Esialgu saab end proovile panna programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesannete lahendamisel oma lasteaias või koolis. 

Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile.
Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Orienteeruv ajakava:

17.09 - 07.10  etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10    ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11    piirkondlikud ühisüritused

Täpsustame õpilasürituse tingimusi ja tegevusi augustis!

ProgeTiigri õpilaste võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti poisid võitsid programmeerimisvõistlusel kaks pronksmedalit
• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Minister Mailis Repsi sõnul on OECD raport suur tunnustus ja suur rõõm, et riik on noorte usalduse välja teeninud. „Saime raportist kinnituse Eesti noortepoliitika suundade tulemuslikkusele, see on olnud võimalik ainult seetõttu, et vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja riik on koondatud ühise visiooni taha, oleme määratlenud rollid ja vastutuse. Heameelt teeb ka see, et koguni 87% noortest on noorsootöös pakutavate tegevustega rahul,“ lisas minister.

Eesti Noorteühenduste Liidu esimehe Roger Tibari sõnul on noorteorganisatsioone vaja senisest rohkem kaasata neid puudutavate valdkondade otsustusprotsessidesse, sealjuures ei tohiks kaasamine piirduda vaid hariduse ja noorsootöö küsimustega. “Hea on tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning noorteorganisatsioonide koostöö on muutunud tihedamaks, kuid noorte hääle kuuldavaks tegemine vajab täiendavat tuge,” nentis Tibar. “Noorte jõustamine selleks, et noored saaks panustada ühiskonda ja majandusse nõuab selget ja terviklikku visiooni koos tugeva strateegia ja finantsvõimekuse kasvatamisega. Leian, et Eestil on Põhjamaade eeskujul veel mitmeid arenguvõimalusi, kuid selleks on esmalt vaja ühiselt kokku leppida edasised strateegilised eesmärgid.“

OECD raport „Engaging and empowering youth in OECD countries – How to bridge the "governance gap"" on esimene omalaadne ülevaade riigivalitsemise korraldusest noorte osaluse vaatenurgast.

Noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest

Raporti kohaselt domineerivad poliitikakujundamises vanemad põlvkonnad ning noortel ei ole sobivaid võimalusi poliitika mõjutamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Noori portreteeritakse sageli vaid õpilaste või tudengitena ja kõrvale jäävad teised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised vaatenurgad, mis mängivad otsustavat rolli noorte heaolus.

Raportis rõhutatakse, et noorte paremaks kaasamiseks peavad valitsused ja vabaühendused mõtlema ja tegutsema noortekeskselt. Noorte vabatahtliku tegevuse aktiivsus on toimiva ühiskonna näitaja ja selle toetamine on investeering ühiskonna arengusse. OECD raportis tuuakse esile, et noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest ja demokraatia arengust.

 Raportiga on võimalik tutvuda OECD leheküljel. Raportile oodatakse ka tagasisidet kuni 12. augustini.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Simon Maage.

Samal teemal:

• Riigi toetus huviharidusele ja -tegevusele näitas kohalikele omavalitsustele kätte probleemid noorsootöös
• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Laat toimub Narvas adressil Kreenholmi 45 kell 10.00-16.00. Seekord on oodata kauplejaid nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse IT-osakond viib mängulises vormis läbi töötoa „Lõbus  infotehnoloogia“, uksed avab ka fototuba „Proovi kutse“, kus iga soovija saab endast pildi erinevate elukutsete atribuutidega. Tahad proovida, kuidas sobib sulle peakoka müts või ehitaja kiiver – tule fototuppa!

IVKHK infotelgist leiab vajaliku informatsiooni õppimis- ja täiendamisvõimaluste kohta ja saad valida õpilaste valmistatud suveniiritooteid.

Kui eelmisel aastal valmistas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kõige pikema grillvorsti Ida-Virumaal, siis sel aastal valmib maailma suurim rahvuslik võileivatort EV100. Toitlustuse osakonna õpetajad koos õpilastega otsustasid valmistada vabariigi sünnipäeva auks suure eesti rahvusteemalise juubeli-võileivatordi. Lisaks pakutakse laadalistele õpilaste omavalmistatud gurmeeburgerid. 

Lapsi ootab mini-loomaaed sõbralike kitsede, laamade, küülikute ja kanadega. Saab hobusega sõita, hüpata batuutidel ja lustida karussellil.

Liikluse korraldusega  ja laada päevakavaga saab tutvuda aadressil www.narvalaat.ee.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Fotod: Ruslan Motõžen.

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus soovis suvistel lõpuaktustel tuult tiibadesse 700 lõpetajale
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased said võistlusel "Noor meister 2018" auhinnad 7 kategoorias

“See, et tänavu oli Tartu Kutsehariduskesse sisse astuda soovijaid 3% võrra eelmisest aastat rohkem, näitab, et noored näevad praktiliste oskustega tööle asumist loomuliku eluvalikuna. Anname neile korraliku aluse karjääriks,” sõnas Tõnis Lukas.

Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt saab lugeda, et kõige enam sooviavaldusi laekus raamatupidaja erialale õppima asumiseks. Keskhariduse baasil erialadest on populaarsemad veel juuksuri ja tarkvara arenduse nooremspetsialisti erialad. Põhihariduse baasil erialadest on kõige enam avaldusi taas IT-süsteemide nooremspetsialisti, ehitusviimistluse ja mootorsõidukitehniku erialadele õppima asumiseks.

Tänavused uued erialad on õppijate poolt samuti hästi üles leitud ja vastu võetud. Nii kasutajakogemuse disaini nooremspetsialisti, süsteemiadministraatori kui ka põhihariduse baasil mehhatrooniku erialadele on soovijaid rohkem kui õppekohti.

Loe artiklit täismahus Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv, TKH üks õpperuumidest. 

Samal teemal:

• Teatmik "Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2018/2019"
• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas

Praktikakogemus on täpselt nii kasulik ja huvitav, kui palju oled valmis sellesse ise panustama. Et tulemus vastaks nii sinu kui tööandja ootustele, toob Eesti Tööandjate Keskliidus parimate praktikantide konkurssi „Praktik Cum Laude“ vedav Anneli Entson välja viis olulist viga, mida tuleks tööpraktikal olles vältida.  

Sa oled passiivne 

Üks suurimaid vigu, mida praktikandid võivad teha, on loid suhtumine oma ülesannetesse ja kolleegidesse. „Ära karda oma ideid välja käia ning paku paberivirna alla mattunud kolleegidele abi. Tähelepanelikkus ja säravad silmad ei jää teistele märkamata, vaid kinnitavad, et panustad praktikasse täielikult ega tulnud vaid ainepunkte koguma,“ sõnas Tööandjate Keskliidu haridusnõunik. Tema sõnul on nii võimalik saada ka järjest vastutusrikkamaid ja huvitavamaid ülesandeid – tööandja on veendunud, et praktikant on nendeks valmis.  

Sa ei küsi tagasisidet 

Tagasiside küsimine on oluline nii isikliku tööalase arengu mõttes ja  annab ka tööandjale signaali, et oled huvitatud sellest, mida edaspidi paremini või teistmoodi teha, kuidas ettevõttele kasulikum olla. „Ainult omapäi tegutsedes võib oluline märkamata jääda – võib-olla oled mõnest ülesandest hoopis valesti aru saanud ja pead sellega siis uuesti alustama. Pikaajalise kogemuse ja praktiliste teadmistega kolleegidelt saad hindamatu väärtusega nõu, kui vaid seda küsid,“ tõdes Entson.

Sa ei võta praktikat tõsiselt 

Parimate praktikantide konkursi projektijuhi sõnul tuleks praktikat võtta tööna. „Ole alati professionaalne ja täida oma ülesandeid kohusetundlikult ning täpselt. Ära hiline, jälgi oma riietust, käitumist ja kõnepruuki, et kolleegidele ainult heas mõttes silma jääda,“ soovitas ta.

Sa valid praktikakoha palganumbrist lähtudes 

Kuigi töö eest tasu saamine võib tunduda igati õigustatud nõudmine, tuleb meeles pidada, et hästi korraldatud praktika on pigem põhjalik praktiline koolitusprogramm kui lihtsalt puhkusel olevate töötajate asendamine. „Praktikakoha valikul lähtu eelkõige sellest, kuidas kogemus sind erialaselt arendaks, mitte rahasummast lepingul või selle puudumisest,“ soovitas Anneli Entson. Tema sõnul on praktika suurepärane võimalus oma teadmisi päriselus rakendada, näha, kuidas tegelikult töö käib ning proovida, millised tööülesanded sulle kõige meelepärasemad on.  

Sa annad kohe alla 

Praktikal olles on loomulik ennast vahel ebakindlana tunda, aga sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. „Praktika on õppimise koht ja seda teavad ka sinu juhendaja ja kolleegid. Kui oled endast parima andnud, oled igal juhul saanud väärt kogemuse isegi siis, kui praktika ei täida kõiki ootusi või kui suhted kolleegidega jäävad pigem jahedaks. Pealegi on parem teha vigu õppustel kui lahingus,“ tõdes Entson.

Tööandjad: kõige olulisem on kaasa mõtlemine

Annika Oruaas, DPD personali- ja CSR juht

Kõige paremad praktikandid on need, kes mõtlevad lahtise peaga kaasa ja on valmis igal pool käed külge lööma. Reeglina me leiame oma majas asjalikele praktikantidele alati ka püsiva töökoha, kuna DPDs käib värbamine ennekõike väärtuste järgi. Meie peamine väärtus on „teeme ära!“ suhtumine – praktikant, kes tuleb meie juurde ainult kooli jaoks „linnukest“ kirja saama, pikalt püsima ei jää. 

Urmas Lehtsalu, Mereranna Põllumajandusühistu juhatuse liige

Meie eeldame, et praktikale tulijal on huvi ja eesmärgid, et ta soovib läbi praktilise tegevuse juurde õppida. Ta teab, mida sooviks näha ning läbi katsetada ja kogeda. Kui tekib olukordi, millest praktikant täpselt aru ei saanud, siis ta peab julgema ise infot otsida, teooriat uurida ja selgitada enda nägemust, kõrvutades seda juhendaja seisukohtadega selles küsimuses. Väga oluline on kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamine ning kogu praktikaprotsessi analüüsimine ja reflekteerimine koos juhendajaga. Nii saavad paljud olukorrad lahti mõtestatud ning sellest õpib tegelikult nii praktikant kui ka juhendaja. Hea, aus ja vahetu suhtlemine loob koostöö mitte ainult tänasele praktikandile, vaid sillutab tee ka tulevastele praktikantidele. 

Loo saatis Koolielule Helena Peterson, firma PR Strategies strateegiline konsultant. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas leida ideaalne praktikakoht
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Lisaks on kogumikus lood tublidest kutseõppuritest, kes on tuule tiibadesse saanud just tänu õigele erialavalikule ja pühendumisele. Avasta oma anne ja saa meistriks! Vaata lähemalt siit.

Allikas: kutseharidus.ee. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas leida ideaalne praktikakoht?
• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas
• Üleeuroopalisel kutseoskuste nädalal tunnustatakse parimaid õppeasutusi ja õpetajaid

Kel aga tööpraktika veel ees seisab või kes ideaalsest praktikavõimalusest alles unistab, tasub sobiva praktikakoha valikul silmas pidada järgmisi soovitusi.

Alusta praktikakoha otsinguid varakult. Pole saladus, et kõige sagedamini tehakse praktikat suviti, mil õpingud igapäevast tööd ei sega ning vajadus abikäte järele kõige suurem on. Eesti Tööandjate Keskliidus parima praktikandi konkurssi „Praktik Cum Laude“ korraldava Anneli Entsoni sõnul peab praktika andma ennekõike intensiivse õpetliku kogemuse ja selleks võib kõige õigem aeg olla sõltuvalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast hoopis sügis, talv või kevad. 

„Uuri võimalikust praktikakohast, millal on nende töös kõige kriitilisem periood. Võib-olla tasub leppida juba täna kokku praktika järgmise aasta kevadeks, et saada osa oma unistuste ettevõtte kõige põnevamatest ettevõtmistest,“ soovitab Entson.

Mõtle välja, milline oleks ideaalne praktikakoht. Kas soovid töötada suuremas ettevõttes, kus saad jälgida organisatsiooni kui terviku toimimist ja näha, kuidas sinu valitud eriala igapäevatöö käigus sellesse panustab? Võib juhtuda, et sinu eriala parim väljund pole üldse nimekas rahvusvahelises organisatsioonis, vaid mõnes väikses kohalikus idufirmas või mikroettevõttes, kus praktika käigus tehtud töö tulemused on koheselt näha ja lihtsalt mõõdetavad. „Tulevane tööandja hindab praktikaettevõtte nimest kindlasti rohkem seda, kas praktikakogemus oli sisukas ja õpetlik või mitte,“ kinnitab Anneli Entson.

Otsi võimalikult paljudest kanalitest. Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku sõnul ei pea kinni haarama kohe esimesest silma hakkavast praktikavõimalusest, vaid tasub end oma erialas tegutsevate organisatsioonidega paremini kurssi viia. „Vaata, millised erialaliidud sinu valdkonnas tegutsevad, tutvu sinna kuuluvate organisatsioonide ja nende suurimate projektidega, vaata ringi Facebookis ja LinkedInis, uuri oma kooli karjäärikeskustest võimalike praktikapakkujate kohta, pane tööle kõik oma kontaktid, et sinu soov saada praktikakoht jõuaks võimalikult paljudesse ettevõtetesse, kus väärtusliku kogemuse saada võiksid,“ annab ta nõu.

Näita üles algatusvõimet. Ära jää ootama, et praktikakohti pakkuvad ettevõtted panevad üles kuulutuse – saada ise oma unistuste praktikaettevõttesse motivatsioonikiri ja CV. Selgita võimalikult täpselt, millist kogemust loodad praktikast saada ning näita, et oled viinud end ettevõtte tegemistega põhjalikult kurssi, viidates projektidele või saavutustele, mille laadsetes ettevõtmistes sa osaleda sooviksid. 

„Selle asemel, et jääda käed rüpes vastust ootama, haara telefon ning helista ettevõtte personalijuhile või Sinu kõige tõenäolisemale praktikajuhendajale, et oma huvi veelgi konkreetsemalt väljendada. Praktik Cum Laude konkursil toovad tööandjad parimate praktikantide ühe peamise omadusena sageli välja just initsiatiivikuse, mida peaks väljendama juba praktikakohta otsides,“ nentis Entson.

Pane paika, mis saab olema Sinu praktika sisu. See, milliste projektide või ülesannetega hakkad praktika käigus tegelema, peaks olema selge juba enne praktika algust. „Ole enda ja praktikakoha juhendaja suhtes aus. Kui näed, et sind ootab töö koopiamasina või paberhundiga, mis käib kauge kaarega mööda Sinu ootustest, siis loobu praktikakohast ja leia ettevõte, kes saab Sinu õpingute käigus omandatud teadmistele reaalset väljundit pakkuda,“ soovitab parima praktikandi konkursi korraldaja.

Loo saatis Koolielule Helena Peterson, firma PR Strategies strateegiline konsultant. Foto: Koolielu arhiiv. 

Uus õppeaasta toob uue alguse. Miks mitte alustada seda koolitusega, mis rikastab eriala- ja keeleõpet uute metoodiliste võimalustega. Seminaril tutvustatakse õpetajatele, mis on õpistsenaarium ja kuidas seda erialases keeleõppes kasutada. Erasmus+ projektis “Lugemise ja kirjutamise koostoime kutsehariduse keeleõppes” osalenud õpetajad tutvustavad õpitubades oma kogemusi õpistsenaariumite rakendamisel. Seminar on osalejatele tasuta!

Vaata päevakava ja registreeru Innove kodulehel.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro

Vaata kutseharidus.ee kodulehelt, kes esindavad Eestit üle-euroopalisel noorte kutsemeistrivõistlustel. Kokku osaleb 40 võistlusalal 28 riigist ligi 600 noort. EuroSkills 2018 avatakse teisipäeval, 25. septembri õhtul ning parimaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial laupäeval, 29. septembril.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: tänu maastikuehitajatele on meie kutseharidus maailma tipus
• Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu

Miks on vaja ettevõtlusõpet? Mida noored sellest saavad? Nagu iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat tulevikku, huvitab iga kooli, kuidas vilistlastel läheb. Erinevad uuringud on näidanud, et paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada nn 21. sajandi oskusi ehk loovust, algatusvõimet, suhtlemis- ja koostööoskusi. Need kõik on tihedalt seotud ettevõtlikuks inimeseks kujunemisega.

Kuidas teadmised ettevõtlusest meid aitavad

Laulmist, joonistamist ja matemaatikat õpime enamasti ühtemoodi, aga oma andeid ja oskusi rakendama ning nende toel uut väärtust looma hakkame erinevalt, nii ettevõtja või ka palgatöötajana. Ettevõtlikkus ja lahenduste leidmisele orienteeritud suhtumine aitab igal elualal ning seda tuleb arendada maast-madalast.

Ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi on igal inimesel vaja selleks, et majandada oma perekonda, mõista tööandja motiive ja soovi korral muidugi ka rajada oma ettevõte. Kõigile noortele peab praktiline ja eluline ettevõtlusõpe kättesaadav olema. See toetab nende konkurentsivõimet elus – on panus meie tulevikku.

Ettevõtlusõpe 195 koolis

Kuidas on lood ettevõtlusõppega koolides täna? Ettevõtlusõppe vastu on huvi aina kasvanud, eriti viimastel aastatel. Praegu pakutakse seda juba 195 õppeasutuses ehk igas neljandas Eesti koolis, nende seas on 177 üldhariduskooli, 9 kutseõppeasutust ja 9 kõrgkooli. Julgustav on, et koolides, kus ettevõtlusõpet veel ei ole, on õpetajate seas algatajad ja teerajajad. Ent üksiku initsiatiiviga ei saavuta pikaajalist mõju, väga on vaja süsteemsust ning juhtkonna ja ka kolleegide tuge.

Aina rohkem on häid näited, kus kogu koolipere ühiselt planeerib tegevusi, lõimitakse õppeaineid ja seotakse õppetöö praktiliste, eluliste tegevustega, käiakse koolist väljas uusi teadmisi ja kogemusi saamas. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolidega koostööd tegema. Nad tahavad oma teadmisi ja kogemusi jagada – nii tundides firma tegevusi tutvustades, praktikakohta pakkudes kui õppuritega ühiseid asiseid ülesandeid lahendades.

Koostöö vorme on erinevaid, ka vastavalt vanusele, tuleb vaid julgelt esimene samm astuda. Edu ja Tegu ja Kaubandus-Tööstuskoja võrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ inspiratsiooniüritusel rääkisid poeketi Sõbralt Sõbrale esindajad sellest, kuidas koos kooliga õpetati Rakveres kaupluseruumides õppuritele nii ühiskonnaõpetust, sotsiaalset ettevõtlust kui ka kunstiõpetust kui kaupa väljapanekut seati. Rikka Ivvani talus õppisid Meremäe kooli lapsed eri tundide materjali praktiliste tegevuste ja talupidaja kogemuse kaudu. Toredaid näited on palju ning lastele meeldib klassist väljas õpe üldjuhul väga.

Küsige lastevanematelt!

Koolidel, kes alustavad ettevõtlusõppega, soovitan esmalt koostööpartnereid otsida lastevanemate seast, leiab ju väga erinevate elualade esindajaid. Ettevõtlikkuse arendamises on võtmesõnad süsteemsus ja järjepidevus, julgus eksida ja oskus sellest õppida. Nii kasvavad ettevõtlikud ja loovad, julged ja algatusvõimelised, alati lahendusi leidvad noored, kes saavad igas olukorras ja igal elualal hakkama.

Kuidas alustada?

Millest saab alustada kool, kus ettevõtlusõpet veel ei ole? On mitu moodust: juurutada ettevõtlusõpe iseseisvalt kooli õppekavasse, kasutades Edu ja Tegu programmi kursuseid ja metoodilisi juhendeid ning nende rakendamisel abistavaid koolitusi, samuti võib liituda „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi või Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga, millega kaasneb tugi ja koolitused. Praegu on liitumiseks hea aeg, sest läbi Euroopa Sotsiaalfondi saab Haridus- ja Teadusministeeriumi elluviidav Edu ja Tegu programm toetada koolides ettevõtlusõppe rakendamist.

Ülikoolide teadlaste, Innove, Junior Achievementi ja maakondlike arenduskeskuste ekspertide, aineõpetajate ning majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi koostöös on välja töötatud ettevõtlusõppe ained, kursused ja materjalid erinevatele haridustasemetele ja -liikidele ning neid piloteeritakse ka mitmes koolis.

Õppematerjalide kaasajastamise ja praktilisuse eesmärgil on olulisel kohal nii õppurite, õpetajate kui ka ettevõtjate hinnangud ja tagasiside. Senise piloteerimise käigus on kogenud ettevõtlusõpetajadki öelnud, et saavad uut teadmist ja metoodilisi lähenemisi õppes rakendamiseks. Samas on väljatöötatud ained, kursused ja õppematerjal soovituslikud ning neid saab iga kooli, õpetaja ja klassi vajadustele sobivamaks kohandada.

Edu ja Tegu toetab koolitustega

Kust saab kool ettevõtlusõppe arendamiseks mõtteid? Edu ja Tegu toetab koole ja õpetajaid koolituste ja muude ürituste kaudu. Ettevõtlusõpetajatele ja ettevõtjatest mentoritele välja töötatud täienduskoolituste fookus on ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse arendamisel, ettevõtlusõppe rakendamisel ning mentorlusel. Õpitut saab kohe rakendama hakata ning muuta õppetöö mitmekesisemaks. Ettevõtlusõppe koolituste kalender programmi kodulehel täieneb pidevalt. Kindlasti tasub kaasata ettevõtjaid. Häid ideid ja praktikaid, kuidas ettevõtjatega koos õpet läbi viia, jagame koostöös võrgustikuga ettevõtete ja koolide inspiratsiooniseminaridel.

STARTER

STARTER ehk kaheksa kõrgkooli koostöökava pakub õppuritele võimalust arendada oma äriideed koos selle valdkonna praktikute-ettevõtjatega ja sinna on osalema oodatud nii gümnasistid, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppurid. 14. septembrini saab osaleda suurel ettevõtlikkuskonkursil. Siia ootame erinevas vanuseklassis noorte ettevõtlikke tegusid ja väga hästi sobivad nii kooliväliselt kui ka õppetöö raames läbi viidavad tööd. Võimalus teistega võrrelda motiveerib noori oma häid mõtteid ellu viima.

Ettevõtlusõpet aitavad mitmekesisemaks muuta mitmed põnevad tasulised programmid – ettevõtlusküla, ettevõtluslaager ja teised era-algatused. Need inspireerivad nii õpetajaid kui õppureid, kuid tervikliku õppe tarvis on vaja õpetaja tuge ja süsteemset õppetööd.

Sügisel uus taotlusvoor

Koolid saavad sügisel taas taotleda toetust taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ kaudu. Toetustega soovime muuta ettevõtlusõpet mitmekesisemaks, edendada eeskätt koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. Toetuse saamiseks peab kool rakendama või asuma rakendama ettevõtlusõpet, toetudes Edu ja Tegu raames välja töötatud ettevõtlusõppe moodulile ja abimaterjalidele. Projekti esitades tasub põhjalikult läbi mõelda ja lahti kirjutada, kuidas toetada süsteemse ettevõtlusõppe läbiviimist koolis, kuidas siduda teooriat praktikaga ning kuidas projekti lõppedes jätkub mitmekesine õpetamine ning koostöö partneritega. Kahe esimese taotlusvooru tulemusel jäid sõelale projektid, kus oli hästi ära selgitatud ettevõtlusõppe teooria ja praktika vaheline seos ning põhjendatud koostöö kooliväliste partneritega. Taotlusvooru tingimuste järgi peab vähemalt üks projekti partneritest olema üldharidus-, kutse- või rakenduskõrgkool. Rahastamisel on Euroopa Sotsiaalfondi toetus 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühe projekti toetus on 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalus. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel, korraldab SA Innove.

Toetuste abil saab kooli ettevõtlusõpe praktilisemaks. Kogu info ettevõtlusõppe programmi kohta on programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee ja tasub jälgida ka uudisvoogu www.facebook.com/ettevotlusope.

Kristi Ploomiga vestles Liina Pissarev. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tutvustavas erilehes 4. mail 2018. Foto: Koolielu arhiiv.