Videokokkuvõtte tehtist leiate Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse FB-lehelt: https://www.facebook.com/hitsa.ee/videos/397005387727410/ 

Samal teemal:
 

• HITSA veebiseminar: eTwinningu uuenenud projektitöö keskkond
• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

Rektorite Nõukogu saatis selle taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile oktoobri alguses.
  
Eesti keskmine palk on tõusnud 6-7,5% aastas ning kooliõpetajate palk on tõusnud 7% aastas. Võttes arvesse inflatsiooni, on ülikoolide tegevustoetus jäänud aga väiksemaks kui 2016. aastal. Vähenenud tegevustoetus on põhjustanud ülikoolide akadeemiliste töötajate hulga olulise kahanemise. Riik on pannud teadlastele suure surve leida rahastamist välismaistest allikatest ning sellega ka eemaldumise Eesti ühiskonna reaalsete probleemide lahendamisest.
  
„Tahame ühemõtteliselt osundada võimatusele vanaviisi jätkata – ülikoolide sisemised ressursid on otsas ja kui rahastamine ei kasva, tuleb otsustada, mida tegemata jätta,“ sõnas avalduse selgituseks rektor Jaak Aaviksoo.
  
Sisuliselt on kõrghariduseelarve viimasel kolmel aastal külmutatud, kuid ressurssi selle suurendamiseks on – suurenenud on nii SKP kui ka riigieelarve maht.
  
 Nii Rektorite kui ka TalTechi nõukogu tunnustavad peaminister Jüri Ratase poolt Riigikogus antud kinnitust, et järgmise aasta riigieelarves on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse rahastamise taastamine tasemel 0,81% SKP-st, ent teadusrahale lisaks taotlevad Rektorite Nõukogu ja TalTechi nõukogu ka ülikoolide õppetöö rahastamise suurendamist vähemalt samas mahus.

Allikas: TalTechi pressiteade

Kokku kogunes teadlaste ja õppejõudude poolt isegi rohkem kui 100 teadus- ja populaarteaduslikku artiklit. 

„Ühest küljest selgitavad artiklid meie rahvale ülikoolis tehtavat. Teisalt sundis see teadlasi tegelema eestikeelse terminoloogiaga. Ja kolmandaks tutvustasime ühiskonnale teaduslikult põhjendatud seisukohti erinevates valdkondades,“ sõnas rektor Mait Klaassen. 

Aasta jooksul maaülikooli teadlaste sulest ilmunud artiklite valikuga saab tutvuda siin: http://www.emu.ee/ev100/. Tulevikus koondatakse ülikoolis ilmuvad eestikeelsed teaduslood maaülikooli raamatukogu andmebaasi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Maaülikoolis õpib välistudengeid 43 riigist
• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe

TalTechi Nurkse instituudi uue tippkeskuse DigiGovLabi juht professor Robert Krimmer kinnitab, et tema tiim soovib DigiGovLabiga e-Eesti eduloosse lisada tippteaduse. “Meie ambitsiooniks on saada liidriks ühiskonnas olulistes ning tulevikku suunatud digivalitsemise projektides. Pakume keskkonda, kus tipptasemel teadlased üle kogu maailma saavad uurida tehnoloogia mõju valitsemisele ning ühiskonnale laiemalt. Meie tudengid ja õppejõud saavad õppida ja teha uurimistööd teemadel, mis on huvitavad, olulised, eesrindlikud ning võimaldavad isiklikku, töist ning intellektuaalselt arengut,” lubab professor Krimmer.
 
Uus digivalitsemise labor hakkab analüüsima selliseid teemasid nagu e-hääletamine, e-valitsemine, tehisintellekt, suurandmed, masinõpe, kaasamine digiajastul, piiriülene andmevahetus ja andmeanalüütika valitsemisel. Ka Euroopa Komisjon on toonud välja, et tõhus e-valitsemine tähendab nii avaliku sektori kui ka teenuste ümberhindamist ning käitumismustrite muutmist. Selle eesmärgiks on tõhusamate avalike teenuste pakkumine kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel.
  
DigiGovLabist saabki ökosüsteem, mis toob kokku ning edendab koostööd ülikoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.
  
 Avamisel osalesid TalTechi rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Marek Helm Nortalist, Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust, TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ning digilabori juht ja TalTechi professor Robert Krimmer.

DigiGovLabi avamine tähendab uut algust Eestis digivalitsemise teadusuuringutes, uue keskuse teadlased analüüsivad digivalitsemise mõjureid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
  
  
 Fakte DigiGovLabist:

•eelarve rohkem kui 10 miljonit eurot erinevatest teadusprojektidest;

•labori loengukursustel ja õppeprogrammides osaleb rohkem kui 100 magistranti;

•koondab enam kui 10 doktoranti, kelle uurimistöö hõlmab digivalitsemist;

•osaleb aktiivselt kõigi olulisemate rahvusvaheliste e-valitsemise ning avaliku halduse teaduskonverentside ning teadusajakirjade töös;

•pühendub akadeemilisele tippteadusele, aidates lahendada ka digivalitsemise praktilisi probleeme.

 TalTechi Ragnar Nurkse instituudi erialadele saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

Allikas: TalTechi pressiteade

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit

Gala 700 külalise hulgas olid peaminister Jüri Ratas, president Arnold Rüütel ja EBSi partnerid, üliõpilased, vilistlased, õppejõud ning toetajad. Jüri Ratas sõnas oma kõnes: „Ülikool annab tudengitele ühest küljest muidugi vajalikke teadmisi, aga neist veelgi tähtsam on õpetus õigesti mõelda. Ma ei mõtle selle all loomulikult, et ülikool annab probleemidele ainuõiged lahendused. Mõtlema õpetab akadeemiline õppeasutus hoopis selles tähenduses, et annab meile kogemuse, kuidas endal juba olemas olevaid tööriistu kõige paremini kasutada."

EBSi rektor professor Arno Almann sõnas oma tervituskõnes, et hariduse sisuks on väärtused, millel ei ole raame: „Madis Habakuke loodud Eesti ainuke eraülikool EBS on loodud väärtustele, mis on olnud meile kompassiks tänasesse päeva ja annavad meile kindluse minna vastu muutustele, mis ootavad kõrgharidust ees tulevikus. Me võtame üheskoos need väljakutsed vastu!“

EBSi kantsler Mart Habakuk sõnas, et EBS valmistub kõrghariduse innovatsiooniks, et üha kiiremas ja kirevamas info- ja ettevõtluskeskkonnas olla jätkuvalt atraktiivseim äriülikool kogu regioonis. “Kui EBS 1988. aasta jõulude eel loodi, siis kehtestas mu isa, kooli üks loojatest Madis Habakuk esimese kursuse tudengitele mitmeks kuuks range õpperežiimi - kolme-nelja kuu vältel tohtisid tudengid nii loengutes kui ka vabal ajal rääkida ainult inglise keeles. Põhjus oli selge - selleks, et Eesti tulevane ärieliit suudaks välismaale praktikale minna, seal kontakte luua, hiljem Eestis äriga alustada ja kunagi välismaailmale konkurentsi pakkuda, tuli ennekõike õppida selgeks keel. Täna tundub see huumorina, aga toona sõltus keelest ellujäämine. Ma ei välista, et 30 aasta pärast viskame nalja selle üle, et 2018. aastal pakuti kõrgharidust endiselt 3+2 ranges süsteemis, sest keskkond, mille jaoks me täna spetsialiste ette valmistame, muutub mitte enam aastate või kuudega, vaid nädalatega. EBS ei kavatse sellest kiirrongist maha jääda.” 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps andis galal üle neli hariduselu edendamise auhinda, mille pälvisid perekond Habakuk, professor rektor Olav Aarna, professor rektor Peeter Kross ja professor rektor Arno Almann.

Galal kanti ette esietendus EBSi esimesest 30 tegutsemisaastast läbi esimese lennu vilistlase Gustavi (näitleja Guido Kangur) silmade ning avati fotonäitus ettevõtlike inimeste DNA ülesvõtetega. Õhtut juhtisid EBSi üliõpilane, laulja ja muusik Tanel Padar ja EBSi vilistlane, välis- ja korporatiivsuhete osakonna juhataja ning rektori nõunik välis- ja vilistlassuhete alal Sirli Kalep. Kogu sündmuse toimumisele aitasid kaasa EBSi vilistlaste asutatud või juhitud ettevõtted, sh mitmed rahvusvaheliselt tuntud ja edukad Eesti kaubamärgid, näiteks Taxify, Wooch, Iris Janvier, Orangetime, Nobenaps, Otto & Mesi jt.

Pildigalerii: https://photos.app.goo.gl/12h483G72emGfxiF8 (fotode autor Raigo Pajula)

EBSi juubeliaasta tähistamine on kestnud terve aasta. 2.-7. juulini toimus Eestis EBSi korraldatud rahvusvaheline teaduskonverents EGOS, mis tõi üle maailma Tallinnasse kokku ligi 2000 teadlast, kes uurivad organisatsioonide arengut muutuste ja üllatuste keskkonnas. Reedel toimus koostöös küberturbe ettevõttega Cybexer Technologies küberturvalisuse õppus, mis valmistas juhte ette digitaliseerimisega seotud ohtudeks.

Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast. Majandusharidust pakkuv EBS asutati 1988. aastal. EBSil on filiaalid Tallinnas ja Helsingis ning üliõpilased saavad õppeprogrammi kuuluva mobiilsusakna raames täiendada oma teadmisi 60 erinevas ülikoolis üle maailma.

Allikas: EBSi pressiteade. Fotod: Raigo Pajula

Meeskonnas, mis soovib Kaleidoskoobi eelvoorus oma ideed esitleda, peavad vähemalt pooled liikmed olema õpilased või üliõpilased. Kümme parimat ideed pääsevad edasi finaali, 24. jaanuaril toimuva Startup Day äriideede esitlemise lavale.

Igale meeskonnale antakse eelvoorus idee esitlemiseks aega kolm minutit, sellele järgnevad küsimused žüriilt. Kui eelvoorus võivad meeskonnad teha esitluse eesti või inglise keeles, siis finaalis peavad kõik esitlema oma ideed inglise keeles.

Kümne parima idee autoritele jagatakse auhindu, mille hulgas on osalus Euroopa Innovatsiooniakadeemia Portugali programmis, piletid idufirmade konverentsile Latitude59, Tartu linnavalitsuse rahaline auhind ning kaks kuud ligipääsu koostöötamise keskkonnale Startup Hub.

Lisaks saavad kaks parimat Ideelabori Starteri programmi meeskonda võistelda samal päeval toimuval üleriigilisel Starteri äriideede võistlusel.

Sel korral toimub Kaleidoskoop koos konverentsiga „Startup AI“ (ingl Artificial Intelligence – tehisintellekt) V Konverentsikeskuses. See on üritustesarja „Startup Talks“ teine konverents, kus antakse ülevaade tehisintellekti maailmas toimuvast.

Aasta tagasi võitis Startup Day Kaleidoskoobi ja Starteri võistluse meeskond Decomer Technology, kes arendab ja toodab vees lahustuvaid polümeeri pakitud meekapsleid. Meeskond jõudis äriideede võistlusel Ajujaht nelja parima ning nutikate ja innovaatiliste ideede rahastu Prototron kümne parima hulka.

Lisateave ja registreerimine TÜ Ideelabori kodulehel.

Programmi Starter toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Foto: Meeskonna Foody Verse juht Grace Achenyo esitles äriideed Kaleidoskoobi finaalis 2018. aasta kevadsemestril. Autor: Ruudu Rahumaru

Üheksandat korda peetaval kokkusaamisel on olulisema teemana vaatluse all mullas peituv elurikkus. „Ühes peotäies mullas võib olla tuhandeid eri liiki elusorganisme, kelle tundmine on võtmetähtsusega looduse mõistmiseks ja jätkusuutlikuks maakasutuseks,“ sõnas maaülikooli mullateaduse õppetooli juht Alar Astover.

Uudsed uurimismeetodid võimaldavad üha enam piiluda salajasse mullaelustiku maailma. Tänu sellele antakse konverentsil ülevaade nii inimsilmale nähtamatute bakterite ja seente kui ka suuremate mulla elusorganismide mitmekesisusest ja seisundist. Astover lisas, et erilise tähelepanu all on konverentsil ka inimtegevuse ja mullaelustiku vastastikused seosed. „Mulla elurikkus on õrn ning mängib suurt rolli mullaviljakuse ja saagikuse kujundamisel,“ põhjendas ta. Lisaks antakse ülevaade taimekaitsevahendite jääkidest Eesti muldades.

Traditsiooniliselt kuulutatakse mullapäeval välja aasta muld 2019. Konverentsil esitletakse Loit Reintami kirjutiste kogumikku „Kummardus mullale”, mis ilmub tänu Hando Runneli algatusele Eesti mõtteloo sarjas (kirjastus „Ilmamaa“). 

Konverents toimub 5. detsembril algusega kell 10.00 maaülikooli aulas. Üritust korraldab Eesti Maaülikool koostöös Eesti Mullateaduse Seltsiga.

Allikas: Eesti Maaülikooli info

Esimene ülelend Eestist toimus umbes tund aega hiljem, kuid esimesi pardakaamerate fotosid peab ootama veel vähemalt uue aasta alguseni.

50-kilogrammise satelliidi ESEO (European Student Earth Orbiter) eesmärk on teha kosmoses arvukalt teaduslikke eksperimente. 

„Kõigepealt kontrollitakse põhjalikult kõigi ESEO satelliidi süsteemide töötamist. Selleks võib minna kuni neli nädalat aega. Seejärel hakatakse ükshaaval kasutusele võtma satelliidi pardal olevaid instrumente, mille hulgas on ka kaks Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja Tartu observatooriumi ehitatud kaamerat,“ ütles projekti üks osalejaid, Tartu Ülikooli doktorant Indrek Sünter.

Kaamerasüsteem koosneb kahest lainurk- ja teleobjektiiviga kaamerast ning põhineb Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 missiooni käigus omandatud kogemustel. Ühe kaameraga saab teha fotosid laiematest aladest, kuid väiksema täpsusega: pildi lahutus ehk ühe punkti läbimõõt maapinnal on umbes 600 meetrit. Teleobjektiiviga kaamera võimaldab pildistada maapinda lahutusega 23 meetrit. 

ESEO satelliit tiirleb ümber Maa 575 km kõrgusel polaarorbiidil. Erinevalt ESTCube-1 missioonist ei juhita seekord kaamerate tööd Eestist. Kõigi ESEO pardal olevate instrumentide juhtimine käib läbi kolme raadiojaama Bolognas, Vigos ja Münchenis.

„ESEO kaamerate lend on Eesti jaoks märgilise tähtsusega: oleme valmis lööma kaasa professionaalsete kosmosesüsteemide loomises Euroopa Kosmoseagentuuri karmide hankereeglite ja kvaliteeditagamise tingimustes. Lähiajal saame aga kaasa elada TTÜ 100 satelliidi lennule järgmisel ning ESTCube-2 lennule ülejärgmisel aastal,“ ütles kaameraprojekti juhendaja, TÜ Tartu observatooriumi kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma.

Satelliit kannab seadmeid, mille valmistamises on osalenud kümne Euroopa ülikooli töörühmad. Nende hulgas on ka Tartu Ülikooli üliõpilaste kaamerasüsteem. Kaamerasüsteemi arendaja valiti välja Euroopa Kosmoseagentuuri hankemenetlusega 2014. aastal.

ESEO on neljas iseseisvas Eestis ehitatud ja edukalt kosmosesse viidud instrument. 2013. aastal lendas kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1, 2017. aastal oma missiooni alustanud soomlaste Aalto-1 pardal oli Tartu Ülikooli tudengite ehitatud elektroonikasüsteem ning tänavu aprillis viidi rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale meditsiiniseade MyotonPRO.

Euroopa Kosmoseagentuuri pressiteade ja SpaceX video kanderaketi stardist: https://www.esa.int/Education/ESEO/ESEO_student_satellite_successfully_launched_to_space 

Täiendav info ESEO projekti kohta: https://www.esa.int/Education/ESEO

Täiendav info Eesti kaamerasüsteemi kohta: https://www.esa.int/Education/ESEO/Micro_Cameras

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Stipendium, mis aitas kosmost avastada

Läbirääkimiste eesmärk oli parandada kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele – vähendada ületootmist seal, kus kõrgharidusega spetsialistide vajadus on väiksem ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas.

Tartu Ülikool teatas reedel senati otsusest mitte toetada riigiga sõlmitava halduslepingu kavandit. Ministeerium suhtub sellesse kohase tähelepanuga ning loodab kiiresti läbirääkimisi jätkata ja ülikooliga kokkuleppele jõuda.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et ülikoolid saavad raha juurde ning selle kasutamine on ülikoolide valiku küsimus. Võrreldes tänavuse aastaga kasvab 2019. aastal riigi toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks 4,4 miljoni euro võrra, ulatudes 163,3 miljoni euroni.

„Riik annab ülikoolidele raha kõrgharidusõppeks ja sellega kaasneb kokkuleppimine riigi vaates kõige olulisemates eesmärkides ja tegevustes,“ ütles Reimand. „Mõnedel erialadel näeme vastuvõtu vähendamise, osadel suurendamise vajadust, samas jääb ülikoolidele vabadus riigi eraldatavat ressurssi ülikooli siseselt jaotada. Kuidagi ei saa nõustuda mõttekäiguga, et riik annab uusi kohustusi ilma selleks raha eraldamata. Viipekeeletõlkide õpetamine ja terminoloogiatöö ei ole uued ülesanded.“

Lisaks kõrgharidusõppe toetusele saavad ülikoolid riigieelarvest toetust teadus- ja arendustegevuseks.

Ülikoolidele ettepanekute tegemisel lähtus ministeerium paljudest aspektidest, eelkõige OSKA uuringutest ning õppe- ja teadustegevust puudutavatest andmetest (sh vastuvõtu, katkestamise ja lõpetamise dünaamika, konkurss vastuvõtul, välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal, eestikeelse õppe võimalused);  õppe- ja teadustegevuse kvaliteedihindamiste raportitest, valdkonnalähedase teadus- ja arendustegevuse tasemest.

Ühiskondlikus debatis on korduvalt kõlanud seisukoht, et riigil on kohustus ja võimalused kujundada kõrgharidusmaastikku ning riigilt oodatakse konkreetsemaid samme kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste paremini vastavusse viimisel.

Teadus ja kõrgharidus on üha olulisemad valdkonnad, mistõttu plaanib Haridus- ja Teadusministeerium lähitulevikus oma haldusalas nende valdkondade kureerimist veelgi tugevdada.

Juhul, kui riik Tartu Ülikooliga detsembris kokkuleppele ei jõua, kehtib uue lepingu sõlmimiseni eelmine, aastateks 2016-2018 sõlmitud leping ning rahastamine jätkub 2018. aasta mahus.

Ministeerium saatis lepingute eelnõud ülikoolidele arvamuse avaldamiseks ja ministeeriumitele kooskõlastamiseks 27. novembril ning ootab tagasisidet 5. detsembriks.

Lepingute sõlmimiseks peab haridus- ja teadusminister saama valitsuse heakskiidu.

Taustainfo

Kõrgkoolidele eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks toetust, mille aluseks on kolmeks aastaks sõlmitavad halduslepingud, kus on poolte olulisimad õigused ja kohustused.

Riigieelarveline toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks kasvas märkimisväärselt kõrgharidusreformi järgsetel aastatel kuni 2015. aastani, et kompenseerida ülikoolidele tasulise õppe kaotamise tõttu vähenevat tulu. Viimasel kolmel aastal on kõrgharidusõppe toetus kasvanud minimaalselt ning 2018. aastal eraldati 158,9 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on toetuse kasvuks 4,4 miljonit eurot lisavahendeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aleksi Tappula, Unsplash.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool liitub tippülikoolide võrgustikuga U4
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi