Oma lemmik-praktikandi saab välja valida ja tema poolt hääletada siin: https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/posts/1616722858622611 

Kutsehariduse parima praktikandi tiitli nimel võistlevad OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova, Rimi Eesti Foods AS müügitöö praktikant Kaidi Parv, Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü ja Astri Toitlustus OÜ kokapraktikant Jelizaveta Pjatnitskaja. Kõrghariduse kategoorias jätkavad konkurssi RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas, Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik, Saku Õlletehas AS-is toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild. 

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul jätkavad lõpphindamisel väga erineva erialataustaga noored, keda ühendab soov oma oskusi praktika ajal maksimaalselt arendada. „Praktika on hädavajalik etapp elukutse omandamisel ja edu ning püüdlused selles väärivad märkamist. Meie konkursile esitasid nominendid tööandjad ja usun, et kõigile tänastele kandidaatidele on see motiveeriv signaal oma edulugu samasuguse innuga jätkata,“ rääkis Tamsar. 

Tema sõnul aitavad targad praktikavalikud rajada edukat tööelu. „Praktika pakub õppurile esmase töökogemuse ja aitab noorel olla erialaselt konkurentsivõimelisem,“ rääkis ta. „Lisaks oskuste lihvimisele annab praktika võimaluse luua positiivse kontakti potentsiaalse tööandjaga ja avaldab seeläbi mõju edasisele tööelule ja karjäärivalikutele. Praktika on investeering tulevikku,“ rõhutas Tamsar. 

Konkursile said tänavu kandidaate esitada toiduainete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted, kaubandusettevõtted, rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevad ettevõtted, metsa- ja puidutööstuse ettevõtted. 

Parimaid praktikante tunnustatakse kahes kategoorias - parim praktikant kutsehariduses ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridusministeeriumi, erialaliitude ja Businessi Schooli esindajad. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursus (kuni 6EAP), mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja 25. oktoobril. 

„Praktik Cum Laude“ konkurss on pilootprojekt, mille Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel.

Allikas: konkursi korraldajate info.

Samal teemal:

• 5 põhjust, miks läbida erialane praktika
• Viis viga, mida praktikal olles vältida
• Viis soovitust, kuidas praktikandina silma paista

Saaremaa Miniteaduspäevad on juba kümnendat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.

Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.

Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.

Registreeruda saab 28. oktoobrini 2016, selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa ühisgümnaasiumi kodulehele. Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline või stend).

Konverentsi toetavad teadusagentuur, haridus- ja teadusministeerium jt. Küsimuste tekkimisel saatke need aadressile indrek.peil@syg.edu.ee

Lisainfo Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehel.

Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja

Noori oodatakse sel aastal oma mõtteid avaldama teemal „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“. 

„Eesti Vabariik saab peagi 100-aastaseks. Mõelge, kui palju on juhtunud juba meie eluajal ja kui kiiresti on ühiskond selle aja jooksul muutunud. Lastes silmade eest läbi joosta 100 aasta jooksul toimunud sündmused, mõistame, kui rikas on Eesti ajalugu ning kui palju inimesi on selle kujunemisse panustanud,“ selgitas MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht Toivo Sikk. 

Käesoleva aasta esseekonkursil osaleja saab asetada end kas Eesti Vabariigi sünnipäeva külalise või siis sünnipäevalapse enda rolli ning väljendada oma mõtteid, vaateid ja tundeid seoses riigi tähtpäevaga. Teema võimaldab noorel süveneda enda rolli ühiskonnas ja püstitada küsimuse, mida saabuv juubel talle isiklikult tähendab. 

Kodanikupäeva esseekonkurss toimub sellel aastal juba kuuendat korda. Konkursil osalev töö tuleb kirjutada esseekonkursi blanketile eesti keeles. Essee pikkus võib olla kuni 2 lehekülge  (3600 tähemärki). Essee tuleb saata e-posti aadressile essee@meis.ee hiljemalt 23. oktoobril 2016. Blanketile tuleb märkida oma nimi, kooli nimi ja klassi või rühma number, samuti tuleb lisada oma telefoninumber ning e-posti aadress. Esseekonkursi juhendi ja blanketi leiab MISA kodulehelt. 

Iga konkursil osaleja võib võistlusele saata ühe essee. Kirjutada võib läbi mineviku, tänapäeva või tuleviku vaatevinkli. Tugineda võib ka järgnevatele küsimustele:

Mida on noored erinevatel aegadel Eesti arengusse panustanud?

Kuidas on tänapäeva noortel võimalik osaleda Eesti ühiskonna arengus?

Mida noor inimene saab teha, et rikastada Eesti tänapäeva ja/või tulevikku?

Millises valdkonnas näeb essee autor kiirema arengu vajadust?

Mida noor on ise teinud või valmis tegema Eesti arengu heaks?

Käesoleva aasta edukamaid esseede kirjutajaid tunnustatakse 20. detsembril 2016 Riigikogus toimuval esseekonkursi ja kodanikupäeva viktoriini parimate tunnustamisüritusel. 

MISA korraldab kodanikupäeva teemalist esseekonkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: MISA pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine
• Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin

Õpilastele korraldatakse õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass. Küberkaitse õppesuuna algatajaks ja koordinaatoriks on kooli õppealajuhataja Tiia Mikson.

Tiia Mikson

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Silja Sarap Toila lasteaiast Naerumeri. Silja on õpetaja, kellega koos tunnevad lapsed end hästi, ta julgustab ja märkab kõiki. Esiletõstmist väärib Silja ettevõtlikkus – just tema ideena ja eestvedamisel toimus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”.

Aasta klassijuhataja on Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei. Tiiu klassis õpib palju lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Oma hoolivuse, osavõtlikkuse ja pühendumusega on Tiiu loonud klassis suurepärase õhkkonna. Tiiu toetab õpilaste initsiatiivi, arvestab laste ettepanekutega ja aitab kaasa nende maailmapildi kujunemisele.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Salme Põhikooli algklasside õpetaja, haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja Merle Lepik. Merle on loominguline, innovaatiline, õpilaste võimeid ja huve arvestav õpetaja. Ta leiab igale õpilasele võimetekohase ülesande, mis toetab lapse eduelamust ja motiveerib õpilast. Tema õpilased on kodukohta austavad ja väärtustavad saarlased.
 Aasta põhikooliõpetajaks kuulutati Simuna Kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja Jaana Palmisto. Jaana lähtub õpetamisel lapsest, tema oskustest ja huvidest. Ta on rohelise mõtteviisiga inimene, kes õpetab eluks vajalikke asju. Jaana aitab õpilastel kujuneda iseseisvalt mõtlevateks, vastutustundlikult tegutsevateks ning elus hakkamasaavateks inimesteks.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Katrin Soika.  Katrin peab oluliseks keemiaalaste teadmiste seostamist teiste õppeainetega. Ta leiab, et parim teadmine sünnib alati sellest, kui õpilases on huvi tekitatud ning ta ise soovib ainega sügavamalt tutvuda. Katrin on kindel, et õpilase arengut toetab vanemate ja õpetaja omavaheline suhtlemine ning ausus ja avatus üksteise suhtes.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Raiko Kaasik Rakvere Ametikoolist. Õpilaste hinnangul teeb Raiko lihtsalt ja elulähedaselt selgeks kõik tööd, õpetab mõistma kvaliteedinõudeid ja tundma töö eest vastutust. Ta suudab luua koos õpilastega hea meeskonna, hoida motivatsiooni ja äratada huvi isetegemise vastu.

Aasta suunajaks nimetati Vanalinna Hariduskolleegiumi õppealajuhataja Kristel Üksküla, kes oma erakordse pedagoogilise vaistu ja omandatud kogemustega arvestab iga inimese eripäraga. Kristel on aidanud raskest olukorrast üle saada sadadel õpilastel, ta otsib ja leiab koostöös perekonna, tugispetsialistide ja kolleegidega iga lapse jaoks sobiva lahenduse.

Aasta õppeasutuse juht on Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu. Heidi peab juhina väga oluliseks töötajate rahulolu ning töötab selle nimel, et muuta koolikeskkond sõbralikuks ja usaldusväärseks. Ta on sihikindel, eesmärgile orienteeritud ning aitab jõuliselt kaasa hariduse väärtustamisele ühiskonnas.

Aasta õppejõud on Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Eno Tõnisson. Ta on uuenduslikke aktiivõppemeetodeid kasutav ning oma üliõpilaste igakülgset arengut toetav õppejõud. Ta suunab üliõpilasi koostööle, õpetab arutlema ja oma vastuseid põhjendama. Eno on meisterlik õppejõud, kes õpetab sisukalt ja kaasahaaravalt.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, mis on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algatajaks ja eestvedajaks. Sihtasutuse koordineerimisel on haridusprogrammiga liitunutest moodustunud kogu Eestit hõlmav võrgustik, kuhu on kaasatud nii koolid kui lasteaiad. Keskus peab äärmiselt oluliseks haridusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Aasta õppuriteks kuulutati Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Kristel Hunt Tallinna Teeninduskoolist ja Kaisa Helena Žigurs Tallinna Muusikakeskkoolist. Richard Luhtaru võitis Koreas rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil kuldmedali, Vietnamis rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbemedali ja Tartus toimunud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil võistkondliku kuldmedali. Kristel Hunt võitis Itaalias toimunud rahvusvahelisel kokkade võistlusel kuldmedali. Kaisa Helena Žigurs saavutas esimese ja teise koha harfimängus Rootsis ja Venemaal toimunud rahvusvahelistel muusikavõistlustel.

Aasta juhendajaks nimetati Riho Rannikmaa Vaeküla koolist. Riho on tunnustatud sporditegelane ja judo- ja sumotreener, kes on aastakümnete jooksul juhendanud väga paljusid lapsi.
 Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

 Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt.

Samal teemal:

• Milleks gümnasistile küberkaitse?
• Aasta Õpetaja auhinnagala toimub laupäeval Jõhvis
• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul

Osalema on oodatud kõik tvinnijad üle kogu Euroopa!

Tänavune eesmärk on suunata õpetajad digitaalse kodakondsuse teemalisi projekte looma. eTwinningu nädala kulminatsiooniks on parima projektiidee välja kuulutamine. Projektiideede esitamiseks on aega kuni 27. oktoobrini, parimad kuulutatakse välja 17. novembril.

• 10. oktoobril kell 19 toimub veebiseminar “Digital Citizenship – developing active citizenship through eTwinning”, kus räägitakse lähemalt sellest, kuidas eTwinningu projektide abil saab arendada lastes arusaamist aktiivsest kodakondusest.
• 13. ja 19. oktoobril toimuvad veebipõhised projektiideede tutvustamised, kus saab uudistada teiste projektiideid aga ka esitleda oma ideid ning leida endale projektipartnereid.

Lisainfot eTwinningu nädala ja sellega seotud ürituste kohta leiab eTwinning Live’ist, kuhu pääseb ligi iga eTwinningu portaali registreerinud kasutaja.

Samal teemal:

• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• eTwinningu võluv lihtsus

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku tehti seda enam kui 900 korral. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Galal jagatakse tunnustust järgmistes kategooriates: aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta põhikooliõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta klassijuhataja, aasta õppeasutuse juht, aasta õppejõud, aasta suunaja, aasta hariduse sõber, aasta tegu hariduses, aasta õppurid ning aasta juhendaja.

Gala nominendid ehk kolm parimat igast kategooriast avalikustasime septembri alguses, nominentide kohta põhjalikuma ülevaate saab ministeeriumi veebilehelt.

1,5 tundi kestvasse otseülekandesse mahuvad lisaks auhindade üleandmisele ka meelelahutuslikud vahenumbrid, muusikalised etteasted ja videoklipid. Meeleolu on laval loomas Kiviõli Kunstide Kooli kandleansambel, õpetajate ansambel LemBeat, Estonian Dream Big Band, Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Raivo E. Tamm. Õhtujuhid on näitlejad Priit ja Märt Pius ning Narva Eesti Gümnaasiumi õpilane Eva Lennuk ja TÜ Narva Kolledži õppedirektor Aet Kiisla.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul
• Aasta Õpetaja nominendid on selgunud

Noorte panus kingituse tegemisel on oma kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi koostamine. Niimoodi saame vabariigi juubeliks kaardistada Eesti botaanilise mitmekesisuse ning talletada selle digitaalselt elurikkuse andmebaasi. Lisaks saavad noored teadustöö tegemise kogemuse ning teadmise, et nende panus aitab kaasa meie teadlaste tööle nüüd ja tulevikus.

Kingituse tegemises osalevad noorterühmad selguvad videokonkursi alusel. Pange kokku kuni 12 õpilasest ja kahest juhendajast koosnev rühm ning saatke meile oma motivatsioonivideo. Video tegemisele võib läheneda loominguliselt: näiteks jutustage lugu oma piirkonna kõige eriskummalisemast taimest, rääkige, kuidas olete varasemalt taimedega tutvust teinud, või etendage lühisketš sellest, kuidas herbaariume koostama hakkaksite. Oluline on, et videost tuleks välja see, miks te soovite kingituse tegemises osaleda ning kuidas saate sellesse panustada.

Laadige video üles YouTube’i keskkonda ning saatke link meile 18. novembriks 2016. Tutvuge eelnevalt ka videokonkursi tingimustega: http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/kandideerimistingimused. Detsembri lõpuks selgitame rahvahääletusel välja 15 motiveerituimat noorterühma ning asume koos kingitust tegema.

Videokonkursil välja valitud noorterühmade juhendajatele korraldame koolituse ning anname stardipaketid herbaariumide koostamiseks. Sellele järgneb noortel iseseisev töö taimi korjata ja herbaariumeid valmistada. Kogutud andmed ja herbaarlehed sisestatakse Eesti e-Elurikkuse portaali, kust neid saab vaadata, uurida ja tulevastel aastatel täiendada. Nii osalevad teie kool ja piirkonnale iseloomulikud taimed vabariigi 100. aastapäeva pidustustel, ja saavad osaks Eesti looduse uurimise rikkalikust ajaloost. Samuti valmib herbaariumidest avalik näitus, mis avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

"Eesti taimevaramu" on Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud algatus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Projekti viib läbi Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti ja Tallinna Botaanikaaiaga.

Ootame teid usinalt osalema!

Projekti ajakava:
18. november 2016 – videokonkurssi lõpptähtaeg
1.-18. detsember – videokonkursi rahvahääletus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Facebooki lehel
21. detsember 2016 – avaldatakse videokonkursi võitjad
märts-aprill 2017 – noorterühmade juhendajate koolitamine
mai-august 2017 – noorterühmade iseseisev herbaariumite koostamine
september-november 2017 – teadusasutused sisestavad kogutud info andmebaasidesse
november 2017 – tänuüritus osalejatele ning näituse avamine Tartu Ülikooli loodusmuuseumis

Info:
Kelli Hanschmidt
projektijuht
Tel 5393 8487
kelli.hanschmidt@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee/et/eesti-taimevaramu

„Inimesed võivad muuseumis olla tihti segaduses, seistes mõne moodsa kunstiteose ees,“ ütles võistkonna liider, Läti Kunstimuuseumis töötav Elina Berzina. Tema idee on luua rakendus, mis skaneerib pildi ning pakub vaatajale selle kohta põnevaid kilde (näiteks: „Miks lõikas van Gogh endal kõrva ära?“) või teavet, mis lubab kunstiteost paremini mõista.

Loomehäkil, mis toimus Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) veetava projekti “Cross Motion“ raames, keskenduti innovaatiliste lahenduste otsimisele hariduse, tervise ja turismi valdkonnas. 24-tunnise ürituse käigus töötasid meeskonnad välja ideid mängu- ja audiovisuaaltööstuse kogemuste kasutamiseks neis valdkondades.

„The Artsy Game’ile tõid võidu läbimõeldud ja selge esitus ning kahe valdkonna, hariduse ja turismi edukas ühendamine,“ põhjendas žürii liige Uldis Zarins ettevõttest Anatomy Next. Preemiaks on võimalus arendada oma idee järgneva kaheksa kuu jooksul töötavaks prototüübiks.

Ülejäänud auhinnalised kohad pälvisid:

2. koht: Find a right place – mobiilirakendus, mis võtab arvesse personaalseid eelistusi ja soovitab reisil olles huvipakkuvaid kohti.
3. koht: MoleQL – rikastatud reaalsuse lahendus, mis visualiseerib keemilisi reaktsioone ja aitab keemiat õppida.
4. koht: Topographics – mäng, mis lubab inimesel ekraanile joonistada topograafilisi märke ja näha kohe nende põhjal visualiseeritud maastikku.

Ürituse korraldasid BFM ja loomeettevõtete inkubaator Digix. Auhindadega panustasid lisaks kirjastus Avita ja Eesti Turismifirmade Liit.

Taustainfo:
Cross Motion on ELi Interregi rahastatud projekt (2016-2019), mille eesmärgiks on otsida uudseid võimalusi tervise-, hariduse- ja turismivaldkonna rikastamiseks tänapäevaste audiovisuaal- ja mängutööstuse vahenditega. Läänemeremaade vastava valdkonna ettevõtete  koostöö tulemusena luuakse uusi kaasaegseid rakendusi ja suurendatakse seeläbi töökohti audiovisuaal- ja mängutööstuses. Projekti eelarve on 3 miljonit eurot ja juhtpartner Tallinna Ülikooli BFM.

Foto: Loomehäkil esikoha pälvinud võistkond The Artsy Game. Foto: Martin Dremljuga.

Samal teemal:

• Tallinna Ülikoolis tulemas rahvusvaheline loomehäkk hariduse, tervise ja turismi vallas
• Augusti lõpus tuleb teine suur Loomehäkk

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

Just selle eesmärgi saavutamiseks on loodud tasuta digioskuste koolitusprogramm Eesti kutsekoolide õppuritele - Samsung Digi Pass. 

 "Samsung Digi Passi programmiga toome haridussüsteemi ja tööandjad teineteisele lähemale. Üks suuremaid väljakutseid tänasel haridusmaastikul on tõsiasi, et õpilased peavad omandama oskusi töötamiseks ametikohtadel, mida hetkel ei pruugi isegi olemas olla. Veel enam, ka tänased koolilõpetajad ei vasta tihti tööandjate ootustele," sõnas Philip Choi, Samsung Electronics Baltics asepresident. 

 Programmis asuvad oma digioskusi arendama 30 kutsekoolide õpilast üle Eesti - Tallinnast, Tartust, Pärnust, Ida-Virumaalt, Valga-, Võru- ja Raplamaalt. Samsung Digi Pass programmis omandavad nad digitaalsed oskused, mille on paika pannud Euroopa Komisjon ja Eesti vajadustele kohandanud Tallinna Ülikool. Need on vajalikud oskused igas valdkonnas. Programm valmistab noori ette lähtuvalt tööandjate ootustest ja aitab neil koheselt pärast kooli lõpetamist saada jalg tööturu ukse vahele. 

Samsung Digi Passi kava on välja töötanud Tallinna Ülikooli hariduseksperdid. See sisaldab erinevaid digivaldkonna teemasid, näiteks digivahendite kasutamist töökohal, digitaalse portfoolio koostamist, prototüüpimist, ettevõtlikkuse ja liftikõne oskuste arendamist. Samuti õpetatakse noori looma virtuaalreaalset sisu ja kasutama seda õppetöös või töökohal. Kümme kolmeliikmelist võistkonda arendavad kollektiivselt digitaalseid projekte, mis aitavad teistel noortel Eestis valmistuda tuleviku töökohaks, annaks neile konkurentsieelise tööle kandideerimisel ja võimaldaks kohe pärast kooli tööturule siseneda. Iga meeskonda abistab mentor - oma ala tõeline ekspert. 

Koostöömemorandumi allkirjastavad Philip Choi, Samsung Electronics Baltics asepresident, Peeter Normak, TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktor, Kadri Kull, koostööprojektide koordinaator, Madli Ross, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridusprogrammide koordinaator, Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige; Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli vanemteadur, Kristjan Tedremaa, Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees. Programmi toetab ka Haridus- ja Teadusministeerium. 

Samsung Digi Pass programmi osalejad on vanuses 14-19. Nad õpivad 3D disaini, infotehnoloogia, elektroonika, kokanduse, balleti ja logistika erialadel. Et omandada tõelist töökogemust ja proovile panna erialavalik, saavad tublimad võistkonnad võimaluse osaleda ühekuulisel praktikal Samsung Electronics Balticsis ja oma eriala juhtivas ettevõttes Eestis. Noored koguvad õpimärke erinevate oskuste omandamise eest. Kolm parimat meeskonda võidavad Samsungi virtuaalreaalsuse prillid, et luua oma koolile imelisi lahendusi. 

Programmi läbijad saavad esimesed Samsungi digipassid, mis on online-tõestus tulevasele tööandjale värskelt omandatud oskustest ja kogemustest. 

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus avas innovatsiooniklassi
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?
• Kuidas toetada noort teel unistuste töökohani?