

• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse
• IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Oma lemmik-praktikandi saab välja valida ja tema poolt hääletada siin: https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/posts/1616722858622611 

Kutsehariduse parima praktikandi tiitli nimel võistlevad OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova, Rimi Eesti Foods AS müügitöö praktikant Kaidi Parv, Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü ja Astri Toitlustus OÜ kokapraktikant Jelizaveta Pjatnitskaja. Kõrghariduse kategoorias jätkavad konkurssi RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas, Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik, Saku Õlletehas AS-is toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild. 

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul jätkavad lõpphindamisel väga erineva erialataustaga noored, keda ühendab soov oma oskusi praktika ajal maksimaalselt arendada. „Praktika on hädavajalik etapp elukutse omandamisel ja edu ning püüdlused selles väärivad märkamist. Meie konkursile esitasid nominendid tööandjad ja usun, et kõigile tänastele kandidaatidele on see motiveeriv signaal oma edulugu samasuguse innuga jätkata,“ rääkis Tamsar. 

Tema sõnul aitavad targad praktikavalikud rajada edukat tööelu. „Praktika pakub õppurile esmase töökogemuse ja aitab noorel olla erialaselt konkurentsivõimelisem,“ rääkis ta. „Lisaks oskuste lihvimisele annab praktika võimaluse luua positiivse kontakti potentsiaalse tööandjaga ja avaldab seeläbi mõju edasisele tööelule ja karjäärivalikutele. Praktika on investeering tulevikku,“ rõhutas Tamsar. 

Konkursile said tänavu kandidaate esitada toiduainete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted, kaubandusettevõtted, rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevad ettevõtted, metsa- ja puidutööstuse ettevõtted. 

Parimaid praktikante tunnustatakse kahes kategoorias - parim praktikant kutsehariduses ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridusministeeriumi, erialaliitude ja Businessi Schooli esindajad. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursus (kuni 6EAP), mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja 25. oktoobril. 

„Praktik Cum Laude“ konkurss on pilootprojekt, mille Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel.

Allikas: konkursi korraldajate info.

Samal teemal:

• 5 põhjust, miks läbida erialane praktika
• Viis viga, mida praktikal olles vältida
• Viis soovitust, kuidas praktikandina silma paista