Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused 
Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) 
Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid 

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister.

Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps.

Uus kutseõppe rahastamismudel

Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist.

Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust."

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade:

Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga 
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd 
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle 
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele 
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale 
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad 

Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet 
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel 
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia 
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm 

Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal 
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks 

Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel 
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist 
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub 

Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda 
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi 
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist 
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse 
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid 

Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust 

Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet 
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku 
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed 
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused 

Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama 
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju 
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele 

Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine

Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele 
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse 
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta 

Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas 
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele 
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi 
Jätkub õpetajate töötasu kasv 

Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani 
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust 
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks 
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi 
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks 
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet 
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni 
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega 

Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides 
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal 
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani 

Allikas ja foto: HTM

Samal teemal:

• Omavalitsustel tuleb 1. septembriks esitada kava huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamiseks
• Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

„Tänapäeval on rahvusvaheliselt hinnatud just need õppekavad, mis tagavad lõpetajale ülemaailmselt tunnustatud sertifikaadi ehk millegi, millega tõestada omandatud hariduse kvaliteeti,“ sõnas TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

Gaia hariduse sihtasutus on ainus UNESCO poolt tunnustatud rahvusvaheline säästva arengu hariduse õppeprogramm, Tallinna Ülikool aga üks vähestest kogu maailmas, mis on oma õppekavasse põiminud Gaia hariduse säästva arengu väärtuseid. Eesmärk on toetada ühiskonna jätkusuutlikkust ehk leida võimalusi, mis rahuldavad praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.

Sel aastal alustab Tallinna Ülikooli Integreeritud loodusteaduste õppekaval juba kolmas aastakäik üliõpilasi. „Võrreldes eelmise aastaga üliõpilaste arv kahekordistus, mis näitab ühiskonna üha suuremat huvi säästva arengu hariduse vastu,“ selgitas Kangur.

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse
• Ingliskeelsetele õppekavadele tuli rekordiliselt palju avaldusi

30. augustil 2017 kell 14.00 esitletakse Tartus Jakobi 2-423 raamatut „Eesti keele süntaks”, mis on kolmas köide kaheksaköitelisest sarjast „Eesti keele varamu”.

Kollektiivuurimus „Eesti keele süntaks“ (923 lk), mis koosneb 23 omavahel seotud artiklist, annab kõigi aegade ulatuslikema, süntaksi kõiki keskseid teemasid hõlmava ülevaate eesti keele lauseehitusest. Sellele käsitlusele saab edaspidi tugineda nii järgnev keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe, keeletehnoloogia ja muud rakendused.

Raamatu artiklite autorid on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlased Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. 

Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium nii riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu” I ja II raames kui ka Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi kaudu. 

Sarja „Eesti keele varamu” esimene köide  „Sõnamoodustus” (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See kirjeldab, missuguseid tähendusi ja kuidas saab väljendada eesti keele sõnamoodustussüsteemi vahenditega. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist ja esitab põhjaliku sissevaate eesti keele hääldusse. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on e-raamat "Andeka ja innovaatilise mõtlemise õpetamise teooria ja praktika koolides"
• Põhiseaduse uue kommenteeritud väljaande esmaesitlus
• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu

Minister Mailis Repsi sõnul aitab töökohapõhine õpe luua tihedama seose õppe ja tööturu vahele. „Õppimine käib õppeasutuse, õppuri ja tööandja koostöös ning eesmärgiks on see, et õpe vastab paremini tööandjate vajadustele,“ ütles minister Reps. „Tööandjad saavad aktiivselt osaleda tööjõu koolitamises ja õppuritel on edaspidi üleminek tööellu sujuvam. Senised kogemused kutsehariduses näitavad, et õpipoisiõpe on noorte seas populaarne ja tööandjate poolt hästi omaks võetud.“

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa sõnas, et üha tihedam koostöö tööandja ja kõrgkooli vahel on võtmetähtsusega tulevase spetsialisti koolitamisel, et tagada  parimate teadmiste ja oskustega omandamine juba kõrgkooli õpingute ajal. „Töökohapõhine õpe on kõrghariduses alles teed rajamas, kuid spetsialistide õpetamisel kindlalt jätkusuutlik,“ ütles Kõrgemaa.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Eneken Titov märkis, et ettevõtlusoskusi tulebki õppida läbi praktika. „Laiemalt vaadates on selline mudel igasuguse erialaseid teadmisi ja oskusi andva hariduse tulevik,“ ütles Titov. „Kõrgkooli vastutus on tagada, et õpe kataks kõiki vajalikke oskusi ning praktikat toetaks ka analüüsi- ja muude üldoskuste arendamine ja silmaringiteadmiste andmine. Erialaoskused ja väärtuslikud kontaktid saadakse aga töökohal.“

Töökohapõhine õpe on õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal moodustab üle poole õppekava mahust. Kui kutsehariduses alustati õpipoisiõppega 2002. aastal, siis kõrghariduses ei ole seni töökohapõhist õpet praktiseeritud.

Töökohapõhise õppe laiendamine on üks osa tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise programmist PRÕM, mida rahastatakse tõukefondidest.

Taustainfo

• Töökohapõhine õpe toimub õppekava alusel, õppur täidab töökohas ettevõttepoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö õppeasutuses.
• Kutsehariduses on rakendatud õpipoisiõpet rohkem kui kümme aastat. 2016/2017. õppeaastal oli õpipoisiõppes 1381 osalejat, mis on 5,5% kõigist kutseõppuritest. Kutsehariduses moodustab töökohas toimuv õpe vähemalt 2/3 õppe mahust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• Töökohapõhine õpe on kiireim võimalus tööpuuduse vastu võitlemisel

Suvekool „Ühistranspordi roll ja korraldus täna ning homme“ toimub TTÜ Mektorys ning kestab 25. augustini. 

TTÜ transpordiplaneerimise professor Dago Antovi kinnitusel on ühistransport meie liikumissüsteemis olulise tähtsusega, kuid selle olulisus suureneb juba lähitulevikus veelgi, kuna lisanduvad uued tehnoloogilised lahendused: „Näiteks isejuhtivad sõidukid ja nõudluspõhised ühistranspordilahendused, kus bussid liiguvad siis, kui sõitjad seda kõige enam vajavad. Samuti kasvab arusaam säästlike transpordilahenduste olulisusest tervikuna. Ja mõistagi on just praegu, mil käimas on haldusreform, ühistranspordi korraldusel eriti oluline kaal, et tagada senisest suuremates omavalitsustes nende elanikele teenuste kättesaadavus võimalikult hea kvaliteedi ja mõistliku maksumusega.“

Suvekoolis analüüsitakse, kuidas planeerida hästi toimivat ühistranspordisüsteemi, milline on kohaliku ja üleriigilise transpordikorralduse tulevik, samuti tuleb vaatluse alla era- ning avaliku sektori rahastatavad süsteemid.

Lisaks Eesti kogemusele saab suvekoolis ülevaate ka ühistranspordi rollist ja tulevikust Euroopa Liidus, oma nägemusi ja vaateid ühistranspordi tulevikule tutvustavad ka Soome spetsialistid.

Suvekoolis peavad ettekande enam kui 20 eksperti, näiteks regionaalminister Jaak Aab, Henrik Hololei (Euroopa Komisjon), Tapani Touru (HSL Helsinki Region Transport), Kirke Williamson (Maanteeamet), Andres Harjo ja Mari Jüssi (Tallinna Linnavalitsus), Martin Villig (Taxify). 

Suvekooli toetavad Euroopa Liit, Euroopa Regionaalarengu Fond projekti „Eesti IKT Klaster“ raames, Tallinna Linnatranspordi AS ja Tallinna Tehnikaülikool.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse
• TTÜ ja IT Kolledž ühinevad suurimaks IT-õppe kompetentsikeskuseks

Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

Aasta-analüüs toob esile, et kümne aastaga on Eestis välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda, jõudes enam kui 8 protsendini kõikidest meie kõrgharidustaseme õppuritest. Samuti on kandnud vilja loodus-, täppis-, ja tehnikateaduste õppimise arendamine, sest suurenenud on nii huvi nende valdkondade vastu kui ka lõpetamine. Kasvanud on ka doktorantuuri lõpetanute hulk, kuid eesmärgini – milleks on 300 lõpetajat aastas – Eesti veel jõudnud ei ole. 

Minister Mailis Reps märkis, et rahvusvaheliselt paistab enim silma meie põhikooli kõrge tase. „Me ei väsi kordamast, et meie noored on selgelt maailma tipus. Samamoodi on väga tugevad ka meie üldkeskhariduse ning kõrghariduse lõpetanute üldised infotöötlusoskused. Teisalt on selge, et peame vähendama madala haridustasemega noorte hulka ning kriitiliselt vaatama, milliseid valikuid teevad õppurid põhikooli järel,“ sõnas minister Reps.

Teiste riikide taustal on tähelepanuväärne ka Eesti õpetajate töötasu väga kiire kasv. Aastatel 2012-2016 kasvas üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu pea 50%. „Sama olulist tööd teevad ka lasteaiaõpetajad, mistõttu peame kiirkorras vähendama regionaalset palgalõhet alushariduses ning kasvatama keskmist töötasu. Selleks toetame kohalikke omavalitsusi järgnevatel aastatel enam kui kuuekümne miljoni euroga,“ märkis minister. 

Aasta-analüüs toob välja, et noorte osavõtt huviharidusest, huvitegevusest ja muust noorsootööst on kasvamas. Ainult kümme protsenti noori ei osale kusagil. „Huvitegevus peab olema mitmekesine ja kättesaadav igas Eestimaa nurgas, sest lisaks kooliharidusele peab olema igal lapsel ja noorel sõltumata elukohast võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib – olgu selleks näiteks laulukoor, robootikaring või spordikool,“ ütles Mailis Reps.

Koos aasta-analüüsiga avaldas ministeerium ka põhjalikuma ülevaate lõpetanute edukusest tööturul. Sellest selgub, et õppimine tasub end ära - kõrgema hariduse omandamine on otseselt seotud ka kõrgema töötasuga. Iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut ning seda teeb ka iga tööturul oldud aasta. Samuti on lõpetamine kasulikum kui õpingute katkestamine, sest pea kõigil tasemetel teenivad lõpetanud katkestajatega võrreldes haridustasemest sõltuvalt kuni 50% kõrgemat palka.
  
Aasta-analüüsi kokkuvõte 

Analüüsid

Head oskused 
Õpetajate palgakasv 
Eesti noorte osalemine noorsootöös 
LTT erialade õppimine Eesti kõrghariduses 
Välisüliõpilased Eesti kõrghariduses 
Edukus tööturul 

Taust

Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi. Analüüsi eesmärk on olla vundament konstruktiivsele ja kriitilisele debatile ning toetada huvilisi, kes tahavad mõista, kus on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid eesmärke oleme endale seadnud.

Sel aastal on analüüsi fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs annab põhjalikuma ülevaate teemadest, mis on ministeeriumi vastutusvaldkondades viimastel aastatel väga hästi silma paistnud vastates küsimustele: miks see on oluline, mis on meie tänane seis, mis tegurid seda mõjutavad, mida me oleme hästi teinud ning vajadusel ka – mida võiks veel teha. Avalikustati ka aasta-analüüsile lisatud põhjalikum ülevaade lõpetanute edukusest tööturul.

Eelmisel aastal analüüsisime Eesti hariduse seitset probleemi. Need olid ja enamik on jätkuvalt teemad, kus me pole endale seatud sihte veel saavutanud.  Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi.  Viimase aastaga on probleemist positiivseks uudiseks saanud täiskasvanute osalus elukestvas õppes, kus mitmeaastase paigalseisu järel kasvas 2016. a osalus 3 protsendipunkti võrra. Samas on madala haridustasemega noori kahe protsendi võrra enam kui lootsime. Õpetajaameti atraktiivsus pole kiirest palgatõusust hoolimata paranenud. Põhikooli järel on vähe noori, kes soovivad jätkata kutsehariduses. Eesti keele oskuse tase venekeelse põhikooli lõpetanutel paraneb tasapisi, kuid pole veel piisav, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki (90% B1 tasemel). On väga hea, et poiste mahajäämus lugemisoskuses on vähenenud, kuid nagu näitas PISA 2015, on soolised lõhed hariduses püsivalt tähelepanu vajav teema. Laste ja noorte arvu piirkondlikult ebavõrdne muutumine seab jätkuvalt suure surve alla koolivõrgu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta-analüüs: madala haridustasemega noorte hulka tuleb vähendada

Järelkonkurss toimub nendel õppekavadel, kus on 18. augusti seisuga täitmata õppekohad. Vastuvõetute nimekirjade avalikustatakse hiljemalt 29. augustil.

Õppimatuleku teatamise tähtaeg on 30. august.

Olulised kuupäevad:

Avalduste esitamine toimub ööpäevaringselt elektrooniliselt  SAISis (www.sais.ee) ja paberkandjal Maaülikoolis tööpäeviti kell 9-15 (Kreutzwaldi 1a-0038) 21.-27. augustini.

Vastuvõtukatse SAISis näidatud ruumis toimub 29. augustil kell 10.00.

Vastuvõetute nimekirjade avalikustamine toimub hiljemalt 29. augustil.

Õppimatulekust teatamise tähtaeg on 30. august.

Õppekavad, kus järelkonkurss toimub, on nähtavad siin: https://www.emu.ee/sisseastujale/magistriope/

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Eesti Maaülikool valib septembris uue rektori

Avatud õpe on hea võimalus õpingute alustamiseks või huvipakkuva erialaga tutvumiseks. Valida saab tehnikaülikooli õppekavadest just endale sobivaid õppeaineid, uus eriala või viia lõpuni poolelijäänud õpingud ülikoolis.

Heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale. 

"Avatud õpe on sobilik just töötavale inimesele, kes soovib planeerida paindlikku õppekoormust ning võimalust õppida akadeemilises keskkonnas. Algavaks õppeaastaks reformis TTÜ  oma rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ning inseneriõppe erialasid, mis on varasemast laiapõhjalisemad ning kaasaegsemad,“ ütles TTÜ avatud ülikooli juhataja Mati Lukas.

Avatud õppes vastuvõtukatseid pole, õppetöö toimub koos tudengitega, eraldi loenguid avatud ülikooli õppuritele ei ole. Õpe on tasuline ja hind sõltub valitud ainetest.

Lepingute sõlmimine toimub TTÜ avatud ülikoolis (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. Kaasa tuleb võtta haridust ja isikut tõendav dokument. Õppurid, kes on varem avatud õppes õppinud, saavad lepingut pikendada digitaalselt.

Lisainfo: http://www.ttu.ee/avatud-ope/

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ ja IT Kolledž ühinevad suurimaks IT-õppe kompetentsikeskuseks
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies
• Tehnikaülikooli 42 õppekava parimad uued tudengid hakkavad saama erialastipendiumit

„Ingliskeelse õppe arendamine on Tallinna Ülikooli üks strateegilisi eesmärke ning avalduste arvu kasv aastast-aastasse näitab, et oleme nii olemasolevate kui ka uute loodud õppekavade arendamisega õigel teel,“ sõnas rektor Tiit Land.

Avaldusi bakalaureuseõppesse laekus 458, magistriõppesse 360 ning doktoriõppesse 91.
Populaarsemate õppekavade seas on bakalaureuseastmes õigusteadus ning poliitika ja valitsemine, magistriõppes rahvusvahelised suhted ja kommunikatsioonijuhtimine ning doktoriõppes infoühiskonna tehnoloogiad ja riigi- ja poliitikateadused.

Sel aastal oli vastuvõtuks avatud ka kaks uut õppekava, Eesti uuringud ning kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria, mille laekus vastavalt 19 ja 43 avaldust.

Riikide edetabelit juhib Soome 122 kandidaadiga, järgnevad Nigeeria 99, Pakistan 50, Bangladesh 65 ja Türgi 45 kandidaadiga.

Eelmisel aastal tegi TLÜ vastuvõtupakkumise 201 tudengile, sel aastal oli 18. augusti seisuga vastuvõtupakkumisi juba 308. Lõplik välistudengite vastuvõtustatistika selgub septembri alguseks.

Allikas: TLÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Ülikooli suvekooli tullakse üle maailma
• Tallinna Ülikoolis suurim konkurss haldus- ja ärikorralduses

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi Ülikool, millele järgnevad Stanfordi Ülikool ja Cambridge´i Ülikool. Tartu Ülikool pääses mainekasse edetabelisse esmakordselt 2016. aastal, asetudes möödunud aastal 401-500. kohale. Tänavu parandas TÜ kohta edetabelis saja koha võrra.  

TÜ õppeprorektor Anneli Saro: „Tõsiasi, et ülikooli positsioon erinevates mainekates edetabelites aasta-aastalt tõuseb, on kahtlemata tunnustus meie õppejõududele, teadlastele ja vilistlastele, kelle igapäevatööd rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ja konkurentsivõimeliseks peetakse. Edetabelitesse pääsemine ei ole ülikooli jaoks eraldi eesmärk, kuid see annab tulevastele tudengitele kindlustunde, et siit saadav haridus on konkurentsivõimeline kõikjal maailmas ja Tartu ülikooli lõpudiplom on tööturul suure väärtusega.“

Shanghai Jiao Tongi Ülikool koostab alates 2003. aastast rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit. Paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse igal aastal enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka pääsevad ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Lisaks on võimalik pääseda hinnatavate sekka, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Ülikoole reastatakse erinevate kriteeriumide alusel. Igal kriteeriumil on kindel kaal, mis kokku annab 100 protsenti. 

Kriteeriumid, mille alusel ülikoole hinnatakse, on järgmised:

1. Õppe kvaliteet (ülikooli vilistlaste pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad – (10%)
2. Töötajate kvaliteet (Nobeli preemia või Fieldsi medali võitjate arv töötajate hulgas – erineval perioodil preemia saanutel on erinev kaal) – (20%)
3. Mõjukate (highly cited – HiCi) teadlaste arv 21 teadusvaldkonnas (allikaks on Thomson Reutersi andmebaas) – (20%) 
4. Teadustulemused (ajakirjades Nature ja Science viimase viie aasta jooksul ilmunud publikatsioonid) – (20%) 
5. Eelmisel aastal SCIE-s ja SSCI-s tsiteeritud publikatsioonide arv – (20%)
6. Teadustulemused akadeemilise töötaja (FTE) kohta ehk eelmiste kriteeriumite osakaaludele vastavalt arvestatud punktisumma jagatud akadeemilise personali arvuga – (10%)

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool tõuseb maailma ülikoolide edetabelis järjest kõrgemale
• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?