Lugemisprogrammi eesmärgiks on tähtsustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara arendavat ning ülimalt mõnusat vaba aja veetmise vormi.

Programmi toimumisaeg on 14.10.2014 – 30.04.2015.

Programmi käigus tuleb õpilastel lugeda raamatuid. Nii mitu raamatut kui nad vähegi jõuavad. Eriliseks teeb programmi aga see, et iga õpilane ei võistle mitte üksi enda eest, vaid võistlustulle astub KLASS. Seega – iga klassi (ehk võistkonna) edukus sõltub kõigist klassi liikmetest.

Programmi käigus valmib igal klassil „Oma raamat“. „Oma raamat“ hakkab tekkima raamatuid lugenud laste poolt valmistatud lehtedest: õpilane loeb läbi raamatu ja koostab selle kohta ühe A4 formaadis lehe. Sisulisi piiranguid ei ole – võib kirjutada lühikokkuvõtte, koostada reklaami raamatule, välja tuua rohkem või vähem meeldinud asju, kirjutada luuletuse, teha analüüsi vms. Piirangud kehtivad formaadile – lehe suuruseks tuleb arvestada kindlasti A4 ning kuna kevadel köidetakse valminud „Oma raamatud“ ka tegelikult raamatuköitesse, siis vasakusse serva tuleb jätta köitevaru vähemalt 3 cm. Vaata kõiki vormistamise tingimusi siit.

Kuna tegemist on klassidevahelise lugemiskonkursiga, peaks iga klassi etteotsa asuma ÕPETAJA. Õpetaja registreerib klassi konkursile ning on ka meeskonnapeana vahelüli klassi ja raamatukogu vahel. Vaata registreerimise tingimusi siit.

Kindlasti on õpetaja ka see, kes võiks lastele raamatute osas nõu anda ning aidata neil hinnata loetava sobituvust raamatute hulka – näiteks ajakirjade või õpikute kohta koostatud lehed ei ole „Oma raamatusse“ oodatud. Õpilastele tuleb selgitada ka seda, et „Oma raamatu“ lehti tuleb teha programmi toimumise perioodil loetud raamatute kohta (mitte varem loetute). Ühesõnaga – õpetaja on väga oluline ja temast sõltub suuresti programmi õnnestumine!

Valminud leheküljed tuleks toimetada raamatukokku. Seda võib teha õpetaja, kes kogub kokku oma klassi laste tööd, aga võib teha ka õpilane ise - tuua töö raamatukokku, öelda mis kooli ja mis klassi õpilane ta on. Iga paari kuu tagant saadab raamatukogu klasside eesotsas olevatele õpetajatele ka tagasiside, kuidas programmis osalemine kulgeb. Võitja selgitamine on lihtne – võitjaks on klass, kelle raamatus on programmi lõppemise ajal kõige rohkem lehekülgi.

Lisaks sellele, et programmi käigus saavad lapsed palju rikkamaks vaimuvara poolest, on osalejatele ka mitmeid auhindu. Programmi lõpus saab igas Tallinna linnaosas kõige rohkem raamatuid lugenud klass suure seiklusliku auhinna – ühiskülastuse Tondiraba jäähalli.

Käesolev programm sai 2013/2014. õppeaastal alguse Pääsküla raamatukogus. Õpetajatele julgustuseks võib öelda, et projekt oli laste seas väga populaarne ning võistluskihk haaras nad kohe endasse. Esimesel hooajal osales projektis 16 klassi ning 174 õpilast. Just programmi populaarsuse tõttu pakubki Tallinna Keskraamatukogu nüüd võimalust osaleda kõikidel Tallinna koolidel!

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu info. 

Samal teemal:

• Lapsed eelistavad eestikeelsest kirjandusest Keräneni ja Koffi
• Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogramm "Suvi raamatuga" oli edukas

Meisterõpetaja Aino Mölder, kas aasta kutseõpetaja tunnustus tuli teile üllatusena või aimasite ka enne, et midagi on teoksil? Missugused olid esmased tunded, mõtted?

Eks sedalaadi tunnustamised algatab ju alati kool – kuidagi teisiti poleks tunnustatavaid üles leida võimalik. Pean ütlema, et kolleegidel õnnestus protsess minu eest ülimalt salaja käivitada ja ka saladuses hoida: mul pole aimugi, millal taotlus mu tunnustamise kohta koostati ja missugune oli selle sisu. Augusti keskpaiku helistati haridus- ja teadusministeeriumist – vaja läks mu fotot. See oli vihjeks, et mingil moel olen ma üritusega seotud. Septembri keskpaiku sain kutse osaleda galal ja peatselt selgus ka, et olen üks kolmest nominendist – meie nimed olid avaldatud Õpetajate Lehes. Kuna kaasnominendid olid väga tugevatest õppeasutustest, siis järeldasin, et kindlasti pakuvad nad mulle ka tugevat konkurentsi, mistõttu ei pidanud ma end üldse pretendendiks. Siiski kõlaks variserlikult, kui ütleksin, et ma tiitlit saada ei lootnudki. Lootsin ikka, kuid tõehetk saabus ikkagi alles vahetult nominatsiooni käigus. Emotsioon oli võimas, nii et võttis hinge kinni, jalad nõrgaks ja hääle värisema. Võiksin öelda, et kui peresündmused võrdlusest välja jätta, oli see mu elu üks tähtsündmusi. Ka korraldus, sh Ain Mäeotsa lavastus, toetas seda väga.

Tänu teie tööle on Eesti rikkam väärt metsameeste, maastikuehitajate ja loodusretkejuhtide poolest. Aga kuidas te jõudsite õpetajaameti juurde? Kuidas jõudsite Luua Metsanduskooli, kutseõpetajaks?

Kõige lühemalt öeldes suure ringiga ja tagaukse kaudu. Metsandust erialaks valides oli üheks kriteeriumiks see, et kõrgkooli lõpetamise järel ei pea õpetajaks hakkama. Ma ju ei teadnudki, et lisaks maaülikooli (tolleaegse Eesti Põllumjandusakadeemia) metsandusteaduskonnale eksisteerib veel mingi eraldiseisev metsandusõppeasutus. Ka metsandusest endast ei olnud mul ettekujutust. Aga tudengipõlves sain teada, et lisaks kuusele ja männile ja veel mõnele metsapuuliigile kasvab meie haljasaladel ja parkides sadu muid puuliike. Kui analüüsiti, kuidas nad kõik meie kliimas hakkama saavad, nimetati näitena sageli Luua puukool-arboreetumit. Tekkis huvi, et mis ja kus seesugune asutus ka on. Sõitsime koos samal kursusel õppiva abikaasaga Luuale. Panime arboreetumi serva telgi üles ega saanud Luualt enne kolme päeva minema: ahhaa!-efekt oli täielik!

Kui enne õppima asumist olin kogu aeg mõelnud pigem puidutöötlemisega seotud töökoha peale (olin Tartu mööblikombinaadi stipendiaat ja mõnda aega selles ettevõttes ka töötanud), siis esimene Luual käik pööras kõik pea peale. Juba viimasel suvevaheajal enne lõpukursust olime kolinud Luua kanti ja sõitsime rongiga Tartu vahet. Aga ma ei teadnud, et nööbi küljes on ka kuub: et puukool-arboreetum on rajatud õppetöö huvides ja on seega metsanduskooli praktikabaasiks. Minu silmis oli tolleaegne Eesti suurim puukool täiesti eraldiseisev asutus. Asudes tööle selle juhatajana, selgus, et kusagilt tulevad mingid praktikandid, kelle tööd on vaja korraldada ning töövõtteid ette näidata. Ega ma siis veel taibanud, et olingi juba kuradile sõrme andnud ja tegelesin otsapidi õpetajatööga. Kümme aastat sellel ametikohal läks kui üksainus viiv ja mõistagi kasvasin kokku ka kooliga.

Kui riigipiirid paotusid, oli vaja hakata hankima metsanduse ja metsandushariduse kohta infot põhjanaabritelt – üks koostööprojekt järgnes teisele. Soome keelt emakeelena rääkijana oli mul vaja pidevalt olla kas mõne meie grupiga Soomes või soomlasi meie juures võõrustada. Töö puukoolis aga nõudis pidevat kohalolu. Nii ma siis tegingi valiku, kuna olin juba niikuinii sujuvalt üle läinud meie õppeasutuse ühest osakonnast teise – asunud tööle kõigepealt mitmete arendusprojektide kallal koolis ning hiljem tasahilju ka kutseõpetajana. Uued õppekavad ja erialad tõid kaasa vajaduse ka teistsuguste oskustega õpetajate järele, keda igakord ei õnnestunudki leida. Siis ei jäänudki muud üle, kui asi endale selgeks teha ja vastutus võtta. Nii olen olnud ja olen loodetavasti edaspidigi eluaegse õppija rollis.

Mida peate igapäevases õpetajatöös kõige olulisemaks?

Neid asju on palju. Siinkohal mõned põhimõtted, millest juhindun.
• Lähtun õppetööd kavandades ja läbi viies õppija võimalikust kogemusest; just õppija (rõhutan: mitte õpetaja!) kogemuse pinnalt õpetamine kujutab minu jaoks kogemuspõhist õpetamist. Katsun selle põhjal mõistatada, kuidas õppija kuuldut võib tajuda, millisena sõnum temani võiks jõuda.
• Klassitäis õppijaid on minu jaoks nagu peegel. Jälgin nende reaktsiooni ja seisundit valvsalt nagu ematiiger ja olen vajadusel valmis kohe muutma taktikat, tempot, meetodit. Püüan õpetada nii, nagu ise oleksin tahtnud omal ajal õpetatud saada ja vältida neid vigu, mida tehti minu õpetamisel.
• Annan endast kõik, mis mul konkreetses tunnis ja/või konkreetse teema osas on anda ja püüan tiibadele tõsta ka õppijat. Vahest tunnen, kuidas higi ojadena voolab, aga see jääb minu pisikeseks saladuseks: õppija jaoks peab tund kulgema justkui mängeldes.
• Selgitan laiemalt, kuhu minu õpetatavad teemad üldises suures pildis asetuvad: millega need on seotud, millele need toetuvad ja mis omakorda neile toetub. See motiveerib õppima.
• Püüan õppijat suunata õppima nii, et õppimine poleks nüri. Põhimõte „õppige ära materjal lehekülgedelt x kuni y“ ei toimi; parimal juhul võib seda nimetada tuupimiseks. Mõtlen välja loovülesandeid, nii et nende lahendamine poleks võimalik ilma, et materjal lehekülgedel x kuni y läbi töötataks; tulemus peaks olema õppijale nauditav ja innustav.
• Ühe ja sama aine õpetamisel lähtun sihtgrupist. Näiteks aianduse valdkonna õppijad peavad teadma, mis on puu nimi ja kuidas teda aiakujunduses kasutada. Arboristiks õppijad peavad lisaks nimetusele teadma, kuidas puud lõigata ja loodusretkejuhid peavad teadma, kuidas puu abil elamusi luua. Puukoolimajandajad peavad teadma, kuidas seemnest või pistikust püsivale kasvukohale istutamiseks kõlbulik puutaim kasvatada. Kuigi kõikidel juhtudel kannab aine nimetust puuliigiõpetus, siis ometi on minu jaoks nii mitu puuliigiõpetuse ainet, kui palju on mul erinevaid õppegruppe.

Seda loetelu võiks jätkata lõputult. Üldjuhul ei ole ma kinni mingites kätteõpitud meetodites, vaid leiutan neid vastavalt vajadusele pidevalt juurde.

Mis vanuses, mis taustaga õppijad teie õpperühmades on?

Hetkel on mul õpetada arboristid, puukooliaednikud ja loodusretkejuhid. Kõik on mittestatsionaarsed õppijad. Paljud neist on märkimisväärse praktilise kogemusega. Oluline on, et keegi ei lahkuks tunnist „tühjade kätega“, ka kõige ulatuslikuma kogemusega õppija peab tundma, et tunnis käimine tasus ära. Kuigi tundide maht võrreldes statsionaarsete õppuritega on kordades väiksem, peame saavutama samad õpiväljundid. Just siin pean ma motiveerima õppijaid töötama iseseisvalt. Eelpool mainitud loovülesannete lahendamine kujutab endast justkui hapu sisuga, kuid pealt magusat dražeekommi: neelad alla nii, et haput sisu ei märkagi! Lisaks õpeajatööle olen ka mitme noore kollegi tugiisikuks (mentor oleks ehk palju öeldud).

Kutseharidus täna õpetaja pilgu läbi - mis on hästi, millest vajaka jääb? Tööandjad kurdavad, et ei õpetata seda, mida tegelikult vaja, olete selle väitega nõus?

Ma ei ole nõus sellega, mille üle tööandjad kurdavad, ja tegelikult meie kooli lõpetanute tööandjad ei kurdagi. Üldjuhul on meie õpilased tööturul otsitud ja oodatud – kooli maine on päris kõrge. Seda oleme suutnud tänu meie kooli kõigi õpetajate ühistele pingutustele. Millegi üle eriti viriseda ei tahakski. Kui veel meie kooli sisseastujate üldhariduse tase oleks pisut kõrgem, oleks elu täitsa lill. Pahatihti aga peame alustama rehkendusõpetusest. Ka funktsionaalse lugemise oskus, õigekiri ja lauseehitus pole kiita.

Siinkohal tahaksin anda eeltoodutele lisaks veel ühe soovituse, millega õpetamisel arvestada: õpikutele ei tohi loota – need on kirjutatud liiga keerulises stiilis, õppija sõnavara ei võimalda üldjuhul loetut mõista! Õppematerjali tuleb lihtsustada, lihtsustada, lihtsustada… See tõde kehtib siiski pigem päevaõppurite kui kaugõppijate kohta. Aga ka kaugõppijatele mõeldud õppetekstid ei tohiks sisaldada ballasti.

Tavaliselt on looduse, aianduse, metsaga seonduv inimese hobi, teil on see töö. Seega - mis teie hobi(d) on?

Ka minu hobiks on loodus, aiandus ja mets. Hobid annavad mulle minu tööks vajalikke lisakogemusi. Mul on koduaed, kus jälgin, kuidas miski taim kasvab, missugune paljundusviis toimib või kuidas taim meie talvedele vastu peab. Mul on ka tugev reisimiskirg. Aga reisisihtkohtades on külastusobjektideks ikkagi botaanikaaiad, arboreetumid, rahvuspargid, kohalikud metsad, näidisaiad. Mererannad ja turistisafarid jätavad mind külmaks.

Alustan sihtkohaga tutvumist kohalike raamatupoodide läbikammimisega ning ostan ära kõik, mis seotud sealse dendroflooraga (sellist kirjandust muide eriti palju polegi – kulutused ei lähe kuigi suureks!). Edasi viivad marsruudid neisse kohtadesse, kust puittaimi võimalikult palju leida; põhitööriistaks on fotoaparaat ja ostetud raamatud. Võiks arvata, et subtroopika või koguni troopika – mida on meie kliimas nende teadmistega teha? Tegelikult aga saab sel viisil infot ja mõistmist puude „hingeelu“ sügavuste kohta: miks puud käituvad nii, nagu nad käituvad või millistes ökoloogilistes seostes on nad oma koosluste teiste liikidega. Sageli on need tõed universaalsed ja rakendatavad ka meie laiuskraadidel.

Paraku ei ole võimalik kogu aeg viibida uutes tundmatutes kohtades. Kodus olles on mu hobiks heade raamatute lugemine. Armastan ajaloolise taustaga raamatuid; päris tükk aega täitsid mu lugemislauda Soome marssali ja riigimehe C.G.E. Mannerheimi elu ja tegemistega seotud raamatud. Aga meeldivad ka nn mitmekihilised, psühholoogilise taustaga raamatud.

Küsimustele vastas Luua Metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder, kes pälvis oktoobri alguses toimunud üleriigilisel tunnustusüritusel "Eestimaa õpib ja tänab" aasta kutseõpetaja tiitli.

Fotod: erakogu.

Samal teemal:

• Aasta õppija: olen õppinud vajadusest
• Aasta haridusteoks kuulutati Viimsi keskkooli teadmiskeskus
• Aasta põhikooliõpetaja Aune Tammi: õpilane vajab kinnitust, et ta suudab
• Aasta kutseõpetaja: nii suurt au ei oodanud

Üle Eesti on rohkem kui 600 õpilast loonud arvutimänge, roboteid, animatsioone, mobiilseid äppe ning muusikapalasid, mis tulevad esitlemisele 13 maakondlikul kohtumisel.

ProgeTiigri õpilaskonkursil osaleb õpilasi vanuses 5-19 üle Eesti, osalejad on jaotunud 2-5 liikmelistesse gruppidesse. Maakondlikesse voorudesse on end registreerinud üle 200 meeskonna, kus kokku on üle 600 õpilase. Konkursil peavad õpilased looma sellise tuleviku õpperuumi, kus neile endile meeldiks õppida. Töid saab esitada viies kategoorias:  arvutianimatsioon või -mäng, robotid ja tuleviku õpperuum, muusikapala „Koolikell"; 3D graafika, mobiilne äpp.

ProgeTiigri üleriigiline õpilaskonkurss saab alguse üle-euroopalisel programmeerimisnädalal, mil  kõik osalejad tutvustavad oma loovtöid ja saavad näpunäiteid täiustamiseks. „Selle nädala loosungiks võiks olla „Progeda on lahe!“,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. “Seome ProgeTiigri konkursi Code Week´i initsiatiiviga, et toetada sellega Euroopa ühispingutust“.

ProgeTiigri konkursi maakondlikud voorud toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel, Raplas, Haapsalus, Sõmerul, Väätsal, Tõrvas, Põlvas, Kuressaares, Viljandis, Narvas ja Võrus. Maakondlike voorude täpsemad toimumiskohad leiab siit. Õpilaste loovtööde esitlustele on oodatud kõik huvilised!

Maakondlikele voorudele järgneb hindamisperiood kuni novembri lõpuni, seejärel valitakse välja parimad tööd, mis pääsevad 24. jaanuaril 2015 toimuvale finaalüritusele Tallinna Lauluväljakul.

CodeWeek initsiatiivi laiem eesmärk on muuta programmeerimine nähtavamaks, tutvustada oskusi ja tuua motiveeritud inimesed koos õppima.  Tegemist on Neelie Kroes’i noorte nõustajate kohaliku tasandi algatusega, mida toetavad programmeerimis- ja haridusvaldkonna liikumised ning tehnoloogia- ja IT-valdkonna suurettevõtted, nagu näiteks Rovio (Angry Birds), Microsoft, Google, Telefonica, Liberty Global ja Facebook.

Aasta õppijaks nimetati ettevõtja Airika Rahuoja, aasta koolitajaks tituleeriti OÜ Vestifex juhatuse liige Jelena Lohmatova, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis Enics Eesti AS ja aasta koolitussõbralikuks omavalitsuseks sai Jõelähtme vald Harjumaalt.

Aasta õppija 2014  Airika Rahuoja on Vajo Farm OÜ juhatuse liige. Ta on pere ja töö kõrvalt omandanud lisaks keskharidusele  Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis kutsehariduse ning käesoleval aastal lõpetas ta ka Eesti Maaülikooli.  Aasta õppija eripreemia määrati Haapsalu Linnamajanduse AS-i hooldustehnikule  Kalle-Kusta Tõnismale ja aasta õppija rahva lemmiku tiitel OÜ Viram tislerile Jargo Paiklale.

Aasta koolitaja 2014 Jelena Lohmatova on OÜ Vestifex looja ja juhatuse liige. Ta on õppijaid igakülgselt toetav koolitaja, jälgides nende arengut ning tunnustades iga saavutust. Ta  õpetab nii ettevõtlust, raamatupidamist, juhtimist kui ka vene keelt. Jelena Lohmatoval on kuuenda taseme täiskasvanute koolitaja kutse.

Aasta koolitussõbraliku organisatsiooni tiitel anti Enics Eesti AS-ile. Ettevõtte personalipoliitika toetab töötajate osalemist nii kutse- ja kõrgkoolis kui ka koolituskursustel. Samuti võimaldatakse töötajatel tööaega paindlikult kasutades jätkata oma poolelijäänud haridusteed.

Aasta koolitussõbralikud omavalitsuses – Jõelähtme vallas – on aktiivne seltsi- ja kultuurielu. Valla elanikele pakutakse tervistedendavaid tegevusi, käsitöö- ja aiakoolitusi, huviringides osalemise võimalusi jms. Koolitussõbraliku omavalitsuse eripreemia anti Ridala vallale Läänemaal.

Täiskasvanud õppija nädal on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanuharidust populariseerivaks ja õppimisvõimalusi tutvustavaks ürituseks. Nädala jooksul on fookuses inimeste elukestev õppimine ja enesetäiendamine kui isiksuse ja ühiskonna arengu põhiline eeldus muutuvas maailmas.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Õpilastele on suunatud üleriigilise ProgeTiigri konkursi maakondlikud voorud ning täiskasvanuid oodatakse e-õppe päeva raames toimuvale programmeerimisteemalisele veebiseminarile.

HITSA korraldatud üleriigiline ProgeTiigri õpilaskonkurss saab avalöögi just programmeerimisnädala raames. 13 maakonnas tutvustab üle 600 õpilase enda loodud arvutimänge, roboteid, animatsioone, mobiilseid äppe ning arvutiga loodud muusikapalasid. Maakondlikud voorud toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel, Raplas, Haapsalus, Sõmerul, Väätsal, Tõrvas Põlvas, Kuressaares, Viljandis, Narvas ja Võrus. Maakondlike voorude täpsemad toimumiskohad leiab siit.

Programmeerima on oodatud lisaks lastele ja noortele ka täiskasvanud. Järgmisel nädalal tähistatakse täiskasvanud õppija nädalat, mille raames toimub kolmapäeval, 15. oktoobril traditsiooniline e-õppe päev. Sel aastal on e-õppe päev liitunud CodeWeek initsiatiiviga ning keskendub programmeerimisele. E-õppe päeva raames toimub 15. oktoobril kell 15.00 veebiseminar, mis on suunatud täiskasvanutele, kel puudub varasem kogemus programmeerimises. Esimesi samme programmeerimises tehakse Codecademy e-kursusi kasutades, juhendajaks on Peeter Marvet, kes HITSA eestvedamisel tõlkis Codecademy kaks kursust eesti keelde. Veebiseminari info ning registreerumise leiab siit.

CodeWeek initsiatiivi laiem eesmärk on muuta programmeerimine nähtavamaks, tutvustada oskusi ja tuua motiveeritud inimesed koos õppima.  Tegemist on Neelie Kroes’i noorte nõustajate kohaliku tasandi algatusega, mida toetavad programmeerimis- ja haridusvaldkonna liikumised nagu CoderDojo ja RailsGirls ning tehnoloogia- ja IT-valdkonna suurettevõtted. ELi programmeerimisnädalat toetavad sellised ettevõtjad nagu Rovio (Angry Birds), Microsoft, Google, Telefonica, Liberty Global ja Facebook, kellest mitmed teevad seda digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni raames. „Meie elu on digitaliseeritud, mis tähendab, et nooremad põlvkonnad vajavad eelkõige digitaalseid oskusi nagu programmeerimine. Lähitulevikus on see oluline heade töökohtade leidmiseks ja äritegevuse alustamiseks,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes.

Samal teemal:

• Alati on midagi uut õppida
• Robootikas on vaja loogikat ja loovust
• Kuidas tüdrukud programmeerima saada?
• Eesti kool taas BBC uudistes

Viimsi keskkooli teadmiskeskus Collegium Eruditionis toob lastele sära silma ning paneb ka õpetajad ja lapsevanemad vaimustuma, sest aitab tuua teadust laste igapäevastesse toimetustesse. Õpilaste teadushuvi varajaseks ärgitamiseks on algklassidest alates loodud palju põnevaid ringe. Teadmiskeskuse näol on tegu on väärt algatusega, mis on kõikidele koolidele eeskujuks.

Aasta lasteajaõpetaja nimetati Tartu lasteaia Kelluke õpetaja Julia Faizullova, kes on pühendanud ennast lastele ja lasteaiale. Ta on entusiastlik lasteaiaõpetaja, kelle käe all kujunevad lastel õiged väärtushinnangud, vajalik vundament keeleõppeks ja tegus ellusuhtumine.

Aasta klassijuhataja on Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi õpetaja Aare Veedla, kes on oma klasside jaoks olemas igal ajal ka väljaspool kooli. Ta on toeks paljudele noortele ning oskab märgata ja mõista õpilaste probleeme. Ta on suurepärane klassijuhataja hariduslike erivajadustega õpilastele.

Aasta klassiõpetajaks tituleeriti Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Kristi Rahn. Kristi kuulub vaieldamatult uuendusmeelsete klassiõpetajate hulka, kes on teinud palju infotehnoloogia kasutuselevõtuks algklasside õppetöös. Kristi juhendamisel kasutavad juba esimese klassi õpilased enamikes õppeainetes erinevaid arvutiprogramme. Ta on töötanud välja programmeerimise õppekavad algklassidele ning on tunnustatud infotehnoloogia valdkonna koolitaja.

Aasta põhikooliõpetaja on Tallinna 21. kooli õpetaja Lydia Rahula, kes väärib tunnustust Eesti muusikahariduse arendamise, rahvuskultuuri ja traditsioonide alalhoidmise ning tutvustamise eest. Lydia on särasilmne ja innustunud õpetaja, keda imetlevad õpilased, lapsevanemad, kolleegid ning vilistlased.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi. Aare on silmapaistev ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja filosoofia õpetamise ideede genereerija ning arendaja. Ta on õpetaja, kes panustab palju õpilaste väärtushinnangute kujunemisse ning seab esile õppija huvid. Aare Ristikivi eestvõttel on Hugo Treffneri gümnaasium võetud UNESCO maailmapärandi koolide ühendusse ning inimõigusi austavate koolide nimistusse.

Aasta kutseõppeasutuse õpetaja on Aino Mölder Luua metsanduskoolist. Aino Mölder on kutsehariduse hing, tänu tema tööle on Eesti rikkam väärt metsameeste, maastikuehitajate ja loodusretkejuhtide poolest. Aino on nõudlik nii enese kui õppurite suhtes ning tema kõrge töökultuur on eeskujuks paljudele.

Aasta õppeasutuse juht on Tallinna Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson, kes on ühtaegu haridusvaldkonna visionäär, tegus administraator ja õpetaja. Matti on arendanud Rahumäe põhikoolist omanäolise kooli, kus on tugev vaimsus, püsiv õpetajaskond ning õpilasi toetav ja esteetiliselt kaunis õpikeskkond.

Aasta üldhariduse sõbraks nimetati MTÜ Tapa Gümnaasiumi Lapsevanemad, eesotsas Merle Ružitsi ja Marika Taliga. Tegu on kodanikualgatusena ellu kutsutud lastevanemate ühendusega, kelle eestvedamisel avati Tapa gümnaasiumis söögikoht, mis pakub kooliperele tervislikku toitu. Näiteks pakutakse ca 80-le õpilasele tasuta hommikuputru, sealhulgas neile, kellel hommikusöök on olnud kodus kesine või sootuks olematu.

Aasta kutsehariduse sõbraks nimetati SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, mis on kutseharidust väärtustav organisatsioon, kus on õppuritele loodud parimad võimalused elukutse praktiseerimiseks. Keskus on suure pühendumusega aidanud kaasa Haapsalu Kutsehariduskeskuses hooldustöötaja eriala avamisele ja arendamisele.

Aasta õppuriteks kuulutati Katrina Lehis, Taavet Kalda ja Ottomar Ladva. Aasta õppurid on Eestit rahvusvahelistel õpilasvõistlustel edukalt esindanud. Katrina Lehis Läänemaa ühisgümnaasiumist on juunioride maailmameister vehklemises, Taavet Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist võitis 3 pronksmedalit ja 1 hõbemedali rahvusvahelistel füüsika- ja loodusteaduste olümpiaadidel ning Ottomar Ladva Läänemaa ühisgümnaasiumist sai pronksmedali Euroopa noorte kiirmale võistlustel.

Aasta juhendajaks nimetati Mihkel Kree. Marseille’ ülikooli doktorantuuris füüsikat õppinud ja Saudi Araabias füüsikat õpetanud Mihkel Kree on juhendanud ka paljusid meie olümpiaadivõitjaid.

„Eestimaa õpib ja tänab“ märkab ja tõstab esile üld- ja kutsehariduse valdkonnaga seotud inimeste tegevust ja väärt ettevõtmisi. Tunnustussüsteem on kahetasandiline: maakondlik ja üleriigiline. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Annete arendamise keskus Viimsis
• Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada
• Aasta põhikooliõpetaja Aune Tammi: õpilane vajab kinnitust, et ta suudab
• Aasta kutseõpetaja: nii suurt au ei oodanud

Konkursi eesmärk on kutsuda lasteaedu kaasa mõtlema ja analüüsima, millised tegevused aitavad kaasa kiusamisvaba haridustee loomisele. Seejuures on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas ja kuidas rakendatavad tegevused oma eesmärki täidavad. Lisaks lasteaia eneseanalüüsile annab konkurss võimaluse jagada häid praktikaid.

Konkursile on oodatud kõikide lasteaedade meeskonnatöös valminud konkursitööd. Sealhulgas ootame osalema ka eelmistel aastatel osalenud lasteaedu.

Tööde esitamise tähtaeg on 17. november 2014. a.

Vaata lähemalt: http://www.eetika.ee/et/hea-lasteaia-konkurss-hea-lasteaed-kiusamisvaba-lasteaed

Hea lasteaia konkurss toimub sel aastal teist korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tehtavat tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate andekuste ja võimete maksimaalne väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujunemine, õpivalmidus kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Hea lasteaia konkurss on osa projektist „Hea kool“. TÜ eetikakeskus on koostöös TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja töötamas hea kooli tunnustussüsteemi ja hindamismudelit, kus senine koolide sisehindamise formaat asendatakse väärtusanalüüsil põhineva koolide enesehindamise küsimustikuga.

Hea kooli projekti kohta leiab lisainfot: Hea kooli mudel

Konkursi eesmärk on kutsuda koole kaasa mõtlema ja analüüsima, millised tegevused aitavad kaasa kiusamisvaba haridustee loomisele. Seejuures on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas ja kuidas rakendatavad tegevused oma eesmärki täidavad. Lisaks koolide eneseanalüüsile annab konkurss võimaluse jagada häid praktikaid.

Konkursile on oodatud kõikide koolide meeskonnatöös valminud konkursitööd. Sealhulgas ootame osalema ka eelmistel aastatel osalenud koole.

Tööde esitamise tähtaeg on 17. november 2014. a.

Vaata lähemalt: http://www.eetika.ee/et/hea-kooli-konkurss-hea-kool-kiusamisvaba-kool

Hea kooli konkurss toimub sel aastal teist korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tehtavat tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate andekuste ja võimete maksimaalne väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujunemine, õpivalmidus kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Hea kooli konkurss on osa projektist „Hea kool“. TÜ eetikakeskus on koostöös TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja töötamas hea kooli tunnustussüsteemi ja hindamismudelit, kus senine koolide sisehindamise formaat asendatakse väärtusanalüüsil põhineva koolide enesehindamise küsimustikuga.

Hea kooli projekti kohta leiab lisainfot: Hea kooli mudel

Saaremaa Miniteaduspäevad on kaheksandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad Kuressaares, Saaremaa ühisgümnaasiumis.

Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.

Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.

Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.

Registreeruda saab 31. oktoobrini 2014, selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa ühisgümnaasiumi kodulehele. Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline või stend).

Konverentsi toetavad teadusagentuur, haridus- ja teadusministeerium jt. Küsimuste tekkimisel saatke need aadressile indrek.peil@syg.edu.ee

Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja

Euroopa Komisjoni esindus Eestis korraldab sel puhul juba seitsmendat aastat keeleteemalist veebiviktoriini kooliõpilastele. Peaauhinnad on tänavu kolm Prestigio tahvelarvutit! Viktoriin asub Tallinna Südalinna kooli kodulehel www.sydalinna.edu.ee. Viktoriin jääb avatuks 10. oktoobrini.

Vaata kõike veebiviktoriini kohta sellest failist!  

Allikas: Tallinna Südalinna kooli info. 

Samal teemal:

• Õpi suvega selgeks uus võõrkeel
• Väliseesti noored õpivad suvel Eestis eesti keelt
• Ülesandepõhine õpe pakub avastamisrõõmu