See on ainult väga väike loetelu Pärnu Rääma Põhikooli nutitegevusest. Siia võiks veel lisada osavõtu Robotexist ja arhitektuurikonkursist „Kooliruum 2018“;  järjekindla külaliste võõrustamise, kes tahavad Rääma õpilastelt ja õpetajatelt uusi oskuseid õppida ja ühtlasi nutiteadmisi proovile panna; aktiivse osalemise Code Weekil; ettevõtlusnädala Rääma hackatoni; koostöö lastevanematega; koostöö kolleegidega Pärnumaa koolidest. Kõige kohta leiab rohkelt infot Facebooki lehelt Rääma Nutiajud. Nii FB-lehe kui Rääma Põhikooli nutitegevuse hing ja mootor on kooli haridustehnoloog Mart Kimmel. Nii saigi aasta lõpus temalt mõned küsimused küsitud. 

Kuidas sinust sai Rääma Põhikooli haridustehnoloog? Ja miks just töö koolis, IT-teadmistega inimesed kipuvad ikka mujale minema?

Algusajad ulatuvad ülikooli, kus kaks noort õppejõudu suutsid minu mõttemaailmas tugevalt siduda hariduse ja tehnoloogia. Mina suureks kutsumuseks on ka õpetajakutse. Tänu sellele kahele asjaolule tean, mida võiks üks õpetaja vajada tehnoloogiavaldkonnas tegutsemisel - seetõttu ka Pärnu Rääma Põhikoolis ja just haridustehnoloog, kes annab lisaks ka huvitunde ning ainetunde.

Haridustehnoloog üksinda digipööret koolis ellu ei vii. Kes sind enim toetavad, kas kohtad ka vastuseisu?

Meie kooli digipöörde elluviimisel on suureks abiks toredad kolleegid, kes mu hullused ära kuulavad. Ma ei kujuta ette elu ilma õpilasteta, sest nemad on samuti väga suureks abiks uuenduste elluviimisel! 

Jah, ikka kohtan vastuseisu. Vastuseis on kooli digipöörde loomulik osa ning õpetab mind ennast veelgi rohkem oma seisukohti argumenteerima, muutusi selgitama, teisisõnu oma mantrat korrutama. 

Mis on olnud ja on iseloomulik Rääma kooli digipöördele?

Julgen pakkuda, et Pärnu Rääma Põhikoolile on iseloomulik olnud julgus proovida uusi asju ning neid ka kooli õpilasüritustesse ja kolleegiüritustesse siduda - oluline on mõista, et nutt on vahend eesmärgi saavutamiseks.

Üle-eestiline nutiviktoriin „Nutt tuleb peale“ – kuidas sündis see idee, kuidas sünnivad viktoriiniküsimused?
 
Idee sündis „Kuldvillaku“ saate vaatamisel. Mõistsin, et võiks olla mingi äge nutiviktoriin. Alustasime kooli tasandil juba 2015/16. õppeaastal ning meie õpilaste osavõtt oli vägagi muljetavaldav. Seejärel sai suheldud mitmete toredate kolleegidega nii koolist kui ka väljastpoolt kooli ning leidsime, et teeme asju suurelt ehk teeme üleriigilise nutiviktoriini! 

Alguses tegin viktoriiniküsimused ise valmis, kuid tänaseks on head koostööpartnerid omalt poolt pakkunud välja ägedaid küsimusi, millele õpilased tänu oma laiale silmaringile või siis infootsingu abil leiavad sobivaid lahendusi. Kõige tähtsam ja kõige mahukam töö kogu ettevalmistuse juures on leida kontakt erinevate koolide inimestega. Tähtis on see, et igaühel oleks võimalus nutiviktoriinil osaleda. Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” toimub taas kevadel 2018.

Oled haridustehnoloog, vahel juba nagu huvijuht, mõningal määral aineõpetaja, siis veel ringijuht ka. Mis roll sul kõige rohkem kanda on? 

Ma usun, et sobiv roll on (hull)julge ambitsioonikas novaator, kes viib oma ideid ellu ainetundide, huvitundide, ülelinnaliste ja üleriigiliste ürituste kaudu. 

Kolleegid arvavad 

Missugune on haridustehnoloogi osa Rääma Põhikooli igapäevatöös? 

Käsitöö-  ja kodunduse õpetaja: Haridustehnoloog juhendab ja abistab õpetajaid infotehnoloogia kasutamisel tunnis ning loob uusi võimalusi IKT-vahendite kasutamiseks, vajadusel õpetab neid. 

Klassiõpetaja: Haridustehooloog Rääma Põhikoolis on ülivajalik. Oluline on just see õpetajate nõustamise osa. Ääretult armas on see, et ta teeb olulistest asjadest esitlused ja neid saab meeldetuletuseks uuesti lihtsal moel üle vaadata. Hea on, et Stuudiumiga asjad sujuvad ja tehnoloog panustab aega. Hea on seegi, et probleemid lahendab haridustehnoloog kiiresti. Ma ei tahaks kooli ilma selle ametita enam ette kujutada. 

Inglise keele õpetaja: Haridustehnoloogi roll igapäevases Rääma koolitöös on mitmekesine. Eelkõige on ta õpetaja, kes on kursis pidevalt muutuva tehnoloogia valdkonnaga, arendab ja koolitab end vastavalt vajadustele. Lisaks robootikaringi, nuti-kabeturniiri ja nutiviktoriinide eestvedamisele on ta abiks ja nõuandjaks ka teistele õpetajatele, kes vajavad näpunäiteid, et samuti tehnoloogiat või põnevaid rakendusi enda õppetöö mitmekesistamiseks kasutada. Ka Stuudiumit puudutavate küsimuste puhul pöördutakse esmalt just tema poole.

Lapsevanem: Haridustehnoloogil on väga suur roll kooli kaasajastamises, kaasaegsena hoidmises, uuenduste sisseviimises ja personali juhendamises.

Mida olete Mart Kimmelilt õppinud?

Käsitöö- ja kodunduse õpetaja: Mart Kimmelit olen õppinud lihtsustama ja organiseerima oma tööd internetimaailmas ning ta alati julgustab ja utsitab tagant, et muudaksime oma tunnid IKT-vahendite abil mitmekesisemaks.

Klassiõpetaja: Ülipalju. Kõigepealt saanud kindluse, et saan selles IT-maailmas hakkama. Kui Mart poleks tulles agaralt toetanud, siis poleks ma praegusest omandatust vist kümnendikkugi mõistnud. Olen õppinud ka ajakasutust nutimaailmas toimetamiseks. Olen saanud julguse e-õppes osaleda, HITSA koolitustel oma teadmisi täiendada ja nii olen saanud ka veebiseminaridel osaleda, ise õppematerjale teinud jms. Mart tutvustas Plickersit, mis on üheks lemmikuks saanud. 

Inglise keele õpetaja: Mart Kimmel on alati erinevates küsimustes abistanud ja nõu andnud. Eelkõige aga olen õppinud seda, et tuleb olla julge katsetaja, ajaga kaasas käia ning uuendustega kursis olla. See ei kõla ainult tema sõnades, vaid on näha ka tema igapäevases töös ja tegemistes. Usun ja loodan, et see innustab kõrvalt ka teisi õpetajaid. 

Lapsevanem: Paremaid arvutioskuseid, robotiga ümberkäimist.

Õpilased arvavad

Missugust nutiüritust sa oma koolis igal aastal kõige rohkem ootad?

5. klassi õpilane: Mõttespordi olümpiaad.
7. klassi õpilane: Mulle meeldivad kabe, male, sudoku ja gomoku http://vint.ee-s; meeldis mulle ka Rääma Hackathon!
8. klassi õpilane: Kabeturniire ootan enim. Need on mõnusad ja heaks ajaviiteks.

Mida sa oled nutiseadmete kasutamise kohta õppinud, mida haridustehnoloog õpilastele meelde tuletab ja südamele paneb? 

7. klassi õpilane: Suvalistele linkidele ei tohi klikkida, robotit ei tohi kukutada.
8. klassi õpilane: Otsi ise rohkemat informatsiooni kasutades Google´it, siis jääb paremini meelde ja oled vaeva näinud. Hoia silma peal, kui palju mõnda äppi kasutad. Pea meeles, et nutimaailm pole reaalelu. Leia probleeme nutimaailmas ja anna neist märku.

Foto: erakogu. 

Samal teemal:

• Nutiviktoriini “Nutt tuleb peale" tulemused on selgunud
• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Ruby harib progejaid Pärnu Rääma Põhikoolis