eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Sild ütles  eTwinningu populaarsuse kohta, et see on lihtne, sest on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud: „On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.“

Sel õppeaastal esitati eTwinningu projektivõistlusele 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Oli hea aasta, kuidas projektidega edasi toimetame, sellest räägime augustis traditsioonilises eTwinningu suvekoolis,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiitis projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Meenutati multiprojekte

Tunnustati kümmet parimat tööd ning multiprojektide eestvedajaid. Nimelt algatasid eTwinningu mentorid kevadel terve hulga eTwinningu multiprojekte, kus said osaleda kõik õpetajad. Eesmärk oli populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Kes soovis projektis osaleda, võttis ühendust projekti algatajatega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes oli ka üks multiprojektide algatajatest, oli kindel, et sügisel selliste projektidega jätkatakse. 

Lõppenud kooliaastast tõstis ta esile näiteks projekti“Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets. 

Projektis “Suur Munamägi” tundsid 7- kuni 9-aastased õpilased rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks s kujundas vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laoti kokku näitus (Suur Munamägi). Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Või näiteks programmeerimise ja robootika multiprojekt “Loodus ärkab!” ja põnevust pakkuv „Kummituslood“. Esimeses otsisid õpilased erinevaid kevade märke ja kujutasid neid läbi robootika ning  programmeerimise prisma (rojekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse). Teises kirjutasid õpilased õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Kummituslugusid võis ise välja mõelda või jutustada tõestisündinutest. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda. Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk.

Esimene koht

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

„Meie projekt oli ainult kahe partneri peale üles ehitatud, ja see tegi asja väga lihtsaks. Kõikidest tähtaegadest peeti kinni ja rõõm oli nii töötada. Meie suurem eesmärk oli noore inimese mõttemaailma veidi muuta ja panna nad mõtlema, kas nutitelefon on ikka kõige tähtsam asi siin maailmas, milliseid alternatiive sellele leida. Tegevusi mahtus oktoobrist aprillini igasse kuusse palju. Tegime logo, tutvustasime endid, vaatasime videoid, mis õpilasi sügavalt puudutasid. Õpilased nägid, kuidas nutitelefon võib inimese üksindusse jätta, sest sõpru enam ei märgata. Tegime postrid nutitelefonide kasulikkusest ja kahjulikkusest, oli loovkirjutamine teemal „Üks päev ilma nutitelefonita“. Kõige ägedam oli 31. mail, kui meil oligi täielikult nutivaba päev. 8 last 11st said sellega hakkama. Arutasime, kuidas saab koolipäeva huvitavamaks muuta ilma nutitelefoni kasutamata,“ rääkis Ere Tumm. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnagut: „Tegemist on suurepärase näitega veebipõhisest koostööst ja pedagoogilisest meisterlikkusest. Projekt aitas mõtestada tehnoloogia kasutamist igapäevaelus ja aru saada tehnoloogia ning sotsiaalmeedia rollist tänapäeval. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ning tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Projekti dokumentatsioon on eeskujulik.“

Teine koht

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia). Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega.

„Väga aktuaalne projekt, kuidas olla aktiivne kodanik. Lapsed õppisid tundma erinevaid veebikeskkondi, õpilased suhtlesid oma eakaaslastega. Loodan, et läbi selle mõtestasid ka oma käitumist rohkem, kuidas käituda internetis ja kuidas näha sealseid ohtusid,“ ütles Margit Laidvee.

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Väga hea ja hästi korraldatud projekt. Selge, arusaadav, hea ülevaatega. Projektis on näha, kuidas õpilased teevad veebipõhist koostööd. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ja tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine.“

Kolmas koht

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.
„Mul on nii hea meel meie laste üle“ See oli saksakeelne projekt. Tegime, mida õppekava ette näeb, tegime oma hobidest ühistöö. Valmis dokument, mille lapsed ise tegid: tutvustasid omaenda hobi, ükskõik mis koolist või riigist nad olid, ja kõik tutvustused koondusid sellesse dokumenti,“ ütles Piret Kelgo. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Projekti teema oli valitud nii, et see oleks eakohane, samuti on projekti hästi seotud õppekavaga. Tehnoloogia kasutamine on mõistlik ja asjakohane. Projektis on õnnestunud Twinspace aktiivselt elama panna, näha on õpilaste loomulikku koostööd.“

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!