Karjääripäev on suunatud kõigile TÜ tudengitele, kellele mess pakub võimaluse leida enda erialaga seonduv ettevõte ning tutvuda pakutavate praktikavõimalustega. Teiselt poolt on karjääripäev oluline ka firmadele, kes vajavad paremat ülevaadet tuleviku tööjõuturust ning leiavad väärtuslikke kontakte aktiivsete potentsiaalsete töötajatega. Sündmusel osalevad nimekad rahvusvahelised ja Eesti ettevõtted Playtechist Eesti Meediani. Esindatud on organisatsioonid erinevatest valdkondadest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadusi õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuht, tudeng Julia Gerda Sokk rõhutas, et ka tudengite jaoks on varajane otsekontaktide loomine suurepäraseks võimaluseks. „Üritusel saab ettevõtte käest küsida väärtuslikke ja praktilisi nõuandeid, mida koolipingist sageli ei saa. Tänavune mess lähtub eesmärgist, et praktikakogemus on hea töökoha saamise alus,“ rõhutas Sokk. Karjääripäeva korraldusmeeskonna liige, üliõpilane Gert Jürjo tõi välja, et aktiivsed tudengid, kes saavad palju praktikat ja panustavad ka kooliväliselt, saavutavad tõenäolisemalt suurema edu oma tulevases töökohas. „Sellest on ka inspireeritud tänavune põhimõte – võta vedu, saavutad edu,“ lausus Jürjo.

Oma praktika edulugudest räägivad karjääripäeva konverentsiosas Tartu Ülikooli endine üliõpilasesinduse esimees Martin Noorkõiv, magistrant Leslie Carol Gibson ja Estiko-Plastar ASi tootearendusspetsialist ning TÜ doktorant Tõnis Paara. Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles, kus käsitletakse teemasid tööturul ellu jäämisest kuni isikliku brändi kujundamiseni.

Karjääripäev on üliõpilaste jaoks tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat infot, samuti registreerimisvormi, leiab TÜ kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Äsja valminud StartIT veebileht selgitab, et kõik ongi IT!
• KredEx saadab noored maapiirkondade karjäärivõimalustega tutvuma

Tegelikult on asi muidugi märksa keerulisem ning teadmised järgmises õppeastmes õppimiseks peavad olemas olema ka diplomita inimesel. Loe artiklit täismahus ja vaata videolugu ERRi portaalis Novaator!

Samal teemal:

• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu
• Kõrgharidusseadustiku uuendamisel seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused
• Tehnikaülikooli avatud õppes saab õpinguid alustada juba kevadel

Tartu Tervishoiu  Kõrgkooli rektor Ulla Preeden usub, et hariduse omandamine on kõige väärtuslikum osa karjääri planeerimisel. „Ma ei räägi siinkohal mitte diplomist, vaid tõesti sellest garantiist, et omandatud on parimad valdkondlikud teadmised. Diplom on tunnistus haridusteekonna ühest edukalt läbitud verstapostist, kuid tõeline ja siiras professionaalne tunnustus saadakse oma rahulolevatelt patsientidelt ja kolleegidelt,“ sõnas Preeden.

Kokku saavad diplomi 147 lõpetajat, neist 104 õe õppekaval. Seekordsest lennust lõpetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neli cum laude.

 Aktusel esinevad muuhulgas sõnavõttudega ka Eesti Ämmaemandate Ühingu president Marge Mahla, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, kõrgkooli nõunike kogu esimees Urmas Siigur ja Eesti Bioanalüütikute Ühingu esimees Aivar Orav.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktus toimub täna, 2. veebruaril kell 12 kõrgkooli õppehoones (Nooruse 5). Ülekannet aktusest saab jälgida aadressil www.nooruse.ee/aktus.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori
• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rahvusvaheline üliõpilaskonverents

Ingliskeelsed õppekavad ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu Ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu Ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu Ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu Ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

·         Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.

·         Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.

·         Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.

·         Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

·         Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Algab vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse
• Tartu Ülikooli neljale magistrikavale algab esmakordselt vastuvõtt suve keskel

„Programmis RITA on ühtviisi olulised nii riiklikud prioriteedid kui ka teaduslik kvaliteet. Usume, et esitatud teemadel on võimalik saavutada mõlemas aspektis olulisi tulemusi,“ kinnitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

TAN hindas möödunud aasta lõpus ministeeriumite esitatud 18 teemaettepanekut ning soovitas neist kindlasti rahastada viit teemat ning kuut teemat rahastada eelarveliste vahendite olemasolul. Ministeeriumid esitasid ETAg-le TAN soovituse baasil taotlused kümnel teemal uuringute tellimiseks. 

„Leidsime võimaluse kümne teema rahastamiseks. Tegemist on teemadega, mis on ministeeriumite poolt esitatud prioriteetsete ja nende valdkonnas eriti olulistena,“ sõnas Andres Koppel.

Rahastatavateks teemadeks on:

1. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal

2. Raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine

3. Kliimamuutuste leevendamisvõimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku püüdmistehnoloogiate rakendamise heitemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise teistes tööstussektorites

4. Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel

5. Tehisintellekti  metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks

6. Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine

7. Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused

8. Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused

9. Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites

10. Soolise palgalõhe vähendamine

RITA programmi eesmärk on Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute läbiviimise toetamine, et suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning TA asutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.

Ministeeriumid valivad välja rakendusuuringute teemad oma valdkondlikest vajadustest lähtuvalt. Teadus- ja arendusasutused viivad uuringud  läbi. RITA eesmärk on tugevdada ministeeriumite võimekust riigile vajalike rakendusuuringute tellimisel. RITA programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Allikas: ETAGi pressiteade. 

Konverentsi eesmärgiks on väärtustada kaasaegset Eesti kunstiharidust ajalooliselt olulise tähtpäeva eel.  1918. aastal loodi Tartus kunstiühing Pallas ja 1919. aasta sügisel asutati Pallase nime kandev kunstikool. Käesoleval aastal sai kunstiühingu loomisest 100 aastat ja kooli loomisest saab 99. 1924. aastal sai Pallase koolist esimene kaasaegset kunstiharidust pakkuv kõrgem kunstiõppeasutus Eestis. 

Teemakohaste ettekannetega esinevad Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust, Kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets, Tartu Kunstimuuseumi direktor Signe Kivi ja mitmed teised Pallasega otseselt või kaudselt seotud  institutsioonide esindajad. Konverentsi teine pool keskendub kaasaegsele kunstiharidusele, sellega seotud võimalustele ja ootustele. Ürituse võtavad kokku Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ja vilistlased.

Konverentsile on oodatud kõik, kes soovivad heita pilku sellele, mis toimub Eesti kunstihariduses, millised võimalused on kunstikooli lõpetaja ees täna ning millist tähendust selle kõige juures omab nähtus nimega Pallas.

Kunstihariduse konverents “Pallas 99” toimub 9. veebruaril Kvartali V Konverentsikeskuses algusega kell 11.00. Üritus on kõigile huvilistele tasuta! Registreeruda saab 2. veebruarini (k.a).

Lisainfo, täpsema päevakava ja registreerumine: 

www.artcol.ee/et/konverents-pallas99 

Üritust toetab Tartu Kultuurkapital. 

Allikas: kunstikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”

TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll rõhutab üliõpilasspordi tähtsust: „Sporti on tehnikaülikoolis alati korralikult ja tulemuslikult tehtud, on need siis rahvusvahelised tudengite universiaadid või lõbusad sportlikud mõõduvõtmised Käärikul. Vaimne töö ning sporditegemine on ikka käsikäes käinud ning tudengite talvemängud on kena traditsioon lõpetada pingelist eksamisessiooni ülikoolis. Eriti siis, kui omaenda tiim võidab. Loodan tõsiselt, et meie tiimis on järgmisel korral veelgi enam nii üliõpilasi kui ka õppejõude.“

Mängud algasid rektorite mitmevõistlusega, mis koosnes pallijooksust, täpsusviskest ja suusaslaalomist ning mille võitis tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Õppejõudude mitmevõistlusel saavutas kolmanda koha tehnikaülikooli professor Martin Eerme. Maskottide mitmevõistluses tuli teiseks ülikooli maskott Juulius. 

Kokku võisteldi 18 erineval spordialal. Täpse ülevaate tulemustest leiab SIIT.

TTÜ parimad:

·         taliujumine I koht Peeter Rõbakov; III koht Marek Kesküll;

·         suusadisk I koht Rasmus Lõhmus ja Siim Villako;

·         suusahüpped I koht Siim Villako;

·         talivõrkpall  II koht Marek Kesküll, Rasmus Lõhmus, Kerli Mägi, Siim Villako, Karl Valter Elmaste; 

·         bingo II koht Hendrik Kabel, III koht Kadri Kaaret; 

·         kummikuhoki III koht Andra Moistus, Kadi Torila, Lilian Valge, Marek Kesküll, Peeter Rõbakov, Hendrik Kabel.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Sel aastal oodatakse üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

-          eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel

-          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel 

-          magistritöö

-          populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava. 

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast
• Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet

3500 ruutmeetri suuruse rendipinnaga hoonesse on oodatud asutused, mis teevad ülikooliga tihedat koostööd nii teaduse, ettevõtluse kui ka õppetöö alal.

2020. aasta alguseks valmib Tartu kesklinnas Emajõe kaldal paiknev Tartu Ülikooli Delta keskus, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning mille eesmärk on saada Eesti üheks aktiivsemaks innovatsiooni lipulaevaks.

Õppe- ja teadushoone koondab endasse ülikooli infotehnoloogia, arvutiteaduse, arvutitehnika ja robootika, matemaatika ja statistika ning majandusteaduse ja ärinduse alase õppe- ja teadustöö.

Ettevõtlusmaja on viiekorruseline ärihoone, mille eesmärgiks on tuua õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale. Ülikool ootab Delta ettevõtlusmaja rentnikelt koostööd näiteks tudengite kursuse- ja diplomitööde, praktikakohtade ja töölesiirdumise, täienduskoolituste ning teadus- ja arendustöö osas.

Ettevõtlusmaja rentnikena näeb ülikool teadusmahukaid tooteid ja teenuseid arendavaid ettevõtteid, mille profiil ja koostöösoovid on laialdaselt seotud õppe- ja teadushoone asukate võimalustega. Rendihind kujuneb Tartu kesklinna kvaliteetse kontoripinna keskmise rendihinna alusel.

Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul avab teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste ja ettevõtjate tegutsemine üksteise läheduses väga erinevaid koostöövõimalusi. Lisaks paikneb Delta vahetus läheduses ülikooli spordihoone, mille peatselt valmivas juurdeehituses saab korraldada 2000-3000 osalejaga konverentse ja üritusi.

„Just sellised arendused on targa Tartu tee tulevikku ning usun, et plaanitu ei jää kindlasti kohe viimaseks uusarenduseks, mis võimaldab turgutada nii teadus- ja õppetööd kui majanduse arengut," sõnas Puura.

Ülikool eelistab Delta keskuse rentnikena ettevõtteid, kellel on tegelik laialdane koostöö ülikooliga, arvestades TÜ mitmekesist kompetentsi IT, matemaatika ja majanduse alal. Selleks, et keskuses tegutsevate asutuste valik oleks võimalikult tasakaalustatud, on rentnikeks oodatud eri suuruse, vanuse ja arengusuundadega ettevõtted.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotol on Delta keskuse 3D vaated Narva maanteelt, autor Arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus strateegia aastateks 2018–2020 rõhutab tõenduspõhise lähenemise tähtsust IKT-hariduse ning tehnoloogiakasutuse suunamisel ning haridusasutuste toetamist digipöörde elluviimisel info ja oskusteabega ning taristu kaasajastamisega. Infosüsteemide arendamisel on tähelepanu infosüsteemide koostoime parendamisel. HITSA on Eesti haridus- ja teadusasutustele uuendusmeelne partner ning koostöövõrgustiku pakkuja, kes toob kokku Eesti parimad eksperdid ning pakub aruteludeks neutraalset ja professionaalset koostööplatvormi. HITSA tutvustab ja levitab Eesti digikogemust rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks suurem tähelepanu koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on tagasihoidlik; informaatikaõppe kättesaadavaks tegemine kõikides haridusasutustes põhi- ja keskhariduse tasandil; koolituste rõhuasetus koolimeeskondade digiarengule.

Haridus, analüüs ja seire, organisatsiooniarendus

„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Igapäevatöö väikesed küsimused kipuvad sageli palju aega võtma, laiemal pildil pilgu hoidmine käib iga juhi töö hulka. Strateegia aitab seda teha,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „HITSA puhul oli strateegia koostamise ajal palju kriitilisi teemasid üleval, ka see, milleks me ellu kutsutud oleme ja kuidas oma tööd tegema peame. Nende asjade selgeks saamine võttis päris palju aega ja tähelepanu. Olen väga tänulik, et inimesed väljastpoolt HITSAt olid valmis meiega koos arutama. Arutelud näitasid, et vajadus sedalaadi tehnoloogiaagentuuri järele Eestis, kes jälgib suurt pilti, toob kokku erinevad partnerid ja pakub neutraalset arutelupinda, on selgelt olemas. Nüüd võin südamerahuga öelda, et nõukogu on meie tegevuse heaks kiitnud ja raha on ka antud. Saame täiemõõdulise mandaadiga edasi minna.“

Mis muutub HITSA tegevustes lähiajal ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

Just sellel perioodil, kui arutlesime HITSA tegevussuundade üle, tuli välja Maailmapanga raport, mis võrdles  HITSA-taoliste tehnoloogiaagentuuride tegevusi. Meie põhiülesanded on teiste samasuguste agentuuridega maailmas väga sarnased. Ei saa ka öelda, et nüüd, pärast strateegia vastuvõtmist on HITSA täiesti teistsugune asutus. Küll on mõned rõhuasetused uued. Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Sarnaselt on tegutsenud ka ülikoolid oma täienduskursustel, samuti erasektor. Ülikoolides kasutatakse koolitajatena omi õppejõude, meie kasutame tegevõpetajaid-praktikuid ja seda on peetud HITSA koolituste tugevuseks, suureks väärtuseks. Nüüd tahaksime minna üle rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja selgitada, miks on tehnoloogiakasutus vajalik. Et arendusprojektis saaksid koolid üksteiselt rohkem õppida, tahame meeskonnakoolitustesse ka koole, kus tehnoloogiakasutus on paremal järjel. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. 

Teine oluline uus moment on eestvedajad, kellele tahaksime pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühmana näeme inimesi, kes on Eestis tehnoloogiakasutuses liidrid, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid liidritena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem.  

Uus suund HITSA tegevustes on senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas. Püüame kokku panna ekspertide paneeli. Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega.  

HITSA on tehnoloogia targema kasutuse eestkõneleja. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada.  Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada.  

Õpetajad on võtmekoht. Tehnoloogia kasutus ei ole õpetajale täiendav kohustus, tehnoloogia on abimees õpetaja aja kokkuhoidmisel ja töö lihtsustamisel. Kahjuks ei näe paljud õpetajad tehnoloogias võimalust oma tööd kergemaks muuta, ilmselt tuleb nende hoiakutega tegeleda. 

Kui tahame neid inimesi, kes on tegevad IKT-sektoris, rakendada ka õpetajate või ringijuhtidena, siis peame lähenema neile koolide kaudu. Seos ja huvi tekib kõige rohkem ikka siis, kui oma laps käib koolis. Inimeste puhul, kes põhitöö kõrvalt panustavad koolide hüvangusse, tähendab see kokkuleppeid tööandjaga. Loodan, et ettevõtted toetavad sedalaadi ettevõtmisi ning lubatakse oma töötajaid juhendajate ja õpetajatena koolides tegutseda. 

Jätkame järgmistel aastatel ka IT Akadeemia programmi ellurakendamist. Siin on uued momendid toetusmeetmete avamine digioskuste arendamiseks kutseõppeasutustes ning arvestatava toetusmeetme käivitamine IKT-teaduse eelisarendamiseks. IKT-teaduse osas on riik võtnud kohustuse toetada sektorit täiendavalt kolme miljoni euroga aastas kuni aastani 2022. 

Tehnoloogiaga on juba nii, et kuniks üks uus vahend koolidesse jõuab, on juba kümme uut välja mõeldud...

Meie töös on paratamatu, et jookseme tehnoloogiaga võidu, jõuame ühe vidina ära tutvustada, kui juba on sellest uus versioon väljas. Tuge pakub tehnoloogiatrendide üldisem seiramine; Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste uuemate tööde tutvustamine, mis aitab laiemalt tõsta inimeste tehnoloogiateadlikkust. Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased. 

HITSA töös on oluline komponent välisdelegatsioonidele Eesti kogemuse tutvustamine. Paljud väliskülalised küsivad, kuhu Eesti siis edasi teel on? Tahaksimegi kogukonnaga koos arutleda, missugune on Eesti IKT-tulevik. 

Strateegias on juttu IKT süvaõppest meie koolides. Mida tähendab IKT süvaõpe?

Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Jah, teame, et õpetajaid on vähe, õppematerjale on vähe ja raha ka vähe. Kuskilt otsast tuleb probleemipundart harutama hakata. Informaatika ainekava väljatöötamist veavad tunnustatud eksperdid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist ja Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist. Neid toetab töörühm, kus on palju õpetajaid. HITSA fookus peab olema informaatika ainekava rakendumisel üldharidus- ja kutsekoolides, et head mõtted ei jääks ainult mõteteks. 

Kas uus strateegia tähendab ka muudatusi HITSA koosseisus?

Püüame väga, et need asjad, mis kokku on lepitud, saaksid tehtud. Muidugi sõltume sellest, kas raha eraldatakse, kas Eesti parimad eksperdid on valmis meiega koos töötama – kriitilisi kohti on palju. Aga kui ei proovi, siis kohe kindlasti ei juhtu midagi. 

Laias laastus loodame strateegia ellu viia nende inimestega, kes HITSAs täna töötavad, lepingu alusel võtame inimesi konkreetseid ülesandeid lahendama. HITSA ongi organisatsioon, kus on aastas ligi 300 võlaõiguslikku lepingut ja need inimesed töötavad üle Eesti. Seda tahame jätkata. 

Kas HITSA nutiklass jääb tegutsema? 

Nutiklassi kasutame  kindlasti edasi koolituste ja uute seadmete testimise jaoks. Meil algavad varsti pilootkatsetused, kuidas on tehnoloogiavahenditega kõige parem sihtrühmani jõuda. Üks mudelitest on see, et kooliinimesed tulevad nutiklassi kohale neid katsetama. Aga nutiklass on väike, peame mõtlema ka teistsuguste lahenduste peale, oleme praegu natuke piiratud oma ruumis. Nutiklass kui niisugune on oluline, kindlasti peab olema koht, kus uusi vahendeid saab katsetada ja kasutama õppida. 

Kas tuleb muutusi väga populaarses ProgeTiigri programmis?

ProgeTiigris tahame tulevikus teha kahte liiki hankeid: ühed nendele koolidele, kes on robootikaga rohkem kokku puutunud, kes oskavad ja tahavad uusi asju proovida; teised nendele koolidele, kes robootikaga alles alustavad. Õpilaskonkurssidega tahame kindlasti jätkata, aga oleme mõelnud need teha kaheastmelisena – kõigepealt piirkondlik konkurss, et võimalikult rohkem õpilasi huvituks ja osa võtaks, ja siis üle-eestiline võistlus. Kui ei pea kohe suurde võistlusesse astuma, vaid saab kohalikul tasandil toimetada, annab see õpilastele osalemisjulgust juurde. 

Unistame natuke ka. Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

Kaks asja on aastaks 2020 muutunud – ma loodan, et informaatikaõpetus toimub reaalselt rohkemates koolides kui praegu, võimalus informaatikaõpetuse andmiseks on aga kõigis koolides. Et kui õpilased soovivad, siis informaatikaõppe võimalus on olemas ja nad saavad seda õpet. Ja teiseks, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, oleks jõudnud rohkema hulga õpetajateni. Loodan, et digipädevus kõige laiemas mõttes on ühtlasem kui see on meil täna ja HITSA eestvedaja, uuenduste maaletooja roll on kolme aasta pärast tugevam kui praegu on. 

Infosüsteemid ja taristu

HITSA strateegilistes tegevustes 2018–2020 on olulisel kohal ka infosüsteemide ja taristu arendus: HITSA tagab haridusasutustele õppimiseks, õpetamiseks ja töö korraldamiseks vajalikud IT-teenused; kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks vajaliku optilise magistraalvõrgu ja keskteenuste arengu ning stabiilse toimimise. Infosüsteemidega tegeleb HITSA infosüsteemide arenduskeskus, taristuga HITSA struktuuriüksus EEnet, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Mis muutub HITSA tegevustes infosüsteemide ja taristuga seotult ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: EENeti liitmine HITSA-ga on õnnestunud üle ootuste hästi ja värskelt valminud strateegia seab ühiseid eesmärke ning kohustusi, mida saab jagada kolme suuremasse gruppi.

Kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks optimaalse vajaliku optilise magistraalvõrgu areng ja keskteenuste tõrgeteta toimimine on esikohal. Nii riikliku kui rahvusvahelise koostöö olulisus on aastatega ainult kasvanud ja meie eesmärk on tagada teadusgruppide sujuvaks tööks vajalik taristu. See tähendab pikaajalise planeerimise väärtustamist, et vajalikud investeeringud ja areng oleksid tagatud. 

Maailmas, kus andmelekked ja identiteedivargused tingivad järjest suurema rõhuasetuse elektroonilisele identiteedile, mida oleks turvaline ja mugav kasutada, on EENetist välja kasvanud TAAT ja HarID hindamatu väärtusega. Turvalise ja mugava ligipääsu tagamine nii Eesti kui välismaisele õppevarale ja -keskkonnale laiendab kõigi võimalusi – teadusgruppe juhtivatest professoritest kuni referaate koostavate õpilasteni.

HITSA vastutab ka mitmete oluliste infosüsteemide toimimise eest, mis peavad olema kasutajatele kättesaadavad siis, kui nad neid vajavad, ja neile sobival viisil. Võimalikud probleemid ja küsimused tuleb kiiresti lahendada. Panustame järjest rohkem käideldavusele ja kasutajatoele, suutlikkusele pakkuda terviklikku ning mugavat teenust lõppkasutajatele, keda huvitavad selged ja kiired lahendused.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Strateegilised prioriteedid on esmalt seotud IT-teenuste tervikluse ja koostalitusvõime tõstmisega, mis eelkõige tähendab erinevate süsteemide liidestamist ja automaatse andmevahetamise loomist.

Teiseks pöörame oma vastutusalas tähelepanu teenuste ja kasutajaskonna laiendamisele, et rohkemad haridusasutused haridustasemete üleselt saaksid meie lahendustelt tõhusat tuge õppeprotsesside läbiviimiseks ja igapäevatöö juhtimiseks.

Kolmandaks peame tähtsaks kvaliteetsete andmete ja analüütika võimekuste arendamist tõenduspõhise otsustusprotsessi toetamiseks ning parimate praktikate levitamiseks.

 IT-teenused peavad toetama digipöörde elluviimist, olema kasutajasõbralikud ja seadmetest sõltumatud. Suuremahulised arendustööd on 2018–2020 eelkõige seotud haridustasemete ülese õppeinfosüsteemi (TAHVEL) täiendamise ja juurutamisega; repositooriumi ja digitaalsete õppematerjalide jagamise teenuse (sh e-koolikoti uuendused) loomise, täienduskoolituste infosüsteemi (JUHAN) ja autentimislahenduse HarID projektidega. Samuti jätkame sisseastumise infosüsteemi (SAIS), õpikeskkonna Moodle, plagiaadituvastuse tarkvara (KRATT), koolide veebilehe platvormi, konkursiveebi ja õppetöö salvestamiseks mõledud Echo360 parendamist. Jätkub välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi (VVIS) ja plagiaadituvastuse URKUND täisteenustena sisse ostmine. Koondame ja kirjeldame kutsekoolide õppeinfosüsteemi SISEVEEB arendusvajadused. Uute teenuste valmimisel on kavas järk-järgult sulgeda rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem (ÕIS1) ning e-õppe- ja Koolielu repositooriumid.

IKT baasteenuste konsolideerimine on eelkõige pikaajaline koostööprojekt HTMi haldusala asutuste IKT baastaristu korrastamiseks ja teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks. Selles protsessis näeme osalisetan ka kohaliku omavalitsuse haridusasutusi. Koostöös ühtlustatakse IKT-teenuste (funktsionaalsused, kättesaadavus, turvalisus) miinimumkvaliteedinõuded, tõstetakse asutuste IKT baastaristu sidusust ja haldamise efektiivsust ning IKT-teenuste kvaliteeti. Pakume asutustele ekspertteadmist ja võimalust osaleda ühishangetes, et vähendada vastavat töökoormust.

Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: Aastaks 2020 oleme kindlasti jõudnud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega enam kui poolteni Eesti koolidest. See tähendab, et terves koolis, mitte ainult arvutiklassis, saab ära kasutada internetiühendust, mille kiirus ulatub 1 Gbit/s. Seisame selle eest, et digitaalsete õppematerjalide ja -vahendite järjest kasvava rolli tõttu ei kujune võrgutaristu pudelikaelaks. 

Möödapääsmatu on ka mitmete pakutavate teenuste muutmine. Mõned teenused lõpetatakse (postkastid, HAVIKE jt), kuid mitmed muutuvad tänapäevasemaks. Kasvab nii meie teenuste kasutajamugavus kui võimalus teenuseid või nende elemente omavahel integreerida (arvutus- ja salvestusressurss). Lõppkasutaja lihtsuse ja mugavuse juures on palju planeerimist ja ühildamist, kuid selleks panustatud ressursid tulevad tagasi kasutajate poolt kokku hoitud ajana, võimaluses panustada rohkem aega just nende jaoks olulisele.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Loodan, et aastaks 2020 on meie hariduse tööprotsesse toetavate IKT-teenuste kasutajaskond 15% suurem ja nad 0,2% (5 palli skaalal) rahulolevamad võrreldes tänasega. Usun, et sellega on kaasnenud ressursside efektiivne kasutamine ning vähem käsitööd ja vigu andmete topeltsisestamisest mitmesse eri süsteemi. 

HITSA strateegiliste tegevustega aastateks 2018-2020 saab tutvuda siin.

Foto: Unsplash, Laurent Peignault