Naerul näoga Nõlvakule


Avaldaja:Madli Leikop11. Jaanuar 2017

Nõlvaku Lasteaed asub üsna Tallinna servas väga lastesõbralikus keskkonnas. Hoone ise on samuti keskkonnasõbralik ning lapsed ja õpetajad väärtustavad kõigis oma tegevustes sõbralikku koostööd.

Sõbralik koostöö on Nõlvaku Lasteaia üks põhiväärtustest. Kokku on väärtuseid neli, lisanduvad tervis, keskkonnahoid ja loovus. 2016. aastal pälvis Nõlvaku Lasteaed süsteemse ja tulemusliku tegutsemise eest laste kasvamist toetava keskkonna loomisel Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed“ ja „Hea lasteaia edendaja“.

Käisin Nõlvaku Lasteaias külas enne aastalõppu, mil maja oli tavapärasest vaiksem, aga rikkalikult dekoreeritud ja kaunistatud: suured paberist lumehelbed laes ja seintel, lustakad paberketid ühest seinast teise ulatumas, tuledesäras kuused ja palju muud pühade juurde kuuluvat. „Seda tegid lapsevanemad, see kõik on meie ühine idee ja teostus,“ ütles direktor. Lastevanemate tegutsemine rõhutas veelgi Nõlvaku Lasteaiale vast kõige iseloomulikumat väärtust: sõbralikku koostööd. 

IMG_3899.JPG

Ühiselt valminud kaunistused

Veidi hiljem olid vestlusringis väärtustest ja väärtuskasvatuses rääkimas direktor Merle Perm, õppealajuhataja Karolin Kabanen, logopeed Kadri Toom, rühmaõpetaja Merilin Mandel ja muusikaõpetaja Katrin Mandel

Kas 2016 oli teie jaoks teistmoodi (töö)aasta kui muidu?

Karolin Kabanen: See oli hästi töine, aga üllatusterohke aasta. Võtsime korraks aja maha, et täiesti ausat pilti iseendast peeglis vaadata. Seda aitas meil teha osalemine TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkursil. Saime tagasivaatavalt analüüsida, mida juba teinud oleme. Ja saime hoogu juurde, kuna meile öeldi, et tehtu on ilus ja tore. Ise me elame siin lasteaias igapäevast elu ega analüüsi oma tegevust niimoodi iga päev. 

Merilin Mandel: Väärtuskasvatuse konkursil osalemine oli kui kollektiivne sisekaemuslik tegevus, pidimegi sõnastama, mida me iga päev lasteaias teeme. 

Merle Perm: Meie jaoks oli kõik väga loomulik, need väärtused, mida me endas kanname ja mis meil ka kirjas on, need põhiväärtused ei ole sõnakõlksud, me elamegi neid väärtusi. Sõbralik koostöö tähendabki sõbralikku koostööd – kes näeb sõpra hädas, see aitab; kes oskab, see teeb. Inimesed ei pelga ka eksida, nad on julged ja avatud. Teinekord öeldakse lasteaiapere, meie oleme siin tõesti nagu üks suur perekond. 

Merilin Mandel: Ma pole nii hästi funktsioneerivat perekonda ammu näinud! (Kolleegid on selle toreda ütlemisega väga nõus – toim.)

Katrin Mandel: Minu kui muusikaõpetaja jaoks algab aasta tegelikult sügisel. Oleme tänaseks üksjagu laule jõudnud selgeks õppida. Tegelikult on igaks sündmuseks midagi varnast võtta, nii lastel kui õpetajatel. Meil laulavad õpetajad ka! Oli töine, rõõmus, huvitav, loominguline aasta. Järjest tegusamaks on aastad muutunud. Ja mitte nii, et keegi ütleb, et nüüd peab tegusamaks muutuma, vaid meie ühine tegutsemine järjest aktiviseerub.  

Merilin Mandel: Siin lasteaias töötamine pole mitte töö, vaid eluviis. Kui ikka kellelgi on hea idee, siis kella ei vaadata, nii tore on koos tegutseda.

Merle Perm: Minu jaoks oli suur muutus see, et 2016. aasta sügisest oleme taas kuue rühmaga lasteaed, enne oli 12 rühma. Nõlvaku Lasteaia lasteaia Tuleviku filiaal hakkas elama oma elu, ja nüüd on Laagris tore Tuleviku Lasteaed. 

IMG_3903.JPG

Üks rühmaruumidest

Rühmaõpetaja on ilmselt see, kes lasteaias väärtuskasvatuse ja väärtustega kõige rohkem kokku puutub?

Merilin Mandel: On küll nii. Ma ei võta küll teadlikult ette paberit, et mis väärtus meil see kuu tulipunktis on. Iga päev saan selle vähemalt korra sõnades lasteni tuua ja tegevustega lõimida, väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlksud. Ja kui õpetajad omavahel suheldes ka lastele eeskuju annavad, siis mis neil muud üle jääb kui õppida ja järele teha. 

Kui tihti läheb lasteaias logopeedi abi vaja ja kuidas logopeed oma töös ka põhiväärtustega arvestab?

Kadri Toom: Logopeedi abi läheb vaja igapäevaselt, ehkki tegemist on tavalasteaiaga. Olen püüdnud ka kõnearendustöös tuua sisse teemasid, mis on seotud väärtuskasvatuse ja üksteisest hoolimisega. Veel pean oluliseks sõbralikku koostööd vanematega, sest laps vajab ju mitmekülgset tuge. Võibolla mõni lapsevanem on hõivatum ja tal on raskem leida aega lapsega harjutamiseks, aga üldiselt saan öelda ainult kiidusõnu. Ma ei ole siin veel tervet aastat töötanud, aga minu jaoks ongi kõige positiivsem üllatus see, kui hea seltskond on siin koos. 

IMG_3904.JPG

Põhiväärtused on kogu aeg silma all ja näha

Nõlvaku Lasteaed oli tubli lasteaed ka kahe, kolme, nelja aasta eest ja on seda kindlasti tulevikuski. Miks otsustasite kandideerida väärtuskasvatuse konkursil just nüüd, ei varem ega hiljem? 

Merle Perm: Tundus, et oleme jõudnud etappi, kus meil on midagi öelda ja ette näidata. Seljataga on kolmeaastane sisehindamise periood, need kokkuvõtted olid tehtud, käimasolev õppeaasta oli kohe kohe lõppemas. Käis juba lasteaia uue arengukava koostamine. Kevadel tuligi kuidagi loomulikult idee, et proovime konkursil osalemiseks vajalikku formaati täita. Kui projekt oli kaante vahel ja olime selle ära saatnud, siis see kõnetas meid nii palju, et sealt tulid meie arengukava põhisuunad. See kõik oli rahulik ja loomulik areng. Siis saime tagasisidet eetikakeskuselt, sealt saime palju julgustust ja nii see protsess liikus.

Karolin Kabanen: Oleme oma teed ja rada otsinud kõik need aastad, tähistasime hiljuti viiendat sünnipäeva. Leidsime, et meil on nii hea siin majas olla ja töötada, et nüüd tahame konkursil osaleda. Kirjutasime ausalt ka oma arenguvõimalustest. Need ei ole vead, need on arenguvõimalused. 

Merilin Mandel: Positiivne eneseanalüüs on alati meeldiv teha, eriti veel, kui saad vastata küsimustele, mis kõik on siin hästi. 

IMG_3901.JPG

Lasteaias on ka ujula

Sõbralikkus, koostöö, laste tervis ja loovus – need on ju loomulikud asjad ühes lasteaias. Kui põhiväärtused kirjas ei oleks, kas te siis neid ei järgiks?

Katrin Mandel: Need on kõige inimlikumad ja tähtsamad väärtused, igapäevatöös me kogu aeg jagame oma mõttelaade, mis on nende väärtustega seotud. Ma valin ka laule selle järgi, mis lastele neid meelde tuletaksid. Kui lapsed saavad siit need väärtused kaasa tegevuste kaudu, siis see on kõige tähtsam. Meil on võimalus lastele pakkuda ja tähelepanu juhtida sellistele asjadele, mis neile hiljem elus rõõmu ja kasu toovad. 

Merle Perm: Siinkogetuga lähevad nad koju. Meie põhiväärtused ei kõneta üksnes lapsi, vaid need lähevad edasi vanematele. Juba 2012 said põhiväärtused ühiselt kirja pandud. Panime kirja ju seda, mida ise väärtustame! Me ei mõelnud neid projekti jaoks välja. 

Merilin Mandel: Miks meil need igal pool kirjas on, ka rühmas seinte peal näiteks? Ka rühma reeglid on kirjas, et need oleks kogu aeg visuaalselt näha. Kui lapsed lähevad riidu, mida ikka vahel juhtub, siis räägin neile sõbralikust läbisaamisest ja saan näidata kohe visuaalselt, et meil on asjad nii, meie harjutame sõbralikuks olemist. Lapsed ju alles õpivad tundma  ning ellu rakendama neid väärtusi. 

Karolin Kabanen: Tulin siia alguses rühmaõpetajaks. Esimene mulje, mis majast kohe jäi, oli see, et kuidas need inimesed siin nii õnnelikud ja sõbralikud on, kuidas meeskonnatöö nii hästi toimib. Nii et need väärtused – sõbralik koostöö, tervis, keskkonnahoid, loovus –  elavad oma elu hoolimata sellest, kas on kirja pandud või mitte. 

Kadri Toom: Igal asutusel on oma nägu, tajun Nõlvaku Lasteaia poolt esiletõstetud väärtusi siin töötades tõepoolest iga päev. 

IMG_3913.JPG

"Tarkuste hoidiste" metoodika põhineb eesti vanasõnadel

Nõlvaku Lasteaias on igapäevatöös kasutusel mitu metoodikat. Miks nii?

Karolin Kabanen: Oleme otsinud oma nägu. Kuna variante on nii palju ja õpetajad on praktiseerinud erinevaid metoodikaid, siis tegime pilootaasta, kus proovime erinevaid lähenemisviise ja pärast arutleme. Igaüks saab siis edasi mõelda ja valida.

5-7-aastaste rühmas on Merike Miti „Tarkuste hoidiste“ metoodika, mis on eesti vanasõnadele põhinev. Kasutusel on ainult positiivse suunitlusega vanasõnad ja neid tegevustesse (mängud, loovtööd, igapäevaolukorrad) rakendades õpetatakse lastele märkamatult ka väärtuseid. 4-5-aastased piloteerivad metoodikat „Sina suudad seda“, mis on sotsiaalsete oskuste programm. ja veel on meil kasutusel „Samm-sammult“ metoodika, mis on ka sotsiaalsete oskuste programm. 

Kõik sotsiaalsed oskused on tugevalt seotud väärtuskasvatusega. Valikuvabadus annab võimaluse, et õpetaja saab lähtuda konkreetse rühma vajadustest.

Merilin Mandel: Näiteks „Sina suudad seda“ õpetab lastele emotsionaalset vastupidavust, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Seda metoodikat ei ole Eestis varem kasutatud.

Sügisel tegelesime enesekindlusega, meil oli enesekindluse nukk Eneli, kuidas Eneli ei olnud enesekindel ja kuidas ta selleks sai. Rühmas on üks laps, kelle enesekõne oli enne hästi negatiivne – ma ei saa, ei oska, pole mõtet proovida. Kui ta pani saapaid jalga, siis julgustasin teda, et mida Eneli ütleks, mida teeks. Nüüd oleme asjad saanud nii kaugele, et ta hüüab iga kord, kui saapad jalga saab – ma suutsin seda, ma olen enesekindel! Juba lühikese ajaga on lapse enesekõne muutunud positiivseks. 

IMG_3915.JPG

Vasakult: Merle Perm, Merilin Mandel, Karolin Kabanen, Kadri Toom. Taustal paistab suur värvimandala, mida kõik õpetajad tasapisi koos valmistavad. Veel üks koostöövorm!

Öelge palun lõpetuseks üks asi, mille poolest Nõlvaku Lasteaed kõigist teistest lasteaedadest kindlasti erineb?

Karolin Kabanen: Tuled alati naerul näoga Nõlvakule, tuled alati hea tujuga tööle. 

Merle Perm: Siin majas on  keskkond, kus inimesed saavad iseendaks jääda. Positiivsed emotsioonid, kaasahaaravad ideed ja tahtmine südamega teha.

Merilin Mandel: Turvatunne, mis on tänu kolleegidele, inimestele sinu ümber. Mul on igas olukorras abi olemas. Kui on nii palju inimesi koos, siis tihti ei jaksata teiste muredele tähelepanu pöörata. Siin seda ei ole.

Kadri Toom: Eluterve õhkkond. 

Autori fotod. 

Samal teemal: