Eesti haridus on maailmas hea mainega, meie noortel on head teadmised ja oskused. Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ tõstame üheskoos esile neid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks ning kes panustavad õppurite arengu toetamisse, koostöösse ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes.

Tunnustame piirkondlikult ja üleriigiliselt viimase kolme aasta tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstame Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel. Samuti on kogu ettevõtmise eesmärgiks heade kogemuste jagamine üle Eesti.

Kandidaate on kõigil võimalik esitada kuu aja jooksul üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses. Esita kanditaat siin: https://www.hm.ee/et/gala

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile. Sel aastal ootame uuendusena maakondlike komisjonide esitatud õpetajate kohta ka õpilaste arvamusi oma õpetajast soovitavalt lühikese videoklipi vormis.

Kogu ettevõtmine tipneb 8. oktoobril Jõhvi kontserdimajas toimuva Aasta Õpetaja galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Õpetajate päeval tunnustatakse parimaid haridustöötajaid
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele
• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis

Taotlusvooru esitatud kursustest valdav enamus laekus ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, neli e-kursust esitati ka üldhariduskoolidest.

E-kursuse kvaliteedimärgiga tunnustati 31 e-kursust, enim e-kursuse kvaliteedimärke anti välja Tallinna Tehnikaülikoolile. Esmakordselt pälvis kvaliteedimärgi ka üldhariduskool - Pärnu Ühisgümnaasium.

„Rõõmu valmistab, et 2016. aasta oli kvaliteedimärgi taotlejate jaoks ajaloo edukaim, kvaliteedimärgi said koguni 75% taotlenud e-kursustest. Eelmine parim tulemus 68% jäi aastasse 2014. Kvaliteedimärgi saanute kõrge protsent viimastel aastatel räägib esitatud kursuste ühtlasest heast tasemest ning on märgiks, et kvaliteedimärgi protsess täidab oma eesmärki. Kui siiani on kvaliteedimärgid läinud ülikoolidesse ja kutsekoolidesse, siis sellel aastal teeb head meelt, et esimest korda läheb kvaliteedimärk ka üldhariduskooli,“ ütles kvaliteedi töörühma liige ja HITSA koolitusvaldkonna juht Egle Kampus.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalenud e-kursustest esitati „Aasta e-kursus 2016“ nominentideks Eesti Lennuakadeemia kursus „Informaatika“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, Eesti Maaülikooli kursus „Maamõõtmine ja kartograafia“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „English for Road Construction Engineers“ ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kursus „Õppimine digiajastul I“.

Kvaliteedimärgiga tunnustatud kursuste autoritele väljastatakse vastav tunnistus, mis antakse üle HITSA rahvusvahelise hariduskonverentsi „Fiiberoptiline haridustee“ pidulikul vastuvõtul 14. aprillil. Aasta e-kursus valitakse välja hindamismeeskonnast eraldiseisva kvaliteedi töörühma poolt ning kuulutatakse väärilise kandidaadi olemasolul välja samuti HITSA hariduskonverentsil 14. aprillil.

Vaata „E-kursuse kvaliteedimärk 2016“ saajate ja aasta e-kursuse nominentide nimekirja siit: http://innovatsioonikeskus.ee/et/kvaliteedimark-2016-tulemused.

E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ taotlusvoor kuulutatakse välja 2016/17. õppeaasta sügissemestri alguses.

Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumitesse kuuluvates õppeasutustes. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Kvaliteedimärgi pälvinud kursuste seast nimetatakse „Aasta e-kursus“ nominendid.

Samal teemal:

• Kuidas luua digitaalset õppematerjali
• Tallinna Ülikooli MOOC “Arvuti kasutamine uurimistöös” alustab jälle

Autor: Leelo Ambos, Rakke Gümnaasiumi robootikaringi juhendaja

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kui Rakke Robootikud käisid Laiusel võistlemas. Tookord naljaga õhku visatud lause, et järgmine kord kohtume siis Rakkes, hakkas laste peas vaikselt juuri ajama. Kui siis kooli huvijuht tuli ettepanekuga korraldada tutvustav robootikapäev Simuna kihelkonna koolide (Laekvere, Muuga,  Simuna, Rakke ja Roela) lastele, avanes meil võimalus teha teoks ka ammune unistus, kutsudes külla kõik lähedal tegutsevad robootikud ning korraldada neile taoline võistlus nagu Laiusel.

Päev sai paika pandud 4. märtsiks. Tegevusi aitasid läbi viia Väike-Maarja robootikud.

Kuigi me üritust otseselt ei reklaaminud, levis info kiiresti ning meie tagasihoidlikuna planeeritud üritus paisus lumepallina päris suureks. Kutsusime appi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA), et kõige korraldamisega hakkama saada. Rahalist toetust lubas ka Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL). Kuna robotipark ei ole meil kuigi suur, siis oleme südamest tänulikud sõpradele Sõmeru Noortekeskusest, Väike-Maarja robootikaringist ning Koeru Keskkoolist, kes laenasid meile ürituse läbiviimiseks oma roboteid. Samuti tahame tunnustada kohalikke lapsi, kes usaldasid oma isiklikke nutiseadmeid algajatele robootikutele esimeste näpuharjutuste tegemiseks.

Teretutvus robootikaga algas töötubades

Päeva esimene pool oli mõeldud eelkõige neile, kel robotitega siiani esmane kokkupuude puudus. Kuna huvi robootika vastu oli suur, siis tellisime oma robootikapäevale HITSA-lt lisaks ka uute WeDo 2.0 robotite töötoa, mis toimus Rakke Nutilaboris. Selle viisid läbi HITSA koolitajad Jaanika ja Jaanus Leoste, kes tutvustasid uudseid robotiteid nagu VEX. IQ, Meet Edison ning Bee-Bot. Töötubasid toimus päeva jooksul tervelt kolm ja nendest võttis osa üle 60 lapse.

Aga veidi ka sellest, mida sisaldas meie robotite tutvustus Simuna Kihelkonna koolidele. Esmalt jagati lapsed väikesteks meeskondadeks ning iga meeskond sai varustatud roboti ja nutiseadmega. Kui robotid said käivitatud, äpid alla laetud ning robotid nutiseadmetega ühendatud, siis algasid võistlused. Robotiga sai sõita linnaläbimise õppeväljakutel, slaalomirajal ning jõudu katsuda erinevas mõõdus sumoväljakutel. Kui kõik variandid olid läbi proovitud ning paar korda isegi võistkonniti roboteid vahetatud, tutvustasid kohalikud robootikud ka enda tegemisi. Kuna tulemas on First LEGO League finaalvõistlus, siis keskenduti oma teadusprojekti „PrügiBot“ esitlusele ning robotimängu tutvustusele. PrügiBotiga võib igaüks ka ise lähemalt tutvuda meie kodulehel http://rakkerobootikud.eu/Pr%C3%BCgiBot/.

Edasijõudnud võtsid võistlustel mõõtu

Päeva teine pool oli mõeldud juba edasijõudnutele. Varakult olid kohale jõudnud Tamsalu, Rakvere, Uhtna, Sõmeru, Koeru, Laiuse, Jõgeva, Rakke ja Väike-Maarja robootikud ning nende juhendajad.

Koos lisandunud külalistega Tapalt, Kadrinast ja Vaimastverest hakkas peale tõeline lust – võistlused, milleks oli varakult kodus ettevalmistusi tehtud. Esimene ülesanne oli küll kohapeal lahendamiseks ja täiesti segamini aetud meeskondadega, kuid pakkus lastele suurt lõbu. Kõigepealt jagati välja kõik olemasolevad sülearvutid ja otsiti nende juurde robotid ning programmeerijad. Programmeerijate ehk kaptenite selja taha loositi meeskonnad kõigist neist, kes olid natuke roboteid ehitanud ning nendest, kes ei teadnud robotitest üldse mitte midagi. Igasse võistkonda jagus umbes viis last, kes siis üksteiselt õppima asusid. Ülesandeks oli programmeerida robot sõitma stardijoonest võimlemispingi vastu ja siis puuteanduri signaali peale tagurdada ettenähtud jooneni.

Järgmisteks võistlusteks olid meeskonnad kodus ettevalmistusi teinud. Palju pinget pakkus robotite kiirendusvõistlus, kus robotid pandi ühelt joonelt korraga startima.

Teine koduse ettevalmistusega võistlus oli vabaklassi sumo, kus robotid võisid olla tavalistest sumorobotitest palju suuremad ning kaalupiirang puudus. Sellised reeglite muudatused andsid laste fantaasiale hoogu ning tulemused olid väga põnevad.

Juba varem mainitud suurvõistluse – FLL finaali – ettevalmistamise eesmärgil said võistluste järel sõna kõik kohale tulnud FLL meeskonnad. Lisaks PrügiBotile saime kuulda ka Sõmeru meeskonna Triblox’i leiutatud prügikastist, mis annab prügiautole ise märku, millal ta täis saab ning tühjendamist vajab. Tapa meeskond TG sõdalased tegid põhjaliku ettekande kohvitopside materjalidest ning uuemast lahendusest – seemnetega pikitud biolagunevast kohvitopsist, mis loodusesse jäetuna täielikult laguneb. Samuti said meeskonnad soovi korral näidata, mida nende robot platsil korda saata suudab.

Auhindade jagamisel võtsime eeskuju Laiuse võistlustest ja lasime võitjatel ise endale auhinnad valida. Auhindade valikusse kuulusid akupangad, mälupulgad, kõrvaklapid, mälukaardid, buffid, kruvikeerajakomplektid ja palju muud.

Oleme tänulikud Rakke Gümnaasiumi toetusmeeskonnale, kes tagas päeva sujuva läbiviimise. Samuti oli palju abi lastega kaasas olnud juhendajatest, kes aitasid meil kohtunike rasket tööd teha.

Täname kõiki, kes võtsid oma õpilastega meie robootikapäevast osa võtsid!

Fotod: Jaanus Leoste

Samal teemal:

• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel
• Avatud on ProgeTiiger programmi uute õppematerjalide taotlusvoor

„Põhikooli riiklikus õppekavas on öeldud, et iga kool peab korraldama põhikooli III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. HITSA konkursiga ühendame loovtööde tegemise ja digioskuste arendamise, et õpilastel oleks rohkem võimalusi oma uuenduslike ideede rakendamiseks,“ selgitab õpilastööde konkursi korraldaja, HITSA sisuvaldkonna juht Inga Kõue.

Harjumaalt osaleb üle 200 lapse, kes esitasid 57 digiloovtööd. Konkursi kategooriatest olid populaarseimad 3D-tehnoloogia ja animatsioonid. Konkursile laekunud töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad aprilli alguseks.

Konkursi finaal toimub 23. aprillil Tallinna Kultuurikatlas HITSA tehnoloogiapäeval. HITSA tehnoloogiapäev on tasuta kogupereüritus, kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad uudistada, kuidas töötavad Eesti innovaatilisemad tehnoloogiad.

Digiloovtööde konkurssi korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kolmandat aastat.

Foto: Koolielu arhiiv. Digiloovtööde konkursi finaal Tallinna Lauluväljakul kevadel 2015.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma
• Õpilastööde konkursi "Maailmariik Eesti" auhinnafond on 9000 eurot

Tartu ülikooli, ja ühtlasi Eestit, esindasid 80 000 dollarilise auhinnafondiga Kaggle Allen AI Science Challenge võistlusel TÜ informaatika doktorant Tambet Matiisen ja arvutiteaduse instituudi töötaja Tanel Pärnamaa.

Võistluse sisuks oli luua programm, mis läbib ameeriklaste 8. klassi tasemetöö. Eksam koosnes valikvastustega küsimustest, mis käsitlevad bioloogiat, geograafiat, füüsikat ja keemiat. Igal küsimusel oli neli võimalikku vastust, millest ainult üks on õige. Võistlusel loodud programmi ülesanne oligi õige vastust üles leida.

Matiisen kirjeldas, et selleks õpetasid nad tehisnärvivõrgu hindama lausete tähendust. „Neljast vastusevariandist lugesime õigeks selle, mille tähendus oli kõige sarnasem küsimuse tähendusele.“

Matiiseni sõnul ei osanud nad arvatagi, et neil võiks nii hästi minna: „Meie programm vastas õigesti 21 000 küsimusest 56%-le, esimese koha saanud meeskonna tulemus oli 59%. Ülesande teeb raskeks see, et tegemist ei ole lihtsalt faktiküsimustega, vaid osa neist vajavad ka arutlemisoskust.“

Kaggle on tuntuim rahvusvaheliste masinõppe teemaliste võistluste korraldaja. Suurematel võistlustel – nagu ka antud tehisintellekti võistlus – on väljas rahalised auhinnad, mis toob kaasa tiheda konkurentsi üle kogu maailma.

Sel võistlusel moodustasid esikolmiku Iisraeli, Luksemburgi ja Inglismaa meeskonnad.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Töökohad muutuvad tehnoloogiapõhisemaks
• Tartu Ülikool pakub õpilastele tasuta matemaatika riigieksami tuge

Kvaliteedimärk näitab ka, et projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.

„eTwinningu kvaliteedimärgi saamine on eesmärk paljudele õpetajatele, kes on oma projektide kallal kõvasti vaeva näinud,” on öelnud Anne Gilleran, eTwinningu pedagoogiline juht.

eTwinningu projekt võib saada riikliku kvliteedimärgi ja Euroopa kvaliteedimärgi. Viimase võib saada projekt, mille kandidatuuri on esitanud vähemalt üks riiklik kasutajatugi pärast hindamisprotsessi ning kus vähemalt kaks partnerit on juba saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas. Euroopa kvalitedimärk on eelduseks, et eTwinningu projekt saaks osaleda Euroopa eTwinningu auhindade jagamisel.

Koolielu küsis kvaliteedimärgi saanud projektide juhendajatelt-õpetajatelt kõigilt ainult ühe küsimuse: missugune on teie arvates maailma parim eTwinningu projekt? Vastused said sellised, nagu allpool lugeda.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on nagu põneva raamatu kirjutamine. Erinevus seisneb vaid selles, et seda "kirjutatakse" samaaegselt maailma erinevais paigus erinevate inimeste poolt. Kaugus ja vahemaad ei loe siin midagi. Kõik tegelased on päriselt olemas ning kõik tegevused leiavad aset. Tulemuseks on suur annus tarkust, palju sõpru ning rahulolu. Ikka veel paneb mind imestama eTwinningu projektide võimalikkus. Edu võti peitub aga hiilgavas meeskonnatöös. Iga õnnestunud projekt on võit omaette. 

Anneli Tumanski, Väätsa Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis tehtud südame ja kirega nii laste kui õpetajate poolt.. 

Kertu Laanesoo, Audentese Erakool: Minu jaoks on hea eTwinningu projekti tunnuseks see, et lapsed tahavad selles kaasa lüüa ja ise toota sisu, isegi kui see sisu ei tule välja veatu ja üdini professionaalne. Samuti on oluline, et lapsed saaksid suhelda eakaaslastega teistest riikidest või ka Eestist, kui mitte näost näkku, siis näiteks Skype'i kaudu. See annab väga palju juurde, kui projekt on midagi muud kui pelgalt õpetajale info kogumine, kes selle siis edastab partneritele; kui projekt on elus inimeste nägemine, kellega saab tutvusi sobitada ja eluolust kasvõi rääkida. Lõpuks ei saa jätta märkimata, et iga projekti aluseks on usaldusväärsed partnerid ning nende leidmine pole sugugi alati lihtne.

Kristel Kook-Aljas, Kose Gümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis võimaldab igal õpilasel, olenemata tema keeleoskuse tasemest, osaleda ja anda oma panus projekti. See on projekt, mis annab võimaluse õppida ja õpetada läbi praktiliste tegevuste erinevaid õppeaineid, ning lisaks ei mõtle õpilased sellest kui õppimisest, vaid kui suhtlemisest teistest kultuuridest pärit inimestega.

Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool: Maailma parim eTwinningu projekt on selline, mis pakub tegutsemislusti nii õpilastele kui ka juhendajatele. Selline, kus osalejad kõik on rahul, peetakse kinni tähtaegadest, ollakse valmis edaspidigi koos tegutsema. Meie viimane projekt just selline ongi, suhtleme mitme partneriga ikka edasi ka peale selle projekti lõppu.

Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool, Mammaste Lasteaed ja Kool: Minu jaoks on maailma parim eTwinningu projekt just see projekt, mis parajasti teoksil! Projekt, mille idee, sisu ja pealkirja olen ise välja mõelnud!
Minu maailma parimas projektis on kaaslaseks kreeklannast kolleeg Johanna, kes on nii loominguline, töökas, usaldusväärne ja samuti suurte kogemustega, et meie koostöö kulgeb lihtsalt, sujuvalt aga ääretult innovatiivselt. Kogu projekti vältel on hinges selline vaikne õnnevurin - oh, me projekt läheb aina põnevamaks ja toimib nii hästi. Maailma parima projekti puhul on mu õpilaste teretamine muutunud lauseks "Kas me täna kreeklastega räägime?". Maailma parimad eTwinningu projektid elavad edasi loodud veebilehekülgedel, tundides ja õpilastes ja kolleegides! Iga maailma parim eTwinningu projekt on andnud mulle erilised ja unustamatud eduelamused.

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool: eTwinningu projekti teeb parimaks see, kui projektis osalevad koolid panustavad projektitöösse võrdväärselt projekti ideest kuni projekti kokkuvõtteni välja. Projekt on parim, kui selles osalevad õpilased tunnevad ennast projektitöö tulemuste eest vastutavatena, osalevad projekti plaanimises, leiavad ise ülesannete täitmiseks loovaid lahendusi. Põhiline on see, et kõik (nii õpilased kui õpetajad) tunneksid projektitööd tehes rõõmu, et hiljem tehtud tööle mõeldes meenuksid toredad hetked.

Tatjana Guzh, Lasnamäe Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see projekt, mis arendab 21. sajandi õpilastel 21. sajandi oskusi - loovust, suhtlemis- ja koostööoskust läbi IKT-rakenduste.

Kvaliteedimärgiga projektidest

Kõik 2015. aastal  Euroopa kvaliteedimärgi saanud Eesti eTwinningu projektid koos sisukirjelduse, tulemuste ja osalejatega leiab siit. Siinkohal mõne projekti tutvustused.

CC (Culture & Civilization) relay race (Kultuuride ja tsivilisatsioonide teatevõistlus). Audentese Erakool, õpetajad-juhendajad Kertu Laanesoo ja Maris Niine.

Õpilastele tutvustati eri riikide (Hispaania, Kreeka, Horvaatia, Poola) kultuure ja kasutati selleks kunsti, muusika, kirjanduse ja kehalise kasvatuse tunde. Filmimiseks, pildistamiseks ja heli salvestamiseks kasutati nutitelefone, suhtlemiseks projektipartneritega arvuteid ja Skype'i veebikaamerat. Rühmades selgiti välja oma riiki iseloomustavaid kultuurilisi elemente. Seejärel otsustati, millised ideed praktikas ellu viia. Paaristööna valmistati ette tekst filmimiseks, tutvuti filmimise põhitõdedega. Õpiti, kuidas ühises veebiruumis viisakalt käituda ja avalikus foorumis arvamust avaldada nii, et see teisi innustaks. Loomulikult vaadati projektipartnerite töid.

Look at book (Vaata raamatut). Juuru Eduard Vilde Kool, juhendaja õpetaja Sirje Kautsaar.

Projekti keskmes on raamatud. Õpilased Tšehhist, Kreekast, Poolast, Itaaliast ja Eestist jagasid lugemiselamusi, kasutades sobivaid IKT-vahendeid. Oluline oligi lugemisrõõm ja selle jagamine.

MAVEN - MAth Via ENglish (Matemaatikast inglise keeles). Juhendaja Tatjana Amerhanova, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium.

Projekt ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat E-raamat “The legend of MAvEN adventures”.

My house is your house (Minu kodu on sinu kodu). Juhendaja Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke.

Euroopa riikide lapsed näitasid selles projektis, kuidas nad elavad ja missugune on nende kodu. Ehk siis avatud uksed, tulge meile külla! Ühtlasi õppisid lapsed projekti käigus kodu ja majaga seotud sõnavara.

Europe on a string (Euroopa nööridel). Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed ja Kool.

Projekt ühendas Eesti, Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Türgi, Tšehhi ja Soome lapsed nukuetenduste kaudu. Projekti tuumaks on kohalikud nukud ning nukuteater, üldine eesmärk: kohalike nukkude abil arendada laste kujutlusvõimet ja loovust, IKT kasutamist ja võõrkeeleõpet, tutvustada teiste riikide kultuure. Lapsed meisterdasid ise nukud ja dekoratsioonid, mõtlesid välja etendused, tegid pildid ja videod. Tehnoloogiat kasutati suhtluseks, näidendi salvestamiseks, heli salvestamiseks, piltide töötlemiseks ja jagamiseks.

Across the Baltic Sea (Üle Balti mere). Juhendaja Kairi Mustjatse, Martna Põhikool.

Projektis osalesid Eesti, Rootsi ja Poola õpilased. Partnerkoolid valmistasid ette viktoriiniküsimused oma maa kohta ja otsisid vastuseid teiste küsimustele. Saadud info põhjal koostati ühiselt mäng Scratchi keskkonnas.

Christmas Truce (Jõuluaegne vaherahu). Juhendaja Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium.

Projektis osalenud 10 riigi õpilased jagasid jõululaule ja jõulurahu, minnes ajas tagasi I maailmasõja päevadesse, detsembrisse 1914, mil rindelgi oli jõulurahu ning sõdurid vahetasid "eikellegimaal" kingitusi. Projekti lõpptulemusena valmis videokontsert jõululauludest, sh esitas iga riik „Püha öö“ oma emakeeles. Ja muidugi süüviti ajalukku, tutvuti I maailmasõja käiguga, selle mõjuga oma riigile.

Things you should know about my country (Seda sa pead teadma minu kodumaast). Juhendaja Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool. Ka teine Aimi Jõesalu juhendatud projekt sai Euroopa kvaliteedimärgi: DaF-Digistunden.

Esimeses projektis tutvustasid partnerkoolide õpilased ühisel veebilehel fakte oma kodumaa kohta. Projekt toetas kaasava hariduse ideed – iga õpilane panustas, nagu tema oskused-võimed lubasid. Projekti DaF-Digistunden kohta saab rohkem lugeda ka siit. "Olime õhinas ja vaimustuses just saksa keele õppimise äppide katsetamisest, kasutamisest ja kogemuste vahetamisest, mis sai kajastatud ka nii kenas e-keskkonnas," ütles Aimi Jõesalu.

Water chemistry (Vee keemia). Juhendaja Anneli Lukason, Tartu Karlova Kool.

Projekti põhieesmärk oli analüüsida looduslike vete (jõed, järved) vee kvaliteeti keemiliste ja füüsikaliste näitajate alusel erinevates paikkondades Euroopas ning näitajaid võrrelda. Eksperimentaalsed andmed kogusid õpilased. Kasutati nii kaasaegset mõõtetehnikat (sensorid) kui ka testiribasid. Dokumentidele lisati illustratiivset materjali fotode, videote ja esitluste näol. Probleemide arutelu projektipartneritega Belgiast toimus foorumites, uudisvoost sai ülevaate projektipäevikust. Lisaks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele arendas projekt õpilaste võõrkeele-, arvuti- ja suhtlemisoskusi.

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Fotol on eTwinningu traditsiooniline suvekool Pärnus 2014.

Samal teemal:

• Seitse erilist eTwinningu tööd
• Kuidas küpsetada kooki, meisterdada järjehoidjat ja kasutada taastuvenergiat
• Laste tehtud - hästi tehtud
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe tänas noorsootöötajaid tehtud töö eest. „Tunnustame kõïki neid tublisid inimesi, asutusi ja ühendusi, kes on toetanud ja suunanud noorte mitmekülgset arengut,“ ütles Lepajõe.

Aasta huvikooli töötaja Riivo Jõgi juhendab noori Räpina ja Põlva Muusikakoolis. Räpinas õpetab ta lauljaid, Põlvas klaverimängu ning mõlemas koolis tegutseb ka kontsertmeistrina. Lisaks on ta mitme orkestri dirigent. Riivo Jõgi on haaranud muusikategevusse palju lapsi ning noori, arendades neis loovust ja omaalgatust nii individuaalse kui ühistegevuse käigus.

Tunnustuse võtab vastu aasta huvikooli töötaja Riivo Jõgi.

Aasta noortekeskuse töötaja Piret Laidroo peab Sõmeru vallavalitsuses noorsootöö spetsialisti ametit ja korraldab vaba aja tegevusi MTÜ-s Sõmeru Start. Tema koordineerimisel on hoogustunud valla noorsootöö ja kujundatud noortekeskuste võrgustik. Piret Laidroo on lükanud käima viis noortekeskust ja tema algatusi on rakendatud ka maakonna teistes noortekeskustes ja projektides.

Aasta noorsootöötaja koolis Anton Noor on andnud hoogu Saku Gümnaasiumi õpilasesinduse tegemistele, paljud üritused on muutunud traditsiooniks. Tema juhendamisel toimib ka kooliraadio. Lisaks kooli huvijuhi tööle tegutseb Anton Noor Sakus jalgpallitreenerina.

Aasta huvikooli tiitli pälvinud Pärnu Kunstide Maja KUMA pakub noortele võimalust arendada ennast nii vokaalselt kui instrumentaalselt, samuti tantsu- ja teatrialaselt. KUMA teeb koostööd Pärnu linna üldhariduskoolidega ja õppetegevusse on kaasatud ka haridusliku erivajadusega ja riskinoori. Alates 2015. aastast korraldab KUMA koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga õpilastele improvisatsioonipäevi.

Aasta noorteühinguks valitud Lagedi-Jüri Noorteühing teeb tihedat koostööd valla ja koolidega, luues seeläbi noortele rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Ühingu noorsootöötajad aitavad läbi viia õpilasmalevat ning korraldavad töö- ja puhkelaagrit. Osaletakse erinevates koostööprojektides, näiteks korraldavad Rae vald ja noorteühing sügiseti ettevõtlikkuslaagrit. Samuti korraldatakse igapäevast tööd noortekeskustes - väljasõidud, töötoad, üritused, projektid, teemaõhtud jms.

Aasta osaluskogu on Järvamaa Noortekogu, mis on olnud partneriks ja käepikenduseks maavanemale, andes hoogu maakonna noortevaldkonna arengule ning viies noorte arvamuse otsustajateni. Kümne tegutsemisaasta jooksul noortekogu ridadesse kuulunutest on paljud andnud edaspidi oma panuse riikliku noortepoliitika kujundamisse. Üle maakonna korraldatakse erinevaid noorteüritusi: osaluskohvik, noortepäevad, sügiskool jne.

Aasta noortemalevaks valitud Saue Noorte Töömalev on 18-aastase tegevusaja jooksul andnud esimese töökogemuse ligikaudu tuhandele noorele. Igasuvises malevas leiab tööd umbes 80 noort. Malevas on läbi mõeldud ohud ja riskid, mis malevas töö tegemisega kaasnevad ning koondatud need kokku riskianalüüsi, mida jagatakse ka teiste Eestis malevaid korraldavate noortekeskuste ja organisatsioonidega.

Aasta noortelaagriks valitud Saue Noortekeskuse kunstilaager sai alguse 15 aastat tagasi ühe ema soovist oma lapsele hea laager korraldada, kuna tol ajal ei olnud valikuvõimalusi väga palju. Aastate jooksul on kunstilaagri formaat muutunud – joonistamisele ja maalimisele on lisandunud foto- ja filmikunst, tants, muusika ja muud kaunid kunstid. Lisaks kunstile pannakse rõhku ka seiklusspordile ja töötubadele. Näiteks tehti 2015. aastal koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ja noori hariti tule-, vee- ja liiklusalaselt – kuulati loenguid, õpiti uppuja päästmist ja tehti jalgrattaga takistussõitu.

Aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvis Sõmeru vald, kus on vähemalt 15 aastat seatud prioriteediks lapsed ja noored ning seda on tõestatud ka tegudega – valla koolid, lasteaiad ja noortekeskused on renoveeritud ja kaasaegse sisustusega ning töötajatel on sära silmades. Noortekeskusi on vallas praegu viis – Sõmerul, Ubjas, Uhtnas, Vaekülas ja Roodeväljal. Viimase kümne aasta jooksul on noortekeskustest kujunenud külakeskused, kus kogu külarahvas koos käib.

Aasta sündmuseks noorsootöös valiti Ideede laat, mille korraldas Lääne-Viru Maavalitsus. Valikule lisab kaalu asjaolu, et sündmus valiti välja internetis avaliku hääletuse kaudu. Ideede laadal arendati noorte osalusel erinevate valdkondade ja ametkondade koostööd. Laata külastas üle tuhande noore, osalesid noorsootöö-ja haridusasutused, Kaitseliit, haigla, vabaühendused jt. Ideede laat oli 2015. aastal maakonna suurim noorteüritus, sellele järgnes suvel esimene Ideede laager.

Kategooriate välise tunnustuse ehk eripreemia vääriliseks hinnati valimisea langetamine, mis annab võimaluse noortel alates 16. eluaastast kaasa rääkida kohalikus elus ning suurendab noorte osalust ühiskonnas kaasarääkimisel.

Taust
•Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
•Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada kümnes kategoorias.
•Kokku esitati 93 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest koosnev komisjon.
•Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustusüritus oli juba kümnes.

Allikas ja foto: HTM.

Samal teemal:

• Avatud noortekeskused saavad taotleda vahendeid noorsootöö arendamiseks
• Noored peavad arvestama suurte muutustega tööjõuturul

Vaike Rootsmaa valmistab enamasti oma tundides kasutatavad õppematerjalid ise, kuid vahel kasutab ka teiste tehtut. „Olen palju koostööd teinud Ülle Liiberiga Tartu Ülikoolist, temal on alati huvitavaid mõtteid. Koolielus on päris palju häid valmis materjale, aga ka erinevate keskkondade tutvustusi. Geograafias on oluline näidata, kuidas protsessid toimuvad, seepärast otsin animatsioone ja simulatsioone. Kasutan enda tehtud fotosid. Püüan tutvustada, kust ja millist informatsiooni otsida ja mida selle informatsiooniga peale hakata. Oluline on informatsiooni visualiseerimine.“

Erinevaid aineid õpetades on Rootsmaal IKT-vahendid üsna tihedas kasutuses. „Gümnaasiumis on materjalid õpilastele kättesaadavad Moodle’i keskkonnas. Põhikoolis olen kokku pannud geoinformaatika kursuse, mille jooksul püüan õpilastele geograafias olulised keskkonnad tuttavaks teha. Arvutikaardid on valdkond, mida võib geograafide leivanumbriks pidada. Loodusainete praktikumides kasutan Vernieri seadmeid. Geograafiat vist ilma IKT-vahenditeta ei oskakski enam õpetada. Käsitöös on internet inspiratsiooniallikaks, kust leiab põnevaid lahendusi.“ Rannu Koolil on Husqvarna Designer I õmblus- ja tikkimismasin.

Mõlemas koolis, kus Rootsmaa õpetab, on digivahendeid piisavalt. „Arvutiklassi peab broneerima, kuid kui täna ei saa, siis homme ikka saab. Ainus, millest puudust tunnen, on aeg – teeksin ise rohkem ja uuriksin rohkem uusi võimalusi ka.“

Küsimuse peale, miks ta on nõus oma loodut teiste õpetajatega jagama, vastab Rootsmaa nii: „Kui midagi on valmis tehtud ja kellelgi sellest kasu võiks olla, siis miks mitte jagada. See on nagu mõttevahetus, mina tegin nii ja keegi teine tegi teistmoodi ning lõppkokkuvõttes läheb asi ainult paremaks.“

Vaike Rootsmaa. Foto: Erakogu

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Samal teemal:

• Koolielu talgutel uuendati 400 digitaalset õppematerjali
• National Geographic Education hariduslikud materjalid

„Minu jaoks on robootika harrastus, kübersport. Mulle meeldib võistelda. Robootikas on kõike - matemaatikat, füüsikat, elektroonikat, programmeerimist, reaalajasüsteeme, masinnägemist, tehisintellekti,“ ütleb Erik Kaju, Robotex 2015 robotite jalgpallivõistlusel II koha saavutanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži meeskonna liige. „See on päris hea trenn ajule. Robootikateadmised ja -oskused tulevad praktilises elus ka kasuks. Vajadusel oskad parandada vanaema triikrauda ja vanaisa puurkaevu pumpa. Pärast paari aastat robotiklubis ei toimi tehnika igapäevaelus enam "maagiliselt". Kõrgkooliõpinguid aitas robootika nii, et kooli esindamine Robotexil oli mõjuv põhjus, et õppejõud lubaksid mõned kursusetööd edasi lükata," meenutab Erik üht robootikaga tegelemise olulist aspekti.

IT Kolledži meeskonna alus on robootikaklubi

Robootikaklubi tegutseb IT Kolledžis 2002. aastast ja Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex, mida korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega, on kolledži esindus ikka väljas. Seekord kuulusid robotijalgpallis IT Kolledži võistkonda lisaks Erik Kajule veel Indrek Tamm ja Valdur Kaldvee. Kõik kolm on lõpetanud IT Kolledžis infosüsteemide arenduse eriala ja tegutsevad juba aastaid kolledži robootikaklubis, neil on mitmekordne Robotexil osalemise kogemus. Valdur Kaldvee on viimastel aastatel tegutsenud meeskonna juhendajana.

Robotite jalgpall kui malematš

Robotite jalgpall on Robotexi põhivõistlus aastast 2009. Jalgpall valiti sellepärast, et selle ülesande keerukus on osalejatele sobiv ning publikugi jaoks elulähedane, arusaadav. Võistlusreeglid töötasid välja ülikoolid koostöös robootikaklubidega. Lihtsalt seletatuna on platsil kaks robotit ja 11 palli, robot peab ära tundma vastase värava ja võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju palle sinna sisse saama.

Pealtvaatajatel on tore jälgida ja kaasa elada, kui kaks ümaravormilist pisikest masinat ehk robotit jalgpalliplatsil mõõtu võtavad, nagu päris mängus palle vastase väravasse jooksutavad ning oma väravat kaitsevad. Ja vahel satuvad keset platsi rüselusse ka, nagu profid ikka. Kas aga oskavad pealtvaatajad aimata, missugust pühendumust, kannatlikkust, aega, oskust tegeleda detailidega, ajutrenni, meeskonnatööd ning katsetamist nõuab ühe sellise roboti valmistamine ning arendamine?

„Robotexi võistlusaladest on jalgpall kõige loovam ja mitmekesisem. Robotite jalgpall on nagu male, kus ükski partii ega mäng kunagi ei kordu, iga matš on täis ootamatusi. On väga palju võimalikke mänguolukordi ning programmeerimise seisukohalt puuduvad piirid, kui kõrgele tasemele saab roboti intelligentsi tõsta. Oli aeg, kui jalgpallis võitis kiireim ja töökindlaim robot. Viimastel aastatel võidab pigem see robot, kelle IQ on kõrgem - strateegia ja roboti õiged otsused väljakul loevad,“ ütleb Erik Kaju. Ja lisab, et robotiehitajale tuleb kasuks võime öösel mitte magada. „Enne võistlusi „kütame“ ikka öö läbi.“

„Robootika võimaldab luua reaalses maailmas tegutsevaid masinaid,“ ütleb Valdur Kaldvee. „Programmeerimine ei piirdu siin muutustega arvutiekraanil, vaid sellel on reaalne füüsiline väljund.  Robotijalgpallis võib teha suhteliselt lihtsa roboti või ka väga keerulise. Ka lihtsal robotil on võimalik mõni pall väravasse lüüa. Võistlusülesande kiiremaks lahendamiseks peab kasutama videotuvastust, mis on oma olemuselt tunduvalt keerukam ja nõuab roboti programmeerijatelt rohkem oskusi.“

Pool aastat higi, verd ja pisaraid

Üldiselt koosneb robot mehaanikast, elektroonikast ja tarkvarast. Missugune on ühe roboti valmimise hind, või täpsemalt  – arenduse hind, sest igaks võistluseks ei ehitata nullist uut robotit, vaid täiustatakse-arendatakse olemasolevat?

„Jalgpalliroboti valmimine võtab aega niipalju, kui palju on aega meeskonnal roboti loomisele panustada. Minimaalselt siiski pool aastat,“ ütleb Indrek Tamm. „Hea, kui meeskonnas kõik oskaksid natuke kõike, aga igaühel oleks mõni valdkond, millega talle rohkem meeldib tegeleda, näiteks elektroonika, mehhaanika või programmeerimine. Eesmärk on ikkagi tegemise käigus õppida, samas on hea, kui meeskonnas on mõne valdkonna tõsiseid huvilisi. Tähtis on jaotada arendusprotsess osadeks, mida saab eraldi testida. Keeruline on väiksemad osad nagu mootorid, kaamerad, mikrokontrollerid, roboti kere, emaplaat siduda operatsioonisüsteemi ja seal jooksva robotikoodiga.“

„Robotexil jalgpalli mängiva roboti tegemine ja testimine tähendab umbes kuus kuud õhtuti roboti kallal tegutsemist,“ kinnitab ka Valdur Kaldvee. „Meeskond koosneb  IT Kolledži robootikaklubi liikmetest, kelle jaoks võistlusrobotite ehitamine on huvitav väljakutse. Roboti ehitamisel lähtume enda varasematest kogemustes ja loomulikult uurime, kuidas teised mujal maailmas on sarnaseid probleeme lahendanud.

Kõige keerulisem on saada kõik masinda osad koos tööle. Oluline on, et nii mehhaanika, elektroonika kui ka tarkvara töötaksid ühtse komplektina, ühe viga halvab tavaliselt kogu roboti võimekuse ülesannet edukalt täita.“

Valdur rõhutab ka testimise olulisust, mis võtab suurema osa ettevalmistusest ning mille jaoks on IT Kolledži robootikaklubisse ehitatud ka võistlusnõuetele vastav jalgpalliväljak.

Võistlusel on pinges nii meeskond kui robotid

Aga ühel hetkel on robot võistluseks valmis ja võistluspäev ise käes. Närv on kõigil sees, nii võistlejatel-meeskonnaliikmetel kui ilmselgelt ka robotitel, miks siis muidu mõni robot võistluse avavilet kuuldes liikumise asemel hoopis paigale tardub või asub agaralt palli veeretama o m a värava suunas.

„Avavilega on nagu raketi stardiga kosmosejaamas, countdown'i ajal kunagi ei tea, kas rakett tõuseb ikka õhku või plahvatab. Vahel ei saa robot kohtuniku stardisignaali kätte ning jääbki väljaku nurgas seisma. Vahel on masinnägemise värvid paigast ära ning robot kompab väljakul nagu pime. Vahel tuleb ette inimvigu, näiteks robot seadistatakse enne mängu valesti ning ta ründab oma väravat,“ ütleb Erik Kaju. „Teine emotsionaalselt raske moment on tugevad kokkupõrked teiste robotitega. Robotil on peal palju haruldasi elektroonilisi/mehaanilisi komponente, mida Eestist osta ei ole võimalik või mis on ainueksemplaris käsitsi valmistatud. Igal võistlusel näeb meeskondi, kelle robot on tehnilise rikke tõttu sunnitud võistluse pooleli jätma. Robotexil on nähtud suitsu ja tossu, on nähtud ka lausleegiga põlevat robotit. Robotid vahel surevad kangelaslikult võistlustules, selline see ala ongi. Vastupidava ja töökindla roboti ehitamine on kunst.“

Indrek Tamme sõnul oli 2015. aasta Robotexil jalgpalli avahetk veel eriti pingeline, kuna uuendusena sisse toodud robotite start-stopp kontrollpuldi abil õnnestus robotit umbes 85% tõenäosusega esimesel katsel käivitada. „Ootamatu ja raske ongi, kui robot kohtuniku stardisignaali peale liikumatult väljaku nurka seisma jääb. Põnev on robotit enne mängu algust ette valmistada - on vaja valida näiteks vastase värav ja kalibreerida kaamera värve, et oleks võimalik väljakul erinevat värvi objekte pilditöötlusega täpsemalt tuvastada.“

„Alati on põnev jälgida, kui robot töötab võistluse käigus täpselt nii nagu ette nähtud. Viimasel võistlusel tõi meile teise koha kindlasti roboti töökindlus,“ sõnab Valdur Kaldvee.

Kõrgkool ei tähenda üksnes loenguid

Nagu öeldud, on Indrek Tamm, Valdur Kaldvee ja Erik Kaju lõpetanud – küll erinevatel aastatel – IT Kolledži infosüsteemide arenduse eriala ja kõik kolm tegelesid õpingute kõrvalt robootikaga. Üks toetas teist?

„Robotite ehitus on olnud unistus lapsest saati,“ ütleb Erik Kaju. „Ühel päeval astusin läbi IT Kolledži robootikaklubist ning sinna ma jäingi. Mind köitis robootikaklubi eriline atmosfäär - väga palju tarku inimesi, vanemad tegijad juhendavad nooremaid, igaüks arendab midagi, mida kunagi varem pole ehitanud. Inimesed arenevad ja õpivad, mõnus on vaadata.“ Ka Indrek Tamm ja Valdur Kaldvee rõhutavad, et robootika juurde viis neid ikkagi huvi; ilma huvita ei juhtu siin ilmas midagi.

„Robootikaga tegelemine aitas erinevates ainetes uusi seoseid luua ning toetas hästi ainete omandamist. Näiteks erinevate programmeerimiskeeltega tutvumine, aga laiemalt ka vahetu kogemus kõigi meeltega tajutava reaalajasüsteemi loomisel mõjutas infosüsteemide arenduse eriala omandamist igati soodustavalt,“ sõnab Indrek Tamm.

„IT-eriala õppurile annab robootikaga tegelemine praktilise kogemuse, kuidas reaalset süsteemi programmeerida.  Roboti programmi korral peab olema loodud kogu süsteem ja kaetud kõik piirsituatsioonid. Kui midagi on jäänud kahe silma vahele, siis avaldub see varem või hiljem roboti käitumises. Põhjaliku testimise eesmärgiks ongi leida ja parandada kõik vead enne võistlust,“ ütleb Valdur Kaldvee.

Tasub valida laia matemaatika riigieksam

Robootikaga tegelemisel ei ole reeglit, et edukad on kindlasti tehnika- ja IT-huvilised meessoost tudengid. Robotit võib suurepäraselt ehitada ka filoloogist habras tütarlaps, peaasi, et endal on asja vastu huvi. Kasuks tuleb ka, kui abituriendina valida laia matemaatika riigieksam, ja mõned iseloomuomadused. „Kärsitutele inimestele, kes soovivad kiirelt midagi valmis teha ja kohe lõpptulemust näha, robootikaga tegelemine kõige eelistatum ajaviide ilmselt ei ole. Küll aga neile, kes tunnevad naudingut samm-sammult suurte eesmärkide poole liikumisest ja ei kohku ka ajutistest tagasilöökidest. Robootikaga tegelemine arendab oskusi mitmes insener-tehnilises valdkonnas: elektroonika, mehhaanika, tootedisain, infosüsteemide analüüs, arendus, testimine ja administreerimine. Inimvõimetest arenevad kindlasti analüüsivõime, probleemide lahendamise oskus, keskendumisvõime, mälu, suhtlemisoskus ja pingetaluvus,“ ütleb Indrek Tamm kokkuvõtteks.

Fotod: robotivõistlus Robotex 2015. Autori fotod.

Samal teemal:

• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste edukas
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium
• Robotexi tehnoloogianäitusel on rohkem kui 100 uut seadet

Auhinna võttis kolmapäeval, 13. jaanuaril Estonia kontserdimaja Valges saalis toimunud tseremoonial vastu kutseõppekeskuse direktor Riina Veidenbaum, kelle sõnul on see suur tunnustus kogu koolipere pingutustele.

"Oleme tähelepanust liigutatud, kuid teame, et ilmaasjata sellist tunnustust ei anta. Tänu koostööle töötukassaga on meie koolis aastate jooksul uue eriala omandanud, end täiendanud või ümber õppinud sajad inimesed, kes seejärel naasnud edukalt tööturule,” ütles Veidenbaum.

Koolijuht lisas, et senine koostöö töötukassaga on olnud viljakas eeskätt seetõttu, et mõlemad osapooled on aktiivsed, otsides ja pakkudes uusi võimalusi, kuidas piirkonna tööturgu elavdada ja paremaks muuta.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki sõnul on pikaajaline koostöö Narva Kutseõppekeskusega arenenud sisukaks partnerluseks. Koos ja ühiselt on korraldatud muu hulgas erinevaid üritusi nagu teabepäevad, messid ja haridusfestivalid.

“Narva Kutseõppekeskus on kaasaegse mõtlemise ja sisuga ametikool,” ütles Teelahk. “Kutseõppekeskuses töötavad kompetentsed ja pühendunud inimesed. Meie erilist tänu väärib kooli juhtkond, täiendusõppe osakond ning info- ja karjäärinõustamiskeskus, kes on aktiivselt osalenud töötukassa partnerite koostööseminaridel ning andnud vajalikku tagasisidet panustades seeläbi töötukassa teenuste arendamisse. Kõikides kooli tegemistes on tunda missioonitunnet ja tahet panustada piirkonna tööturu arengusse.”

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt.

Allikas: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Narva talvelaat tuleb lõbusate mängude ja hõrgu söögiga
• Narva Kutseõppekeskuse direktor kohtus Sloveenia presidendiga