Robotexi kodulehelt leiab uuendatud reeglid järgmiste võistluste kohta: Labürint, Folkrace, Veeralli, GDP Grand Challenge, Linnaläbimine, Droonide takistussõit ja VEX. 

Eelregistreerumine siin! Robotexi eelregistreerumine on mõeldud kõigile, kes soovivad saada värskeimat informatsiooni reeglimuudatuste, võistluste nimekirja, ürituse korralduse jms kohta.

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28.

Allikas: Robotexi info. 

Samal teemal:

• Juuni on joonejärgimise kuu
• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2017.

Teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on ergutada tegevusi, mis tutvustavad teadustööd avalikkusele. Samuti avaldab see tunnustust selles vallas silmapaistva töö tegijatele.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

- Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise        eest.

- Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.

- Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).

- Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

- Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.

- Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ning II preemia 800 eurot.

Kvaliteedi ja usalduse märk

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ning nende töö senisest enam silma paistaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ning täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 22. novembril 2017 toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis sel aastal keskendub teadushuvihariduse ja üldhariduse koostööle.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Eesti Teadusagentuur. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Teadusagentuur korraldab Eesti eesistumise ajal teadus- ja arendusvaldkonnas kolme olulist sündmust viiest
• Algas üliõpilaste teadustööde konkurss

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ doktorandid Rudolf Bichele ja Mark Gimbutas ning TÜ arstiteaduskonna verivärske lõpetaja Uku-Laur Tali.

Sulev Kuuse sõnul oli tänavusel olümpiaadil palju keerukaid praktilisi töid. Näiteks lahati kärbse röövikut. Botaanika praktikumis tuli aru saada taimede taksonoomiast, õie ehitusest ning seemne ja embrüo arengust. Kõik see nõudis aega ja kiirust ning täpsust. Teooriavoorus oli õpilastel umbes 100 küsimuse vastamiseks kokku kuus tundi. „Aega justkui oli, aga küsimused olid kohati vägagi rasked, nõudes analüüsi ja sünteesi erinevate teadmiste vahel, et leida kõige loogilisem vastus,“ kirjeldab Kuuse.

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimus 23.–30. juulil Suurbritannias, Coventry’s. Võistlust korraldas Warwick’i ülikool koos kuningliku bioloogiaühinguga.

Rahvusvahelisest bioloogiaolümpiaadist võtsid osa 64 riigi esindajad. Igast riigist võis osaleda kuni 4 õpilast. Hindamisele läksid 245 õpilase tulemused.

Eesti võistkonda kuulusid:

• Meeri Jürgenson, Hugo Treffneri gümnaasium, 11. klass
• Aaro Kristjuhan, Hugo Treffneri gümnaasium, 12. klass
• Kaarel Hänni, Tallinna reaalkool, 12. klass
• Carel Kuusk, Tallinna reaalkool, 12. klass

Olümpiaadi võit läks Hiina Rahvavabariiki, teine oli Ameerika Ühendriikide ja kolmas Singapuri esindaja. Meie parimana saavutas Kaarel Hänni 30. koha ja sellega hõbemedali. Talle järgnesid samuti hõbedase medali võitnud Carel Kuusk (86. koht), Aaro Kristjuhan (108. koht) ja Meeri Jürgenson (153. koht).

Sulev Kuuse hindab Eesti õpilaste tulemusi ülemaailmses konkurentsis igati tubliks. „Eriti tuleb väärtustada Kaarli saavutust, kuna ta astus väga tugevalt kandadele kulla võitnud konkurentidele. Meeri omandas tulevaks aastaks aga häid kogemusi. Kõik meie õpilased olid tublid,“ ütles Kuuse.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames tehti sporti, külastati Warwick’i kindlust ja Coventry linna, juhendajad tutvusid Shakespeare’ sünnilinna Stratford-upon-Avon’iga.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt tuli Eestisse oodatud kuld ja kaks pronksmedalit
• Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi hõbemedal tuli Eestisse

„Eesistumise sündmused toovad Eestisse inimesi, kes esmakordselt meie riiki külastavad. Eestil avaneb harukordne võimalus - saame kogu Euroopale oluliste teemade arutamise kõrval näidata end nutika ja tegusa teadusriigina,“ rõhutas sündmuste korraldamise tähtsust teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss EUCYS 2017 – 22.-27. september 2017 Tallinnas

Konkursil osalevad 38 riigi õpilaste riiklike teadustööde konkursside võitjad, kes konkursipäevade jooksul tutvustavad stendiettekannetega oma uurimistööde tulemusi 20-liikmelisele rahvusvahelisele žüriile ja teistele huvilistele. 

24. ja 25. septembril on konkursipaik SpaceX Ülemiste Citys avatud kõigile huvilistele. Lisaks noortele külastajatele Eesti koolidest on üritusele väga oodatud ka koolijuhid, õppejuhid ja uurimistöid juhendavad õpetajad. Konkursi avalikul alal on võimalus osaleda Rakett69 võistlusrajal ja kohtuda Rakett 69 tegijatega, põnevaid tegevusi pakuvad teaduse populariseerijad. Külastajaid ootavad töötoad peredele, õpilastele ja õpetajatele.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täpsem info: https://eucys2017.eu/

Konverents „Euroopa tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnale“  (European Research Excellence - Impact and Value for Society) – 12. oktoober 2017 Tallinnas

Konverentsi eesmärk on näidata poliitikakujundajatele, et tipptasemel teadus on arenenud riikides majanduse arengumootor ja üks peamisi konkurentsivõime aluseid. Tänu teadusele on meil parem tervis ja pikem eluiga ning paljud keerulised probleemid on leidnud lahenduse. Teaduse arengusse investeerimine on ühiskonnale hädavajalik.

Konverents toob kokku silmapaistavad tippteadlased ja poliitikakujundajad, aga ka ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajaid kogu Euroopast.

Konverentsi peaesinejad on Mark Ferguson EL teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamise töögrupist, OECD teadus- ja tehnoloogiapoliitika divisjoni juht Dominique Guellec ning tippteadlased – mitmekordse ERC grandi saaja Valeria Nicolosi Trinity Kolledžist ja Nicole Grobert Oxfordi Ülikoolist.

Esinejate hulgas on ka Euroopa Teadusnõukogu president Jean-Pierre Bourguignon, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits, Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA president Günter Stock, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktor Martin Kern, Volkswagen grupi teadusdirektor Axel Heinrich jpt.

Konverentsi lõpus antakse teadusega seotud osapooltele üle Tallinna üleskutse, mis sõnastab poliitikute, rahastajate, teadlaste ja meedia rolli teaduse ühiskondliku mõju ja rahastamise suurendamiseks.
Konverentsi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täpsem info: https://www.eu2017.ee/political-meetings/european-research-excellence-impact-and-value-society
 

Eesti teadust tutvustav konverents „Embedding Digital into Societal Challenges“-  7. detsembril 2017  Brüsselis

Konverentsi eesmärk on suurendada Eesti teaduse ja riigi nähtavust nutika riigina ning arutada selle üle, kuidas peaks praegune teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogramm Horisont2020 ja sellele järgnev programm digiteemasid toetama. Konverentsile on oodatud EL-i institutsioonide poliitikakujundajad, otsustajad, liikmesriikide esindajad ja teised Brüsselis asuvad osapooled.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja selle Brüsseli kontaktbüroo, Eesti alaline esindus ELi juures, Haridus- ja Teadusministeerium ja välispartnerina Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustik (Network of Universities from the Capitals of Europe, UNICA). Täpsem info:  https://www.eu2017.ee/et/cultural-events/konverents-embedding-digital-societal-challenges

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Uussisserändajatele mõeldud Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikku tutvustavad lühivideod
• Algas üliõpilaste teadustööde konkurss

Skype’i välisõpingute stipendium aitab suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Kõige tulemuslikum viis, kuidas saame ühiskonnale tagasi anda, on tudengite õpingute toetamise kaudu. Seepärast on Skype juba 11 aastat andekate noorte välisõpinguid rahaliselt toetanud,“ ütles Skype’i vanemtootejuht Filipp Seljanko. „Tänavune konkurss oli tugev ja valikut teha oli raske. Mari-Liisi puhul torkas silma väga hea ettevalmistus ja selge soov panustada Eesti arengusse.“

Tartu Ülikoolis füüsika erialal bakalaureusekraadi omandanud Mari-Liis Aru soovib jätkata kosmoseteaduste magistriõpinguid Liège'i Ülikoolis Belgias. Bakalaureuseõpingute kõrvalt tegeles Mari-Liis Tartu Observatooriumis tähespektrite analüüsiga, osales tudengisateliidi ESTCube projektis ning populariseeris teadust Eesti koolides.  Magistriõpingute jooksul spetsialiseerub ta planetaarfüüsikale. „Usun, et Päikesesüsteemi kehade tundmine annab õppetunde meie enda planeedi kohta ja aitab tulevikus lahendada probleeme nagu maavarade ammendumine,“ selgitab Mari-Liis Aru oma huve. „Soovin uurida rahvusvahelise koostöö võimalusi, et ka Eestis oleks selle perspektiivika valdkonnaga seonduvaid projekte.“

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 14 Eesti noort. Stipendiumide maksmist koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames. „Eestis on palju tulevikuvisiooniga noori, kelle õpinguid tasub toetada. Oluline on leida veelgi rohkem organisatsioone, kes selliselt ühiskonda panustaks, sest andekaid noori meil on,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid ning makstakse tudengitele stipendiume. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Konkursile "Praktik cum laude" saavad kandidaate esitada kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes soovivad tõsta esile oma silmapaistvat praktikanti.

Ettevõtted on oodatud konkursile esitama praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1.september 2016 – 31. august 2017). Iga ettevõte saab konkursile esitada kuni kolm kandidaati: ühe kandidaadi kutseõppe, ühe kandidaadi õpipoisiõppe ja ühe kandidaadi kõrghariduse kategoorias. Kandidaadi esitamiseks tuleb täita ankeet – eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis.

Parimaid praktikante tunnustatakse kolmes kategoorias – parim praktikant kutsehariduses, õpipoisiõppes ja kõrghariduses. Konkursi võitjad selguvad internetihääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena.

Lisainfo ja kõik vajalikud dokumendid leiab Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehelt. 

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu koduleht. 

Samal teemal:

• Üle 120 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilase läheb 2 aasta jooksul välismaale praktikale
• 30 projekti edendavad tööandjate ja õppeasutuste praktikaalast koostööd

Rahvusvahelist noortepäeva on tähistatud alates 1999. aastast ja selle raames toimub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) algatusel noortele suunatud sündmusi üle kogu maailma. 

Noortepäev on ka Eestis pikaajalise traditsiooniga üleriigiline sündmus, mille raames on korraldatud noortele erinevaid tegevusi, tutvustatud noortevaldkonda ning selle mitmekesisust.

Sellel aastal toimub 30. juulist kuni 11. augustini fotokonkurss, mille eesmärk on innustada noori tegema heategusid ja näitama neid ka teistele.

Fotokonkursil osalemiseks tuleb noortel:
• teha heategu ja jäädvustada see kas pildi või videona;
• laadida pilt või video koos lühikirjeldusega üles Facebooki üritusele "Fotokonkurss noortepäev 2017";
• kasutada teemaviiteid #noortepäev2017 ja  #nooruspolehukas.

Peaauhinnana annetab Eesti Noorsootöö Keskus 1000 eurot heategevuseks võitja valikul ja lisaks saab võitja kutsuda virtuaalreaalsuse elamuse mõnele enda üritusele (sünnipäev, klassiõhtu vms). Samuti jagatakse iga päev osalejate vahel välja üks paar kõrvaklappe.

Noortepäeva võitja loositakse välja 12. augustil Arvamusfestivalil kell 14.00-15.30 toimuva arutelu "Kuidas elad, Eestimaa noor?" lõpus.

Rohkem infot fotokonkursil osalemise kohta leiate siit: www.entk.ee/noortepaev

Allikas: Eesti Noorsotöö Keskuse koduleht. Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noortemalevad saavad riigilt mullusega võrreldes üle kahe korra rohkem toetust
• Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus

Digihariduse konkursi  500-eurosed peapreemiad Swedbankilt võitsid Laura Kruusmann ja Kelli Kukk. Ergutusauhinnad majandusalaste vikiartiklite loomise eest pälvisid Kristiina Mähar ja Hardi Heinvere. Artiklikonkursi käigus loodi juurde ja täiendati olulisi majandusalaseid vikiartikleid. Parimate väljavalimisel hinnati nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Digihariduse konkurss on osa eestikeelse Vikipeedia arendamise projektist Miljon+, mille eesmärgiks on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka. Konkursi korraldajate eesmärk on kasvatada majandusvaldkonna artiklite hulka ja kvaliteeti ning muuta seeläbi majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitav kõigi infootsijate jaoks.

"Finantskirjaoskuse arendamine on üks Swedbanki prioriteete, samuti peame oluliseks majandus- ja finantsvaldkonna oskusteabe jagamist – digihariduse konkurss on hea näide, kuidas ühendada finantshariduse omandamine, erialase teabe jagamine ning eestikeelse majandussõnavara arendamine,“ sõnas Swedbanki Lõuna regiooni direktor Merike Sirendi.

Hindamiskomisjoni kuulusid Tartu Ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjoni esimees Ivo Kruusamägi tõi välja, et digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Kruusamägi sõnul on lihtsam koostada artikleid väga spetsiifiliste teemade kohta ja nii jäävad koondartiklid ja põhimõistetest rääkivad tekstid sageli piisava tähelepanuta. „Nõnda aitavad sellised konkursid tagada Vikipeedia tasakaalustatud arengut, sest suunavad tähelepanu võtmeartiklite juurde," sõnas ta.

Swedbanki preemiaid on taas oodata 2017. aasta detsembris. Teine artiklivõistlus toimub Vikipeedia keskkonnas 1. septembrist kuni 1. detsembrini 2017. Osaleda saavad kõik, kes kirjutavad Vikipeediasse uusi eestikeelseid majandusalaseid artikleid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Advokatuur toetab rahvusülikoolis algatatud projekti Miljon+
• Viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!

Tallinna reaalkooli õpilane Taavet Kalda võitis kuldmedali. Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist ning Konstantin Dukatš Narva keeltelütseumist tõid koju pronksised autasud. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Eva-Maria Tõnson teenis välja aukirja. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil tulevad nädalaks kokku maailma parimad õpilastest ainetundjad – igast riigist kuni viis õpilast. Ülesandeid lahendatakse kahel päeval: ühel on eksperimendi- ja teisel teooriavoor.

Teooriavoorus uurisid õpilased võõrustajariigile kohaselt maavärinate, vulkaanide ja tsunamide temaatikat. Lisaks tegeleti kaasaegse füüsika küsimustega: näiteks uuriti, kuidas saab galaktikate vaatlusandmete põhjal järeldada tumeaine olemasolu Universumis, analüüsiti Universumi paisumist ja seda selgitavaid kaasaegseid inflatsioonimudeleid. Eksperimentaalülesandes uuriti laserkiire murdumise abil soolalahuse difusiooni ning magnetlõksus leviteeriva grafiiditüki võnkumise abil vaadeldi nii aine omadusi kui ka seadme kasutamist näiteks seismomeetrina. Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda ülesannete eestikeelsete tõlgetega: teooria ja eksperiment.

Võistlusest võttis osa kokku 394 õpilast 86 riigist. Eesti võistkonda kuulusid:

Taavet Kalda, Tallinna reaalkool, 12. klass
Kaarel Kivisalu, Tallinna reaalkool, 9. klass
Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri gümnaasium, 12. klass
Konstantin Dukatš, Narva keeltelütseum, 9. klass
Roman Oleinik, Narva Pähklimäe gümnaasium, 11. klass

Võistkonna mentori Mihkel Kree sõnul suutsid Eesti võistlejad end võimetekohasel realiseerida: "Võib öelda, et Taavetilt kuldmedalit isegi salamisi ootasime, see on ilus täiendus tema varasematele kuldmedalitele 2015. aasta rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt ja tänavuselt Euroopa füüsikaolümpiaadilt. Soovin aga eriti esile tõsta alles 9. klassi lõpetanud Kaarli ja Konstantini tulemusi. Selle taga on kahtlemata õpilaste hea koostöö oma õpetajatega, ent kahtlustan, et meie õpilaste headel eksperimendioskustel võib olla seos eksperimentaalsetelt Euroopa loodusteaduste ja rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadidelt saadud kogemustega," sõnab Kree.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames külastati näiteks maailma suurimat buda, Borobuduri, templit, vaadati ringi Yogyakarta linna tänavatel ning prooviti, jalgupidi vees, riisi istutamist.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli Teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eestlased võitsid Euroopa füüsikaolümpiaadil neli medalit
• Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi hõbemedal tuli Eestisse

Richardile järgnesid Joonas Jürgen Kisel, Kaarel Hänni, Toomas Tennisberg ja Nikita Leo, kelle kõigi saavutusi märgiti ära diplomiga.

Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil lahendati kahe päeva jooksul kokku kuus ülesannet, mille lahendamise peamine raskus seisnes matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Seega ei piisanud edukaks soorituseks lihtsalt faktide ära õppimisest. Selleaastane olümpiaad sisaldas palju keskmisest keerulisemaid pähkleid, millest kõige raskemale ülesandele esitas täislahenduse vaid kaks õpilast.

Võistlejaid olid tänavu 111 riigist ning Eesti võistkond jäi mitteametlikus riikide arvestuses võistkonna liikmete punktide summa kohaselt 71. kohale. Eesti võistkonda kuulusid:

- Joonas Jürgen Kisel, Vanalinna Hariduskolleegium, 12. klass

- Kaarel Hänni, Tallinna Reaalkool, 12. klass

- Nikita Leo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 11. klass

- Richard Luhtaru, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass

- Toomas Tennisberg, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass

- Hendrik Vija, Miina Härma Gümnaasium, 9. klass

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Urve Kangro, TÜ dotsent, ja Sandra Schumann, Harvardi ülikooli vilistlane. Võistkonna juhendaja Sandra Schumanni sõnul võib Eesti võistkonna tulemusi sel aastal pidada sellel vanimal ja suurimal olümpiaadil suurepäraseks.

Sandra Schumanni sõnul oli Eesti võistkond tugev ja seda peegeldasid ka tulemused. Eelmine hõbemedal toodi matemaatikaolümpiaadilt koju 15 aastat tagasi ja kokku on Eesti sellelt võistluselt teeninud vaid viis hõbemedalit, mis lisab alles 10. klassi lõpetanud Richard Luhtaru saavutusele veelgi sära. Ka teiste võistlejate tulemused olid tugevad. Märkimist väärib seegi, et tervelt neljal võistkonna liikmel on võimalus ka järgmisel aastal võistkonda kandideerida loodetavasti Eestile veelgi rohkem säravaid medaleid tuua.

Tänavu läks olümpiaadi võit Amirmojtaba Sabourile Iraanist, Yuta Takayale Jaapanist ja Hữu Quốc Huy Hoàngile Vietnamist.

Lisaks võistlemisele pakkus olümpiaadi korraldaja Instituto de Matemática Pura e Aplicada (IMPA, Puhta ja Rakendusliku Matemaatika Instituut) osalejatele rikkalikku kultuuri- ja meelelahutusprogrammi. Vaadati maailma suurimat ühe inimese poolt tehtud grafitit, külastati Maracanã staadionit ja imetleti Rodrigo de Freitase laguuni. Samuti veetis Eesti tiim aega karaoket lauldes, rannamõnusid nautides ja kohalikku suurimat vaatamisväärsust, Lunastaja Kristuse kuju külastades.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt