Linnalooduse fotokonkursiga kutsutakse märkama loodust meie ümber linnas ning küsima, kas loodusel on inimeste kõrval seal hea või hoopis halb. Teist sarnast konkurssi, mis keskenduks just linnalooduse väärtustamisele, Eestis ei ole, ja see muudab konkursi ainulaadseks. „Inimese heaolu sõltub ju sellest, kuidas läheb loodusel. Tegelikult on inimene osake loodusest, kuid linnas elades kipume selle unustama,“ sõnas konkursi korraldaja Veljo Runnel.

Runneli sõnul on oluline otsida linnakeskkonna ja looduse kokkupuutes tekkivaid probleeme. „Selle fotokonkursi puhul ei ole esikohal mitte tehniline teostus, vaid pigem linnalooduse märkamine ja soov seda esile tuua,“ ütles Runnel. „Eelmisel aastal võitis konkursi Remo Savisaare foto luigest, kes oli hukkunud seetõttu, et inimesed toitsid teda. See on märk linnalooduse ja inimese kooseksisteerimisest, millel on ka tagajärjed.“

„Praegune kevadine aeg on kõige parem looduses viibida. Ootame põnevaid ja kõnekaid leide linnaruumist, kus tärkavad esimesed kevadtaimed või kus loomad-linnud oma asju toimetavad. Samuti on oodatud kriitilised tähelepanekud selle kohta, kuidas linnaloodust hoida ja säilitada või aidata linnas elavatel loomadel inimeste kõrval paremini elada,“ lisas Runnel. 

Fotokonkursile „Metsik linn“ oodatakse töid kuni 27. maini 2018. Saabunud fotosid hinnatakse kahes vanuserühmas: esiteks lapsed ja noored kuni 15 a (k.a) ning teiseks üldarvestus, kus osavõtjate vanus ei ole piiratud. Konkurss on osa „Loodusfestival 2018“ programmist. Festivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum 13.–16. juunini 2018 üle Eesti.

Rohkem infot konkursi kohta on loodusfestivali veebilehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Algab RMK igakevadine metsaviktoriin
• Selgusid Eesti parimad noored linnutundjad

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrandid korraldavad Eesti üht vanimat tudengikonverentsi üliõpilastele Eestist, Venemaalt, Hongkongist, Gruusiast, Poolast, Moldovast, Kõrgõzstanist, Valgevenest, Itaaliast ja Saksamaalt. Konverentsile pääsemise konkursi edukalt läbinud tudengid tutvustavad teadustöid sellistel teemadel nagu lingvistika ja kultuur, Venemaa ja rahvusvahelised uuringud, haridus, vene keel ja kultuur, piiriülene ettevõtlus ning noorsootöö.

Kahel konverentsipäeval peetakse kaks plenaarsessiooni ja arutatakse teadustöid 11 sektsioonis, mida korraldatakse paralleelselt kahe-kolmekaupa. Konverentsi töökeel on inglise keel, välja arvatud venekeelses sektsioonis „Vene keel ja kultuur“.

Tänavusel konverentsil pööratakse tähelepanu vene kultuurile Euroopas. Kõik on oodatud 19. aprillil kell 16 ümarlauavestlusele teemal „Venekeelne eurooplane: mida see tähendab?“. Sellel Narva kolledži galeriis peetaval arutelul osalevad ajakirjanik Nikolai Karajev ja venekeelne Eesti kirjanik Andrei Ivanov. Üritus on tasuta, huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda (registreerimisvorm).

Narva 18. rahvusvahelist üliõpilaste teaduskonverentsi toetab Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu. Vaata ka konverentsi ajakava.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Saada oma uurimistöö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake
• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö

Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv 
värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule  Ädu Neemre ja Kristi Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga  mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku 
 mõte oleks väikest lugejat toetav, ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on  raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja 
teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva  absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus,  peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus 
ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu 
 algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära 
vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere 
tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat  algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu info. 

Samal teemal:

• Tartu Linnaraamatukogus on näitus Tartu kooliväljaannetest

Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:

• digipraktika;
• e-turvalisuse praktika;
• uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
• töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
• koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Eestist pälvisid eTwinningu Kool 2018-2019 märgi: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Palju õnne Eesti esimestele eTwinningu Koolidele!

Mis on eTwinning? eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Samal teemal:

• eTwinning kui kultuurinähtus
• Osale koos õpilastega eTwinningu veebimängus!

Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 11 aastat. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium.

Tähtaeg on 20. mai. Uurimistööle esitatavad nõuded on toodud Akadeemiakese
kodulehel: http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/

Parimad tööd avaldame Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (www.akadeemiake.ee), kus avaldati üheksa kõrgetasemelist uurimistööd. Lisaks leiab Akadeemiakese kodulehelt juhendmaterjale uurimistöö planeerimiseks, koostamiseks ja vormistamiseks. 

www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Avaldatud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake selle aasta esimene number
• Akadeemiake avaldas parimad uurimistööd

RMK metsaviktoriin pakub õpetajatele võimalust mitmekesistada loodusõpet koolis. „Uurime looduse aasta tegijaid mullast aasta liblikani ja samblast aasta loomani. Lisaks küsimusi metsast ja metsatöödest, loodusest kirjanduses ja kultuuripärandis ning paljust muust. Tänavu on esimest korda noorimatele päris oma, lihtsam ja lühem küsimuste komplekt,“ selgitas RMK Põhja-Eesti teabejuht Tiina Neljandik. Metsaviktoriin aitab kaasa ka õpioskuste arendamisele. „Oleme viktoriini juhendis andnud ka vihjeid sellele, millistelt internetilehekülgedelt vastuseid otsida,“ lisas Neljandik.  

Koolitundide rikastamise võimalust metsaviktoriini abil kasutavad paljud õpetajad. 2017. aastal registreerus metsaviktoriinile 771 klassi 205 koolist üle Eesti. Kokku sai tulemuse kirja 8317 õpilast.

Metsaviktoriin on osalemiseks avatud 10. aprillist kuni 9. maini veebilehel http://www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin. Vastamiseks on kokku pandud kaks küsimustikku: 1.- 4. klassile ja 5.-12. klassile. Kuigi osaletakse klasside kaupa, vastab iga õpilane küsimustele iseseisvalt. Pärast seda, kui õpetaja on klassi registreerinud, saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.  

Samuti on avatud venekeelne viktoriinikeskkond, mis võimaldab ka vene koolidel kodumaa loodust paremini tundma õppida. Vene koolide õpetajad saavad oma õpilasi registreerida aadressil: http://loodusegakoos.ee/liesnaia-shkola/liesnaia-viktorina.

Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 1.- 4. klass, 5.-9. klass ja 10.-12. klass. Parimatele klassidele on auhinnaks loodusõppeprogramm RMK külastuskeskustes. Iga vanuserühma 10 parimat klassi saavad lisaks ka bussisõidu kompensatsiooni keskusesse sõiduks.

Lisaks metsaviktoriinile saab loodust tundma õppida RMK külastuskeskustes üle Eesti – alanud on traditsiooniline loodusõppeprogrammide sooduskampaania. Programmi saab valida ja klassi registreerida aadressil www.loodusegakoos.ee/metsakool.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. 

Allikas: RMK pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Loodusfestival inspireerib linnas loodust väärtustama
• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil

„Oleme jõudnud selleni, et meie koolis on kõikidel kutsekeskhariduse tasemel õppijatel võimalus osaleda õpilasfirmas ning omandada väärtuslik praktiline ettevõtluskogemus õppeaja jooksul. Võime olla uhked, et meil on nii palju ettevõtlikke, pühendunud ja koostööle orienteeritud juhendajaid, erialaõpetajaid ja rühmajuhatajaid, tänu kellele see üldse on võimalikuks saanud,“ rääkis ametikooli õpilasfirmade programmi juht Jane Mägi.

„Õppekavadesse lõimitud õpilasfirmad on väljakutseks kõigile osapooltele. Õppimine läbi tegevuse toob kaasa õnnestumisi, kuid ka ohtralt õppetunde. Tänastes esitlustes tõdeti tulemusi n-ö seinast seina. Edulugude kõrval ka õpetlikke näiteid sellest, mis ei toimi. Kõige suurem kasu õpilasfirmast on omandatud kogemus.“

Kokku oli sel õppeaastal õpilasfirmade tegevust koordineeriva Junior Achievement Eesti juures registreeritud 12 Kuressaare Ametikooli õpilasfirmat. Eesti kutsekoolidest oli vaid Viljandi Kutseõppekeskusest registreeritud sama palju õpilasfirmasid. Õpilasfirmade programmis lõid kaasa teise ja kolmanda kursuse õpilased.

Õpilasfirmade programm algas sügisel inspiratsiooniseminariga, millele järgnes äriideede välja töötamine, firmade moodustamine ning tootmis-, turundus- ja müügitöö. 

Tänavused ettevõtted valmistasid muuhulgas disain-riidepuid (ÕF forEst), lastele kingapaelte sidumise õpetavaid abivahendeid (ÕF Papud) ja pakkusid veebilehtede valmistamise teenust (ÕF Destiny). Kaks ettevõtet osalesid veebruaris ka üleriigilisel õpilasfirmade festivalil Tallinnas.

Parimaid õpilasfirmasid aitasid välja valida ettevõtjad Siim Zukker (Zukker Disain), Maria Kaljuste (Ideafarm) ja Triinu Karolin (HOIA homespa) ning ametikooli ärikorralduse õpilased. Veel anti välja publiku lemmiku ja lõpuürituse korraldanud ärikorralduse õpperühma preemiad.

Zürii auhindas õpilasfirmasid järgnevates kategooriates:

·         Müügikoha kujundus ja müügitöö: ÕF forEst

·         Toodete esitlus ja liftikõne: ÕF forEst

·         Äriidee: ÕF Papud

·         Toote/teenuse kvaliteet: ÕF Jarks

·         Firma/toote/teenuse jätkusuutlikkus: ÕF Destiny

·         Innovaatilisus: ÕF Küünlapapud

·         Logo: ÕF Papud

·         Keskkonnasäästlikkus: ÕF Surrepo Käsitöö Siirupid

·         Parim slogan: ÕF Mändjala AR

·         Kohaliku tooraine nutikas kasutamine: ÕF Kender

·         Korraldajate lemmik: ÕF Käbid

·         Publiku lemmik: ÕF Papud

Alanud on ka järgmise õppeaasta õpilasfirmade programmi ettevalmistused. Sügisel programmi raames praktilist ettevõtluskogemust omandavad õpilased on osalenud Junior Achievement Eesti korraldatud simulatsioonimängus „Tehas klassiruumis“. Juunis külastatakse Tartu Ettevõtlusküla. Täiendavaid praktilise ettevõtlusõppe tegevusi viiakse läbi projektiga "Uus õpikäsitlus Kuressaare Ametikooli ettevõtlusõppes "Õppida on põnev"" kaudu. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad
• Kuressaare Ametikoolis võetakse mõõtu Kuressaare kokakunstis

Lastekirjanduse keskuses toimunud auhinnapeole oli lisaks võitjatele kutsutud 70 hääletuses osalenud last üle Eesti, kes valiti loosi teel proportsionaalselt maakonnas või linnas hääletanute arvule.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt üle aasta korraldatav lugejaküsitlus, kus lapsed hindavad kahe eelneva aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid. Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku-kunstnikku Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

XIV Nukitsa konkursil võistles 234 raamatut – 206 esmatrükki 139 eesti kirjanikult ja 108 eesti kunstniku pildid 201 raamatule. Hääletusest võttis osa 6396 kuni 16-aastast last. E-hääletuses osales 698 last.

Konkurss sai teoks tänu kõigi maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogude tublile tööle. Kõige rohkem osavõtjaid oli Tallinnast (889), järgnesid Pärnumaa (672), Võrumaa (611) ja Lääne-Virumaa (493).

Ilmar Tomusk ja Hillar Mets 

Kirjanike edetabel       Kunstnike edetabel 

Parimad kirjanikud:

-          I koht: Ilmar Tomusk

„Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, kirjastus Tammerraamat, 2016-2017)

-          II koht: Mika Keränen

„Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, kirjastus Keropää, 2016–2017)

-          III koht: Priit Põhjala

„Mu vanaisa on murdvaras!“ (kirjastus Tänapäev, 2016)

Parimad kunstnikud:

-          I koht: Hillar Mets

pildid Ilmar Tomuski raamatutele „Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, Tammerraamat, 2016-2017)

-          II koht: Marja-Liisa Plats

pildid Mika Keräneni raamatutele „Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, Keropää, 2016–2017)

-          III koht: Britt Samoson

pildid Margus Karu raamatule „Hobune Henry unenägu“ (Margus Karu sihtasutus, 2017)

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Algas XIV Nukitsa konkurss
• Laste ja noorte kultuuriaasta pööras pilgu noorele loojale ja publikule
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Festivalil näitavad oma tööd 100 parima uurimistöö autorid ja ligi 30 algklasside õpilast. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised.

50 teaduse populariseerijat pakub võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, sealhulgas toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad Rakett69 ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Senisest keskkonnasõbralikumalt korraldatud festivalil saab generaatorjalgratastega mobiili laadida ja näidatakse populaarset filmi „Sinine“, mis räägib mereelustikust ning plastireostuse mõjust meredele. 

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 17. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 158 tööd 58 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Eripreemiaid annavad üle 29 organisatsiooni. Oma lemmiku saavad valida ka teadusfestivali külastajad. Riikliku konkursi autasustamine algab 13. aprillil kl 14.15. 

Festivali aitab Eesti-Läti koostööprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ toel  korraldada Tartu Loodusmaja.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali veebilehelt ning õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Baltikumi suurim teadusfestival otsib kaaskorraldajaid
• Eesti teadusteatrid vallutavad Amsterdami

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võivad esitada kõik soovijad - õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Kandidaat tuleb esitada hiljemalt 18. aprilliks, seda saab teha JA Eesti kodulehe kaudu. Samast leiab ka täpse informatsiooni, mida aasta ettevõtlusõpetaja üles seadmisel silmas pidada. Aasta ettevõtlusõpetaja valivad esitatud kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad. Võitja kuulutatakse välja 11. mail võistluse "Eesti parim õpilasfirma 2018" galal.

JA kodulehel saab esitada kandidaate ka aasta mentori ja vägeva vilistlase tiitlile. 

Allikas: JA koduleht.

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppega toetavad kõrgkoolid ühiselt noorte konkurentsivõime kasvu
• Algas õppurite ettevõtlikkuskonkurss Edu ja Tegu