0Selle aasta 20. augustini kestva konkursiga soovitakse kasvatada õigusteemaliste artiklite hulka eestikeelses Vikipeedias ja muuta õigusmõistete selgitused hõlpsamini kättesaadavaks. „Emakeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks väga oluline ülesanne,” rõhutas TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks. “Lisaks aga annab vikiartikli kirjutamine tudengitele väärt kogemuse, millest võib sügavama huvi ja pühendumuse korral jõuda näiteks pikema käsitluseni õigusajakirja Juridica veergudel.”

„Meil on väga hea meel, et inglise keele pealetungi ajal on rahvusülikool võtnud vedada Miljon+ projekti. Seadusetegu ja kohtupidamine käivad Eestis ikka eesti keeles ja omakeelse õigusterminoloogia vaba kättesaadavus veebientsüklopeedias on väga tähtis,” selgitas konkursi olulisust Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. 

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson täiendas: „Juriidilised terminid vajavad senisest selgemat ja üheselt mõistetavamat lahtikirjutust. Igapäevases praktikas näevad notarid, kui sageli jäävad õiguslikud terminid inimestele arusaamatuks ning ka sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu oleme oma töös eriti põhjalikud selliste terminite selgitamisel. Mugavam ligipääs korrektsele terminoloogiale ja selgitustele annaks inimestele võimaluse langetada informeeritud otsuseid ning vältida eksitusi.“

Parimate vikiartiklite kirjutajaid premeeritakse 1600-eurosest preemiafondist rahaliste auhindadega, mille panevad välja Eesti Advokatuur ja Notarite Koda. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad esindajad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Notarite Kojast, Eesti Advokatuurist ja Tartu Ülikooli sihtasutusest. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit. 

Vikipeedia konkurss „Eesti õigus“ on üks etapp Tartu Ülikooli laiemast projektist Miljon+, mille eesmärk on katta eestikeelses Vikipeedias kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Miljon+ on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vikipeedia keeletalgud premeerivad vabatahtlikke auhinnarahaga
• Ülikooli ja notarite koostöö täiendab Vikipeediat

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Meie pere kala-aabits“ 
Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine 
Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal” 
Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood „Tõlkes leitud” Postimehe elektroonilises väljaandes 
Seitsme tundesõnaga T-särgid 
„Soome-eesti suursõnaraamatu” veebiversioon 
„Eesti-mari sõnaraamat” 
Eurokeele e-kogumik „Tõlkimise tahud” 
Uuring „Eesti keeleseisund“ 
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10 
Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees 
Muu kodukeelega laps huvihariduses 
Kristiina Ehini luulekogu „Kohtumised” 
Selge keele konverents 2017 
Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 
„Sörulase aabits” 
Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamine 
Lavastus „Siuru õhtu 100” 
Kümme aastat ametnike keelekoolitust 
Murdetekstide kogumik „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise” 
Hiiukeelne luulekogu „Ole ise” 
Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna statuut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Konkursi eelarve on 150 000 eurot. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri. Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Projekti tegevused peaksid olema lõppenud hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal on toimunud mõned muudatused projektide kategooriates. Projektikonkursile saab esitada taotlusi järgmistes kategooriates:

1) õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;

2) üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;

3) audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väikesemahuliste eksponaatide soetamine (sh õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne);

4) populaarteaduslikud raamatud;

5) laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

„Tahame ülikoolide puhul eriti julgustada üliõpilaste poolt tehtavaid tegevusi,“ selgitas tehtud muudatusi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Täiendav info projektikonkursi tingimuste ja taotluse esitamise kohta asub veebilehel: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/konkursil-osalemine/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Seda kõike Eesti tippmentorite abiga. Programmi koolitused on küll inglise keeles, kuid kuna enamus koolitajatest on eestlased, siis töötubade raames on võimalik suhelda ka eesti keeles.

STARTER on mõeldud kõikidel haridustasemetel õppijatele: gümnasistid, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppurid, kõrgkoolide tudengid. Üks suurepärane näide erineva haridustaseme õppurite osalemisest STARTER programmis on õpilasfirma Laps Kooli. Laps Kooli on Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste meeskond, kes on välja arendanud kokkuleppevedude platvormi, kus kõik ühest koolist lapsevanemad saavad omavahel teha laste kooli viimisel koostööd. Meeskond on aktiivselt ja edukalt osalenud kahes STARTER programmis, nii põhi- kui ka edasijõudnute programmis, võitnud mitmeid auhindu ja nüüdseks saanud edasipääsu Ajujaht TOP 30 hulka.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli soov on selle programmi raames teha rohkem koostööd kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja gümnaasiumidega. Meie huvi on saada programmi rohkem õppureid erinevatelt haridustasemetelt, Teile pakume võimalust oma kooli ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks ja õppejõu(dude) koormuse vähendamiseks.

Tallinnas korraldatakse paralleelselt kahte programmi: STARTERcreative (kesklinnas) ja STARTERtech (Mustamäel). Tudengitel saavad liituda emma-kumma programmiga, olenevalt, mis võiks neile toimumisaegade kui -koha mõttes rohkem sobida.

Programmid algavad juba 19. ja 20. veebruaril! Osalemine on tasuta ja ei eelda eelteadmisi ettevõtlusest, kuigi STARTERtech programmiga liitudes võiks olla olemas õppuritel oma idee ja meeskond (aitame kaasa nii idee kui ka meeskonnaliikmete leidmisel). Tutvuda saab programmidega veebilehel: www.starteridea.ee.

19. veebruaril 2018.a kell 17:30 avab TTÜ Mektory äriideede arendamise programmi „STARTERtech Advanced Spring 2018“, mis aitab õppurite meeskondadel kolme kuu jooksul arendada oma toredaid äriideesid ja jõuda esimeste maksvate klientideni. Detailsem info: https://www.facebook.com/events/916709461820602/

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Kunstihariduse Ühingu korraldatud kunstikonkurss-näitusele „Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile“ laekus 110 tööd üle Eesti.
Žürii (Anneli Aguraiuja, Kullo Lastegalerii; Heli Mänd ja Jüri Mäemat, Kunstihariduse Ühing) valis välja 20 paremat tööd. Valitud kunstitööd olid kõige enam teemakohased, huvitava tehnika ja isikupärased.
Ootame auhinnatud õpilasi, nende juhendajaid ning kõiki osalejaid Kullo Galeriisse esmaspäeval, 12. veebruaril kell 17.00 näituse avamisele!

1.Maarja Kask, Kullamaa Keskkool, juh. Heldi Leidsalu
2.Axel Vara, Emmaste Põhikool, juh. Eila Tõnisson
3.Kaari Maria Tirmaste, Tartu Jaan Poska Gümnaasium
4.Aljona Lind, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, juh. Katrin Kobolt
5.Jaanus Papp, Kennar Kahju, Elisbeth Süld, Leisi Keskkool, juh. Katrin Vaher
6.Elisabet Kallas, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, juh. Jaana Omann
7.Kristina Mõisa, Jõhvi Põhikool, juh. Tairi Karafin
8.Annabel Lindmets, Pelgulinna Gümnaasium, juh. Annika Tonts
9.Liisa Leit, Pärnu Ülejõe Põhikool, juh. Maret Hansalu
10.Brigitta Uibo, A. Kitzbergi nimeline Gümnaasium, juh. Leina Sipelgas
11.Saara Väli, Johanna Nõukas, Orissaare Gümnaasium, juh. Katrin Vaher
12. Aliise Arendi, Tartu Mart Reiniku Kool, juh. Helle Saue
13.Andrei Fugelo, Kehra Gümnaasium, juh. Anne Tanne
14.Suvi-Mari Parts, Nõo Reaalgümnaasium, juh. Eva Orav
15.Susanna Boiko, Tallinna Arte Gümnaasium, juh. Annikki Puur
16.Milana Naumenkova, Kool 21. sajandil, juh. Merle Talvik
17.Artur Stassenko, Jõhvi Vene Põhikool, juh. Margit Pinna-Valge
18. Emili Altroff, Võsu Kool, juh. Jana Ever
19.Karoliina Põld, Viljandi Gümnaasium, juh. Ene Runing
20.Angela Ikonen, Tartu Hansa Kool, juh. Elle Kaljuste

Üritus on kingitus EV100 sünnipäevaks!
https://www.ev100.ee/et/naitus-minu-kodukoha-100-kunstiteost-eestile
Konkurss-näitust toetab KÜSK.

Korraldajad julgustavad viktoriinis osalema kõiki, ka neid, kes oskavad saksa keelt vähesel määral. Viktoriinis on mitmed küsimused tänu pildi- ja videomaterjalile koostatud nii, et saksa keele mittetundmine ei ole vastamisel probleemiks. Katsetage ja osalege! 

Lisainfo ja viktoriin:  https://www.facebook.com/tallinnasydalinnakool/  ja http://edlv.planet.ee/Estland100/. 

Allikas: Tallinna Südalinna Kooli info. Foto: Unsplash, Kari Shea. 

Samal teemal:

• Aasta võõrkeelealaseks teoks valiti lastele mängulist keeleõpet pakkuvad kursused
• Yana Bits Ukrainast võitis väitlusvõistluse „Jugend debattiert international“ XI rahvusvahelise finaali
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama

Viktoriinil vastavad osalejad küsimustele Eesti lindude kohta. Linde tuleb ära tunda nii välimuse, kirjelduse kui ka häälte järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad ajakirjalt Eesti Loodus, Eesti Ornitoloogiaühingult, Tartu Ülikooli loodusmuuseumilt ja botaanikaaialt.

Viktoriinile ootame 6.‒9. klasside õpilasi kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Registreerumine on avatud 5. veebruarist 5. märtsini või kuni kohti jagub. Osalustasu on 5 eurot inimese kohta ning sisaldab viktoriinil osalemist, ekskursiooni muuseumis ja sooja lõunasööki. Tutvu osalemise tingimustega ja registreeri võistkond siin: http://www.natmuseum.ut.ee/et/linnuviktoriin-2018.

Enne viktoriini soovitame õpilastel lugeda kirjandust, õppida linnuhääli ja uurida temaatilisi veebilehti. Kirjanduse ja veebimaterjalide loetelu leiate siit: http://www.natmuseum.ut.ee/et/linnuviktoriin-2018-valmistumine.

Linnuviktoriini korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolinoored kingivad Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks taimevaramu
• Loodusmuuseumi seeneviktoriinil selgusid parimad noored seenetundjad

Kokku 28 gümnaasiumiõpilast – igast liikmesriigist üks – kutsutakse 10. aprillil Brüsselisse, kus eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger neile auhinnad üle annab. 

„Õnnitlen teid selle saavutuse puhul! Kiidan teid osalemisjulguse ja talendi ülesnäitamise eest kõigis Euroopa Liidu 24 keeles. Keelte õppimine on teie karjääri ja isikliku arengu seisukohast ülivajalik oskus. On muljetavaldav näha nii palju andekaid noori. Mitmekeelsus teeb meid eurooplasteks," ütles volinik Günther H. Oettinger.

Tõlkevõistlust iseloomustab jätkuvalt suur toetus ja pühendunud osalejaskond. Sel aastal tõlkis üle 3300 õpilase tekste, mis käsitlesid Euroopa Liidu 60. aastapäeva.

Eesti võitja Laura Emily Rilanto õpib Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta soome keelest eesti keelde. Laura Emily on pärit kakskeelsest perekonnast ja ta lõpetas põhikooli Tallinna Soome Koolis. Talle on alati meeldinud keeli õppida ning lisaks eesti ja soome keelele räägib ta inglise ning veidi rootsi ja vene keelt. Vabal ajal tegeleb Laura Emily meelsasti spordiga. 

Hea eesti keele oskuse eest tänab Laura Emily oma 10. klassi eesti keele õpetajat Ulve Mägit ja põhikooli eesti keele õpetajat Virge Sommerit. Žüriile avaldas muljet Laura Emily väga ladus sõnakasutus. Kuna algtekst oli dialoog, siis eestikeelsed tõlkevasted kõlasid väga loomuliku kahekõnena. Teksti oli hea ja lihtne lugeda.

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased osalesid tõlkevõistlusel esimest korda ning esimest korda võistluse 11-aastases ajaloos võitis Eesti õpilaste seas tõlge soome keelest eesti keelde. Lisaks Jaan Poska Gümnaasiumile võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Kose Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on alates 2007. aastast korraldanud igal aastal tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“). Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis ühel ajal. Tõlketöid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad.

Tõlkimine on olnud algusest saati ELi lahutamatu osa ning keeli käsitles ka 1958. aastal vastu võetud kõige esimene määrus.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelisnimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Külli Park

www.akadeemiake.ee