Koroonakriis ei ole kaotanud huvi õpirände vastu


Avaldaja:Madli Leikop11. Juuni 2020

Viimasel Erasmus+ programmi tegevusaastal esitati võrreldes möödunud aastatega samaväärselt projektitaotlusi.

Proportsioonid ei ole muutunud ning 12,4 miljonist eurost sai kõige suurema osa kõrgharidusvaldkond (60%), millele järgnesid kutse- (11%), üldharidus- (7%) ning täiskasvanuõpe (2%), kokku sai toetuse üle 100 õpirändeprojekti.

„Õpiränne on palju enamat kui erinevates riikides reisimine. See kevad on näidanud, kuidas rahvusvaheliselt koos töötamine on nii oluline, et koostöö jätkamiseks on leitud erinevaid võimalusi, kuidas vaatamata suletud riigipiiridele ikkagi üksteiselt õppida ning ühiseid eesmärke saavutada,“ selgitab sihtasutus Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja Anne Hütt. Pärast eriolukorra algust andsid organisatsioonid endast parima, et õpirändeid mitte tühistada, vaid näiteks hakati kombineeritult kasutama virtuaalset ja füüsilist õpirännet (ingl blended mobility).

Käesoleva aasta toetusesaajate seas on 89 asutust: 24 kutseõppeasutust, 22 gümnaasiumi, 15 põhikooli, kaheksa rakenduskõrgkooli, seitse ülikooli, kuus lasteaeda, neli muuseumi, ühe omavalitsuse haridusamet, rahvaülikoolide liit ja mitmed haridusvaldkonnas tegutsevad koolitus-, teabe- ja kompetentsikeskused.

Loe pikemalt SA Archimedese kodulehelt.