Bakalaureuseõppesse esitasid Eesti ning välisriikide kodanikud 6013 kvalifitseeruvat avaldust, magistriõppesse 3030 ning doktoriõppesse 471. Õppimaasumise bakalaureuse- ja magistriõppes on tänaseks juba kinnitanud üle 600 sisseastuja.

Enamikul bakalaureuseõppe erialadest saavad tehnikaülikooli sisseastujad peale õppekoha pakkumist  kinnitada oma õppima asumise sais.ee-s. Õppimatuleku kinnitamise tähtaeg on 15. juuli.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll: „Hea meel on tõdeda, et huvi kõrghariduse omandamise vastu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Olenemata kõrgematest sisseastumislävenditest esitati tehnikaülikooli bakalaureuseõppesse sel aastal pea poole rohkem avaldusi kui möödunud aastal. Märkimisväärse hüppe on teinud eestlaste huvi jätkata õpinguid magistriõppes.“

Erialakatsetega bakalaureuse- ja magistriõppese sisseastujaid ootavad nüüd ees sisseastumiskatsed.

Popimateks erialadeks sel aastal on IT süsteemide arendus, ärindus, ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine bakalaureuseõppes. Magistriõppes oli enim avaldusi sellistele õppeprogrammidele nagu juhtimine ja turundus, ärirahandus ja majandusarvestus, infosüsteemide analüüs ja kavandamine.

Doktoriõppes on uute tudengite vastuvõtt kolmel perioodil aastas – suvise vastuvõtu popimad valdkonnad on keemia- ja materjalitehnoloogia, ehitus ja arhitektuur ning majandus. Doktoriõppesse kandideerijatest on 25% on naised. 

Sisseastumine jätkub Soome, Läti ja Leedu kodanikele TalTechi majandusteaduskonna I ja II astme õppeprogrammidele. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Taotlusvoorus laekus kokku kuuelt kõrgkoolilt seitse koostööprojekti taotlust, mille eelarve oli  672 466 eurot.

„Balti teaduskoostööprogrammi üks osa on EMP/Norra kõrghariduse koostööprogramm, mille taotlusvoor oli avatud keset koroonapandeemiat ning kuigi taotlusi esitati tavapärasest mõnevõrra vähem, siis võime uhked ja õnnelikud olla, et Eesti kõrgharidusasutused mõtlevad mitu sammu ette ning esitatud taotluste kvaliteet oli väga hea, toetuse saanud projektide keskmine hinne oli 88 punkti 100st,“ selgitab Sihtasutuse Archimedes vanemspetsialist Sabina Sägi.   

Taotluste teemade ring oli väga varieeruv: näiteks sotsiaalteadused, keskkonnateadlikkus, lennundus, tekstiil jne. Hindamise järgselt otsustati toetada nelja koostööprojekti. Valdavalt on tegemist kaheaastaste projektidega, mille toetussumma varieerub 95 000 eurost kuni 128 000 euroni. Kuigi tänavu oli taotlusi vähem, on toetusesaajate ring laienenud, sest esmakordselt on nende seas Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia.

EMP/Norra koostööprogramm toetab Tartu Ülikooli projekti, millega tehakse õppematerjale tekstiilitudengitele ning võrreldakse kohaliku lambavilla kasutamist ja tööstust Eestis ja Norras. Eesti Lennuakadeemia teeb koosöös Norra partneriga integreeritud simulatsioonipõhise õppemooduli nii bakalaureuse kui ka magistri lennundusvaldkonna tudengite jaoks. Tallinna Tehnikakõrgkooli koostööprojektiga luuakse elektrooniline töövihik Eesti ja Islandi ettevõtete piiriülestest ülesannetest. Tallinna Ülikooli projekt loob e-raamatu laste kaasamisest lastekaitsetöös. 

Euroopa Majanduspiirkonnast on partneritena kaasatud Oslo Metropolitan University, The Arctic University of Norway, University of Akureyri, University of South-Eastern Norway, Telespinn AS ning Eestist Tallinna Tehnikakõrgkool ja ettevõte Muru Minimill. 

Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprojektid tugevdavad kõrgkoolidevahelist pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning võimaldavad üliõpilaste ja õppejõudude erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas. Rohkem informatsiooni leiab sihtasutuse kodulehelt. Järgmine Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor on 2021. aasta kevadel. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab nelja kõrgkooli innovaatilisi projekte enam kui poole miljoni euroga
• Mess tutvustab välismaal õppimise võimalusi

Peaaegu kõikidesse Eesti ülikoolidesse esitati sel aastal rohkem sisseastumisavaldusi kui möödunud aastal. Õppekavade suhteline populaarsus selle ajaga aga eriliselt muutuda ei jõudnud.

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost ütles, et kõige rohkem head meelt teeb avalduste arvu kasv õpetajakoolitusega seotud õppekavadele. "Meil on mitmeid õpetajakoolituse õppekavasid, kus esitatud avalduste arv on viimase viie aasta suurim," lausus Joost.

Loe artiklit pikemalt ERRi portaalist Novaator! 

Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Samal teemal:

• Kriis tõstis huvi õppimise vastu: Tallinna Ülikooli esitati rekordarv sisseastumisavaldusi
• Tartu Ülikooli esitati taas rekordarv sisseastumisavaldusi

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.

Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.

Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on vabariigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõpe, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõpe (9,96 avaldust kohale).

Loe pikemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

Seda on 10% rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab hüpet viimaste aastate kasvusuundumuses. 

Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8814 avaldust, magistriõppes jätkamiseks 4491 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 552 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Huvi Tartu Ülikoolis õpinguid jätkata on kasvanud kõigis õppeastmetes, kuid kõige rohkem avaldusi (2609) esitati eestikeelsesse magistriõppesse, mida on veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sihtrühmad on leidnud üles 2020/21. õppeaastaks avatavad uued õppekavad – näiteks soovib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga avatava andmeteaduse õppekava alusel õppima asuda 81 kandidaati, kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava kandidaate on 106. 

Kõrghariduse esimese astme eestikeelse õppekava järgi soovib õppida 8330 inimest, st 6% rohkem kui eelmisel aastal. Nagu tavaliselt, esitati enim avaldusi (647) arstiteaduse õppimiseks, järgnevad psühholoogia (456) ja informaatika (444). 

Magistriõppes soovitakse enim omandada IT-teadmisi. Eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks saabus 314 avaldust, informaatika ingliskeelse õppekava puhul 299 ja tarkvaratehnika ingliskeelse õppekava puhul 234 avaldust. 

Kolmandat aastat järjest on kasvanud õpetajakoolituse magistriõppe avalduste arv (508), mida on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra rohkem ja mis on 2017. aastaga võrreldes kahekordistunud. 

Doktoriõppesse esitati kõige rohkem avaldusi majandusteadusesse, informaatikasse ja arstiteadusesse.  

Paljude Tartu Ülikooli esimese astme õppekavade puhul on kehtestatud vastuvõtulävend (punktisumma, mille ületamine tagab vastuvõtu). Selle alusel on 1500 tudengikandidaati taganud endale juba praeguseks  õppekoha. Ülejäänuil tuleb sõltuvalt õppekavast teha sel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksamite tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetud üliõpilaste esmased nimekirjad 14. juulil. Hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppima ligikaudu 4200 uut üliõpilast.

Allikas: TÜ pressiteade 

Lisaks HITSAle koondatakse Haridus- ja Noorteametisse veel SA Innove, SA Archimedes ning Eesti Noorsootöö Keskus, lisaks viiakse ametisse üle ka rakendusliku iseloomuga tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd 1. augustist.

HITSA senised teenused koonduvad loodavas ametis peamiselt kahe üksuse – innovatsiooni- ja koostöökeskuse ning tehnoloogia juhtimise osakonna alla. Tänaste plaanide kohaselt on jätkuvalt fookuses haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, täiendusõpe, tehnoloogiavaldkonna seire, infosüsteemide arendus-ja haldus, rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine haridus- ja teadusasutustele ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellukutsumine ja toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja võimaldab selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitikate kujundaja ja ametite kui nende rakendaja vahel.

Foto: Koolielu arhiiv

Välistudengitega majutuse ja igapäevaste elamiskuludega seotud kulutused Eestis ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Välistudengid on Eestiga väga rahul

Sihtasutuse Archimedes värskelt valminud aruandest “International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas” selgub, et maailma suurima välistudengite küsitluse International Student Barometer andmetel on Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega 91%, õpingutega 86%, eluoluga 88% ja kõrgkoolide tugistruktuuridega 88%. Kokkuvõttev statistika näitab, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul.

„Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas),“ kommenteeris välisturunduse agentuuri juht ning aruande autor Eero Loonurm.

Lisaks kaheksale Eesti tasemeõppe välistudengeid vastuvõtvale kõrgkoolile osalesid maailma tippülikoolidest küsitluses ka välistudengid, kelle koduülikooliks on Ühendkuningriigi Oxford ja Cambridge, Hollandi Leiden, Amsterdam ja Utrecht ning lisaks ka Austraalia ja Aasia parimad ülikoolid.

„Tudengite välismaale õppima mineku otsuseid mõjutavad väga paljud faktorid. Mõju tulevasele karjäärile, konkreetne õppekava, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada ja turvalisus on kõik valiku tegemisel olulised – kolmandate riikide tudengitele olulisemad kui Euroopa riikide tudengitele,“ lisas Loonurm.

Tudengid on Eestile tulusad

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus ning toidule ja olmele umbes 300 eurot kuus. Lisaks võõrustavad välistudengid ka külalisi alates vanematest ja perekonnast lõpetades sõpradega – 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) endi (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Eesti kõrgkoolides õpib tasemeõppes 5528 välistudengit, koos vahetustudengitega ulatub välistudengite arv üle 7000. Küsitluses osales 1982 Eestis õppivat välistudengit ning ülemaailmselt võrreldi kokku 179 950 välistudengi kogemust 19 riigis.

Küsitluses osalesid Tartu Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Eestis õppivate välistudengite osalemist uuringus rahastati doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfondist.

Vaata analüüsi kokkuvõtet:
“International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas”.

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Koroonakriis ei ole kaotanud huvi õpirände vastu
• Erasmus+ projektidele esitati rekordarv taotlusi

Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 52 ja teisel astmel 45 õppekava vahel.

„See õppeaasta lõppes teisiti ja võib juhtuda, et varasemast teisiti on mõni asi ka uuel õppeaastal,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Oleme paremini kui kunagi varem valmis e-õppeks, kuid loodame väga, et seda kevadises mahus siiski tegema ei pea ja saame keskenduda oma teistele tugevatele külgedele. Tartu Ülikooli hinnatakse üleilmses võrdluses eriti kõrgelt just väikestes rühmades toimuva õppe ja e-õppe ning tippõppejõudude tõttu,“ rääkis  õppeprorektor. 

„Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on ülikool järjepidevalt tõusnud. Selle taga on nii meie õppejõud kui ka üliõpilased, kes aitavad Tartu Ülikooli tuntust kasvatada. Tartusse tulevad kokku Eesti parimad koolilõpetajad ja meie püüame neile pakkuda parimat õpikogemust,“ ütles Valk. „Ülikoolilinn ootab uusi tudengeid koos kõigi oma erisuguste võimalustega, tavapärase õppetöö kõrvalt leiab iga tudeng huvitavat tegevust ja kõige tublimad saavad juba teist aastat osaleda eriprogrammis „Talendid Tartusse“,“ lisas ta.  

Oodatakse kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Selleaastastele gümnaasiumilõpetajatele mõeldes on ülikool kandideerimistähtaega pikendanud ühe päeva võrra. 

Tänavu saab anda sisseastumisavalduse ka siis, kui õpingud pole veel ametlikult lõppenud. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul ei pea kandideerimisavalduse esitamiseks jääma ootama riigieksamitulemusi, mis sel aastal avalikustatakse 30. juunil. „Enam kui poolte õppekavade puhul toimub vastuvõtt kas ainult või suures osas sisseastumiseksami tulemuse alusel. Kindla kandideerimisvaliku korral võib esitada avalduse julgesti ilma riigieksamitulemusteta ja ka juhul, kui lõputunnistus veel kätte saamata. Kui selgub, et riigieksamid läksid üle ootuste hästi või vastupidi, siis on võimalik oma avaldust SAIS-is muuta. Kuni 2. juuli südaööni saab esitatud avaldust tühistada ja esitada selle asemel uue avalduse,“ kinnitas Kaldma, kes tuletas meelde, et kandideerida saab kuni kahe õppekava alusel. 

Juuni lõpus uuendatakse SAIS-is riigieksamite ja eelnevate õpingute andmeid, et kontrollida, kas kandideerimistingimused on täidetud. Erandkorras saab sel aastal kandideerida ka juhul, kui eelnevate õpingute lõpetamine on kevadise eriolukorra tõttu edasi lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks. 

Kui kandideerimiseks vajalikke andmeid registrites ei ole – näiteks on tegu välisriigi või enne 2004. aastat Eestis lõpetatud kooli lõputunnistuse või diplomiga –, saab dokumente esitada tööpäeviti Tartu Ülikooli peahoones, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses.

Tähtsad kuupäevad
•kuni 2. juulini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
•4.–12. juulini: sisseastumiseksamid
•14. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine
•kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist: vastuvõetavad peavad kinnitama oma soovi õppima tulla
•31. august: õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade

Sel õppeaastal on tehnikaülikooli juba lõpetanud üle 1800 noore tippspetsialisti, aga lõpetajaid lisandub veelgi, sest eriolukorra tõttu saavad I ja II astme lõpetajad kaitsta oma lõputöösid 18. augustini.

Värsketele vilistlastele on tehnikaülikooli uksed alati avatud – oma õpinguid jätkama on oodatud kõik Eesti helgemad pead, ka teistest ülikoolidest.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Volli sõnul on see kevad väga eriline – tehnikaülikool soovib hoida oma lõpetajate ning nende lähedaste tervist ja seepärast on lõpuaktused digitaalsed. „Kuigi aula uksed jäetakse sel korral suletuks, on igal teaduskonnal personaalne aktus, kõlavad nii hümn kui Gaudeamus ning peetakse ka lühikesi kõnesid, paberil lõpudiplomi saavad meie värsked vilistlased kätte hiljem dekanaatidest.“ 

Voll lisab, et digiaktustel on palju sellist, mida traditsiooniliselt pole varem olnud. 

Näiteks on sinna integreeritud visuaal tervest ülikoolilinnakust – st selle aasta pidulik hetk väljub ülikooli aulast TalTechi imekauni linnaku eri nurkadesse. Need on kohad, mis on märgilised ülikooli tudengitele ning millega nüüd saavad tutvuda ka nende lähedased. Näiteks raamatukogu, söökla, akadeemikute allee, amfiteater ning muidugi õppehooned.

Tulemas on ootamist väärt üllatusesinejad, TalTechi lõpetajaid tervitavad mitmed säravad vilistlased ja õnnelikud tudengid.

Näiteks Sigrid Kirss loodusteaduskonnast rõhutab: „Mitte miski ei ole ümberlükkamatu. Elame ajastul, kus kõik võimatu on võimalik ning tuleb mõelda suurelt – uued avastused ja teadmised muudavad ja kujundavad meie riiki, Eestit. Koroonakarantiin tõstis meie arusaama teaduse vajalikkusest, oskust eristada olulist ebaolulisest.“ Helena Grete Lillepalu paneb aga südamele, et määramata integraali puhul ei tohi unustada lisada +C.

18. juunil on lõpuaktus majandusteaduskonnas (kell 18.00), loodusteaduskonnas (kell 18.30). 19. juunil on lõpuaktused IT-teaduskonnas (18.00) ning inseneriteaduskonna esimeses astnes kell 18.30 ning magistriõppes  kell 19.00. 

Tehnikaülikool on rahvusvaheline ülikool ning seetõttu on eestikeelsed aktused inglisekeelsete subtiitritega. Link aktustele: taltech.ee/uudised/aktused

Tehnikaülikooli saab sisse astuda kuni 7. juuli kella 12:00-ni, erialade saab tutvuda teejuht.taltech.ee.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

„Pragune pandeemia on selgelt näidanud, kui väärtuslikud on kõrgetasemelise väljaõppega tervishoiutöötajad ja see, et neid oleks riigis piisavalt,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar, miks tasub kõrgkooli õppima tulla. „Tööandjad hindavad meie vilistlasi kõrgelt, nad tunnevad ennast tööturul enesekindlalt ning kõrgkooli lõpetades on neil laiad valikuvõimalused.“

Tartu Tervishoiu Kõrgkool ootab sel sügisel õppima kokku 421 õppurit. Muuhulgas on seekord võimalus tulla omandama erialast kõrgharidust ka neil õdedel, kes on aastaid tagasi saanud väljaõppe kutsehariduse tasemel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müür märkis, et kui tavaliselt on kandideerijatel olnud võimalik tulla dokumente esitama ja sisseastumise kohta nõu küsima ka kõrgkooli õppehoonesse kohapeale, siis sellel aastal toimub kõik elektrooniliselt: nii dokumentide esitamine ja kandidaatide nõustamine kui ka testid ja sisseastumisvestlused.

Kutseõppesse sisseastumisel arvestab kõrgkool eelnevate õpingute keskmist hinnet, rakenduskõrghariduse õppekavadel lisaks teatud õppeainete lõpuhindeid, ent kandideerimiseks pole vajalikud riigieksamite tulemused. „Selle asemel teevad kõik meie kõrghariduse õppekavadele kandideerijad üldteadmiste testi, mis on ennast varasemate aastatega tõestanud,“ lisas Müür.

Suvisel vastuvõtul ootab Tartu Tervishoiu Kõrgkool kandideerima magistriõppes terviseteaduse õppekavale, rakenduskõrgharidusõppes õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, bioanalüütiku, radioloogiatehniku ning tervisekaitse spetsialisti õppekavadele. Kutse saab omandada massööri, tegevusjuhendaja, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku õppekavadel. Juba saab dokumente esitada ka 2021. aasta alguses alustavale radiograafia magistriõppekavale kandideerimiseks.

Dokumentide vastuvõtt algab 15. juunil ning kestab 2. juulini, radiograafia magistriõppesse saab kandideerida 15. novembrini. Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade