Kõrgharidusseadustiku uuendamisel seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused


Avaldaja:Madli Leikop24. Jaanuar 2018

Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös kõrgkoolide ja teiste partneritega uuendamas kõrgharidusseadustikku. Eesmärk on korrastada ja lihtsustada valdkonna õigusakte seades esikohale õppija õigused ja kohustused.

Poolteist aastat kestnud konsultatsioonide järel hakatakse nüüd välja töötama uue kõrgharidusseaduse eelnõu, mis peaks jõudma Riigikogusse tänavu sügisel. 

Asekantsler Indrek Reimandi sõnul on kõrgharidusvaldkonna erinevad osapooled kinnitanud vajadust õigusaktide kaasajastamise järele ning osutanud, et need peavad olema rohkem õppijakesksed, vaja on vähendada ülereguleerimist ning suurendada kooskõla kõrghariduse ja teaduse regulatsioonide vahel. „Kõike seda seadustiku kaasajastamisel ka arvestatakse,“ ütles Reimand. „Plaanime selgemalt välja tuua üliõpilaste õigused ja kohustused, aga ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. Tahame tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid, sest ülikoolide kohus pole mitte ainult õpetamine, vaid ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, täienduskoolitus jne. Samuti peame soodustama karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“

Õigusaktide kaasajastamisega ühtlustatakse ka teaduse ja kõrghariduse rahastuspõhimõtteid, kujundades teadusasutuste baasfinantseerimise ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele.

Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne.

Luuakse kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused

Plaanis on luua kõrgharidusseadus, kuhu koondatakse senised ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning erakooliseaduses erakõrgkoole puudutavad sätted.

Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist. Praegu on oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.

Kuna kõrgharidusvaldkonda puudutavad ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning õppetoetuste ja õppelaenu seadus, siis kavandatakse ka nende uuendamist.

Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastate teises pooles. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust.

Taustainfo

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel. Kogutud tagasisidele tuginedes töötatakse 2018. aasta esimesel poolel välja kõrgharidusseaduse eelnõu. 

Seadustiku kaasajastamisse on kaasatud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. 

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. 
Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aleksi Tappura

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet