Videokonkurss on mõeldud juba tegutsevatele IT-alastele huviringidele, kus osalevad ainult tüdrukud ja neiud vanuses kuni 18-eluaastat. Konkursi ja videote eesmärgiks on tutvustada vaatajale mõne kindla IT-huviringi tegevusi ja näidata, et IT erialad ei ole sugugi mõeldud ainult poistele. 

Konkursile oodatakse kuni 3 minuti pikkuseid videosid, mille fookuses on konkreetses huviringis osalejad (kõrvalosades võivad vajaduse üles astuda ka teised). Mainitud peaksid olema huviringi nimi, teema ja tegutsemise aeg. Mis kõige tähtsam, videos peaks selguma, mis osalejatele huviringis osalemise juures kõige enam meeldib ning mille toredaga ringitunnis tegeletakse. 

Digiühiskonna edendamis projektidega tegeleva Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo kirjeldab, kuidas IT- erialade kohta valitseb endiselt mitmeid eelarvamusi ja üheks neist on, et arvutid ja programmeerimine huvitabki ainult poisse. Tegelikkuses tegutseb aga mitmel pool maailmas tüdrukutele suunatud IT-huviringe, kus programmeerimise pisikut süstitakse ka noortesse neidudesse. “Videkonkursi abil leiame need ringid ka Eestist ülesse, et saaksime nende huviringide tegevust tutvustada ja tunnustada,” lisas Kivilo.

Videote esitamise tähtaeg on 28. mai 2018 kell 16.00 ja võitjad kuulutatakse välja 1. juunil.  

Lisainfo Vaata Maailma veebilehel www.vaatamaailma.ee.

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riigi toel viiakse koolide digitaristud ja digioskuste õpetamine uuele tasemele
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna

Bioloogiaolümpiaadil osales 58 õpilast 6.-9. klassidest. Esimesel päeval vastasid koolinoored teooriaküsimustele ning osalesid Tartu Ülikooli, Keskkonnaameti ja Tartu loodusmaja erialaspetsialistide juhendatud õppekäikudel. Teisel päeval tuli võistlejatel rakendada oma varasemaid ja retkedel saadud teadmisi praktiliste botaanika- ja zooloogiaülesannete lahendamisel.

Tulemusi hinnati klasside kaupa. Kuuendate klasside õpilastest oli parim Annika Rääbis Tartu Kivilinna Koolist, kes edestas Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Liisa Patat vaid poole punktiga. Parima tulemuse 7. klasside arvestuses sai kõigis voorudes Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Claudia Olev. Esikoha 8. klassi õpilastest sai Martin Vesberg Saaremaa Ühisgümnaasiumist. Temast ei jäänud palju maha Helen Talvistu Võhma Koolist, kes sai parima tulemuse teooriavoorus. 9. klasside arvestuses parim oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Sofia Marlene Haug.

"Rõõmu tegi õpilaste õppimistahe ja asjalik tegutsemine. Vabal ajal matkasid õpilased Keskkonnaameti juhendajatega Pühajärve õpperadadel ja uudistasid kohalikku loodust," sõnas olümpiaadi korraldaja Tartu Ülikooli teaduskooli projektijuht Ene Örd. "Täname õpilasi, õpetajaid ja juhendajaid, samuti Madsa Spordi- ja Puhkekeskust kordaläinud ürituse eest!"

Bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Võistlust korraldas Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Ornitoloogiaühing, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Loodusmaja, opiq.ee, AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix.

Lisainfo:
Ene Örd
Tartu Ülikooli teaduskooli projektijuht
Tel 737 5580
ene.ord@ut.ee

Esikoha ja noore aedniku tiitli pälvis Jaano Oras, teise koha saavutas Paula Lenk ning kolmandale kohale tuli Jegor Dejev, kõik noored olid Räpina Aianduskoolist.

Võistluse ühe eestvedaja, Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kondi sõnul läksid võistlused hästi ning osalejaid oli põnev jälgida. „Sel aastal võttis võistlusest osa ka mitu välismaalast ning huvitav oli võrrelda Eesti taset. Hea meel on tõdeda, et meie noored olid väga tublid,“ tundus Kont uhkust ning tõi välja võistlejate päeva suurima katsumuse: „Kuigi päev sujus üldiselt hästi, oli võistlejate jaoks vast kõige suuremaks väljakutseks just viimane võistlusülesanne - kasvukoha ettevalmistamine ja taimede istutamine. Selles ülesandes olid nii meie kui ka välisvõistlejad segavõistkondadesse paigutatud, kus omavaheliseks keeleks oli inglise keel ning olukorrale pakkus veelgi pinevust tugev vihmasadu.“

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnul on sellise kutsevõistluse eesmärgiks suurendada aedniku eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Parima noore aedniku tiitlit püüdsid lisaks Räpina Aianduskooli ja Tallinna Kopli Ametikooli noortele ka mitmed välisvõistlejad Hispaaniast, Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast.

Noore aedniku võistlusel tuli osalejatel tunda taimede liike ja teada nende ladinakeelseid nimesid ning olla osav ka pookimises ja taimede istutamises. Mõõtu võeti taimekahjustuste kindlaks tegemises ja vajaliku tõrjevahendi valimises ning abivahendeid kasutamata tuli välja mõõta ka aianöör ning määrata etteantud viljade kaal.

Noore aedniku võistlust korraldasid Sihtasutus Innove ja Räpina Aianduskool.

Võistluse põnevamaid hetki saab uuesti vaadata kutsehariduse Facebooki lehelt https://www.facebook.com/kutseharidus.ee. 

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse 3 miljonit eurot
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad

Artikli autor on Riin Lisett Rei TÜ Ideelaborist. 

Tiimi CarZam idee on luua seade, mis käib auto mootori külge ning mis saab auto heli järgi aru, kui midagi on valesti. Žüriisse kuulusid TÜ arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg ja GoWorkaBiti kaasasutaja Kei Karlsson. Nende hinnangul oli tänavune tase kõrge, sest žürii ette toodi palju teaduspõhiseid ja hästi läbimõeldud ideid. Samas ütles Kei Karlsson, et kohati on keeruline meeskondi hinnata, sest nende arengujärgud on väga erinevas staadiumis. Lisaks kiitis Kei fakti, et palju oli äriidee esitlejate hulgas just arendajaid tavapäraste müügiinimeste asemel.

Auhinnaks sai võitjameeskond esitlusvõimaluse äriideevõistlusel „JA Europe Enterprise Challenge“ Riias. CarZam on läbinud ka TÜ Ideelabori STARTER Basic eelinkubatsiooni programmi. Idee autor Andres Kiik: „Tänane võit andis kindlasti tohutult motivatsiooni! Nüüd on meie järgmiseks eesmärgiks on suve lõpuks valmis saada juba esmase prototüübiga.“

Samuti anti välja eriauhindu. Meeskonnad Web Scraper ja Foodyverse said auhinnaks piletid „Latitude59“ ärikonverentsile ning õpilasfirma Cofelius piletid järgmisele „sTARTUp Day“ üritusele. Lisaks andis Tartu linn välja rahalise eripreemia, mille sai tiim PowerUp Fuel Cells.

Sel aastal toimus Kaleidoskoop juba kümnendat korda. TÜ raamatukogu taasavamise puhul korraldati nii TÜ demopäev kui ka Kaleidoskoop just vast renoveeritud raamatukogu hoones.

Kaleidoskoobi järgmine eelvoor toimub 13. detsembril 2018 ja finaalvõistlus peetakse „sTARTUp Day’l“ 24. jaanuaril 2019 Tartus. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid

Konkurssi korraldava Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt märkis, et täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni, enesekindlust ning igapäevaelu kõrvalt on see suur väljakutse. “Meie ümber on inimesi, kes leiavad jõu ning aja, et erinevate takistuste kiuste uuesti õpinguid alustada,” ütles Marfeldt. “Ootame kõiki inimesi esitama aasta õppija kandidaadiks neid, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala.”

Tanel Padar kutsub üles tunnustama, öeldes, et hindab nüüd veel rohkem neid inimesi, kes on õpingud taas ette võtnud. “See nõuab eneseületust, kuid annab hiljem elus oluliselt suurema valiku- ja tegutsemisvabaduse. Mäletan selgelt, kui raske oli alguses õppida uuesti õppima ja kui loomulik see nüüd tundub. Täna on õppimine minu jaoks kui uus meelelahutus,” sõnas Padar.

Mullu pärjati aasta õppija tiitliga Tarmo Tuuling, kes omandas keskhariduse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Tõuke haridustee jätkamiseks andis poja sünd. “Isaks saades sain aru, et olen  suur eeskuju oma lastele ning mul poleks mingit moraalset õigust nendelt nõuda koolis käimist, kui ma ise seda teinud pole,” põhjendas Tuuling.

Aasta õppija kandidaate saab esitada 31. maini 2018 veebilehel www.jällekooli.ee, täites seal vormi.
Žürii valib esitatud kandidaatide seast välja 16, kes pääsevad rahvahääletusele. Kõik inimesed saavad septembris anda hääle oma lemmiku poolt.

Lisaks aasta õppija kandidaatidele kutsume üles märkama ja tunnustama ka täiskasvanute koolitajaid, õppijasõbralikke tööandjaid ja õpitegusid. Kõigi kategooriate kandidaate saab esitada lehel www.andras.ee.

Aasta õppija, rahvalemmiku ja teiste tiitlite võitjad kuulutatakse välja 19. oktoobril täiskasvanud õppija nädala avaüritusel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven. 

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

Teise koha konstruktsioonide kategoorias sai tehnikainstituudi vilistlase Marten Noorema meeskonna ehitatud masin Technics 1. „Sellel töötab rooli keeramine, pidurid, mootor ja käiguvahetus suruõhuga. Lisaks võimaldab juhtsüsteem kaugjuhtimist puldiga,“ kirjeldas Noorem T1 masina ülesehitust. Lisaks viis meeskond sõiduki National Instruments võistluse tarbeks üle uuele kontrollerile. Tehnilisel kaitsmisel näidati edukalt süsteemi võimekust, millega teeniti välja ka selle kategooria esimene koht. 

Väga kõrge kolmanda koha sai konstruktsioonide kategoorias teinegi maaülikooli tudengite ehitatud Technics 4, mille eestvedaja oli Kristjan Türk. Lisaks tunnistati T4 masin võistluse kõige ilusamaks pneumobiiliks. 

Enne Ungarisse sõitu olid meeskonnad veendunud, et osalevad tänavu võistlusel viimast korda. „Murrame oma lubadust. Meil on plaanid tehtud ka tulevasteks võistlusteks,“ kirjutavad tudengid Tehnikaüliõpilaste Seltsi Facebookis. 

Allikas: EMÜ pressiteade. Fotod: Tehnikaüliõpilaste Selts.

Neljaliikmelised võistkonnad on projekteerinud ja valmistanud viie meetri pikkused ning kuni 1,2 meetristest elementidest terassilla mudelid, mille nad peavad aja peale kokku monteerima ning seejärel panema proovile 1000 kilose raskusega koormuskatses. Õppejõududest ja toetajatest žürii hindab lisaks vastupidavusele ka silla originaalsust ja välimust. 

Vaata ka videot 2017. aasta võistlusest.

BRICO võistluse eesmärk on valmistada reeglitele vastav võimalikult kerge ning esteetiliselt nauditav sillamudel. TTÜ inseneritudengi ja BRICO korraldaja Karl Sachrise sõnul on see keeruline, kuid põnev ja hariv optimeerimisülesanne, millega inseneridel pärast kooli lõpetamist tuleb igapäevaselt kokku puutuda. Ta lisab: „Meie võistluse reeglid ja punktisüsteem on koostatud nii, et eelis on sildadel, mis ei kaalu palju, aga on väikse deformatsiooniga võimelised kandma suuri koormusi. Seetõttu oleme varasemate aastate võistlustel näinud väga huvitavaid lahendusi ja innovaatilist mõtlemist, kuigi esialgu võib paista, et kõigil on standardsed kaarsillad. Ka see aasta pole erand. Paljukasutatud kaarsilla mudelid on väga efektiivne disain. Ideaalis töötab see ainult pikijõule ning vähese materjaliga saab tugeva silla.”

Sel aastal osalevad võistlusel tulevased ehitus- ja mehaanikainsenerid ning arhitektid Austraaliast, Leedust, Poolast, Horvaatiast ja Austriast. Eestlasi esindab Kaunase Tehnikülikooli võistkonna kapten Stewen Naano. 

Rahvusvaheline terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlus BRICO 2018 (BRIdge COmpetition) toimub ülikoolis juba kolmandat korda.

BRICO-t väisab sel aastal tunnustatud teraskonstruktsioonide ekspert Robert. E. Shaw USA-st, kes algatas 1980ndate lõpus oma kodumaal sarnase võistluse. Shaw peab 16. mail kell 16.30 ka loengu, samuti on ta ka sildade arhitektuuri hindamise žüriis.

BRICO 2018 toetajad on TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut ning üliõpilasnõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Maru Ehitus, TREV 2 GRUPP, Nordecon Betoon, Mapri Ehitus, YIT Infra Eesti ja Novarc Group.

BRICO 2018 aasta peaauhinnaks on 2000 eurot, autasustatud on ka koondarvestuse teine ja kolmas võistkond. Lisaks antakse välja kolm eriauhinda. Võistluse auhinnafond on 6000 eurot.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Geograafiaolümpiaadil Põlva koolis osales 102 õpilast 7.–12. klassidest. Teooriavoorus lahendasid õpilased veebikeskkonnas testi. Maastikuvõistlusel näitasid noored oma oskusi mõõdistamises, vaatluste tegemises ja kaardistamises nii loodus- kui ka linnakeskkonnas.

Kõige parema tulemuse 7. klasside arvestuses sai Tallinna Reaalkooli õpilane Endrik Einberg, 8. klasside arvestuses Tallinna Reaalkooli õpilane Natali Mutli ja Saue Gümnaasiumi õpilane Birgit Veldi, 9. klasside arvestuses Elva Gümnaasiumi õpilane Oliver Mõttus ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Uku Konsap. Gümnaasiumiastmes olid väga tasavägises punktiarvestuses parimad Tallinna Reaalkooli õpilased Markus Vaher ja Andreas Must, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Kaspar Klettenberg ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Tiit Vaino.

Rahvusvahelisele geograafiaolümpiaadile Kanadas valiti Eestit esindama Markus Vaher, Kaspar Klettenberg, Tiit Vaino ja Andreas Must. Sama võistkond koos Oliver Mõttuse ja Uku Konsapiga osalevad ka Baltimaade geograafiaolümpiaadil Lätis.

"Sel aastal oli üsna tihe võistlus esimeste kohta pärast," lausus olümpiaadi žürii liige Tartu Ülikooli geograafia assistent Ülle Liiber.

Noored said lisaks võistlemisele sisukalt aega veeta Tartu Ülikooli geograafiatudengite ja MTÜ Elusteadus õpitubades. Õpilased osalesid GPS orienteerumises, tegid atmosfääri vaatlusi, määrasid käepäraste vahenditega banaani DNA-d, arutlesid linnaplaneerimise üle ja käisid ekskursioonil Põlvamaal.

Geograafiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/geograafiaolumpiaad.

Olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut koostöös Tartu Ülikooli teaduskooli ja Peipsi Koostöö Keskusega. Toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Ülle Liiber
Tartu Ülikooli geograafia assistent
Tel 737 5817
ulle.liiber@ut.ee

Schoolovisioni idee sai alguse 2008. aastal, kui Michael Purves Šotimaalt käis välja mõtte alustada muusikaprojekti algkoolidele, mis põhineb Eurovisiooni lauluvõistluse kontseptsioonil, ja koos projektipartneri Katja Auffretiga Prantsusmaalt Schoolovision ka sündis. Projekt toodi avalikkuse ette aasta hiljem. 2011. aastal osales võistlusel 28 riiki, 2012. ja 2013. aastal juba 38 riigi esindused, tänavu 21 riiki. 

      
Schoolovisionil on kõik peaaegu nagu päris-Eurovisioonil: kõigepealt tehakse lauluvideo, mis laetakse projekti blogisse. Kõik osalevad koolid saavad blogist teiste lugusid vaadata ja otsustada, missugune neile kõige rohkem meeldib. Ja siis toimub hääletus, internetikeskkonnas, kõigile osalejatele ühel ja samal ajal. Tänavu oli see 11. mail.  Iga riik annab oma punktid ja „Kaksteist punkti“ saab oma lemmiku puhul öelda täpselt nii nagu päris-Eurovisioonilgi.      

Kümne aasta jooksul on Schoolovision saanud mitmeid rahvusvahelisi haridusauhindu, projekti on tutvustanud osalevate riikide meediaväljaanded ja ka Eurovisiooni lauluvõistluste korraldajad tutvustasid mini-Eurovisiooni oma veebilehel.

Projekti eestvedajad peavad edu aluseks aastate jooksul osalenud õpetajate suurepärast meeskonda. Steffen Töppler, Marek Fularz ja Michael Purves on projekti administraatorid olnud algusest peale ja on jätkuvalt väga entusiastlikud. Tänavu toimus lisaks ainulaadne projektinädal Poolas, kus Belgia, Saksamaa, Poola, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja Ukraina delegatsiooni osavõtul salvestati Schoolovisioni tunnuslaulu video "The Sky is the Limit" ja ka otsehääletus toimus Poolas. 

Eestist on Schoolovisionil osalenud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased muusikaõpetaja Ly Tammeriku juhendamisel. Seekord esitas Anna Grete Ilumets Kait Tamra laulu „Oma saar“ ja video oli tehtud GAGi I ja II kooliastme uues õppehoones Kotzebue tänaval. Videopildis on näha ilusaid kooliruume ja õpetajaid-õpilasi õppimas ja tegutsemas. On ju meil igaühel oma kool, mis võibki olla see otsitud oma saar, või siis aitavad koolist saadud teadmised ja väärtused oma saare üles leida. GAGi õpilased leiavad, et uus koolimaja on just see nende oma saar. Video kommentaarides kiideti väga laulja ilusat häält ja puhast esitust, ilusat videopilti ja ilusat koolimaja. Video aitasid kokku seada GAGi õpetajad Ingrid Maadvere ja Sander Paenurm. Eesti lauluvideo saavutas Schoolovisionil tänavu 5. koha. Esikohale tuli Türgi. Kõik osalenud videod leiab siit. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline seminar Ljubljanas

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

NUTIVIKTORIINILE vastamiseks VAJUTA SIIA või mine lingile http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html.

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Foto: Unsplash, Aleks Dorohovich

Samal teemal:

• Rääma Põhikoolis lustisid nutipered
• Julge novaator Mart Kimmel Rääma Põhikoolist