Avaldatud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake selle aasta esimene number


Avaldaja:Riin Veidenberg05. Veebruar 2018

Akadeemiake avaldas kaheksa kõrgetasemelist uurimistööd.

Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelisnimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Külli Park

http://www.akadeemiake.ee