Martna Põhikooli matemaatikaõpetaja Kairi Mustjatse oli oma koolis projekti koordinaator . „Minu jaoks on projekti parim tulemus see, et suutsin oma koolist vähemalt ühe inimese 100% programmeerimiseusku pöörata nagu ma isegi olen. Tegime väga head koostööd projektiürituste korraldamisel. Tore on ka see, et aineõpetajate suhtumine muutus. Kui kaks aastat tagasi alustasime, ei suutnud nad ette kujutada, kuidas programmeerimist saab tunnis kasutada. Nüüd tegid nad väga ilusad tunnikavad, kus programmeerimine on sees,“ sõnas Kairi Mustjatse. Martna kooli õpetajatel valmis ligi 20 tunnikava. Need kõik on avalikud ja huvilistele kasutamiseks väljas projekti kodulehel http://pyourf.eu/index.php/et/materjalid.

Kõik algas 1. septembril 2016

Erasmus+ toetatud rahvusvaheline projekt algas 1. septembril 2016 eesmärgiga lõimida programmeerimine ainetundidesse ja jagada koolide parimaid praktikaid. Projektis osalesid üks kool Poolast (Middle School number 3 under the name of the European Union in Sieradz), üks Soomest (Marttilan koulu), üks Hispaaniast (IES Hermanos D'Elhuyar) ja üks Eestist (Martna Põhikool).  Projekt lõppes 1. augustil 2018.

Kahe aasta jooksul toimus neli kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks. Õpilastele toimus neli rahvusvahelist nädalast kohtumist, igas koolis üks. Projekti tulemusena valmis kokku ligi 140 tunnikava, kus matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, bioloogia on lõimitud programmeerimisega. Õpilastel valmisid mängud, esitlused, testid ja teised õppematerjalid. Tunnid tuli tegelikult ka läbi viia: kõigepealt oma koolis, hiljem õpilaste kokkusaamisel ehk rahvusvahelisel õppimisüritusel.

Tunnikavad on testitud

„Meie majas kirjutatud tunnikavad on meie koolis tundidena läbi viidud,“ kinnitas Kairi Mustjatse. „Humanitaartundides kasutati programmeerimiskeskkonda Tynker, tehti ajatelge, koomikseid. Õpilased ise programmeerisid õppematerjale. Mina kasutasin füüsikatunnis Lego Mindstorms EV3 roboteid, matemaatikatunnis Edissone ja BeeBotte.“

Rahvusvahelistel õppimisüritustel keskenduti erinevatele õppeainetele, valiti tunnikava ja viidi inglise keeles tunnid läbi. „Mina tegin ühe geograafiatunni läbi, Hispaania õpetajad ühe oma tunnikava. Lisaks tutvustati õpilastele robootikavahendeid või programmeerimiskeskkondi,“ meenutas Mustjatse Martna koolis toimunud õppimisüritust. Oluline oli muidugi ka oma maa ja kultuuri tutvustus ning külaskäigud tehnoloogiaettevõtetesse. Näiteks viidi külalised vaatama Tallinna kaunist vanalinna, käidi Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, toimus kolm õpituba Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses jpm. 

Teema oli lastele huvitav

Kaks aastat on projekti läbiviimiseks pikk aeg. Mis tagas selle, et ikkagi võiduka lõpuni jõuti? „Teema oli põnev just lastele. Hispaania ja Poola koolides valiti lapsed spetsiaalselt välja. Et projekti gruppi kuuluda, pidi täitma väga palju kriteeriume. Seega lapsed olid hästi motiveeritud. Ja muidugi oli suur motivaator see, et sai partnerriikides külas käia ja näha, kuidas mujal elatakse ning õpitakse,“ arvas Kairi Mustjatse ja lisas, et kaasa aitas ka see, kui õpetajad nägid projektist praktilist kasu tõusvat.

Mida uut te ise projekti käigus õppisite? „Tagasisides küsiti ka koordinaatoritelt, mida te õppisite. Minu nimekiri tuli kõige lühem, sest olin programmeerimisega juba varem palju tegelenud. Aga õppisin kodulehekülje keskkonda haldama ja kujundama.“ Ta lisas, et robootikavahendite poolest on Eesti koolid võrreldes teistega ikka väga hästi varustatud. Ja ka meie õpilaste-õpetajate teadmised programmeerimisest on paremad. „Soome koolil ei olnud koolis mitte ühtegi robootikavahendit, kui projektiga alustasime. Projekti käigus soetasid nad BeeBottide komplekti ja Lego Mindstorm EV3-d,“ rääkis Mustjatse. 

Fotod on projektipartnerite külaskäigust Martna Põhikooli, autor Kairi Mustjatse. 

Samal teemal:

• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid