smakordselt antakse välja Peeter Tulviste mälestusstipendium ning Tartu, Läti ja Vilniuse ülikoolide rektorite stipendium. Kolmeteistkümnendat korda annab TÜ sihtasutus välja Ernst Jaaksoni mälestusstipendiumi.

Kontsertaktuse, mille otseülekannet saab jälgida UTTV lehel, avab kell 12 Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu esineb ettekandega teemal „Emakeel, milles me elame“. Omapoolse tervituse edastavad Tartu linnapea Urmas Klaas ning TÜ arstiteaduse eriala 6. kursuse üliõpilane Hendrik Vaaks.

2017. aasta sügisel loodud professor Peeter Tulviste mälestusfondist antakse esmakordselt välja 5000 euro suurune stipendium, mis on mõeldud magistri- või doktorikraadiga Tartu ülikoolis õppivale või töötavale isikule, kes oma teadustööga on andnud olulise panuse inimese kultuurilise olemuse mõistmisesse.

Diplomaat Ernst Jaaksoni mälestusfondi 18 000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid Tartu ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Tartu ülikooli teadlaskonnale.

Aktusel kuulutatakse välja ka kolme Balti riigi ülikoolide rektorite loodud stipendiumikonkursi võitja. 2000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.

Kontsertaktusel tunnustatakse Tartu ülikooli aumärgiga järgmisi ülikooli töötajaid:

• Ruth Jürjo, filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator
• Merili Metsvahi, kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur
• Sirli Zupping, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele väljendusõpetuse keskuse juhataja, eesti keele lektor, üldkeeleteaduse teadur
• Janar Paeglis, Viljandi kultuuriakadeemia helistuudio juhataja, muusikaosakonna muusikatehnoloogia lektor
• Eiki Berg, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teooria professor
• Andres Kuusik, majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent
• Age Värv, õigusteaduskonna asedirektor, eraõiguse osakonna võlaõiguse dotsent
• Mare Lintrop, kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku radioloogia assistent
• Helvi Parksepp, kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku sekretär
• Daisy Volmer, farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsent
• Ede Kärner, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õppekorralduse spetsialist
• Mart Ustav, tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik
• Margus Leppik, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi asedirektor, molekulaarbioloogia teadur
• Markus Vetemaa, Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja, kalanduse ja ihtüoloogia vanemteadur
• Age Poom, ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnakaitse lektor
• Ella Puman, matemaatika ja statistika instituudi teoreetilise mehaanika dotsent
• Liivia Sildos, füüsika instituudi vastutav sekretär
• Reet Marits, õppeosakonna õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse doktoriõppe peaspetsialist
• Tuuli Kaldma, õppeosakonna vastuvõtutalituse juhataja
• Maire Leitu, kinnisvaraosakonna administraator

Muusikaliste vahepaladega astub üles Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor dirigent Triin Kochi juhtimisel. Tervituste järel esineb Cätlin Mägi kontserdiga „Mu pill parmupill“.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Näitus "Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile"

Avatud uste päev toimub esimest korda kahes linnas - lisaks Tartule ka pealinnas Tallinnas, kus kõrgkool koolitab kuni 2022. aastani bioanalüütikuid.

„Sel korral soovime avatud uste päeva korraldada veidi teisiti. Lisaks erinevates töötubades praktilise kogemuse omandamisele on külastajatel võimalus osaleda ka infotundides,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov. „Igal aastal asub kõrgkooli õppima väga erinevas vanuses ja taustaga inimesi, mis teeb meie sihtgrupi äärmiselt mitmekülgseks. Püüame avatud uste päeval pakkuda tegevusi kõigile tervishoiuvaldkonnast huvitujatele ning aidata neil jõuda otsuseni, et meie juurde tasub õppima asuda,“ lisas Jeltsov.

Õpitubades saavad osalejad harjutada elustamisvõtteid, õppida haavade õmblemist, kohtuda teraapiakoertega, määrata C-vitamiini sisaldust puuviljades ning tutvuda Tallinna haigla, bioanalüütikute ja radioloogiatehnikute tööga. Infotundides räägib oma õpikogemusest ja karjääri kujunemisest erapraksise loomiseni füsioterapeut ja vilistlane Georg Laasik, abi- ja teraapiakoerte tööd selgitab Maarja Tali ning kutseõppe võimalusi kõrgkoolis tutvustab kutseõppe osakonna juhataja Tiina Uusma. Samuti on lahti simulatsioonikeskuse, laborite ja teiste õppeklasside uksed ning toimuvad majatuurid - nii saab osaleda loengutes, lüüa kaasa seminaride aruteludes või panna käed külge praktikumis.

Avatud uste päev toimub 28. veebruaril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kell 9-14 ja Tallinna Kesklinna Lastepolikliinikus kell 10-16. Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/avatuduksed.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustasid uued õppurid õpinguid
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 147 tervishoiuspetsialisti

Teadlase loodusloo käsiraamatu „Histoire Naturelle, générale et particulière“ 22st maaülikoolis hoiustatud originaalköitest 16 on Eesti raamatukogude ainueksemplarid. 

Nüüdsest on raamatud kirjeldatud ka elektronkataloogis ESTER. „See on meie kink Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!“ rääkis maaülikooli raamatukogu teenuste arendusjuht Kersti Laupa. „Ajaloo keerdkäikude tõttu on raamatute teekond meieni olnud pikk. Nende varasem teadaolev omanik oli Baltisaksa arsti-, loodus- ja kunstiteadlane ning kollektsionäär Karl Eduard von Liphart, hiljem Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu,“ lisas Laupa. 

Maaülikooli loodusteadlike kogude projektijuht Märt Rahi sõnul on Buffoni teoste talletamise väärtus nende osa virtuaalsest „ajaloolisest mälust“. „Raamatud on üle elanud maailmasõjad, Tartu pommitamise ja raamatukogude puhastusaktsioonid, mil pidi neid lausa peitma. Meile üllatusena selgus, et haruldused polnud sisse kantud ka elektronkataloogi ESTER ,“ rääkis ta. Rahi arvamusel aitavad teosed ning ESTERi kirjed kindlasti kaasa meie kultuuri- ja teadusloo uuringutele. „See on küll üksjagu aeganõudev ettevõtmine, kuid analüüsides nende raamatute omanikke, inimeste seoseid Euroopa ja kohalike oludega, kooruks siit sammhaaval täiendusi Eesti kultuuriloole.“

Lisaks kõnealustele raamatutele andis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu üle 18.–19. sajandi loodusteaduslike raamatute kogu, mille hulgas on näiteks „Agrostographia sive Graminum, Juncorum, Cyperorum Cyperoidum, iisque affinium Historia“ (1719), „Caroli a Linné, ... Systema Naturae per regna tria naturae, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis“ (1788–1793).

Raamatute üleandmine toimub 26. märtsil algusega kell 12.00 Eesti Maaülikooli peahoone raamatukogus. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva

Tallinna Tehnikaülikool on oma ligi 100-aastase ajaloo vältel andnud Eestile ligi 70 000 inseneri, erialaspetsialisti ning tippteadlase. 

Riigi sajandal sünnipäeval said riiklikud tunnustused materjaliteadlane Malle Krunks, mehhaanikaprofessor Tauno Otto, kommunikatsioonilektor Agu Uudelepp, energeetik Aleksander Kilk, geodeet Andres Rüdja, IT teadlane Ahto Buldas, matemaatik Ülle Kotta, ehitusteadlane Jarek Kurnitski ning sotsiaalteadlane Ringa Raudla.

Vabariigi president annab täna üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi Malle Krunksile, kes on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud materjaliteadlane. Tema teadustöö on seotud elektronmaterjalide uurimise ja arendamisega, viimasel 15 aastal on tema uurimistöö fookus päikeseenergeetika materjalide uurimisel ja arendamisel. 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka Tauno Otto, kes juhib Eesti teaduse teekaardi programmi nutika tootmise tuumiktaristu arendamise töörühma, mis Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös töötab välja uusi lahendusi tööstuse digitaliseerimiseks. Lisaks oli Otto peakorraldajaks Eesti eesistumise raames TTÜs toimunud konverentsile Manufuture 2017, mis on kogu Euroopa tootmissektori võtmeüritus.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis ka kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp, kes on TTÜ ärikorralduse instituudi lektor, töötanud Eesti Raadios uudisteajakirjanikuna ning olnud Ringhäälingunõukogu esimees. 

Valgetähe V klassi teenetemärgi saab mesinduse edendaja ning energeetikateadlane Aleksander Kilk, kes on Eesti suurima ja vanima mesindusorganisatsiooni Eesti Mesinike Liidu aktiivne juht ja eestvedaja, samuti mesinike hinnatud õpetaja. 

Samuti saab Valgetähe V klassi teenetemärgi geodeet Andres Rüdja, kes on integreeritud geodeetiliste võrkude kontseptsiooni autor, tema eestvedamisel toimus riigi geodeetilise põhivõrgu rajamine, tihendusvõrgu rekonstrueerimine ning kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimine ja rajamine. Ta on andnud oma teadmisi edasi kolleegidele ning õpetanud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengeid.

Riigi teaduspreemia sai TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas. Tema töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. 

Tehnikateadustes sai preemia ehitusteadlane Jarek Kurnitski tööde tsükli “Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused” eest. Kurnitski on üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima alal. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Riigi teaduspreemia sotisaalteaduste alal pälvis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla tööde tsükli “Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas” eest. Professor Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid rahvusvahelises teaduskirjanduses on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevaid uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.

Täppisteaduste alal sai riigi teaduspreemia juhtivteadur Ülle Kotta tööde tsükli “Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias” eest. Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul kinnitab analüüs, et mitmekeelsus on väärtus. „Võõrkeelte oskamise vajadust rõhutame ka uues, praegu koostatavas Eesti keelevaldkonna arengukavas. Tahame, et võõrkeeleõpe oleks senisest mitmekesisem nii keelte valikute kui ka õppimisvõimaluste mõttes ning Eestis oleks rohkem inimesi, kes oskavad mitut võõrkeelt,“ ütles Kärtner.

Analüüsis „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ hinnati keelteoskuse mõju palgale, arvestades erinevaid taustatunnuseid: haridus, vanus, sugu, emakeel, tegevusvaldkond, ametirühm, ettevõtte suurus ja elukoht.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Eesti inimeste jaoks oluline osata ennekõike inglise ja soome keelt, arvestades ka võimalust töötada välismaal (peamiselt Soomes). Soome keele oskus on Eesti tööturul palganumbrit suurendav tegur üksikutes tegevusvaldkondades, näiteks majutuses ja toitlustuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Eesti tööturul on kasulikum inglise keele oskus, mis tasub end ära enamikus valdkondades. Kõige rohkem on inglise keele oskusest kasu juhtidel, tippspetsialistidel ja ametnikel, valdkondadest enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning kinnisvara-alase tegevuse valdkondades. Rahvusvahelist tööturgu silmas pidades tuleks inglise keel omandada vabalt valdamise tasemel, Eesti tööturul pole inglise keele vabalt valdamise eelis keskpärase keeleoskuse ees kuigi suur.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Mitme võõrkeele oskusest tulenev palgalisa on suurem muukeelse elanikkonna hulgas. Samas on vene ja muu emakeelega elanikkonna võõrkeelte oskus oluliselt kehvem kui eesti emakeelega inimestel.

Inimeste võõrkeelte oskust ja hinnanguid oma keeleoskusele on küsitud rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Eesti tööealiste elanike hulgas on kõige rohkem – 81% vene keelt mingil tasemel oskajaid. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine inimene ehk 51% Eesti elanikest. Soome keele oskajaid on 16% ja saksa keele oskajaid 10%.

Ühe võõrkeele oskajaks peab ennast 45% Eesti inimestest. Kahte võõrkeelt räägib 34% ning kolme või enamat võõrkeelt 16% elanikest. Samas leidub inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt.

Analüüsi aluseks on enamjaolt PIAAC-i (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmed, millega on seotud Eesti Hariduse Infosüsteemi jt teiste registrite andmeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Chalres Koh.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro

Raamat „Semiootika“ jaguneb neljaks suuremaks osaks. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: antud valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast — kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast ning neljandas osas esitatakse sissejuhatused mitmetesse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. 

„Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme.  Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile – üheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks,“ selgitab Silvi Salupere, üks õpiku autoritest, semiootika olulisust ühiskonnas.

Raamatu autorid on Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš ja Katre Väli. Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatus piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss.  

„Semiootika“ väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm.

Raamatu esitlus toimub 20. veebruaril algusega kell 16 TÜ kunstimuuseumis (Ülikooli 18).  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avaldatud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake selle aasta esimene number
• TAI toetusel ilmus tundeoskuste raamat noortele

Avatud uste päeval saab oma silmaga näha, kui kaugele on arendatud TTÜ juubeliks valmiv iseauto, saab ka modelleerida liiklust ning valmistada betooni. Ventilatsioonilaboris „Club Fresh Air“ demotakse õhuvahetust siseruumides.

Samuti saab teada, kuidas on seotud haridus ning investeerimisedukus, millised on uusimad arengud tuumafüüsikas ning kliimamuutuste uurimisel. 

Ekskursioonid viivad külalisi ülikooli laboritesse, õppehoonetesse, ühiselamutuppa, palju arhitektuuriauhindu võitnud raamatukokku, Mektory majja ning spordihoonesse. 

Töötubadesse ja loengutele ning ekskursioonidele saab registreeruda SIIN.

Avatud uste päeval tutvustatakse ka uusimat muudatust sisseastumisel – esimest korda TTÜ ajaloos saab sisseastumiskatseid mitmetele erialadele teha juba nüüd. Näiteks märtsikuus saab teha 11 esimese astme eriala sisseastumiskatseid. Katsetele saab registreeruda 9. märtsil kella 16-ni TTÜ veebis. Selle muudatuse eesmärgiks on anda edukale sisseastujale kindlustunne sissesaamise osas juba enne suve. 

Tehnikaülikoolis saab õppida inseneri-, IT, majandus- ja loodusteaduskonnas ning Eesti Mereakadeemias ning just avatud uste päeval saab infot õppekavade, teaduskondade- ja sisseastumistingimuste kohta. Vastuvõtt tehnikaülikooli on lävendipõhine. See tähendab, et kui konkursitingimused on täidetud, on õppekoht garanteeritud.

Kokku saab sel aastal valida 34 bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppe eriala vahel. Uued ja laiapõhjalised õppekavad on paindlikud – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ning kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem.

Sisseastumisavaldusi TTÜ erialadel õppimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee  25. juunist kuni 4. juuli kella 15.00ni. Esimese astme vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 13. juulil, magistriõppe nimekirjad 11. juunil 2018. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, TTÜ Mektory üks ruumidest. 

Samal teemal:

• Konkurss Bright Minds jagab parimatele 10 000 eurot
• TTÜ Mektory äriideede arendamise porgammi STARTERtech Advanced avaüritus 19. veebruaril

Palju räägitakse koostöö vajalikkusest, ühistööoskus on üks digiajastu võtmeoskustest. Mida see meile annab ja kuidas seda nõnda korraldada, et sellest kasu oleks?

Seekordsel seminaril räägimegi koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst.

Tutvu seminari kavaga ning registreeru hiljemalt 8. märtsiks või kuni kohti jätkub>>

Võrgustik Võrgutab seminaride sarja on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldanud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt.

Samal teemal:

Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Eelmisel nädalal anti Ukraina Ternopili Riikliku Majandusülikooli (TRMÜ) juurde loodud ärikooli üriinnovatsiooni magistriõppekava esimestele lõpetajatele kätte lõpudiplomid. See sündmus tähistas olulist verstaposti EBSi ja Ternopoli koostöös, mille märgiks allkirjastasid EBSi rektor professor Arno Almann ja TRMÜ rektor professor Andriy Krysovatyi koostöömemorandumi, millega lähiajal ühinevad ka Ternopili Tehnikaülikool, Ternopili Pedagoogikaülikool ja Ternopili Meditsiiniülikool.

EBSi ja TRMÜ sisuline koostöö sai alguse 2015. aastal, kui Eesti Välisministeeriumi toetusel loodi TRMÜ juurde kaasaegne juhtimis- ja ärikool. Koostöö aitab kaasajastada ärijuhtimise spetsialistide koolitust Ternopili regioonis ning muuta TRMÜ Euroopa ühtse kõrgharidusruumi põhimõtetele vastavaks ettevõtlushariduse kompetentsikeskuseks.

Visiidil Ternopoli sai EBSi professor Olav Aarna suure isikliku tunnustuse osaliseks. Panuse eest ärikooli teaduse ja haridustegevuse edendamisse, Ukraina intellektuaalse potentsiaali kasvatamise ning TRMÜ rahvusvahelise positsiooni tugevdamise eest omistati professor Aarnale TRMÜ ülikooli auprofessori tiitel.

EBSi esindajad osalised Äriinnovatsiooni magistriõppekava üliõpilaste pidulikul lõpudiplomite jagamisel. EBSi rektor professor Arno Almann õnnitles värskeid vilistlasi ja sõnas, et esimeste magistrantide lõpetamine on kinnituseks, et EBSi ja Ternopoli ärikooli koostöö on olnud tegus ja tõhus: „Äriinnovatsiooni magistriõppekava on praegusel ajal äärmiselt päevakohane, sest uuendusi on oluline juurutada kõikides tegevusvaldkondades, eelkõige hariduses,“ lisas Almann.

Lõpetajaid olid tulnud õnnitlema ka Ternopili aselinnapea Leonid Bõtsjura, TRMÜ prorektor rahvusvaheline koostöö alal Grõgori  Monastõrski, Ukraina pankadevahelise valuutabörsi juhatuse esimees Anatoli Gulei, ajalooteaduste doktor professor Jaroslav Grõtsak, TRMÜ ja EBSi koostöö projektijuht professor Olav Aarna ja doktorant Mart Kikas ning Ternopili ärikooli õppejõud ja ettevõtjatest partnerid, kes olid jaganud magistrantidele õpingute käigus oma praktilisi töökogemusi.

Allikas: EBSi pressiteade.