Parimad praktikad peaksid keskenduma teemadele, mis on seotud internetiturvalisusega, küberhügieeniga, asjade interneti ja privaatsuse küsimustega või võitlevad küberkiusamise vastu jne.  

Võitjad kuulutatakse välja Turvalise Interneti Foorumil (Safer Internet Forum), mis toimub 20. novembril 2018 Brüsselis.

Tutvu konkursi tingimustega lähemalt Better Internet for Kids lehel.

Samal teemal:

• Mõtteid interneti päevalt 2018
• Noored soovivad enam tähelepanu võrdsele kohtlemisele, internetiohtudele ja vaimsele tervisele

12.-13. aprillil Tartus toimunud Õpilaste Teadusfestivalil oli väljas 100 stendiettekannet, mis valiti 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Kaks festivalipäeva olid 100 noore teadlase jaoks väga töised, sest vastata tuli külastajate küsimustele, selgitada uurimismeetodeid, teha näitlikke katseid.

Ümarmudil ohustab Läänemerd

Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) pälvis töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest põhikooliastmes I koha (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).

Emil Kotta uurimistöö tulemuse võiks kokku võtta ka üleskutsena: ümarmudil meile toidulaule! Nimelt uuris Emil võõrliigi, ümarmudila käitumist, toitumismustreid ja liigi ohtlikkust Läänemere ökosüsteemile. Ta soovis teada saada, et kas on olemas mingeid võimalusi liigi edasise leviku peatamiseks meie meres. „Vanemad on mõlemad bioloogid ja ümarmudil on aktuaalne teema. Kui uurimist alustasin, oli see võõrliik veel uus, praegu on teema aktuaalsem kui kunagi varem,“ põhjendas Emil Kotta uurimistöö teemavalikut. „Ümarmudil on väga agressiivne liik, ta on juba suutnud mingil määral Läänemere keskkonda muuta.“ 

Emil Kotta

Uurimismeetodid olid aeganõudvad: kalurite võrkudesse jääb ümarmudilat palju kinni, sel teel sai kokku 1604 kala, kellel lõigati kõhud lõhki ja vaadati, mida nad söövad.  Lisaks välitööd, et vaadelda, kuidas liik käitub looduslikus elukeskkonnas. „Võttis aega terve suve, aga asi oli seda väärt. Teadusest paneb huvituma see, et mitu generatsiooni on perekonnas teadlasi ja tahtsin ka oma jälje maha jätta,“ sõnas Emil. Oma töös jõudis ta järeldusele, et liigi piiramiseks sobib enim intensiivne püük, kuna ümarmudil on väga hea toidukala. Kui ümarmudila arvukus hoitakse madalamal tasemel, suudab juba loodus ise rannikumere ökosüsteemi tasakaalus hoida.

Kus noored vaba aega veedavad

Gümnaasiumiastmes pälvis II koha Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Martina Eerme töö „Etniline segregatsioon Tallinna koolinoorte vaba aja ruumikasutuses“ eest (juhendajad Ivi Olev ja Rein Ahas). 

Kuna Eestis elab väga palju vene emakeelega inimesi, on etnilised suhted ning segregatsioon
siin olulised uurimisvaldkonnad. Martina Eerme uurimistöö eesmärgiks oli saada uut infot noorte rahvuspõhise eraldumise ehk segregatsiooni põhjuste kohta vaba aja tegevustes. Ta uuris, kas rahvuslik kuuluvus mõjutab samas koolis õppivate noorte vaba aja veetmise harjumusi ning püstitas neli täpsustavat uurimisküsimust, mis otsisid vastuseid eesti ja vene emakeelega õpilaste võimalikule erinevale vaba aja käitumisele ning nende põhjustele.

Martina intervjueeris 14 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumist (eesti kool) ning nelja õpilast Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist (vene kool). Lisaks jälgis ta kuu vältel õpilaste liikumist ning hiljem analüüsis seda. 

„Osalesin 10. klassis noore uurija stipendiumikonkursil, mida rahastab Eesti Teadusagentuur. Seal pakuti seda teemat. Mind huvitavad erinevad rahvused, võtsin selle teema uurida. Et üks mu juhendajatest oli Tartu Ülikooli professor, saingi midagi erilisemat teha,“ selgitas Martina Eerme. „Teadusagentuur toetas mind ja ostis uuringute tarvis neli mobiiltelefoni, kuhu TÜs laaditi alla vastav programm, mida kasutatakse positsioneerimiseks. See salvestas kuu aja jooksul, kus õpilased liiguvad. Sain andmeid analüüsida. Noorte vaba aja ruumikasutus mõneti erineb – see tähendab, et kuigi koolis on nad koos, siis näiteks pühade ajal ollakse täiesti eraldi, kõik on pereringis, eestlased eestikeelses, venelased venekeelses keskkonnas. Ka nädalavhetustel meeldib suhelda oma rahvuskaaslastega. Vene koolide õpilastel on eelis, nad oskavad mõlemat keelt, nii vene kui eesti, eesti õpilased vene keelt nii hästi ei oska.“

Ta arvas, et kuna uuris Tallinnas just Mustamäe linnaosa õpilasi, siis Mustamäe linnaosas noorsootöötajatel oleks kasulik tema uurimistööga tutvuda, et nad näeksid, kus noored vabal ajal tegelikult liiguvad. 

Kokkuvõttes leidis Martina, et enamasti veedavad noored vaba aega oma koduasumis, kohtades, kus asuvad trennid ja huviringid ning kus elavad sõbrad. Mobiilipositsioneerimise kaarte analüüsides selgus, et ka vanalinn on õpilaste seas populaarne. 

Keelesaated Vikerraadios

Ühe stendi juures sain jutule uurimistöö juhendajaga: Kadrina Keskkooli õpetaja Liivi Heinla juhendas 11. klassi õpilase Krislin Mägi tööd „Avaliku ruumi keelsus: Vikerraadio eesti keele alased saated“. Töö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas Vikerraadio täidab oma missiooni toetada eesti keelt ning kuidas on tänapäeva gümnaasiuminoored raadio keelesaadetega kursis. Vaatluse all olid Vikerraadio „Keelesaade“, „Keelesäuts“ ja „Sõnasäuts“.  Krislin Mägi jõudis järeldusele, et Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut: raadiokanali eetris on kolm keelesaadet, lisaks kajastavad ka Vikerraadio uudised ja mitmed jutusaated keelpäeva, keelepreemiaid, keelega seotud võistlusi, eesti keele õpetamist. Andmeid uurimiseks sai ta kahel moel: keelesaadete kirjeldamiseks kuulas neid Vikerraadio arhiivist, analüüsimisel olid abiks erinevad kirjalikud allikad. Teiseks kasutas ta interneti-põhist küsitlust, mille valimi moodustasid Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilased.

„Esimene põhjus teema valikuks tõukus Tartu Ülikooli olümpiaaditeemadest. Krislin valis teema sellepärast, et kuulame tundides päris tihti nii „Keelesäutsu“ kui katkendeid „Keelesaatest“. Raadio on ju avalik keelekasutus, uurime siis neid saateid,“ selgitas Liivi Heinla. Ta sõnas, et õpilaste küsitlusest tuli välja, et valdavalt kuulatakse keelesaateid ikkagi koolitööga seoses. „Raadio on meedia, mida noored niisama väga ei kuula, kui, siis autos.“ Enda kui juhendaja ülesandena nimetas Liivi Heinla, et ta aitas uurimistöö fookust leida ja innustas ning motiveeris õpilast. „Aitasin alguses ka sobiva stiili leida. Aga see, kuidas töö kulgeb, kuhu sellega jõutakse, sõltub ikkagi õpilasest, mitte juhendajast.“ 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Saada oma uurimistöö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake
• Tudengid kohtuvad Narvas rahvusvahelisel teaduskonverentsil

Loodusteaduste olümpiaadil võistles 43 põhikooliõpilast bioloogias, keemias ja füüsikas, lahendades Eesti vabariigi 100. aastapäeva teemalisi eksperimentaalseid ülesandeid. Õpilasfirma palvel, kes soovib valmistada tervisele kasulikke vetikaid sisaldavaid smuutisid, uurisid koolinoored mikrovetikaid. Füüsikas tegid õpilased plaani Eesti lipu heiskamiseks hüdraulilise süsteemiga ja arvutasid selleks vajalikke näitajad. Keemias pidid õpilased kümne lahuse hulgast leidma sellised, millest saadakse reaktsioonidega sinine, must ja valge sade.

Olümpiaadi esimese koha sai Mihkel Jakobson Tallinna Reaalkoolist. Teiseks jäi Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Liis Siigur ja kolmandaks Tallinna Inglise Kolledži õpilane Peeter Aleksander Randla. Seitsmendate klasside õpilaste arvestuses sai parima tulemuse Gregor Ludvig Kikas Tallinna Reaalkoolist.

"Loodusteadustes on avastada veel väga palju, nii et olge innukad ja arendage ennast", julgustas noori Tartu Ülikooli füüsika instituudi professor Jaak Kikas.

Hea tulemuse saanud õpilaste hulgast valitakse välja Eesti esindajad detsembris Botswanas toimuvale rahvusvahelisele loodusteaduste olümpiaadile ja järgmisel kevadel Portugalis toimuvale Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadile.

Loodusteaduste olümpiaadi tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Loodusteaduste olümpiaad toimus 14. korda. Võistlust korraldasid Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased ja õppejõud, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Karin Hellat
Loodusteaduste olümpiaadi žürii liige
Tel 509 0991
karin.hellat@ut.ee

Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja 
kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud  laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja herned“  2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid  väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 
nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Kui haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“  kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas 
 nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle pea hõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii  tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik.  Žürii arvamust auhinnale 
kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist
https://lugemissoovitus.wordpress.com/.

Allikas: Tartu linnaraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartus heidetakse valgust Astrid Lindgreni raamatute populaarsuse saladusele
• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis

Tänavuse projektikonkursi raames rahastatakse näiteks mitmeid õpilaste teadusüritusi, mida korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Elva Gümnaasium, Palade Loodushariduskeskus ning Pirita Majandusgümnaasium.

Veel näiteid rahastatavatest projektidest: 

·         Tartu Ülikooli muuseum korraldab õpilaste astrolaada, kus õpilased tutvustavad oma astrolooga-teemalisi avastusi. Astrolaadale eelneb üle-eestiline kavandikonkurss ning kavandi elluviimine Makerlabis.  Astrolaat aitab õpilastel tutvuda teadusliku protsessiga alates uurimisprobleemi püstitamisest kuni lõppanalüüsini läbi enda loodud kavandite, nende praktilise katsetamise ning põhjustagajärg seoste loomise.

·         Infotehnoloogia populariseerimiseks saavad toetust MTÜ Häkkerikoda, mis arendab USB seadet ja õppematerjale internetiturvalisuse ja riistvara programmeerimise õpetamiseks ning Tallinna Tehnikaülikool, kus populariseeritakse asjade internetti blogis ja videos. 

·         Tallinna Ülikool jätkab projektikonkursi toel minutiloengute sarja „Teadlane teab?“. Lühiloengutes vastavad Tallinna Ülikooli teadlased lühidalt inimestele huvi pakkuvatele küsimustele. Projekti eesmärk on tuua killuke teadust inimeste igapäevaellu, üritada selgitada meie ümber toimuvat ja vastata teadmistepõhiselt ootamatult esile kerkinud küsimustele.

·         Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste ideest on saanud alguse putukahotelli projekt, kus rajatakse koolide ja lasteaedade juurde putukahotelle, et anda õpilastele võimalus putukate elu-oluga tutvuda ning näha mitmekesisust, mis meid ümbritseb ka linnakeskkonnas. Bioloogiaõpetaja, toidutehnoloogi ja putukateadlase abiga koostavad õpilased algklasside lastele põneva koolitusprogrammi, mis lisaks putukate eluolu tutvustamisel näitavad ka nende potentsiaali loomse valguallikana.

Kõigi rahastatavate projektide nimekiri. Projektide lühitutvustusi saab lugeda portaalist miks.ee.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis
• Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018

Kahel päeval lahendas Tartu Ülikooli füüsika instituudis 108 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid. Näiteks tuli noortel analüüsida laetud kehade käitumist elektriväljas ning arvutada maja soojustuse ja niiskustõkke parameetrid, mille puhul ei koguneks niiskus soojustuse vahele. Eksperimentides pidid õpilased nuputama elektriliste mõõtmiste abil kinnises kastis olevat elektriskeemi ja hindama elektrilambi hõõgniidi temperatuuri.

Parimateks noorteks füüsikuteks tunnistati gümnaasiumiastmes Konstantin Dukatš Narva Keeltelütseumist, Kaarel Kivisalu Tallinna Reaalkoolist ja Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Põhikooli astmes olid parimad German Lužin Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Liis Siigur Miina Härma Gümnaasiumist ja Argo Merilo Tallinna Reaalkoolist.

"On innustav näha, et kooliõpilaste huvi füüsikaülesannete lahendamise vastu on jätkuvalt suur. Ka väga keerulisi ülesandeid osatakse lahendada," tunnustas noori olümpiaadi žürii esimees Kristian Kuppart.

Olümpiaadil ja eelnevatel füüsikavõistlustel hea tulemuse saanud 20 õpilast osalevad 24.–26. aprillil Tallinnas Põhja-Balti füüsikaolümpiaadil. Seal selgub ka rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil osalev Eesti võistkond.

Olümpiaadi ülesanded, vastused ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel ja Eesti füüsikaolümpiaadi veebilehel.

Füüsikaolümpiaadi korraldasid füüsikaolümpiaadi žürii ja Tartu Ülikooli teaduskool. Auhinnad pani välja Tartu Ülikooli füüsika instituut, Tallinna tehnikaülikool, Robert Kitt ja OPIQ.

Lisainfo:
Kristian Kuppart
Füüsikaolümpiaadi žürii esimees
kristiankuppart@gmail.com

Keemiaolümpiaadil võistles 20 koolinoort Eestist, Lätist ja Leedust nii teoreetiliste kui ka praktiliste ülesannete lahendamises. Õpilased pidid lahendama näiteks tõsielul põhineva ülesande, kuidas teise maailmasõja ajal kaks Nobeli medalit keemilise trikiga ära peideti. Praktilises voorus määrasid noored naatriumhüpokloriti kontsentratsiooni tiitrimise teel ja seejärel sünteesisid nailoni lähteühendi tsükloheksanooni. Laboriülesande eest sai Hanna-Riia Allas maksimumpunktid.

"Meil on väga hea meel, et olümpiaadi võitis Hanna-Riia, kes õpib alles 10. klassis!" rõõmustas Eesti võistkonna mentor Lona-Liisa Pruks. "Viimati võitis võistluse tütarlaps 1997. aastal, kui esikoha sai eestlanna Olga Tšubrik. Eelmine Eestist pärit võitja oli Gleb Široki 2010. aastal. Tänan meie õpilasi juhendanud õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot tehtud töö eest," lisas Pruks.

Balti keemiaolümpiaadil osalenud õpilastest moodustati võistkond rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks, mis on 19.–29. juulil Tšehhis ja Slovakkias. Eestit esindavad Hanna-Riia Allas Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Siim Kaukver Tallinna Reaalkoolist, Juri Volodin ja Nikita Žoglo Tallinna Õismäe Vene Lütseumist.

Olümpiaadi korraldas Riia Tehnikaülikooli materjaliteaduse ja rakenduskeemia teaduskond. Võistlust toetasid JSC OlainFarm, Biosan, Bapeks ja Bauskas alus.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tel 5904 4909
lona.pruks@gmail.com

Märtsi keskel toimunud matemaatikavõistlusel Känguru pani oma nutikust proovile 23 241 õpilast 392 koolist üle Eesti. Osalejaid oli seekord poole tuhande võrra rohkem kui eelmisel aastal, ligi pooled osalejad olid algkoolide õpilased.

Võistlusel osalevad 1.–12. klasside õpilased kuues vanuserühmas. Neljas vanuserühmas said võitjad maksimumtulemuse, kahes vanuserühmas oli võitjatel vaid paar ebatäpsust. Kõige enam punkte kogusid pre-ekolieri vanuserühmas Kaur Pärt Tartu Katoliku Hariduskeskusest, ekolieridest Jasper Vähk Vanalinna Hariduskolleegiumist, benjaminidest Ardi Raag Tallinna Reaalkoolist ja Triin Erala Tallinna Saksa gümnaasiumist, kadettidest Oliver Tennisberg Miina Härma gümnaasiumist ja Karl Erich Sooaru Tallinna Reaalkoolist, juunioridest Artur Avameri Hugo Treffneri gümnaasiumist ja student Toomas Tennisberg Hugo Treffneri gümnaasiumist.

"Rõõm õigesti lahendatud ülesannetest, uued teadmised ja tulemuse väärtustamine innustab igal aastal rohkem õpilasi Kängurul osalema," lausus Tartu Ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt. "Tallinna Reaalkoolis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis lahendas ülesandeid lausa ligi 600 õpilast. Suur tänu õpetajatele ja koolidele, kes teevad võimalikuks ühise ülesannete lahendamise!" tänas Vilt.

Iga vanuserühma parimatele on auhinnad AS Vunderilt. Ülesanded, õiged vastused ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Känguru on maailma populaarseim matemaatikavõistlus, mida korraldatakse enam kui 75 riigis ja millest võtab osa üle kuue miljoni õpilase. Ülesanded valmivad riikide koostöös, nende lahendamine nõuab kiirust ja nutikust.

Eestis korraldavad võistlust Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Matemaatika Selts.

Lisainfo:
Raili Vilt
Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatika metoodik
Tel 737 5521
raili.vilt@ut.ee

Teise koha sai Denis Melnitšuk Tartu Annelinna gümnaasiumist ja kolmandat-neljandat kohta jagasid Carmen Akkermann Tartu Miina Härma gümnaasiumist ja Hendri Tammik Tartu Tamme gümnaasiumist.

Ühtekokku osales 28 õpilast 11 koolist. Seekord oli olümpiaad pühendatud Soome ja Eesti 100. sünnipäevale. Olümpiaadil tuli proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus, lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis-, tekstimõistmis- ja maatundmisülesandeid. Ülesanded olid teemal "Koulunkäynti Suomessa" ja "Virossa. Suomi ja Viro – 100-vuotiaat mallioppilaat!".

Pärast ülesannete lahendamist osalesid nii õpilased kui õpetajad Tartu Ülikooli rahvusvahelise soome keele rühma tudengite juhendamisel töötoas "Suomi kansainvälisenä kielenä opiskelijoiden Tartossa".

Võistluspäev tipnes auhindade jagamisega Soome Instituudi Tartu osakonnas, kus olümpiaadil osalenuid tervitasid Soome saatkonna esindaja Hannele Valkeeniemi, Tartu Ülikooli teaduskooli direktori kohusetäitja Marek Järvik ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik. Igale osalejale tegi kingituse olümpiaadi pikaajaline sponsor Fazer Eesti AS. Olümpiaadi võitja sai auhinnaks Linnanmäki lõbustuspargi piletid, neljale esimesele kinkis Viking Line Eesti reisi Soome.

Olümpiaadi korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu ja Tallinna ülikoolide ja Soome Instituudiga. Toetasid Linnanmäki, Viking Line, Fazer Eesti AS, Panda, Sanoma ja A-lehdet.

Lisainfo:
Margit Kuusk
Tartu Ülikool
margit.kuusk@ut.ee
tel 5561 369

Mõlemal päeval oli õpilaste vool ERMi katkematu: tuldi klasside kaupa ja bussidega, koos sõbra või kogu perega, tuldi lasteaedadest, põhikoolidest, gümnaasiumitest ja ülikoolidestki. Õpilaste teadusfestival on väärt koht külastamiseks nii tõsisele teadushuvilisele kui tarka meelelahutust hindavale noorele. 

Festivali olulisim osa oli loomulikult 100 parima uurimistöö autori stendiettekanded. Need 100 parimat olid välja valitud 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Noored autorid tutvustasid huvilistele oma töid, vastasid küsimustele, selgitasid uurimismeetodeid, tegid näitlikke katseid. Kõige rohkem küsimusi esitasid kindlasti riikliku žürii liikmed, kes selgitasid lõpuks välja tänavuse teadustööde konkursi võitjad. 

Omaette alal olid stendiettekannetega väljas ka 50 väga noort teadlast ehk algkooliõpilaste teadusprojektid ja uurimistööd. Siit leidsin ühe uurimuse, mille teema mulle endalegi väga südamelähedane: Mia Nora Pugal Merivälja Koolist oli uurinud Astrid Lindgreni elu ja teoseid ja seda, kui hästi tunnevad Lindgreni loomingut kaasõpilased. „Astrid Lindgren on minu lemmikkirjanik, kõige rohkem meeldib „Pipi Pikksukk“. Mulle meeldib, et ta oskab mõttega kirjutada südantsoojendavaid raamatuid. Uurisin tema elulugu ja tuntumaid teoseid, viisin läbi küsitluse, kui hästi tunnevad tema loomingut 5. klassi õpilased. Päris hästi tunnevad, kõige rohkem nimetati tema raamatutest „Vennad Lõvisüdamed“, „Vahtramäe Emil“ ja „Bullerby lapsed“,“ tutvustas oma uurimistööd noor autor. 

Mia Nora Pugal

Festivaliprogramm sisaldas palju põnevat alates võimalusest end meeldiva (teadus)hüüdlause taustal pildistada ja lõpetades suure valiku töötubadega. Festivali lava oli samuti pidevalt hõivatud: katseid tegi Hull Teadlane, Tartu loodusmaja õpilased etendasid tolmurullide seikluseid, ekso- ja endotermilisi protsesse jäätise valmistamise käigus ja tutvustasid oma teaduslikke tegemisi loovalt ning naljaga pooleks. Esinesid teadlased, näiteks Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson kõneles saalitäiele kuulajatele, kuidas autoralli eel ilma ennustada ja mis on geofüüsika. Vaadati populaarteaduslikku filmi „Sinine“ ookeanite saastatusest jpm. 

Teaduse populariseerijate alal pakkusid praktilist tegevust Eesti Loodusmuuseum, mitmed ülikoolid, Innovatsioonikeskus INNOKAS, Merkuur OÜ „Mobiilsed töötoad“, MTÜ SPARK Makerlab, Robootika MTÜ ja kümned teised. 

Aga tagasi teadustööde stendide juurde. Raske oli valikut teha, kellega rääkida, sest tegelikult tahtnuks küsitleda kõiki sadat noort. Silma jäi, et humanitaarvaldkond oli seekord rohkemate töödega esindatud kui loodus- ja reaalteadused, ehkki bioloogiat ja keskkonda uurivaid töid jäi ka palju silma.

Ja taas leidsin uurimisteemasid, mis mulle endalegi südamelähedased. Näiteks Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilane Aleksandra Lilleorg uuris Bulgakovit: „Bulgakov „Meister ja Margarita“. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel.“ (Juhendaja õpetaja Anu Kell.) Tema töö pälvis festivalil Eesti Teaduste Akadeemia eripreemia. 

Uurimistöö eesmärk oli leida erinevused Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ 1968. aasta tsenseeritud eestikeelse väljaande ja Bulgakovi kirjutatud origiaalversiooni vahel, selgitada lähilugemisega välja osad, mis olid algversioonis tsenseeritud ning välja jäetud osasid analüüsida ja leida tagamaid kärbete tegemiseks. Uurimistöö praktilises osas selgus, et enamik muutustest olid raamatu teises osas ning suurimad muutused olid peatükkides, kus tegevus toimus 1930. aastate Moskvas. Peamised tagamaad kärbete tegemiseks olid inimeste salapärane kadumine ja võimu kuritarvitamine, neid põhjusi sai seostada sündmustega, mis toimusid 1920. ja 1930. aastatel Moskvas. 

Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Meeri Jürgenson uuris Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust globaalprobleemidest (juhendaja õpetaja Triin Ulst). Töö pälvis Kaitseministeeriumi eripreemia. 

Meeli Jürgenson

„Mulle muutusid südamelähedaseks globaalprobleemid, tekkis huvi neid uurida. Missugune on minu kooli õpilaste arusaam maailmast, millised on õpilaste teadmised globaalprobleemide tõsiduse kohta ja kas neile on jäänud mulje, et olukord on pigem negatiivsem või positiivsem.,“ selgitas Meeri Jürgenson uurimisidee tagamaid.  

Uurimuse läbiviimiseks koostas ta 17 küsimusega küsimustiku Google Forms’i keskkonnas. Küsimustikus oli nii faktiküsimusi kui ka selliseid, kus sai ise oma arvamust avaldada. Kõik küsimused olid valikvastustega, et näha õpilaste ligikaudset hinnangut globaalprobleemide suurusele. Vastajaid oli 27. Selgus, et enamasti hindavad õpilased globaalprobleeme tõsisemaks, kui need tegelikult on. Kahe kolmandiku vastuste puhul hinnati olukorda halvemaks. Selle võib olla põhjustanud meedia, mis rõhutab eelkõige negatiivseid olukordi. „ Oli kuus suuremat teemat: toit, vaesus, vesi, rahvastiku kasv, tervis, haridus. Oli selline küsimus, et kas suurem osa maailma rahvastikust elab kõrge, keskmise või madala sissetulekuga riikides. Kuna nii palju räägitakse vaesusest, siis enamik vastajaid oli arvamusel, et õige on madala sissetulekuga riikides, tegelikult on õige keskmise sissetulekuga riikides,“ tõi Meeri ühe näite. 

Kokkuvõttes anti välja 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiad andsid üle enam kui 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium,  Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, ülikoolid, muuseumid ja mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid.

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF. Hiina saatkonna toel saab Eesti esindaja esmakordselt osaleda 33. rahvusvahelisel Hiina noorte teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni konkursil CASTIC, kus osalevad 42 riigi esindajad.

Gümnaasiumiastme I preemia (kumbki 1100 eurot) pälvisid Karl Hendrik Tamkivi (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal“ eest (juhendajad Rauno Kalda, TÜ ja Oliver Kalda, TTÜ) ja Martti Vanker (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Lentiviirus-laadsete partiklite elutsükli inhibeerimine galeeniliste vedelpreparaatide abil“ eest (juhendajad Eva Žusinaite, TÜ ja Saima Kaarna, HTG). 

Põhikooliastmes pälvisid I preemia (kumbki 850 eurot) Eliis Grigor (Ülenurme Gümnaasium) töö „Teibitud suu“ eest (juhendaja õpetaja Piret Rannast) ja Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).  

Eliis Grigori

Eliis Grigori loominguline uurimistöö põhineb tema enda isiklikul kogemusel, ja tema stendi ees oli pidevalt rahvast küsimas ja uurimas. Loovtööks kirjutati ilukirjanduslik raamat haigusest Anorexia Nervosa, kuna autoril endal oli see äsja diagnoositud. Otsides internetist eestikeelset informatsiooni, ei olnud võimalik leida midagi sellist, mida tal oli antud momendil vaja, et saada tuge ja teadmist oma haiguse kohta. Töö autor tundis end sel eluhetkel lootusetult ja abitult. Miks just raamat? Sest Eliis on humanitaarsete huvidega ja päevikulaadne ilukirjanduslik teos tundus õige valik. Eesmärk oli valmis saada oma esimene raamat. Tänu sellele sai arendada kirjutamis- ja õigekeelsusoskust ning uurida anoreksiaga seotud meditsiinilisi valdkondi ja termineid. 

„Mõtlesin, et panen kõik kirja, mis minuga kahe kuu jooksul toimus. Tahan seda raamatut levitada noorte seas, teadusfestival on ideaalne koht, kus oma tööd tutvustada. Kui sul on lähedane või tuttav, kes põeb söömishäiret, või kui oled ise sellega kimpus, saad natukenegi abi. Olen tohutult nautinud seda kahte päeva festivalil, olen saanud nii palju suhelda,“ rääkis Eliis Grigori. 

Martti Vankri töö kohta saab kokkuvõttest lugeda järgmist: HIV (Human Immunodeficiency Virus) kandjateks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest. HIV-1 nakkuse tulemusena kujuneb inimesel lõpuks AIDS (Acquired ImmunoDeficiency Syndrome). HIV-1 ei ole organismist täielikult kõrvaldatav, viirust saab aga efektiivselt kontrolli all hoida HAART (Highly Active AntiRetroviral Therapy) abiga. Uusi antiretroviraale on vaja välja töötada mitmel põhjusel. Esiteks kujuneb HIV-1 viirusel aegamööda välja resistentsus teatud raviainete vastu. Teiseks on mitmetel antiretroviraalidel ebameeldivad/ohtlikud kõrvaltoimed. Kolmandaks ei ole HAART ravi kõrge hinna tõttu kättesaadav arengumaades, kus HIV kandjate arv on kohati suurim. Looduslikud ühendid
saaksid pakkuda lahendust nendele probleemidele. Antud uurimistöös uuriti valitud taimsete preparaatide võimalikku antiretroviraalset mõju lentiviirus-laadsetel partiklitel (VLP), mis kujutavad endast ohutut HIV-1 põhjal valmistatud in vitro katsemudelit.

Martti Vanker

„See on ikka bioloogiavaldkonna töö, mis ühendab valge ehk labori-bioloogia ja rohelise bioloogia ehk botaanika. Konkreetse teema käis välja ülikooli-poolne juhendaja Eva Žusinaite. Mulle see teema väga meeldis,“ rääkis Martti Vanker. 

Vaata kõiki tunnustatud töid, nende autoreid ja juhendajaid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Fotod: autor, ETAG.