Reet ja Tiit Villigi stipendiumi hakatakse välja andma igal aastal alates tänavu sügisest ning selle eesmärk on innustada ja toetada Eesti naisüliõpilasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis magistriastmes infotehnoloogiat. Stipendiumi saaja valitakse välja konkursil ja võitjale makstakse kümne kuu jooksul 500 eurot kuus. Kandidaatidelt eeldatakse selget tulevikuplaani õpingute käigus omandatud teadmiste rakendamiseks Eestis.

Villigid pakuvad stipendiumi eraisikutena, lootes anda sellega eeskuju ka teistele eraisikutele ja ettevõtetele. „Otsustasime toetada Tartu Ülikooli tudengeid seetõttu, et oleme Tiiduga ka ise selle ülikooli vilistlased, saime mõlemad ülikooli ajal nimelist stipendiumi ja teame, kuidas rahaline tunnustus motiveerib edasi püüdlema,“ rääkis Reet Villig. „Meie jaoks on väga tähtis midagi tagasi anda.“

Villigid hindavad koostööd Tartu Ülikooliga ja selle pakutavat haridust kõrgelt. Reet Villigi sõnul soovivad nad toetada just arvutiteaduse instituudi tudengeid seetõttu, et terve nende pere on seotud IT-valdkonnaga. „Meie noorim poeg Markus alustas ise samuti õpinguid arvutiteaduse instituudis. Selge on see, et ilma infotehnoloogiata ei ole tulevikku.“

Reet Villig oli 1980. aastate lõpus seotud Eesti Naisliidu taastamisega ja naiste tunnustamise teema on tema jaoks väga oluline. Seetõttu on stipendium mõeldud just naisüliõpilastele. „Oleme lähedalt kokku puutunud edasipüüdlike naistega, kes vajavad märkamist,“ lisas ta.

Reet ja Tiit Villig on TÜ arvutiteaduse instituudiga seotud mitut moodi. Nende toel asutatud ettevõte Taxify alustas selle aasta maikuus koostööd arvutiteaduse instituudi intelligentsete transpordisüsteemide laboriga. Laboris luuakse senisest paremaid sõidujagamisteenuse lahendusi, mis võetakse kasutusele Taxify toodetes.

„Selleks, et noored saaksid oma haridusteele keskenduda, on edukate ettevõtete toetus väga oluline,“ ütles arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo ja kiitis Villigite perekonna algatust. „See aitab tudengeid ülikooli lõpetamisel ja julgustab naisi valima õpinguteks tehnoloogiaerialasid.“

Taxify näitel lisas Vilo, et Eesti ettevõtete areng toetub kahele sambale: julged visiooniga ettevõtjad ja haritud inimesed, kes suudavad luua maailma mastaabis toimivaid lahendusi. „Taxify edu näitab, et meil on mõlemaid,“ märkis ta.

Reet ja Tiit Villig

Tudengid saavad Reet ja Tiit Villigi stipendiumile kandideerida kuni 23. septembrini. Stipendiumi esimene laureaat kuulutatakse välja 5. oktoobril arvutiteaduse instituudi päeval.

Tehnikaülikooli juubelile on pühendatud akadeemiline aktus, kus kuulutatakse välja aasta vilistlane, promoveeritakse doktorid ning audoktorid. Tehnikaülikooli tervitavad peaminister Jüri Ratas ning Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes mõlemad on ka ülikooli vilistlased.
  
Rektor akadeemik Jaak Aaviksoo rõhutab pidupäeval: „Tihe ja praktiline seotus Eesti majanduse, sealhulgas ettevõtlusega, on iseloomustanud tehnikaülikooli pürgimusi läbi kõigi aastate ning oma teise aastasajasse astudes peab ülikool oma missiooniks ka edaspidi panustamist innovaatilisse Eestisse jätkusuutlikus digimaailmas.“
 
Aastapäevakõne peab energeetikaprofessor Ivo Palu, kes alustab „saagu valgus“-hetkest ning jõuab välja tõdemuseni, et tulevikus ei ole meil enam lihtsalt elektrijaam Narvas ja elektri tarbimine ülejäänud riigis, vaid järjest rohkem toodetakse elektrit seal, kus on reaalne tarbimisvajadus ja tootmise võimalus ning seda suures osas fossiilkütuste vabalt.
  
Aktus algab kell 14 ja selle otseülekannet saab vaadata interneti vahendusel. Akadeemilisele aktusele eelneb tehnikaülikooli audoktori ja riigitegelase Endel Lippmaa büsti avamine ülikoolilinnakus Akadeemikute alleel.
  
Tehnikaülikooli aastapäevale pühendatud kontsertlavastuse "Tulevik algas eile" otseülekanne Eesti Televisioonis algab täna kell 19:25. Kontsertlavastus on mänguline pilguheit tehnikaülikooli rolli meie elu ja keskkonna kujundamisel nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Ülikooli viie tippteadlase tulevikunägemused põimuvad tuntud muusikute hittidega, mis tulevad ettekandmisele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud uudses ja suurejoonelises vormis.
  
Tänane tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Kursustele registreerus 120 tehnikahuvilist ning õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri. Tänases Tallinna Tehnikaülikoolis on 11 000 tudengit, kes õpivad kokku rohkem kui 80 õppekaval.
  
Saja aasta jooksul on tehnikaülikooli teadlased andnud Eestile ligi 70 000 tippspetsialistist vilistlast, Tallinna ja Tartu laulukaared, maailmatasemel põlevkivikompetentsi, ID-kaardi ja X-tee. Oma sajandal sünnipäeval kingivad tänased ülikooli teadlased ning tudengid oma isamaale Eesti esimese isesõitva auto.
  
Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse liider, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Tehnikaülikooli tugevus peitub valdkondade sünergias, rahvusvahelisuses ja akadeemilise tegevuse suunatuses praktiliste tulemuste saavutamisele. Sel aastal tähistab Tallinna Tehnikaülikool oma 100. aastapäeva.
  

Allikas: TTÜ pressiteade. 
  
  

Konverents toimub programmi „Horisont 2020“ projekti „HubIT“ raames ning selle eesmärk on toetada sotsiaal- ja humanitaarteadlaste kaasamist IKT-valdkonna arengusse. Tartu Ülikool korraldab konverentsil töötoa, kus tutvustatakse edukaid valdkondadevahelisi projekte, projekti „HubIT“ seniseid tulemusi ja uusi töövahendeid.

Projekti „HubIT“ juhtpartneri, konsultatsiooniettevõtte Civitta esindaja Anneli Roose põhjendab projekti suunitlust vajadusega näha IKT-valdkonna innovatsiooniloomes suuremat pilti: „IT-sektor peab innovatsioonis arvestama ühiskondlike vajaduste, ootuste ja väärtustega, ning siin ongi oluline sotsiaal- ja humanitaarteadlaste roll.“

Töötoas arutletakse järgmiste küsimuste üle:

·         Mis on sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning IKT koostöö eesmärgid ja kasutegurid?

·         Kuidas algatada koostööd IKT-valdkonnaga?

·         Milliseid ühiskondlikke probleeme tuleks lahendada IKT- ning sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade koostöös?

Esinevad Tartu Ülikooli infosüsteemide vanemteadur Rajesh Sharma, tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak ja haridustehnoloogia vanemteadur Emanuele Bardone.

Töötuba toimub inglise keeles. Aruteludele on oodatud osalema eeskätt sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Töötoale järgneb vastuvõtt. Huvilised saavad end kirja panna ürituse kodulehel ja liituda üritusega Facebookis.

Projekti „HubIT“ toetab Euroopa Liit programmi „Horisont 2020“ raames ja sellest saab lähemalt lugeda projekti kodulehel.

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti peab oluliseks Euroopa teaduse raamprogrammi paremat sidustamist Eesti strateegliste arengusihtidega

Neljapäeval, 13. septembril toimunud HITSA veebiseminaril sai osalejatele selgeks, mis on digiterad ja kuidas neid valmistada. Kätt võivad proovida kõik huvilised!

Projektijuht Triin Kaasik sõnas, et digiterad said alguse HITSA seminaridesarjast „Võrgustik võrgutab“. Seminari ajaks saavad digiteemad publiku suure tähelepanu, aga vahepealsel ajal huvi kaob. Kuidas huvi säilitada? Kuidas olla kiirelt kursis digiteemadega?  

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digitera on lühike, kindla fookusega õpitera: kuni 2-minutiline video, animeeritud GIF, meem, plakat, infograafik, sotsiaalmeedia postitus, test, mäng, koomiks, tsitaat jms. Oluline, et see on lihtne, lööv, lühike, kvaliteetne ja õpetab midagi (või tuletab õpitut meelde).

Digiteri loovad HITSA projektijuhid ja HITSA koolitajad, aga oodatakse ka uusi koostööpartnereid. Digitera peab olema sisult ja vormilt kvaliteetne, õpetama näiteks  mõnd tehnoloogiavahendit kasutama või toetama hoiakuid. Digiterade jagamiseks on FB-s HITSA digiterade grupp, millega soovijad saavad juba liituda. Kui soovite FB-s oma valmis digiteri jagada, kirjutage triin.kaasik@hitsa.ee.

Digiteri hakatakse jagama kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas digiteri kasutada ka õppetöös. See on hea ja üsna lihtne võimalus tunnis tehnoloogia abil midagi luua, õpilased saavad oma loovust rakendada ja tulemus on mikro-õppematerjal, mida saab hiljemgi kasutada. „Mikroõppega hakati tegelema juba 1960ndatel, siis soovitati 5-10minutilisi filmilõike videolindilt vaadata. Tänapäeval on 10 minutit väga pikk aeg, vajame väikeseid teri,“ sõnas Ingrid Maadvere. „Meid huvitab väga, millised digiterad õpetajatele meeldivad, see projekt on nagu väike uurimistöö.“

Et julgustada mikroõpet kasutama, prooviti veebiseminaril ka ise digiteri valmistada. Ingrid Maadvere tutvustas tööks sobivaid keskkondi. Alustati lihtsatest meemidest, tsitaatidest ja animeeritud GIFidest. Osalejad said veebiseminaril oma kogemust jagada ja kes olid mikroõppega varem kokku puutunud, need kinnitasid, et õpilastele see vorm meeldis ja sobis. Saadi ideid, kus digiteri kasutama hakata: mõne keelereegli või matemaatikavalemi võib tõesti digiterana esitada.

HITSA FB-grupp „Digiterad“: https://www.facebook.com/groups/digiterad/

Veebiseminari „Digiterad“ salvestuse ja kõikide varasemate veebiseminaride salvestused leiab siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLZ_uMqYCd3Q3gLGo-E8KW-nFQzuOpej0x

Avafoto: Unsplash, William Iven

Samal teemal:

• Digimuutuv kool
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tutvustas kuulajatele hariduselu mõjutavaid tehnoloogiatrende, põhikooli ja gümnaasiumi informaatika õppekava täiendusi, HITSA uusi arendusprojekte ning plaane, kuidas toetada õpetajate digipädevuste arengut. 

HITSA aitab koolidel parimaid valikuid teha

„Eelmisel aastal möödus 20 aastat Tiigrihüppe algusest. Initsiatiiv, mille eesmärk oli koolide varustamine interneti ja arvutitega. Sellest kasvas välja midagi enamat, veendusime, et suudame olla innovaatilised, käia riigina täiesti uutel radadel,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. Nagu toona ei teatud täpselt, missuguseks kujuneb infoühiskond, ei tea me ka täna, kuidas tehnoloogia areng tulevikku mõjutab. „Haridussüsteemi ülesanne on aidata neil, kes eelmisel nädalal kooliteed alustasid, aastal 2030, mil nad keskhariduse on kätte saanud, siin tehnoloogiarikkas maailmas hakkama saada,“ sõnas esineja. Ta rõhutas, et HITSA meeskond soovib teha koostööd erinevate osapooltega, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, jõuaks rohkemate koolide ning õpetajateni. „Tehnoloogia saab haridussüsteemile appi tulla. TALISe uuring näitas, et suurim probleem on õpetaja jaoks õpetamiseks vajalik IKT-oskuste tase, veerand õpetajaskonnast tunneb, et see pole piisav,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. HITSA koolitused ja uued programmid aitavad olukorda muuta: meeskonnapõhised koolitused koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on passiivsem; eestvedajate programm tehnoloogiakasutuse liidritele, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad kolleege neid kasutama; tehnoloogiatrendide arengute seire, et koolid saaksid teha enda jaoks õigeid valikuid jpm. 

Õppimise keskkond tuleb endal luua

Cisco Eesti juht Lauri Makke arutles oma ettekandes, millised tehnoloogiad toetavad õppimist üle piiride, igal ajal, iga seadmega? Kuidas toetada õpilast õppimisel asukohast olenemata?

„Enamik kohalolijatest on see pool, kes tegeleb inimestega. Cisco on see pool, kes tegeleb tehnoloogiaga,“ tutvustas Lauri Makke ettevõtet. Cisco on maailma suurim võrguettevõte. Cisco tegevus puudutas möödunud aastal rohkem kui 30 000 kooli üle maailma, Cisco tehnoloogiaid on aastate jooksul õppinud 6 miljonit inimest, sh suur hulk ka Eestis;, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid õpetavad Cisco tehnoloogiaid. „Ükski tehnoloogiline lahendus ei tööta, kui ei ole korralikku võrku all. Iga kool peaks enne digiseadmete soetamist veenduma, et infrastruktuur on korras ja et on inimesed, kes suudavad seda kõike hallata ja kasutada. Muidu on nii, et seadmed pannakse paika, aga ei ole inimesi, kes neid kasutaks,“ sõnas Makke.  

Ta tõi näiteid õppimisvahenditest nagu digitahvel, koosolekuvahendid, sõnumiside, failide jagamine, kolmanda osapoole rakendused (haridusäpid, e-õpikud). „Kui need kõik kokku viia, saame suurpärase lahenduse tunni jaoks, aga ka õpetajate koostööks, suhtluseks lastevanematega. On vaja platvormi,  kus seda kõike oleks võimalik teha ja see platvorm peab olema lihtne,“ tõi Lauri Makke kuulajate silme ette pildi digiajastul õppimisest.

Õpilased ja IKT

IKT on kõikjal - mida kool saab teha, et ellu astuksid õige IKT-alase ettevalmistusega noored? Sellel teemal kutsus kuulajaid kaasa mõtlema Kogukond Tech Sisters MTÜ juhatuse liige Vanessa Vorteil. Millised on noorte digipädevuse nõrgad kohad? Millised on peamised müüdid IKT õppijatest ja ametikohtadest? Kuidas leida ja innustada  noori IKT-d õppima?

Tech Sisters alustas 2013. aastal, kui grupp asutajaid leidis, et on vaja IT-valdkond inimestele lähemale tuua. Nad korraldavad üritusi gümnaasiumiõpilastele ja täiskasvanutele. 

Vanessa Vorteil meenutas oma haridustehnoloogi kogemusest, mis oli noortele koolis digikasutuses problemaatiline: infootsing internetist, sest infot on liiga palju; turvalisus ja teadmised digitaalsest jalajäljest, mis on avaldamiseks sobilik ja mis mitte; probleemilahendusoskus ja mõistmine, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. 

Müüdid IKT-sektori kohta levivad ka noorte seas: et see on patsiga poisi valdkond, et IT on programmeerimine ja arvutite parandamine, et IT on väga keeruline, et seal valdkonnas on raha. „Aga nagu igas teises valdkonnas tuleb IT-ski end alt üles töötada. Ainult üksikud hakkavad kohe algusest väga suurt palka teenima, teistel läheb selleks aega,“ sõnas Vorteil.

Külalistunnid, karjääriõpetus, töövarjupäevad, ettevõtete külastused, huviringid, valikkursused on abiks, et muuta noorte suhtumist ja arusaamu IT-sektoris töötamisest.

Kas on alternatiivi tehnoloogiakasutusele õppetöös?

Paneeldiskussioon keskendus teemale, mis ärgitaks õpetajaid tunnis digivahendeid kasutama, kas infotehnoloogia kasutusele õppetöös on alternatiivi. Arvamust avaldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhtaja Andres Ääremaa, Tartu Erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht ja ITL-i juhatuse esimees Ivo Suursoo. 

Kõlanud mõtteid: 

- Tehisintellekt ei hakka mitte kunagi asendama õpetajat, aga temast saab õpetaja abiline. Näiteks lihtsama info jagamisega (mis kell tunnid algavad, mis jäi õppida jms) ei pea koormama õpetajat, infot saab edastada tehisintellekt.

- Küsimus ei ole enam ammu selles, kas kasutada tunnis digiseadmeid, sh nutitelefoni. Küsimus on, milleks neid kasutada. Me keegi ei taha, et lapsed jääksid ilma tulevikus eluliselt vajalikest oskustest.

- Koolis õpetatakse palju vahendeid, mida kodudes ei ole: robootikakomplektid, 3D-printerid. Digiseadmete spekter on oluliselt laiem kui vaid nutitelefonid.

- Eeldame sageli, et digivahend tähendab ekraani. On hulk digivahendeid, kus ekraaniga pole mingit pistmist, tuleb neid vahendeid üles leida.

- Toetusmeetmed tehnoloogia kasutuseks õppetöös on olemas: koolitused, õppematerjalid, toetus vahendite ostmiseks. Kõik algab ikkagi kooli juhtimisest, koolijuhist, kui nõudlik ta on, kuidas ta meeskonna moodustab ja millist koolikultuuri tahab. 

- Koolijuht vastutab kõige eest, mis ei õnnestu. Kõik, mis on õppetöös head, on õpetajate töö vili. Koolijuhi roll on toetada õpetajat, et õnnestumisi oleks ohtralt. Oluline on teada, et tehnoloogiakasutus tunnis ei ole kohustus, vaid õpetaja vabadus teha asju kaasaegselt. 

- Oleks hea, kui koolides oleks tehnoloogiaevangelistid, kes on tehnoloogiakasutuse eestvedajad. Tuleb leida lahendus, et nad jääksid kooli, mitte ei suunduks aasta-paari pärast edukasse IT-firmasse. 

- Tehnoloogiakasutust ei saa koolis kohustuseks teha, veel vähem et see toimuks igal pool ühtse standardi järele. Iga kool ehitab üles talle sobiva keskkonna, selleks on võimalusi piisavalt. 

- Koolikultuur määrab, kuidas digilahendustesse suhtutakse ja kas seda väärtustatakse õppetöö osana. Eesti kooli tugev külg on iseseisvad õpetajad ja vabadus valida, kuidas soovitud õpitulemusteni jõuda. 

Valga Gümnaasium pälvis haridustehnoloogia aastaauhinna

Konverentsil anti välja ka haridustehnoloogia aastaauhind. Selle sai Valga Gümnaasium kehaandurite kasutamise eest õppetöös. Nimelt katsetasid Valga Gümnaasiumi õpilased kevadel ajulainete visualiseerimise mõõtmisandureid NeuroSky MindWave ja mitmeid teisi kehaandureid. Seadmed saadi Innove korraldatud ESFi taotlusvoorust. Viis kooli tegid ühise taotluse, iga kool sai esialgseks katsetamiseks ja õppematerjali väljatöötamiseks ühe nutika komplekti - nutiriiete, ruumiandurite, digikunsti, teaduslabori ja kehaandurite komplekti. 

Haridustehnoloogia konverentsi korraldas konverentsi- ja turundusettevõte Confent koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Innove, Cisco, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga. 

Fotod: kuvatõmmis veebiülekandest.

Samal teemal: 

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid

Vaata fotosid näituselt SIIT.
  
Näituse fookus on ülikooli teadlaste ja inseneride saavutustel, mis on 100 aasta jooksul muutnud meie igapäevaelu paremaks.
  
Näiteks saab näitusel ise testida seadet, mis tuvastab euromüntide ehtsust. Seade põhineb tehnikaülikooli elektroonikateadlaste uurimistööl bioimpedantsi alal. Tutvumiseks on väljas ka samal tehnoloogial põhinev südamerütmur ning seade, millega saab hinnata mitteinvasiivselt vererõhu muutusi aordikaares.
  
Välja on pandud ka TTÜs arendatud militaarrobotid ning kahekäeline robot YuMi. Viimane täidab näitusel ülesannet, milleks ükski inimene pole suuteline.
  
 Saja aasta jooksul on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötanud välja omas ajas väga innovaatilisi lahendusi – nii arendati juba 1930. aastatel nutikat elektrivõrku ning nõukogude perioodil kosmosetehnoloogiat.
  
Eesti põlevkiviuuringud said alguse Esimese maailmasõja ajal, kui Eestit tabas kivisöe puuduse tõttu küttekriis. Põlevkiviuuringute eestvedajaks sai mainekas keemik ja hilisem TTÜ rektor Paul Kogerman. Just tehnikaülikooli teadlaste töö muutis Eesti 1930. aastatel üheks maailma juhtivaks põlevkivi uurimise keskuseks. Tipptasemel teadustöö jätkus ka pärast Teist maailmasõda, näiteks energeetikateadlase Ilmar Öpiku juhtimisel töötati välja varasemast tõhusamad põlevkivikatlad. Põlevkivi uuritakse ja õpetatakse tehnikaülikoolis tipptasemel tänini.
  
Ehitusteadlaste panuseks on ainulaadne Tallinna laululava kõlaekraan, mille aitasid teoks teha just tehnikaülikooli teadlased. Laulukaare projekteeris arhitekt Alar Kotli, kuid selle aitasid teoks teha Heinrich Laulu juhtimisel TTÜ insenerid. Laulukaarest on tehnikaülikoolis alguse saanud rippkatuste ja -konstruktsioonide uurimissuund.
  
1950. aastatel loodi Verner Kikase juhtimisel täiesti ainulaadne põlevkivituhk-portlandtsement, mida alates 1960. aastatest toodetakse Kunda tehastes. Seda tsementi kasutatakse seal, kus on eriti oluline tsemendi plastsus ning betooni ilmastikukindlus – tööstus- ja elamuehitiste, viaduktide, kaldakindlustuste ja korstnate rajamisel. Just portland-põlevkivitsemendist on valmistatud Tallinna teletorni raudbetoonkonstruktsioon ning Lasnamäe ja Õismäe elurajoonid.
  
Tehnikaülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitusel on välja pandud originaalesemeid, mõnel juhul interpretatsioone saavutusest ning nii mõnegi objekti puhul saab ise käed külge panna. Nii saab ise katsetada, kuidas professor Maltenek omal ajal leidis parima lahenduse toaahju kütmiseks või kuidas professor Öpik leegi kuumust mõõtis, hinnata saab oma võimekust ka geneetiliselt muundatud taimede eristamisel muundamata taimest.
  
2022. aastani avatuks jääva näituse kuraatoriteks on Mari Luukas, Nele Inglist ja Tõnis Liibek, selle kujundas disainiagentuur Velvet.
  
Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab TTÜ 100. aastapäeva.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool alustab oma 100. õppeaastat

"OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänasel kogumiku esitlusel. "Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks plaanime näiteks alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks."

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. "Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt," kommenteeris Reps. „Õpetajate palk on aluseks ka sellele, et meil jätkuks edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks."

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: naised jõuavad kõrghariduseni endiselt rohkem kui mehed, kuid meeste hõive on suurem. Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 

Education at a Glance 2018 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Education at a Glance analüüsib 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD veebilehel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• OECD raport: Eesti noortepoliitika mudel kuulub Euroopa parimate hulka

17. september on viimane päev, mil juhendajad saavad töötubade läbiviimiseks toetust taotleda.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt korraldama Code Weeki raames programmeerimisüritusi. Töötubade läbiviimiseks saavad õpetajad ja juhendajad taotleda ka toetust. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 17. septembriks kell 17. Täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt.

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. 

Kanname Eesti programmeerimiskaardile!

Kõik üritused koondatakse ühtsele [codeweek.eu/events] programmeerimisnädala kaardile. Üritusi saab lisada igaüks ja seda ka tasub teha, et Eesti Code Weeki ajal Euroopas hästi silma paistaks. 2016. aastal oli Eesti oma 300 üritusega koguni maailmas esikohal ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 2017. aastal langesime veidi, kuid tänavu on meil taas võimalus näidata, milleks me võimelised oleme! 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning varasem kokkupuude programmeerimisega pole oluline. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Tänaseks on kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2017. aastal toimunud programmeerimisnädalal osales kokku ligi 1,2 miljonit erinevas vanuses inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

• 6. üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week 6.-21. oktoober 2018 
• NB! Töötubade korraldamiseks saab taotlusi esitada kuni 17. septembrini kl 17.

Foto: Koolielu arhiiv, HITSA konkurss õpilastele "Mängude maraton" 2017. aastal.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Testisime õpetajatega tasuta õppekeskkondasid

Festivali peakorraldaja Elmar Reinholdi sõnul tahab tänavune festival näidata, et inimesed peavad vähem tarbima asju, mida nad ei vaja ja vähem tootma prahti, mis loodusele kahju teeb.

„Meie eesmärk on anda ideid ja mõtlemisainet. Saame anda lubaduse, et iga festivalil osaleja lahkub meie sündmustelt keskkonateadlikumana,“ lubas Reinhold.

Peakorraldaja lisas, et tänavusel festivalil ei taheta rääkida ainult sellest, kui halb ja õudne kõik on, vaid pakutakse välja ka lahendusi. 

„Festivalile on kaastatud mitmeid spetsialiste, kes tegelevad igapäevaselt sellega, et muuta Eestit ja loodust puhtamaks,“ lisas ta.

Igal aastal toob Teadlaste Öö festival oma kavasse uusi sündmusi ja põnevaid ettevõtmisi. Tänavune uudissündmus on Keskkonnainvesteeringute Keskusega koostöös toimuv „Prügiteadlaste päev“ 29. septembril. Sellel sündmusel on rõhk prügi tootmise vähendamisel ning vanast uue loomisel. 

„Me tahame populariseerida viisi, kus vanast ja pealtnäha kasutust luuakse midagi uut ning antakse asjale uus otstarve: näiteks vanadest nahatükkidest ja kottidest saab teha uusi nahktooteid või veelgi radikaalsemalt –  vanadest saiakottidest saab valmistada dušikardinaid,“ tutvustas peakorraldaja.

Festivalil on sündmusi erinevale vanusele. Väiksemaid ootab Teadlaste Öö festivali klassika -  kaisuloomahaigla Tartu Ülikooli lastekliinikus. Seal tutvustatakse lastele haiglaprotseduure kaisuloomade peal ja tutvustatakse arstide tööd läbi mängu. Lisaks toimub kohvikus Krempel teaduskohvik, kus räägitakse nooremale kuulajaskonnale mesilastest.

Natuke vanemat publikut ootab kaks eriti uhket sündmust: üks on Robolahing, mis toimub neljapäeva õhtul Tartu Raadi lennuvälja angaaris, ja laupäeval toimub AHHAA keskuses eelpool mainitud „Prügiteadlaste päev“.

Tänavune Teadlaste Öö festival toimub 27.-29. septembrini üle terve Eesti. Festival kulmineerub reedel üle-euroopalise Teadlaste Ööga. Erinevaid teadusega seotud sündmusi toimub terve nädala vältel. Loe toimuva kohta lähemalt aadressilt www.teadlasteöö.ee. 

Allikas ja fotod: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa rahaga tuleb Eestisse 20 teadlast
• Eesti tutvustab Prantsusmaal teadusfoorumil nutikaid teadussaavutusi

Kuigi õppijate tulemused rahvusvahelises võrdluses on suurepärased, on suurimaks väljakutseks Eesti hariduses õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem, kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte – ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide, kohalike omavalitsuste – teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.

„Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,“ sõnas minister Mailis Reps.                                        

„Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni,“ ütles minister ja lisas, et seoses uute koolide rajamise ja olemasolevate renoveerimisega muutuvad paremaks ka õpetajate töötingimused.

Samuti selleks, et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab olulist leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. „Aastani 2025 kasvab  7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20% praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest. Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi, kui vaja," ütles Mets.

OSKA uuringust selgus ka vajadus teaduse rolli suurendamise järele ühiskonnas ning teaduse ja ettevõtluse enama koostöö järele. Doktorantuuri lõpetajate arv sel aastal on rekordiliselt suur. Väga oluline on see, et akadeemilisi teadmisi rakendatakse ja väärtustatakse ka väljaspool akadeemilist kogukonda.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10% kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.

OSKA hariduse ja teaduse uuring 
HTMi uuring õpetajakoolituse lõpetanute ja alustavate õpetajate kohta 

OSKA hariduse ja teaduse uuringus analüüsiti hariduse, teaduse ja noorsootöö tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Štefan Štefancik.

Samal teemal:

• Mailis Reps: tähelepanu all on alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam