IT Akadeemia programmist toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte.

Asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikool sai tänavu toetust asjade interneti praktikumide keskkonna, telemaatika ja arukate süsteemide õppekava arendamise ning õppejõudude ja üliõpilaste andmeanalüüsi alase kompetentsi suurendamiseks. Tartu Ülikool töötab välja uued õppematerjalid sotsiaalteaduse üliõpilaste andmeanalüüsi oskuste taseme tõstmiseks ning suurendab humanitaarvaldkonna üliõpilaste ja õppejõudude IKT-oskusi. Tallinna Ülikoolil on plaanis arendada inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava, järgides ettevõtetes rakendatavaid tööprotsesse. Tallinna Tehnikakõrgkool arendab toetuse abiga kursusi, mis on seotud arvjuhtimisega koordinaatmõõtemasinatega. Selliseid masinaid kasutatakse tööstuses kvaliteedikontrolli alusena. Eesti Kunstiakadeemias töötatakse välja uued tööstus- ja digitootedisaini kursused, et IKT-sektorile vajalikke digitootedisainereid koolitada. 

Uus taotlusvoor juba sügisel

“IT Akadeemia programmist toetatakse arendustegevusi, et tuua haridusse uuenduslikku lähenemist ja suunata koole tooma infotehnoloogiat sisse kõikide erialade õppesse,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Hindamisel eelistati konkreetse väljundiga ja uuenduslikke projekte, millel on kõrghariduse kvaliteedile laialdane mõju."

Kokku soovisid toetust saada üheksa kõrgkooli, kes esitasid 34 taotlust. Hindamises osales 12 eksperti erinevatest ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Taotlusvooru maht oli 592 665 eurot, seega eelarves raha veel on ja uus taotlusvoor korraldatakse juba sügisel. 

Näide elust: teoks sai õppekavaarendus

Toetust saanud projektid on tavaliselt väga töömahukad. Võib minna aasta, poolteist, isegi kaks, enne kui on tulemused ette näidata. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal IT Akadeemia programmist toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

„Õppekava “IT mitteinformaatikutele” alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. 

Projekti peamine eesmärk oli õppekavaainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on avatud õppes väga oluline. Kokku valmis 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. Aga e-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai tänu toetusele väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted” jpt. Lisaks tehti mitmeid tehnilisi arendusi, mis täiustasid MOOCide kasutamist, programmeerimiskeskkond Thonny ja privaatpilve kasutust.

Biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused

Tallinna Tehnikaülikooli projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai IT Akadeemia programmist 2017. aastal toetust 8 116 eurot õppekava analüüsiks.  

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi, neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevates firmades, aga ka arendusettevõtetes.

Pärast nelja aastat ühisõppekava toimimist tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna. “Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed, meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt, patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• Kõrghariduse IT Akadeemia edulugu stardib ka kutsehariduses

Traditsioonilisel lennundusseminaril esmaesitletakse lühifilmi Eesti lennundushariduse kujunemisloost. Lennundusharidus sai Eestis alguse 1919. aasta septembris, mil Tallinna Lennuväesalga juurde moodustati lendurite koolitamiseks õppejaoskond.

Seminaril kuulutatakse välja ka 2018. aasta tegu Eesti lennunduses, kus laureaat saab tunnustuseks „Kotka“ rändauhinna. 2017. aastal pälvis rändkotka auhinna OÜ Regional Jet, sest oli aastaga tõusnud kõigi aegade suurimaks lennufirmaks Eestis.

Lennundusseminaril esinevad lennundusvaldkonna juhid ja tippspetsialistid nii Eestist kui ka välisriikidest. Seminari üks fookusi on lennundushariduse tähtpäevast tulenevalt uutel suundadel ning lennundusettevõtete ootustel Eesti lennundushariduses. Olulise teemana on seminaril käsitlemisel ka lennunduse mõju Eesti majandusele ning konkurentsivõimele.

23. lennundusseminari täpne kava: https://lennuakadeemia.ee/taiendusoppija/lennundusseminar

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

Koolid on plaanis liita tänavu 1. septembriks ning ühendatud õppeasutus tegutseb edaspidi nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal Mõdrikul. Mõlema kooli praegused üliõpilased saavad lõpetada oma õpingud senistel erialadel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak märkis, et liitumist arutati mõlema kõrgkooli, kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste esindajatega. „Kõik osapooled näevad vajadust muuta Lääne-Virumaal õpetatava profiili ning suurendada õppe võimalusi tootmise ja tehnoloogiaga seotud valdkondades,“ ütles Haidak. „Ühendatud koolil on suurem potentsiaal koostööks Rakvere Ametikooliga. Lisaks soovib ministeerium kasutada kõrghariduse ressursse tõhusamalt, arvestades, et üliõpilaskond Eestis kahaneb ja tööturu vajadused muutuvad.“

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA sotsiaaltöö, personalitöö ja arvestusala valdkondlikud uuringud näitavad, et valdkondades, kus Lääne-Viru Rakenduskõrgkool õpet läbi viib, toimub pikaaegne „ületootmine“. Samas suureneb tööturul pidevalt vajadus tehnikaalase kompetentsi järgi. Mitmed OSKA tehnikavaldkondade raportid toovad välja spetsialistide järelkasvu ebapiisavuse, kuna lõpetajate arv ei kata tööjõuvajadust ja sisseastujate arv on langustrendis.

Ministeerium on avalik-õiguslike ülikoolidega kokku leppinud vastuvõttude vähendamise nii ärinduse ja halduse õppekavagrupis kui sotsiaaltöö õppekavagrupis. Sarnastest põhimõtetest tuleb lähtuda ka riigi rakenduskõrgkoolide vastuvõttude kavandamisel.

Taustainfo

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis on sel õppeaastal 922 tudengit, õppida saab ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppekavagruppidesse kuuluvatel õppekavadel. 

Tallinna Tehnikakõrgkoolis on sel õppeaastal 2175 tudengit, õpetatavad erialad kuuluvad arhitektuuri ja ehituse, tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning transporditeenuste õppekavagruppi. 

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine on teemaks olnud alates 2016. aastast, mil peeti läbirääkimis Tallinna Ülikooliga, kuid tulemuseni ei jõutud. 

Allikas: HTMi pressiteade

Registreeruda saab kuni 7. aprillini. 

Kursusel saab panna ennast nelja nädala vältel proovile, tehes väikseid harjutusi, mis loovad eeldused selleks, et peale kursuse läbimist võtta ette ka raskemaid ülesandeid. Osalejad lahendavad kursusel ainult harjutusi ja saavad nende kohta juhendajalt tagasisidet – eksamit ega testi kursuse lõpus teha pole vaja. Kursusest on siiani võtnud osa üle 10 000 inimese ning enda sõnul said nad kursuselt algteadmised ja see motiveeris neid õppima programmeerimist põhjalikumalt. 

Arvutiteaduse instituudi vaba juurdepääsuga e-kursuste eestvedaja Eno Tõnissoni sõnul on kursusele oodatud igasuguse vanuse, tausta ja haridusega inimesed, kes tahaksid programmeerimist proovida. “Isegi siis, kui osaleja pärast kursust programmeerimisega rohkem ei tegele, annab see aine talle siiski esmase ülevaate teemast ja see võib talle tulevikus kasuks tulla,” sõnas Tõnisson. 

Kursus „Programmeerimisest maalähedaselt" algab 8. aprillil ja kestab neli nädalat. Kursuse maht on 5–6 tundi nädalas. Registreeruda saab 7. aprilli südaööni.

Registreerimis- ja muu info on TÜ arvutiteaduse instituudi pakutavate kursuste kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Chris Ried

Samal teemal:

• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Projekt "Programmeeri oma tulevikku" tõi programmeerimise ainetundidesse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 8. mail kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel.

Ta räägib teemal „Järved – veepeegel minevikku“. Juttu tuleb paleouuringutest ja sellest, kuidas käib mineviku (keskkonna)muutuste uurimine läbi loodusesse salvestunud informatsiooni?

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

25. kuni 28. aprillini toimuv Enginaator pole mitte tavaline insenerivõistlus, vaid elamus selle parimas võtmes. Osalema on oodatud kõik gümnasistid, tudengid ning kutsehariduskeskuste õpilased, kelle ülesandeks on panna kokku üks lahe neljapealine tiim, broneerida oma aprillikuu viimased päevad ning olla valmis seikluseks. 

Valdkondi on võistlusel mitu: robootika, elektroonika, loodusteadused, ehitus ning infotehnoloogia. Iga ala eelvooru ülesande panevad kokku valdkonnapõhised Eestis tegutsevad ettevõtted, õppejõud ning Enginaatori ülesannete tiim. Finaalvõistlus on seda põnevam, kuna eelvooru parimad saavad mõõtu võtta kõiki valdkondi ühendavas probleemipüstituse lahendamises. Viimane katsumus kestab kokku lausa 24 tundi ning paneb proovile võistlejate loovuse, meelekindluse ja koostöövõime, pakkudes samas ka üllatusi, puhkepause ning huvitavaid  vahetegevusi. 

Rohkem infot ja võistlusele registreerumine Enginaatori kodulehel!

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat

Aruandest nähtub, et kuigi Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased soovivad leida endale rakendust siinsel tööturul, jääb neist paljude potentsiaal Eesti ühiskonna jaoks kasutamata.

EKKA juhataja Heli Mattisen märkis, et nagu ka Eesti üliõpilaste seas, on välisüliõpilaste hulgas erineva motivatsiooni ja võimekusega õppijaid.

„Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud,“ ütles Mattisen.

„Ometi selgub Eesti kõrgkoolide eneseanalüüsidest ja intervjuudest, et üldiselt ei tunnetata rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Ehk just seetõttu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis omakorda takistab praktika- ja hiljem töökoha leidmist,“ lisas ta.

Uuringu tulemustest selgub, et välisüliõpilased on Eestis õppimisega üldiselt rahul. Nende väljalangevus on oluliselt madalam kui kohalikel tudengitel ning osalus rahvusvahelises õpirändes kõrgem.

Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid intervjuudel, et mitmekultuuriline õppekeskkond on nende hinnangul oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Välisüliõpilaste probleemid on seotud pigem kõrgkoolivälise keskkonnaga: puudulik ingliskeelne esmatasandi arstiabi, majutusvõimaluste kesisus, aga ka vähesed võimalused sideme loomiseks siinse kogukonnaga.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on nende kõrgkooli peamine eesmärk ingliskeelse õppe pakkumisel ja välistudengite siia toomisel olnud rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomine.

„Meil on hea meel tõdeda, et see on õnnestunud. Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna,“ tutvustas ta.

„Rääkides tööturust, siis meil on mitmed õppekavad, kus juba täna jäävad rohkem kui pooled välistudengid Eestisse tööle. Samas, kõigil õppekavadel pole mõistlik seda eesmärgiks seada. Mitteakadeemilise eluga seotud tugi on tõesti tähtis, oleme ühiselt Tartu linnaga siin juba tööd alustanud. Kindlasti on vajalik, et ka riik seda tegevust toetaks,“ möönis Valk.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra tõdes, et strateegilise hinnangu sellele, kuivõrd oluline on inglise keel kõrghariduses, annavad edetabelid.

„Näiteks Läti kõrgkoolid neist peaaegu puuduvad. Mõistetavatel põhjustel on just seal võõrkeeli kõige ebasobivamaks peetud. Kasu ingliskeelsest õppest ei ole aga ainult kaudne. Välisriikidest pärinevate ja meie oma tudengite koosõppimine on kodumaise kõrghariduse tõenäoliselt üks olulisemaid panuseid meie majanduse pikaajalisse arengusse – tudengid saavad rahvusvahelise koostöö kogemuse ilma Eestist lahkumata,“ ütles Listra.
  
„Tasulise õppe kaudu toimuvast haridusekspordist tulenevale tulule lisaks peame tegema kõik, et osa neist, aga veel enam tasuta õppijaist, jääksid edendama Eesti majandust,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õppeasutustega koostöös läbi viidud uuring „Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides” uuris ingliskeelsete õppekavade avamise motiive ja vastuvõtutingimusi, õppetasusid ning õppimist ja õpetamist puudutavaid teemasid. Lisaks vaadeldi välisüliõpilaste töö- ja praktikavõimalusi ning tugisüsteeme. Olukorra kaardistamise ja probleemkohtadele tähelepanu juhtimise kõrval loetletakse uuringus üles ka terve rida kõrgkoolide poolt juba rakendatavaid ning järgimist väärivaid algatusi.

Hindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik. Kokku võttis osa kuus kõrgkooli: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

 Uuringutulemused on leitavad siit:
 - Aruande terviktekst
 - Aruande lühikokkuvõte

Allikas: SA Archimedes pressiteade

EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar akrediteeriti seitsmeks aastaks eeldusel, et kõrgkool täidab kahe aasta jooksul neile seatud kõrvaltingimuse.

EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari puhul leiti, et nende organisatsiooni juhtimine ja toimimine , õppetegevus ning ühiskonna teenimine vastavad nõuetele, osaliselt vastab nõuetele teadus- ja arendustegevus. Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari õppetegevus tõdeti nõuetele vastavaks, ülejäänud kolme hindamisvaldkonna hinnanguks kujunes “osaliselt nõuetele vastav”.

Seitsmeaastase akrediteerimistsükli jooksul on kõik seitse Eestis tegutsevat ülikooli (ülikooliks loetakse kõrgkooli, mis pakub kõrgharidust kõigil kolmel kõrgharidusastmel) läbinud institutsionaalse akrediteerimise maksimaalse ehk 7-aastase hindamistulemusega. Rakenduskõrgkoolidest on 11 saavutanud maksimaalse 7-aastase tulemuse esimesel katsel, Lääne Viru Rakenduskõrgkool teisel katsel, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tulemus on kolmeaastane akrediteering ning Euroakadeemia teisel katsel positiivset akrediteerimistulemust ei saavutanud. 

EKKA juhataja Heli Mattisen tõdeb: ”Eesti kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise tulemuste põhjal saab väita, et Eesti kõrgkoolid on hästi juhitud ning Eestis omandatud kõrgharidus on rahvusvahelises plaanis igati konkurentsivõimeline. Eksperdid kiidavad aruannetes ajakohast taristut, õppekeskkonda ja laboreid, kõrgkoolide strateegilist juhtimist, liikmeskonna kaasamist otsustusprotsessi, õppejõudude kvalifikatsiooni ja pühendumist ning teadustöö taset. Mõningad kitsaskohad korduvad siiski aruandest aruandesse: piiratud ressurssidele vaatamata on koostöö kõrgkoolide vahel marginaalne, „rahvusvahelistumine kodus“ ei ole piisav, üliõpilaste mobiilsus on madal ning väljalangevus kõrge jne.“ 

Nagu kõrgkoolid, on ka kõrghariduse hindamissüsteem seitsme aasta jooksul läbi teinud olulisi arenguid, mis kajastuvad 20. märtsil 2019 vastu võetud uues kõrgharidusseaduses. Uus institutsionaalse akrediteerimise kord käib kaasas Euroopa ja maailma kõrghariduse kvaliteediedenduse suundumustega, andes hinnangu 12 hindamisvaldkonna kohta ning võttes eraldi vaatluse alla mõned konkreetsed õppekavad. Esimestena läbivad lähikuudel uue tsükli institutsionaalse akrediteerimise Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool.    

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Tudeng saab omakorda esitada olulisi küsimusi, mis puudutavad töötingimusi ja arenguvõimalusi. 

IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul kestab Eesti tööturul suur nõudlus heade spetsialistide järele ning palju on räägitud sellest, et tööandjad meelitavad tudengid tööle juba esimeste kursuste ajal. „Tööandjate huvi tudengite suunal võib näha kas ohuna või võimalusena,“ ütles Jervan ja lisas, et teaduskonna ülesanne on tööandjate vajadust suunata laiemaks koostööks ettevõtete ja ülikooli vahel. Dekaan märkis, et lisaks tudengite praktikakohtadele annab praktikakohvik suurepärase võimaluse kuulata ettevõtjate ootusi ja tagasisidet teaduskonnas antava hariduse osas ning leida koostöövõimalusi külalisõppejõududele.

IT-teaduskonna praktikavaldkonna juht Riina Tallo rääkis, et just personaalsus ja segamatult suhtlemine reaalse töötajaga on see, mis muudab praktikakohviku eriliseks. „Kuigi ootame üritusele eelkõige IT-tudengeid, siis oodatud on huvilised ka inseneeriavaldkonnast. Samuti julgustan osalema nii neid, kes vahetult praktikakohti otsivad, kui ka neid, kes alles õpingute algusjärgus ning soovivad paremini mõista, millele õpingute käigus keskenduda, milliseid valikuid langetada, et tulevikus tööandjate ootustele paremini vastata,“ ütles Tallo.

Teist aastat toimuvas praktikakohvikus kohtuvad tudengid üks-ühele firmade esindajatega ning saavad küsida neid huvitavate alade esindajatelt tööd puudutavaid küsimusi. 

Praktikakohvikus osalevad järgmised Eestis tegutsevad ettevõtted: ABB, AdaCore Estonia, Arvato, Avalanche Laboratory, Bait Partner, CGI Eesti, Cleveron, Cybernetica, Eesti Energia, Ericsson, EveryPay, Finestmedia, Fujitsu, Hansab IT Solutions, IB Krates, Iglu, Lumav Commerce, Mobi Lab, Net Group, Nortal, Proekspert, Promether, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, SEB Pank, Swedbank, Tele2, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Uptime, Vaimo, Warren.io, Webware.

Praktikate infopäev toimub teisipäeval, 19. märtsil kell 12-17 Mektory Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses (Raja tn 15). Praktikakohviku avab IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan oma sõnavõtuga. Üritust korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskond ja IT-teaduskonna üliõpilaskogu.

Lisainfo: https://praktikakohvik.ituk.ee/

Allikas: korraldajate info

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid. 

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

 Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Konverents "Film ja meedia õppetöös - raamist välja!"