Neid juhendavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja tudengid ning võistlus nimega Rakett 21 toimub TalTechi tudengimajas (Ehitajate tee 5, Tallinn).
  
Näiteks on üks võistlusülesanne veevarustuse tagamine: kooliõpilased peavad leidma kõige kiirema võimaluse juhtida vesi abivajajateni, ülesande üks võimalikest lahendustest on tööpõhimõttelt akvedukt.
  
Võistluse Rakett 21 eesmärgiks on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele inseneriametit ja karjäärivõimalusi praktilisel ning lõbusal viisil, et murda müüti inseneri- ja reaalalade keerukusest. Võistluseks ettevalmistavad töötoad toimusid eelmise aasta sügisel, kui Tallinna 21. Kooli õpilased ehitasid päikesepatarei, leidsid maja külmasillad ja programmeerisid võitlusrobotit.
  
Selliseid inseneride töötubasid-võistlusi on TalTechi teadlased ja üliõpilased valmis pakkuma ka teistele Eesti koolidele. Reaalse elu olukordi näitlikustavad töötoad pakuvad õpilastele väljakutseid ja hasarti ning praktilist kogemust, õpilaste enda tagasiside on väga positiivne, üks osalejatest on arvanud nii: „Meeldis, et töötubasid tegid tudengid, kes olid ise antud teemadest väga huvitatud.“
 
Jaanuarikuine võistlus kannab Tallinna 21. Koolis juba 33. korda toimuva kunsti- ja kultuurinädala vaimu ning koolinoored avaldavad omavahelise mõõduvõtmisega austust sellistele teadlastele nagu Einstein, Gauss, Röntgen, Leibniz, Ohm ja Humboldt.
  
Projekt Rakett 21 on loodud Tallinna 21. Kooli algatusel ning osales võidukalt Tallinna haridusameti loodus- ja täppisteaduste projektikonkursil. Projekt toetab õpilaste karjäärivalikuid ja koostöö TalTechiga loob andekatele õppuritele enim arenguvõimalusi.

Allikas: TalTechi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat
• Isetegijate laadal saab näha Eesti esimest robotite lahingut

Võistlus toimus juba viiendat korda.

Minecrafti võistluse eesmärk on populariseerida programmeerimist ja arendada teisigi osalejatele olulisi 21. sajandi oskuseid. Laste poolt armastatud arvutimängu keskkond pakub selleks suurepärast võimalust, sest virtuaalsesse keskkonda ehitamine treenib osalejate ruumilist mõtlemist, ajaplaneerimise ja meeskonnatöö oskusi jpm. Võistluse teema seoti sel aastal Euroopa Kultuuripärandi aastaga, et noortel oleks võimalik ka paremini tuttavaks saada oma kodukoha ja -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega. Võistlus toimus kõigis kolmes Balti riigis ning osalejad said tutvuda ka oma naaberriikides olulise kultuuripärandiga.

Võistlusel valis kohalik žürii, kuhu kuulusid esindajad Euroopa Kultuuripärandi aasta meeskonnast, Microsoft Eestist ja Vaata Maailma SA-st, välja parimad tööd kolmes vanusekategoorias. Hindamisel pöörati tähelepanu teemakohasusele, tehnilisele teostusele ja loomingulisusele. 

7-11aastaste seas osutus parimaks võistkonnaks Team54, kes ehitas detailse ja äratuntava Kuremäe kloostri. Järgmise vanusegrupi (12-14aastased) parim töö oli meeskonnalt Team55. Nende töö võimaldas jalutada mööda vanalinna tänavaid, külastada Taevaskoda ja uurida rehielamu sisemust. Vanima vanusegrupi (15-18aastased) võitis eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu pälvinud meeskond Öökullid, kelle ehitatud Estonia teater pälvis selgi korral kõrgeima skoori ka Läti ja Leedu žüriidelt ning valiti Balti riikide parimaks tööks. Sel aastal püstitasid noored virtuaalkeskkonda muljetavaldavalt detailitäpse Estonia teatri. Ehitise muutis põnevaks Redstone programmeerimiskeele abil loodud valguslahendused, mida oli võimalik kontrollida suure saali valguspuldist. Samuti oli võimalik teatris vaadata lühikest etendust. Lisaks anti välja auhind parimale videole, mille pälvis meeskond Mooshroom stew, kes ehitas Muhu maalinna. 

“Loovus, koostööoskus, aja- ja tegevuste planeerimise oskus, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus... need on vaid esimesed pähe tulevad oskused, mis Minecrafti võistlusel osalejate tegevust kõrvalt jälgides täheldada võis. Kui lisada siia kultuuripädevus ja ka väga erinevate õppeainete teemad, näiteks keemilised elemendid ja nende kooslused, elektri juhtimine ja palju muudki, siis oli selle nädala jooksul võistlusel osalejatel õppimist või õpitu kasutamist väga palju,” kommenteeris võistlust Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Kristel Rillo, kelle lapsed ka ise võistlusest osa võtsid. “Programmeerimist nähakse tihti kui väga keerulist tegevust, kuid Minecrafti mängides kirjutavad lapsed oma tegevuse lihtsustamiseks koodi ilma, et seda programmeerimiseks oskavad lugeda. Loodan, et Vaata Maailma SA ja algatust eest vedavad ettevõtted pakuvad sellist elamust lastele ka edaspidi,” lisas Rillo.

Microsoft Eesti juht Mart Mäe kommenteeris, et tal on hea meel näha suurt huvi Minecrafti vastu: “Olen väga tänulik algatust vedavatele inimestele selle olulise töö eest. Minecraft on üks nendest mängudest, mida vanemad tahaksid, et nende lapsed mängiksid. Kui olin ise väike, siis ehitasin Legodest autosid ja lennukeid, just selliseid nagu mina tahtsin. Minecraft aitab sisuliselt lastel samuti ehitada endale sobiv maailm, kuid seda virtuaalses keskkonnas. Usun, et see mäng arendab lapsi täna sama palju, kui mind arendas kunagi Legodega mängimine.“

Minecrafti ehitusvõistlus toimub üle maailma toredaks traditsiooniks saanud IT-hariduse nädala KoodiTund (Hour of Code) raames. Selle nädala jooksul viisid vabatahtlikud juhendajad ja õpetajad läbi KoodiTunde üle kogu Eesti. Kokku osales KoodiTundides üle 50 kooli ja asutuse. KoodiTunde viiakse läbi spetsiaalse tunnikava abil, mis toetub õppemängudele www.code.org veebilehelt. Ettevalmistatud tunnikava võimaldab ka varem õpetamisega mitte kokku puutunud vabatahtlikel juhendajatel hõlpsasti KoodiTunde läbi viia. Lastele põnevates õppemängudes kasutatakse visuaalset programmeerimist, kus koodiridu asendavad graafilised plokid. 

Suure programmeerimise huviga paistsid teiste hulgas silma Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Võru Kreutzwaldi Kool. Mõlemas koolis said KoodiTunnis osaleda üle 300 õpilase. 

Eestisse toovad Minecrafti võistluse ja KoodiTunni Vaata Maailma SA, Microsoft Eesti, Tagasi Kooli, ITL ja MTÜ Robootika. 

Vaata videot parimast Baltikumi ehitisest.

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse

Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Kolmepäevasel võistlusel tuleb noortel müürseppadel 14 tunniga laduda välisseinafragment koos soojustusega.

Parimaid võistkondi autasustatakse neljapäeval, 13. detsembril kell 14.

Kõik huvilised on oodatud võistlusele kaasa elama! Lisainfo ja võistluse ajakava leiab SA Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/haridusprojektid/kutsemeistrivoistlused/voistluskalender/joulukellu-2018/ 

Tänavusel Jõulukellul osaleb üheksa kaheliikmelist võistkonda järgmistest koolidest: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldavad SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetavad Wienerberger AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS (Weber), Kingspan Insulation OÜ, Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Noored müürsepad võtavad mõõtu võistlusel „Jõulukellu 2015“

Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Detsembri alguses Tallinnas toimunud eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad emakeelepäevani, 14. märtsini 2019.

Keeletoimetajana võivad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama. Hinnatakse mitmesuguste keeletoimetaja ametiülesannete täitmist ning arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu.

„Olen üsna veendunud, et internet mängib tulevikus eesti keele arengus paberile trükitud tekstidest suuremat rolli. See tähendab, et meie suurimas eestikeelses entsüklopeedias, Vikipeedias, ei tohiks meie ilus emakeel olla kuidagi kehvem ei entsüklopeediaraamatutest ega ilukirjandusest,“ kommenteeris Vikipeedia toimetamist talgute idee algataja Mart Noorma.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

Talgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees) ja Sirli Zupping Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Reet Hendrikson ja Katrin Naber Eesti Keeletoimetajate Liidust, Krista Kerge Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudist ning Teele Vaalma MTÜ-st Wikimedia Eesti.

Eelmistel, esimestel talgutel toimetasid 40 osalejat 735 Vikipeedia artiklit. Parimateks keeletoimetajateks valiti Merily Šmidt, Hanna Pook ja Mariin Pantelejev. Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin. „Mul on võidu üle hea meel, aga väärtustan väga ka keeletoimetamise kogemust. Tulevastel osalejatel soovitan valida artikleid, mille sisu pakub huvi,“ sõnas eelmise aasta võitja, Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe esimesel kursusel õppiv Šmidt.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal: Orienteerujad avavad vikipäevakute hooaja

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

Meeskonnas, mis soovib Kaleidoskoobi eelvoorus oma ideed esitleda, peavad vähemalt pooled liikmed olema õpilased või üliõpilased. Kümme parimat ideed pääsevad edasi finaali, 24. jaanuaril toimuva Startup Day äriideede esitlemise lavale.

Igale meeskonnale antakse eelvoorus idee esitlemiseks aega kolm minutit, sellele järgnevad küsimused žüriilt. Kui eelvoorus võivad meeskonnad teha esitluse eesti või inglise keeles, siis finaalis peavad kõik esitlema oma ideed inglise keeles.

Kümne parima idee autoritele jagatakse auhindu, mille hulgas on osalus Euroopa Innovatsiooniakadeemia Portugali programmis, piletid idufirmade konverentsile Latitude59, Tartu linnavalitsuse rahaline auhind ning kaks kuud ligipääsu koostöötamise keskkonnale Startup Hub.

Lisaks saavad kaks parimat Ideelabori Starteri programmi meeskonda võistelda samal päeval toimuval üleriigilisel Starteri äriideede võistlusel.

Sel korral toimub Kaleidoskoop koos konverentsiga „Startup AI“ (ingl Artificial Intelligence – tehisintellekt) V Konverentsikeskuses. See on üritustesarja „Startup Talks“ teine konverents, kus antakse ülevaade tehisintellekti maailmas toimuvast.

Aasta tagasi võitis Startup Day Kaleidoskoobi ja Starteri võistluse meeskond Decomer Technology, kes arendab ja toodab vees lahustuvaid polümeeri pakitud meekapsleid. Meeskond jõudis äriideede võistlusel Ajujaht nelja parima ning nutikate ja innovaatiliste ideede rahastu Prototron kümne parima hulka.

Lisateave ja registreerimine TÜ Ideelabori kodulehel.

Programmi Starter toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Foto: Meeskonna Foody Verse juht Grace Achenyo esitles äriideed Kaleidoskoobi finaalis 2018. aasta kevadsemestril. Autor: Ruudu Rahumaru

Konkursile oodati I-VI klasside koolinoorte videoid leidmaks lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele. Konkursile saabus kokku 65 tööd.  

„Tegelikult vääriksid kõik saabunud videod võitu, kuna lapsed oskasid märgata ja osavasti välja tuua ümbritsevast keskkonnast lihtsaid igapäevaselt ise muudetavaid murekohti. Oli selleks siis prügi maas, toas põlevad tuled, tänavatel liiga palju autosid või kraanist jooksev vesi,“ tunnustab KIKi juhataja Veiko Kaufmann kõiki konkursil osalejaid. „Loodan, et video meisterdamine aitas lastes sütitada huvi Eesti keskkonna ja looduse vastu ning õige pea võib neid juba kohata oma nutikate ideedega suure Negavati konkursi võistlustules.“ 

Negavati projektijuht Kadi Mitt sõnab, et parimatest parimate valimisel lähtusid KIKi töötajad eelkõige sellest, kui hästi oli videos keskkonnaprobleemi olemus kirjeldatud. „Hindasime ka pakutud lahenduste konkreetsust ning kindlasti oli kasu sellest, kui lahendus sisaldas mõnda uut ja innovaatilist mõtet.“

Vaata võitjate nimesid ja võiduvideoid KIKI kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot
• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele