Ülesandepõhine õpe pakub avastamisrõõmu
Avaldaja:Kristi Võhmar25. Juuni 2014
Ülesandepõhine õpe keeleõppes valmistab õpilast ette suhtelmiseks, mitte eksamiks. See on aktiivne õppevorm, kus rõhk on protsessil ning keelereeglid saab selgeks ülesande lahendamise käigus.
Kui traditsiooniline lähenemine õpetamisele, kus kõigepealt toimub mingi keelestruktuuri selgitamine, seejärel selle harjutamine ning lõpuks kasutamine (Presentation, Practice, Production) õpetajat ega õppijaid enam ei rahulda, võiks vahelduseks selle protsessi ümber pöörata ja alustada hoopis tagantpoolt. Sellisele põhimõttele toetub ülesandepõhine õpe (Task-Based Learning), mille alast koolitust viib Tšehhi Vabariigis Prahas läbi ITC International. 5-päevane kursus, millel osalemist toetas Comeniuse programm (nüüd Erasmus+), tutvustas sellise lähenemise alustalasid ja eeliseid eriti just keeleõppe seisukohalt.
Ülesandepõhises õppes antakse õppijatele kõigepealt ülesanne, mida täita. Alles sellest tulenevalt toimub mingi keeleosa või sõnavara harjutamine. Lõpuks sõnastatakse reegel, mis võtab harjutatu kokku. Tegemist on seega nii avastusliku kui aktiivõppega, kusjuures rõhk on pigem ülesande lahendamise protsessil kui tulemil. Ülesanded peaksid olema seotud päriseluga ja arendama suhtlusoskusi.
Ülesandepõhisel õppel on oma struktuur:
1. Eelülesanne, mille käigus tutvustatakse õppijale teemat ning eesootavat põhiülesannet. Sobivad tegevused selles etapis on näiteks pildi või teksti kasutamine teema sissejuhatamiseks ja ajurünnak, selgitamaks välja õpilaste teadmisi.
2. Põhiülesanne, mis tihti toimub paaris- või grupitööna ning nõuab õpitava keele kasutamist. Omavaheline eesmärgipärane suhtlus ülesande täitmise ajal aitab keelt õppida. Ülesanneteks võivad olla näiteks postri või brošüüri kujundamine, rollimängu esitamine, debatis osalemine, esitluse tegemine jms. Valminud tulemust jagatakse teistega (esinemine, näitus).
3. Põhiülesande järgne ülesanne, mille käigus antakse õppijatele tagasisidet valmis põhiülesande kohta, parandatakse vigu ning tegeletakse kasutatud keelestruktuuridega.
Sellise lähenemise eeliseks on, et õpilased peavad pidevalt keelt kasutama, kusjuures oluline on tähenduse edasi andmine. Keeleõppe eesmärgiks on suhtlemine, mitte eksamiteks valmistumine. Seega valmistatakse õpilasi ette päris eluks.
Kristi Võhmar, Lasila põhikooli õpetaja.
Foto: Koolielu arhiiv.
Samal teemal:
