Autor: Brigitte Piip, Rotterdam University of Applied Sciences ärikooli tudeng

Ma ei väida, et kõik ülikoolid peaksid oma süsteemi kohustusliku praktika integreerima, aga seda võimalust tuleks kindlasti rohkem populariseerida, sest see tuleb kõikidele osapooleltele väga kasuks. Õpilased saavad kogemuse ja suhtlusvõrgustiku jagu rikkamaks, töökohad saavad erineva ja erilise taustaga praktikante, Eestimaa saab rikkamaks kogenud ja ilmanäinud noorte võrra.

Näiteks mina tulin poole-aastasele praktikale San Franciscosse. Badger Maps, mu tööandja, on suhteliselt väike startup, mis aitab müügimeestel ja muudel ringisõitvatel töötajatel koostada kõige kiirema tee oma klientideni.

Ega ma ei oodanudki midagi jalustrabavat kui praktikakohta otsisin. See oli lihtsalt järgmine samm mu bakalaurusekraadi poole – meie õppeprogrammis on sees kohustuslik praktika ükskõik kus maailmas. Ainukeseks takistuseks on su motivatsioon leida endale meeldiv koht.

Mina valisin Silicon Valley lihtsalt sellepärast, et mu sõber pakkus selle tol hetkel muuseas välja ja mul ei olnud paremaid ideid. Aga tuli välja, et see oli üks parimaid otsuseid, mis ma olen langetanud. Enne tööle asumist sain ära näha ka Los Angelesi, Las Vegase, Grand Canyoni. Tööd alustades ei olnud mu ootused just väga kõrged – filmides on ju praktikandid alati olnud lihtsalt kohvitoojad. Siin on aga vastupidi: aeg-ajalt toob omanik ise meile küpsiseid või jäätist.

Silicon Valleys on väga tähtis, et töökaaslased saaksid omavahel läbi. Reedeti on meie kontoris TGIF (Thank God it’s Friday) peod, kus kõik jäävad hilisõhtuni ja jutustavad, tantsivad ja mängivad lauajalgpalli. Ma ei suuda ära oodata, et Eestisse tagasi tulles ka oma firma kujundada. Just selliseid traditsioone peavad eestlased nägema ja läbi tegema, et endid arendada.

Kuidas saata rohkem noori sellistele seiklustele?

Eestis näiteks tegeleb prakatikakohtade vahendamisega Baltic-American Freedom Foundation, mis töötab tihedalt erinevate USAs tegelavate firmadega ning saadab valitud kandidaadid erinevatesse USA linnadesse määratud ajaks praktikatele. Hetkel on juba ainuüksi San Franciscos 10 praktikanti Balti riikidest.

Euroopas aitavad praktikakohti leida mitmed leheküljed. Europe-internship pakub erinevaid praktikakohti, mida saab otsida eriala, asukoha kui ka palga alusel. Go Overseas leheküljel on lisaks töökuulutustele veel ka praktikantide blogid ning muud aitavad ja motiveerivad artiklid.

Infotunnid ja järjepidev julgustamine oleksid hädasti vajalikud, sest esimene samm on alati raskeim. Vähestel on teadmist ja veel vähem julgust, et üldse hakata uurima selliseid võimalusi. Eesti noored on üldiselt väga tahtejõulised ja avatud uutele. See aga tähendab, et paljud Eesti noored võivad jääda ilma suurtest elumuutvatest võimalustest lihtsalt sellepärast, et neil pole piisavalt infot. Seega peaks igas ülikoolis olema kontaktisik, kes populariseeriks, oskaks anda nõu, motiveerida, ja suunata tudengeid, kes on vähegi huvitatud välismaale praktikale minemisest. Miks ei võiks see olla sina?

Foto: Koolielu arhiiv, foto on illustratiivne

Samal teemal:

• Töökohapõhine õpe laieneb kutseharidusest kõrgharidusse
• Parima praktikandi konkurss

Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Foto: ETAG, Sven Tupits. 

Samal teemal:

• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad

Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk kirjeldab väärtuskasvatuse kooli tiitli võitu kui maratoni läbimist. Nad on hea kooli nimelisel konkursil osalenud juba üheksa korda ning nüüd väärtuskasvatuse karika saamine on justkui finišisse jõudmine. „See on hea tagasiside, et oleme õigel teel: ei ole kraavi kaldunud ega üle piirjoone läinud“, sõnas Lukk. „Vahel on tunne, et peeglisse vaadates kipud ainult positiivset nägema, aga ju me oleme mõned pimedad nurgad ka üles leidnud, kui see ka teiste poolest tunnustust väärib.“

Haapsalu Linna Algkooli direktor Malle Õiglase arvas, et väärtuskasvatuste kooli karika saamine on suur tunnustus, kuna koolis tehtav töö paistab ka teistele silma: „Me peame lugu väärtustest ja sellest, et kõik oleks koostöised ja õnnelikud. Kui see ka teistele samamoodi välja paistab, siis on see kõige parem tunnustus!“

Tartu Lasteaia Lotte direktor Viive Vellemaa, keda lapsed tunnevad kui Lotte ema Annat, on väärtuskasvatuse lasteaia tiitli üle samuti väga õnnelik, kuna paari kuu pärast täitub lasteaial juba kümnes tegutsemisaasta. „Tiitli saamine on suur tunnustus kogu meeskonnale,“ arvas Vellemaa. „See tähendab, et oleme kümne aasta jooksul teinud tublit tööd ja head koostööd.“

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavused konkursitööd tuginesid üha enam tõenduspõhisele lähenemisele ja olid hästi läbi mõtestatud.

Tartu Kivilinna Kooli tunnustas eetikakeskus aktiivse koolipere kaasamise, heade suhete ja meeskonnatöö väärtustamise, süsteemse ja mõtestatud eneseanalüüsi ning pikaajalise, sisuka ja tulemusliku väärtusarenduse eest.

Haapsalu Linna Algkool pälvis tiitli koostöise ja õnneliku koolimeeskonna väärtustamise, lastevanemate aktiivse kaasamise, mitmekesiste kooliväliste tegevuste ning järjekindla ja eduka väärtusarenduse eest.

Tartu Lasteaeda Lotte tunnustati laste igakülgse märkamise, toetamise ja kaasamise, lasteaiapere heade suhete hoidmise, laste nõukogu rakendamise ning tulemusliku väärtusarenduse eest.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 10. väärtuskasvatuse konverentsil „Kuulata ja kõnelda ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu viiendat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustati:

Tiitliga „Hea kooli ekspert“
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia ekspert“
Rannamõisa Lasteaed

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:
 Haapsalu Linna Algkool
 Kilingi-Nõmme Gümnaasium
 Kärla Põhikool
 Loo Keskkool
 Nissi Põhikool
 Tartu Descartes’i Kool
 Tartu Kivilinna Kool
 Turba Kool

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:
 Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju
 Kõrveküla Lasteaed Päikeseratas
 Tartu Lasteaed Lotte

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati:
 J. V. Veski nim Maarja põhikool
 Tapa vene põhikool
 Türi ühisgümnaasium
 Ülenurme gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati:
 Haapsalu Lasteaed Päikesejänku
 Lasteaed Neeme Mudila
 Tallinna Jaan Poska lasteaed
 Tallinna Lasteaed Rukkirääk
 Viljandi Lasteaed Midrimaa
 Vändra Lasteaed

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis.

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid

Haridus- ja teaduminister Mailis Reps ütles: “Oskus teha koostööd ja koos kaaslastega probleeme lahendada aitab noorel inimesel nii õpingutes kui tööelus hästi hakkama saada. On ootuspärane, et õpihimulisemad ja paremate valdkondlike teadmistega õpilased on ka meeskondlikus probleemilahendamises paremad."

Uuringust selgus, et tüdrukud on tugevamad meeskondlikult probleemide lahendamises, poisid individuaalselt. Probleemilahendamises on paremad need õpilased, kes on motiveeritud, õpivad rõõmuga, on käinud lasteaias ja saavad hästi läbi õpetajate ning koolikaaslastega, lisaks õpivad positiivse õhkkonnaga koolis. Samuti suhtlevad nad sõpradega nii sotsiaalmeedias kui tavaelus ning kodus täidavad ka omi kohustusi. Ka nende vanemad tunnevad lapse päeva ja tegemiste vastu huvi. Samuti on paremad meeskonnas probleemi lahendajad need õpilased, kes kasutavad arvutit küll suhtlemiseks kuid mängivad vähem arvutimänge.

Uuringust tuli ka välja, et meeskondliku probleemilahendamise oskusega on tüdrukud paremad, eriti eestikeelsetes koolides.

PISA 2015 test viidi Eestis läbi täies mahus elektrooniliselt. Uuringu peamine fookus oli loodusteadustel, lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja oskusi funktsionaalses lugemises ning õpilaste meeskondlikku probleemilahendusoskust. Probleemilahendamise ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati, teised kaks kuni neli meeskonnaliiget olid n-ö virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid.

Meeskondlikku probleemilahendusoskust defineeritakse kui õpilase võimet olla tõhusalt kaasatud protsessi, mille käigus kaks või enam meeskonnaliiget üritavad lahendada probleemi, ühendades oma teadmised, oskused ja jõupingutused, et jõuda lahenduseni.

TAUST:
PISA uuring mõõdab, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Uuring ei keskendu teadmiste kontrollile, vaid õpitu rakendamisele. 
Eestis osales testis pool kõikidest meie 15-aastastest ehk 5587 noort (2788 tüdrukut ning 2799 poissi) 206st koolist. Uuringus osales 2015. aastal 72 riiki, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Probleemilahendustesti kohta on andmeid 51 riigi kohta. 78% õpilastest sooritas testi eesti ja 22% õpilastest vene keeles. 

LISAINFO:

PISA 2015 kööstöise probleemilahendamise oskuse uuring (TÜ)
Lühikokkuvõte
Näidisülesanne OECD veebis

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Täna algab koolides PISA 2018 eeltest

„Ventspilsi IT-väljakutsel“ osales kokku 1848 last, neist 316 Eestist. Konkursi esimeses ehk kaugvoorus pidid 3-liikmelised meeskonnad täitma erinevaid digiteemalisi ülesandeid ning nendest valiti 18 parimat meeskonda igast riigist, kes pääsesid konkursi finaali Ventspilsis. Kolme riigi noored võistlesid kolmes vanusekategoorias, vanimas vanuserühmas saavutasid esikoha Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi noored Karl-Enrik Kriis, Erik Vipre ja Tom Suiste õpetaja Väino Tuisu juhendamisel. 

„Otsustasime võistlusel osaleda, kuna meile meeldib teha videoid ja tegeleda IT-ga üldiselt. Nähes Ventspilsi võistluse uute kogemuste võimalust ning ka auhinnafondi suurust, oli osalemine lihtne otsus,“ ütles juhendaja Väino Tuisk võidumeeskonna nimel. „Võistlus oli väga huvitav ja lõbus. Ülesanded ei olnud kindlasti liiga lihtsad ja nõudsid siiski kõigilt maksimaalset pingutust.“ Finaalis pidid noored lahendama infootsinguga seotud ülesandeid. Seejärel anti 3,5 tundi aega mõelda, kuidas taaselustada mõnda 1988.-1998. aasta videomängu tänapäeva tehnoloogiaid kasutades. Oma ideest tuli teha 5-minutiline presentatsioon ning seda siis žüriile esitada.

Võistlustöid hindas rahvusvaheline žürii. Eestist kuulusid žüriisse Riin Saadjärv Puhja koolist, Jaana Kõvatu Varstu koolist ning Triinu Grossmann Haanja koolist. 

„Võistlustöid hinnates tuli tõdeda, et tehniliste oskuste poolest ei jää meie õpilased Läti ja Leedu õpilastele alla, küll aga peaksime mõtlema, kuidas arendada nende loovust, sest originaalne lähenemine erinevate ülesannete lahendamisel on aspektiks, mis võimaldab silma paista ja töö vastu huvi äratada,“ ütles võistluse üks kohtunikke Riin Saadjärv. „Selle tõestuseks on ka Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õpilaste võit vanimas vanusegrupis. Võistkond paistis silma originaalse lähenemisega ülesande lahendamisel ja suurepärase lahenduse esitlemisega.“ Saadjärv nentis, et töid hinnates kerkisid läbivalt kõigi riikide meeskondade seas esile ka mõningad nõrgad kohad, näiteks viitamisoskus, info süstematiseerimise oskus ja oskus valida ülesande lahendamiseks sobivaim vahend või keskkond.  

Eestist osales võistluse finaalis 18 meeskonda: Päru Sütevaka Gümnaasiumist kaks meeskonda, Pärnu Koidula Gümnaasiumist kaks meeskonda, lisaks õpilased Virtsu Koolist, Surju Põhikoolist, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Järveküla Koolist, Kuressaare Gümnaasiumist, Narva Kreenholmi Gümnaasiumist, Sillaotsa Koolist ning Koonga Kooli kaks meeskonda.

IT-teadmisi edendav konkurss “Ventspilsi IT-väljakutse” toimus esimest korda 2016. aastal Lätis, kaasates 1100 Läti õpilast. Sel aastal oli konkursi haare veelgi laiem, kaasatud olid kõik kolm Baltiriiki. Konkurssi korraldas Ventspilsi Digikeskus, koostööpartneriks Eestist oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning Leedust Network of Innovative Informal Education for Youth (INPUT).

Fotol Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi meeskond - Karl-Enrik Kriis, Erik Vipre, Tom Suiste – ning kolm Eesti kohtunikku, samuti võistluse peakorraldaja Inguss Blaudums Ventspilsi Digikeskusest. Foto erakogust.

Samal teemal:

• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”
• Võta kätte ja loo konkursi “Ventspilsi IT-väljakutse” logo!

Avaüritusele kogunes rohkem kui 300 inimest seitsmest Eesti maakonnast, konkursi auhinnafond on 10 000 eurot.

Igal aastal pakutakse tasuta koolitusprogrammi Eesti erinevate maakondade noortele. Tänavu toimub programm Põlva-, Rapla-, Harju- ja Pärnumaal, kuid koolitustele on oodatud noored ka teistest piirkondadest.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor Maria Alajõgi julgustab noori üle Eesti tulema koolituspäevadele. Bright Mindsi üheks eesmärgiks on võimaldada programmis osalemist kõikidele õpilastele. Seetõttu valitakse ka igal aastal erinevad maakonnad, mille keskustesse koolitusprogramm viiakse. „Kõige olulisem on see esimene samm. Alusta, ole järjekindel ja edasi ole lihtsalt julge, ära kahtle endas.“

Konkursi žürii esimehe, Swedbanki korporatiivpanganduse juhi Tauno Vanaselja sõnul on varasemad Bright Mindsi konkursid näidanud Eesti noorte suurt nutikust ja huvi ettevõtluse vastu. „Üks asi on unistada ja mõelda, kuidas midagi teha võiks, hoopis teine asi on midagi reaalselt ära teha. Bright Mindsis saavad noored mentorite käe all oma ideid arendada ja katsetada,“ ütles Vanaselja ja lisas, et mitmed kahe varasema hooaja paremad on oma ideedega edasi tegelemas.

Läänemaa ühisgümnaasiumi geograafia- ja majandusainete õpetaja Imbi Raudkivi sõnul on programm toetanud nende kooli ettevõtluse kursusi ja seda eelkõige praktilises osas. Lisaks juhendavad ja suunavad noori mentorid, kes on oma tee leidnud, nende lood ja kogemused, edu ja ka ebaedu, on parimad õpetajad, julgustab Raudkivi kõiki õpetajaid ja juhendajaid programmis kaasa lööma.

Bright Minds on TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal algatatud koolinoorte äriideede konkurss. Selle keskmes on 4-kuuline koolitusprogramm, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele räägitakse ideede genereerimisest ja meeskonna kokkupanemisest, tootearendusest ja turust ning turundusest ja müügist. Kogenud mentorite käe all saavad noored oma ideid katsetada, lihvida ja ka ellu viia. Finaalis 2018. aasta märtsis selguvad kolmanda hooaja parimad meeskonnad ja ka õpetajad.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Algas koolinoorte äriideede konkursi uus hooaeg
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles konverentsi avades, et ettevõtlusõpe ja õpilasfirmade programm on Eesti koolides endale kindla koha leidnud. “Ettevõtlusõpet pakub oma õpilastele üha enam koole ja õppurite kasvav huvi teeb rõõmu. “Ministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmis oleme seadnud sihiks luua ettevõtlusõppe läbimise võimaluse kõigile õppuritele nii üldhariduskoolides, kutsekoolides kui kõrgkoolides,” ütles minister Reps. “Igast inimesest ei pea saama ega saagi ettevõtjat, kuid ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi.”

Aasta ettevõtliku kooli tiitli pälvis kokku 15 õppeasutust 15 riigist. Euroopa ettevõtlusõppe projekti eestvedaja Junior Achievement Euroopa tunnustab ettevõtlikke koole kolmandat aastat. Parimate väljaselgitamisel võetakse arvesse erinevaid aspekte, näiteks ettevõtjate ja kogukonna kaasatust, õpetajate ettevalmistust, kooli strateegiat ettevõtlusõppe edendamisel jne.

Eesti ettevõtlikumaks kooliks valitud Tallinna 21. Kool on pakkunud ettevõtlusõpet Junior Achievementi programmide järgi alates 1998. aastast. Selle aja jooksul on tegutsenud koolis üle 80 õpilasfirma. Kool on ettevõtlusõpet süstmaatiliselt arendanud, praegu osalevad ettevõtlusõppes rohkem kui pooled gümnasistid ning õppe läbiviimisse on kaasatud arvukalt ettevõtjaid, mentoreid ja lapsevanemaid.

Konverentsil tutvustati ka Euroopa ettevõtlusõppe projekti ICEE käigus läbiviidud uuringut. Rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et ettevõtlusõpe on ülioluline, kuid noorte teadmisele ja valikutele mõju avaldamiseks on vaja, et õpilased tegeleksid sellega vähemalt sada tundi. Uuring viidi läbi viies riigis, Eestist osalesid Tallinna 21. Kool, Võru Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Ettevõtlusõppe konverents toimub Tallinnas 16.-17. novembril Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise egiidi all ning selle korraldab Junior Achievement Eesti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsil osaleb rohkem kui sada valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, ametnikku ja ettevõtjat erinevatest Euroopa riikidest.

Aasta ettevõtliku kooli auhinna võtsid vastu Tallinna 21. Kooli vilistlane Ander Hindremäe (vasakult), arendusjuht Juta Hirv, direktor Meelis Kond, ettevõtlusõpetaja ja JA Eesti direktor Epp Vodja ja 5. klasside ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu

Taustainfo

• Euroopa ettevõtlusõppe projekt algas 2015. aastal ning sellesse on kaasatud viis riiki - Eesti, Soome, Itaalia, Läti ja Belgia, lisaks teadusinstituudid Norrast, Taanist ja Horvaatiast. Projekti juhib Junior Achievement Euroopa ning seda rahastatakse Erasmus+ programmist.
• Eestis on Junior Achievementi eestvedamisel arendantud ettevõtlusõpet ja õpilasfirmasid 25 aastat.
• 2015. aastal algatas Haridus- ja Teadusministeerium ettevõtlusõppe programmi, et edendada ettevõtlusõpet süsteemselt kõikidel haridustasemetel. Lähem info: ettevõtlusõpe.ee.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku "Ettevõtlikkusest ettevõtluseni" õpilase töövihik
• Esita kandidaat aasta parima ettevõtluse õpetaja, ettevõtliku õppuri, ettevõtlusõppe edendaja või mentori tiitlile

Konkursi korraldanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tõstsid esile neli tööd, millest kaks kuulus Tallinna Tehnikaülikooli, üks Tallinna Ülikooli ning üks Eesti Maaülikooli tudengile.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstutest töödest pälvisid tunnustuse Lea Teeääre "Kahaneva rahvastikuga tootmispiirkonna sotsiaalne resilentsus: Kunda linna stsenaariumplaneering" ja Mari-Liis Leinuse "Tööstusjäätmetest ehitusliku täitematerjali saamine koos CO2 sidumisega".

Eesti Maaülikooli töödest tõsteti esile Ave Konso „Rakvere linna lähiümbruses aastail 2005-2013 kehtestatud elamuarenduse detailplaneeringute kaardistamine ja analüüs“ ning

Tallinna Ülikoolist Külli Hallik-Vilu bakalaureusetöö "Draamaõpetuse kasutamine õppekasvatustöös ja teatrielamuste mitmekesisus Lääne-Virumaa lasteaedades".

„Igal aastal valmib Eestis sadu uurimistöid, teiste hulgas ka Lääne-Virumaa kohta. Tihti ei jõua nende tulemused aga ülikooli seinte vahelt välja,“ selgitas kolledži direktor Silver Pramann konkursi peamist mõtet. „Tudengite teadustööde tulemusi saaks aga kasutada ühiskonna, konkreetse konkursi puhul meie regiooni hüvanguks.“

Kahele seni peetud konkursile on kokku laekunud 16 üliõpilastööd.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on noortevaldkonna tegijate tunnustuskonkursi eesmärk tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda arendanud inimesi ja organisatsioone ning väärtustada ühiskonnas noorsootöötajate, noorsootööasutuste ning organisatsioonide rolli noorte arengu toetajatena. „Noortevaldkonnale ühiskonnas pööratav tähelepanu ja tunnustus on küll kasvamas, kuid palju tööd on veel ees,“ ütles Ojakivi.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer märkis, et noorsootöö loob tingimused noore inimese mitmekülgseks arenguks ja seetõttu on noorsootöötaja roll noore elus vähemalt sama suur kui õpetajal. „Noorsootööd tuleb hinnata ja väärtustada, sest selles osalemisesse investeerivad noored oma kõige väärtuslikuma vara – aja,“ ütles Schlümmer. „Seda investeeringut aitavad suunata noorsootöötajad, olgu siis noortekeskuses, huviringis või -koolis, malevas või mujal, kes omakorda on tihedas koostöös kohaliku omavalitsuse ja riigiga.“

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 12. korda. Tänavune konkurss soodustas kogukondades omavahelist koostööd, sest tunnustuskomisjon võtab hindamisele ainult need kandidaadid, keda on esitatud vähemalt kahel korral.

Sarnaselt eelmise aastaga esitati kõige rohkem kandidaate aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 29. Palju kandidaate esitati ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (23) ning aasta osaluskogu ja õpilasesindus (15).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja järgmise aasta jaanuaris pidulikul tunnustussündmusel.

Taustainfo

• Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda.
• Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Esimest korda toimuvast põhikoolinoorte töövarjupäevast võtab osa üle 200 õpilase
• TAI alkoholikonverents võtab fookusesse noored

Osalesid Austria, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Norra, Rumeenia, Hispaania, Šveits ja Inglismaa.

Võistlusmeeskond nimega „Team Estonia“ esines koosseisus kaptenid Kristjan Leotoots ja Artur Luik ning  meeskonnaliikmed Heino Sass Hallik, Gregor Eesmaa, Tauri Toel, Taavi Eomäe, Kert Ojasoo, Jürgen Laks, Markkus Olaf Millend ja Tanel Peep.

„Tulime loomulikult võitma, meeskond oli hea! Tuldi toime väljakutsetega, mis olid tehnilised ja vajasid pidevalt ringimõtlemist," sõnas lühidalt kommentaariks treener Triin Muulmann. „Jäime rahulikuks ja olime paindlikud. Katsumuseks olid tehnilised viperused, mis takistasid võistlusel toimuda nii nagu algselt planeeritud. Meid aitas kiire asjade ümberkorraldamine - aitasime üksteist, suhtlesime üksteisega," pajatas meeskond üheskoos.

Rahvusvahelisel võistlusel osalemine on osa Küberolümpia projektist, millega toetatakse küberkaitse alast teavitustööd ja noorte talentide leidmist. Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le toetas Eesti Interneti Sihtasutus.Täname ka kõiki teisi toetajaid, kelle abi meeskonna ettevalmistamisel on olnud hindamatu!

„Järgmine suurem avalikkusele avatud küberkaitse võistlus toimub Eestis uuesti 2018 kevadel, jaanuari lõpus kuulutab Tallinna Tehnikaülikool välja uue nimega võistluse, kuhu ootame kõiki küberkaitsest sügavamalt huvitunud inimesi ennast proovile panema," andis teada Küberolümpia projektijuht Birgy Lorenz.

FB: https://www.facebook.com/kyberolympia
Veeb: www.kyberolympia.ee

Tekst ja foto: Birgy Lorenz.

Samal teemal:

• TTÜ ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus sõlmivad koostööleppe
• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel