Teise kursuse võistlusel sai Viktoria Dronik koos Kuressaare õpilase Katriin Sooniga 3. koha ning kolmanda kursuse võistlusel Kristjan Kuusik koos Cätlyn Priksiga Tallinna Teeninduskoolist 2. koha. Lisaks pälvis Darja Žerebtsova Tallinna tuntud restorani Olde Hansa koka eripreemia. Õpilasi juhendasid Svetlana Mitsõk, Natalja Tarassova, Mihkel Luus ja Taimo Tamm.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets tunnustas kooli õpilasi, kes kõrges konkurentsis kooli kokaeriala taas parimast küljest näitasid.

“Kokakunst on meeskonnatöö ja seda tõestasid Kristjan, Viktoria ja Darja väga edukalt, sest võistlustööd tuli valmistada koostöös täiesti uue kolleegiga,” rääkis Mets. “Mul on väga hea meel tõdeda, et lisaks suurepärastele erialaoskustele on meie kooli õpilased meeskonnamängijad ja see kajastub hästi ka argises õppetöös.“

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum lisas, et parimaid tulemusi saavutavad õpilased, kelle juhendajad on motiveeritud ja jagavad oma teadmisi ja oskusi pühendunult.

“Konkurents on tihe ja võita tahavad kõik osalejad, tunnustame meie õpilaste juhendajate tulemuslikku tööd uute meistrite õpetamisel,” lisas Veidenbaum.

Peakohtunik ja Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu märkis, et kõrged kohad suutsid saavutada need, kes olid stabiilsed ja rahulikud.

Võistlusel loositi erinevate koolide õpilased kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistkonnad pidid valmistama põhiroa ja desserdi ning üllatustoidu. Eesti ametikoolide kõrval võtsid osa Läti ja Leedu kokaõpilased Riiast, Ogrest, Vilniusest ja Kaunasest. Kokku osalesid 15 ametikooli õpilased.

Kuressaare Ametikool korraldab kutsevõistlust “Kokakunst Kuressaares” alatest 2010. aastast. Järgmine võistlus korraldatakse 15.-16. märtsil 2018.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala
• Kokakunstivõistlustel osalevad esmakordselt Leedu õpilased

Minister Mailis Reps ütles, et Tea Varraku vaieldamatu tugevus on pikaajaline suurte avaliku sektori asutuste juhtimise kogemus. „Tea Varrakul on juhtimiskogemusi nii avalikus sektoris kui ka haridusvaldkonnas, viimati Tallinna Tehnikaülikooli prorektorina, kuid varem ka Mainori majanduskooli ja Audentes asutajana. Tema kogemustepagas on väga asjakohane ministeeriumi kui organisatsiooni ja selle vastutusvaldkondade arendamisel,“ sõnas minister Reps.

Tea Varraku sõnul on haridus- ja teadusvaldkond talle väga südamelähedased. „Usun, et senistele kogemustele toetudes saan aidata kaasa valdkondade arendamisele. Erilist tähelepanu soovin pöörata varsti kätte jõudvale ajale, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad märkimisväärselt ja peame hakkama ise edukalt toime tulema – seda ka hariduses. Samuti tahan pöörata tähelepanu noortele, kes katkestavad varajases faasis oma kutse- ja kõrgharidusõpingud, mistõttu peame suutma teha õpetamise protsessi kaasaegseks ja huvitavaks. Meile kõigile on väljakutse ka täiskasvanuharidus elukestvas õppes,“ osutas Varrak. Ta lisas ka, et tänab TTÜ-d võimaluse eest ülikooli arengule kaasa aidata ning on veendunud, et ülikool liigub edasi õigel kursil.

Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.

Viimased kuus aastat töötas Tea Varrak Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory direktorina, millest neli aastat ka innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektorina. Aastatel 2006-2011 oli ta Rahandusministeeriumi kantsler ning 2005-2006 Rahandusministeeriumi abiminister. Aastatel 2002-2005 oli Varrak Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees ja AS Juura Õigusteabe nõukogu esimees. Ta on AS Audentese asutaja ja oli aastatel 1997-2002 juhatuse esimees. 1995-1997 oli Tea Varrak Fontese Koolituse AS juhatuse esimees ja 1992-1995 Mainori majanduskooli direktor, olles ka mõlema ettevõtte asutaja.

Tea Varrak on omandanud Tartu Ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. Teda on autasustatud Presidendi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

3.-7. aprillini pakutakse Tartu Ülikooli poolt Tallinnas mitmekesist valikut huvitavaid ja inspireerivaid loenguid ning seminare, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja praktikud. Kõik üritused on tasuta.

Kõik seminarid ja loengud toimuvad ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) ja on TASUTA. Info ja registreerimine www.ut.ee/tallinn.

Nädala kava

Esmaspäev, 3. aprill

15.00–16.30 loeng „Turvaline arvuti ja interneti kasutamine“
Kristjan Krips, Tartu Ülikooli informaatika assistent
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Inkade kuld ja muistse Peruu loojang“
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor
Registreeru SIIN

Teisipäev, 4. aprill

15.00–16.30 loeng „Surnud räägivad“
Martin Malve, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Uudsed ravimpreparaatide tootmise tehnoloogiad“
Andres Lust, Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia teadur
Registreeru SIIN

Kolmapäev, 5. aprill

15.00–16.30 seminar „Emotsionaalselt SEOtud klient sotsiaalmeedia abil ja SEAtembud sisuturundusega“
Kristian Pentus, Tartu Ülikooli turunduse assistent
Kulno Türk, Tartu Ülikooli personalijuhtimise professor
Registreeru SIIN

17.00–18.00 loeng „Kui poliitika on tõepõhjata, kuidas saab selles siiski tõeliselt osaleda?“
Alar Kilp, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor
Registreeru SIIN

Neljapäev, 6. aprill

12.30–14.15 seminar „Laste ja noortega filosofeerimine“
Egle Säre, Tartu Ülikooli haridusteaduste assistent
Registreeru SIIN

15.00–16.30 loeng „Eesti keel maailmas“
Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Kas meil läheb halvasti? Ühiskondliku ja iseka mõtte konfliktist ökoloogi pilguga“
Kristjan Zobel, Tartu Ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor
Registreeru SIIN

Reede, 7. aprill

12.30–13.30 seminar „Info üleküllus vajab professionaalseid ajakirjanikke“
Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli praktilise ajakirjanduse nooremteadur
Registreeru SIIN

14.00–15.00 seminar „Kuidas andmetega (mitte) valetada“
Kadri Rootalu, Tartu Ülikooli sotsiaalse analüüsi meetodite lektor
Registreeru SIIN

15.30–16.30 seminar „Kas kõik peab olema nii, nagu on praegu – sotsiaaltöö muutuste võimaldajana“
Helmer Hallik, Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juht, Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant
Registreeru SIIN

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Koolitusel anname ülevaate eTwinningu portaali võimalustest koostööpartneri leidmiseks ning õpiprojekti läbiviimisel. Samuti arutame, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö õppetööga ning tutvustame koostööks sobivaid veebivahendeid.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis ootame koolitusele ka neid õpetajaid, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha uue õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. 

Koolitajad on Ingrid Maadvere ja Laine Aluoja.

Registreerimine 27. märtsini 2017 HITSA koolitusveebis:
https://koolitus.hitsa.ee/training/1020/register

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Seminar aitas avada muutunud õpikäsituse mõistet. Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Kuidas õppijad aru saavad, et nüüd on midagi muutunud?

Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi 

Sarnaste küsimustega alustas avaettekannet ka Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets: „Kui õpikäsitus muutub, siis mis muutub ja miks ta muutub? Õpikäsitus on viis, kuidas õppeasutus õpetamine ja õppimine toimub, mida teeb õpetaja, mida õppur, suures plaanis on see koolielu muster.“ Heidmets sõnas, et kui Eesti on maailma parim PISA-riik ja seda mustrit on aastakümneid lihvitud, siis on küsimus muutumise vajalikkusest asjakohane. „Surve muutuseks tuleb väljastpoolt kooli, ja see on nii kogu maailmas, eriti viimastel aastatel. Tööandjad vajavad uute oskustega töötajaid, ja siis vaadatakse ootavalt kooli poole. Teiseks surve kooli enda seest: mitte ainult meil,  vaid mujal ka on nii, et lapsed on küll targad, aga nad ei tunne end koolis hästi. Viis, kuidas õppimine käib, on probleem kogu maailmas,“ sõnas Heidmets. 

Esineja selgitas, et muutus üritab lõhkuda traditsioonilist kooli hierarhiat, kus tipus on koolijuht, kes on kõige targem, siis tulevad õpetajad ja siis õpilased. „Võimu üritatakse ümber jagada viisil, kus õpetajate ja õpilaste otsustusruum läheb suuremaks: võimalus ise otsustada ja ka ise vastutada. Teine selge muutuste rada on liikumine individuaalsest tegevusmudelist koostöise tegutsemise suunas nii õppimise kui õpetamise suhtes,“ ütles Heidmets. Kasvõi üksteise tundide külastamine – praegu õpetaja kolleegi tundi pigem ei lähe, ja üksteise tegemistest teatakse pigem vähe kui palju. Kolmandaks toimub liikumine mõtestatud õppimise suunas, inimene peab aru saama, miks ta üht või teist asja õpib. Skaala teine ots on päheõppimine, kuna õpetaja käskis. 

Kuidas kõik koolielu praktikas välja näeb? Võtteid ja viise on palju. „Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi olemas, iga kool paneb selle enda jaoks ise kokku,“ ütles Mati Heidmets. Ta tõi näite ühest Londoni kooli külastusest, kus pealtnäha oli kõik väga kaootiline, traditsioonilisi tunde justkui ei olnudki, aga õpitulemused väga head. Selles koolis oli iga õpetaja ka juht – iga õpetaja juhtis üht koolielu valdkonda (IT, muusika, keeleõpe jms). 

Pildikesi väikekooli elust

Vormsi kooli direktor Age Hälvin tõi kuulajateni pildikesi väikekooli elust, kus tuleb tegutseda põhimõttel upu või uju. „Väikekooli puhul on muutused ujumise või uppumise küsimus, kas ujuda või muutumatuna paigale jääda ning uppuda,“ sõnas koolijuht. Ühtpidi on Vormsi koolil väga soliidne ajalugu ja traditsioonid, teisalt traditsioonidest jätkusuutlikkuseks ei piisa. „Meil on lasteaed-põhikoolis kokku 43 last. Miks meil on vaja olnud uuendusi? Kohalikul kogukonnal on teatud ootused kooli suhtes, lisaks laste õpetamisele on koolil rahvavalgustuslik roll, et oleks näha, et elu käib ja kool on jätkusuutlik. Uuenduste otsimise ajend ongi olnud lisaväljundite otsimine koolile, just ellujäämise küsimus,“ ütles Age Hälvin.  „Kui töötad klassis, kus on üks õpilane, siis see ei ole väga hea ja arendav õppekeskkond ei õpilase ega õpetaja jaoks.“

Ja tegelikult just siit sai alguse muutunud õpikäsituse rakendamine Vormsi koolis, ehkki õpetajad ise seda nii ei näinud ega plaaninud. „Mitmed vanemad pöördusid meie poole, et kas oleks võimalik koduõppe vormis end kooliga siduda. Hakkasime mõtlema, mis on õppimise jaoks hädavajalikud asjad, et leida teisi õppimise vorme: õppija; ruum, kus ta õpib, aga see ei pea olema klassiruum; vahendid, millega ta õpib, kasvõi mõõtmisvahendid; aeg, millal ta end rakendab; õpetaja, kes peab kõik ühele pildile kokku tooma. Ruumi ja ajaga annab kõige rohkem mängida,“ rääkis Age Hälvin. Vormsi kool hakkas pakkuma distantsõppe võimalust. See ei ole koduõpe, sest vanemad ise ei ehita õppimise struktuuri ülesse, see tuleb koolilt. Vanemad jälgivad omalt poolt, et kõik toimiks. „Võtmeküsimus kogu õppimises on suhtlus. Teistsugune vorm nõuab teistsugust suhtlust. Kontakti hoidmine, kui õpilane ei ole kogu aeg silme all, on õpetaja professionaalsuse küsimus. Lootus oli, et saame sel moel suurendada õpilaste hulka, mis läks ka täide. Praegu on näiteks 7. klassis üks õpilane kohapeal, kaks osalevad distantsõppes. Ja juba see teeb tunni põnevamaks ja palju huvitavamaks. Skype´i vahendusel saab rühmatöidki teha,“ ütles koolijuht. 

Muidugi oli ka kõhkluseid ja kahtluseid, kasvõi see, kuidas omandavad üldpädevused distantsõppel õppijad, kes kooliperega kogu aeg kokku ei puutu. Aga omandavad küll, vähemalt suhtlusoskuse ja iseseisvalt töötamise oskuse. Distantsõpe on variant nende jaoks, kellele ei sobi suured koolid ega suure kooli rütm, aga pere ei saa ka kolida. Näiteks tundliku närvisüsteemiga lapsele on distantsõpe sobilik. 

„Distatntsõpet alustasime nullist, saatsime meili teel materjale edasi-tagasi, aga see ei toiminud nagu vaja. Siis avastasime Google´i klassiruumi, võtsime selle kasutusele, jäi väheks. Õppisime selgeks Moodle´i, ja see on distantsõppeks sobiv e-keskkond,“ sõnas Ave Hälvin. 

Seminaril jagasid oma kogemust veel Liina Karolin-Salu  Tartu Hansa Koolist ("Sünergia Tartu Hansa Koolis: avatud õpiruum“), Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikoolist ("Kuidas planeerida õppetööd rööptegutsemisega harjunud tudengitega?"), Anu Peri Gustav Adolfi Gümnaasiumist  ("Kuidas ma muutunud õpikäsitust rakendan"), Lauri Toim Luua Metsanduskoolist ("Uuenenud praktikasüsteem Luua Metsanduskoolis") jpt.  

Seminari ettekanded on mõne aja pärast järelvaadatavad HITSA kodulehelt.  

Samal teemal:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Koolid saavad taotleda toetust meeskonnatööks ja uuenevaks õpikäsituseks

Oodatud on juhtumite kirjeldused üle kogu maailma, kuid kindlasti ka Eestist. Osaleda saab nii lühikirjeldusi platvormile lisades kui põhjalikumat süvenemist nõudvate keskkonnaalase ebaõigluse juhtumi kirjeldusi koostades. 

Youth4EJ (Youth for Environmental Justice/ Noored keskkonnaõigluse eest) platvormi eesmärk on panna noori inimesi huvituma keskkonnaõigluse teemast ning julgustada noori ebaõigluse juhtumeid iseseisvalt uurima, nende teemal arutlema ja ka sotsiaalvõrgustikes näiteid jagama.

Eesti noorte poolt kogutud juhtumid vaatab üle Peipsi Koostöö Keskus ning koos teiste näidetega jäävad need platvormil kõigile huvilistele kättesaadavaks. Lühikirjeldusi võib lisada nii eesti kui inglise keeles, põhjalikumad juhtumikirjeldused tuleb koostada inglise keeles. Täpse info, kuidas osaleda, leiab Peipsi Koostöö Keskuse kodulehelt.

Keskkonnaõiglus laiemas tähenduses on inimeste õigus elada puhtas ja tervislikus keskkonnas oma soovide ja tavade järgi ilma, et neid kahjustaks või mõjutaks mingi majanduslik või tööstustegevus. Tegelikkuses on paljudel inimestel ja kogukondadel juurdepääs sellistele elementaarsetele loodusressurssidele nagu puhas vesi, puhas õhk piiratud või nad peavad taluma kahju, mis tekib saastatud veest, õhust või pinnasest. 

Maailmast leiab palju näiteid, kuidas tootmishuvid on üles kaalunud keskkonnakaitselised, aga ka näiteks põliskultuuri hoidmise argumendid. Viimasel poolel aastal on meedias tähelepanu saanud Põhja-Dakota Standing Rocki indiaanlaste aladele ehitatav naftajuhe, mis on siuu hõimu hinnangul tõsiseks ohuks keskkonnale ja kultuurile. Torujuhe ei jookseks küll otse läbi reservaadi, kuid läbiks siiski põliseid indiaani alasid, kus nende esivanemad küttisid, kalastasid ning kuhu nad on maetud. Sarnaseid keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid on maailmas palju, huvilised saavad neid uurida näiteks keskkonnaõigluse atlasest (Environmental Justice Atlas) https://ejatlas.org/ ning enda jaoks huvitavamatest juhtumitest teha e-platvormile youth4ej.sameworld.eu sissekandeid.

Ameerikast pärit keskkonnaõigluse alane liikumine on Euroopas keskendunud eelkõige üksikisiku keskkonnaalaste põhiõiguste kaitsele ning olulisel kohal on õigus olla kaasatud otsuste langetamises, õigus saada piisavalt vara asjakohast teavet otsuste ja keskkonnaseisundi kohta ning õigus vabalt kasutada õiguskaitsevahendeid oma keskkonnaalaste õiguste tagamiseks ja kahjude heastamiseks.

Keskkonnaõigluse teema mõistmiseks on hea eelnevalt lugeda keskkonnaõigluse kohta e-õppematerjalide kogumikust EduKit http://edu-kit.sameworld.eu (vajalike eelnev kasutajaks registreerumine), kust leiab ka eestikeelseid veebiloenguid.

Keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid kirjeldav platvorm valmis tänu projektile "SAME World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses. Euroopa arengukoostöö aastal 2015", kus MTÜ Peipsi Koostöö Keskus on üheks partneriks. Projekti tegevusi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Keskkonnarände ja kliimamuutuste teemaline konverents Tartus
• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal

Avatud uste nädala jooksul toimuvad ekskursioonid, loengud ja meistriklassid, et anda huvilistele võimalikult täpne pilt selle kohta, mis ootab neid nii õppetöös kui hiljem professionaalses elus.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul võimaldatakse kaugematele huvilistele soovitud õppekohta ka tasuta transport, et tulevane meistritee ei katkeks juba enne algust.

“Kutseharidus on Ida-Virumaal populaarne ja kõrgel tasemel, kuid oleme aastate jooksul saanud huvilistelt tagasisidet, et ebasobivate transpordiühenduste tõttu ei ole kõigil võimalik avatud uste sündmusel soovitud ajal osaleda. Tänavu lahendame selle probleemi,” ütles Mets. “Kõigis õppekohtades saab näha, kuulda, ja mis kõige olulisem, ise teha. Ekskursioonid, loengud ja meistriklassid on väga hästi läbi mõeldud, et anda vastused kõigi huviliste küsimustele.”

Jõhvis ja Narvas toimuvad avatud uste nädala sündmused 27.-31. märtsini, Sillamäel 28. ja 29. märtsil.

Avatud uste nädala sündmustel osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida vastava õppekoha kodulehel, kus saab ka tutvuda nädalakavaga.

Tänavu korraldab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus avatud uste nädala ESF-vahenditest toetatava tegevuse “Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika; kutsehariduse maine tõstmine ja õpipoisiõppe laiendamine ning keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul” (PRÕM) raames.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Samal teemal:

• Kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse kandideerijad peaks kontrollima dokumentide kehtivust
• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel

Tänavune „Luulemaraton“ keskendub ühiskonnakriitilisele luulele ning päeva jooksul kõlavad luuletused eelkõige erinevatest maailmavaadetest ja poliitikast. Kuna 2017. aasta on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta, saavad sõna valdavalt noored loojad.

Tallinna Keskraamatukogus esineb keskpäeval Andra Teede ja kell 13.15 loeb luulet Ilmar Trull. Kell 15 saab kuulata räppar Azmat, kes väljendab ennast agressiivselt, läbi väära huumori ja ilustamata tõe, sest tal ei ole kellegi eest mitte midagi varjata. Kell 16 saab sõna süstemaatiline unistaja Teele Lember, kes lahendab oma eksistentsialistlikud ninaverejooksud tavaliselt heausksete läbiröökimiste teel. Kell 17 esitab luulet Birk Rohelend, kes enda sõnul ei suuda kuidagi areneda tänapäevani, vaid on nagu Frankensteini groteskne looming, lihasse kutsutud pool sajandit pärast oma tegelikku eluaega. Maratonile paneb kell 18 punkti luuletaja ja tõlkija Kristjan Haljak, kes on avaldanud luulekogud „Palavik“ (2014) ja „Conceptio Immaculata“ (2017), samuti tõlke Baudelaire’i päevikutest („Loomingu Raamatukogu“, 2014). K. Haljaku tekste on ilmunud ajakirjades „Vikerkaar“, "Ninniku", „Värske Rõhk“ ja „Looming“. Luulemaratoni päevajuhiks on luuletaja ja kirjandusürituste sarja „Viimane neljapäev" peakorraldaja Steven Vihalem. Eelmise aasta lõpus avaldas S. Vihalem oma debüütromaani "6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality", sotsiaalkriitilise ulmeromaani, mille tegevus toimub 2086. aasta Õismäel. Üritusel on ka vaba lava ning huvilised saavad esitada oma luuletusi.

Võõrkeelse kirjanduse osakonna fuajees ja Loovuse toas toimub  kell 17‒20 võõrkeelne „Luulemaraton“. Vene keeles loevad oma luulet Dmitri Krasnov, Juri Lutsep, Antipa Moltšun, Ljudmila Kazarjan, P. I. Filimonov, Igor Kotjuh ja Nikita Dubrovin. Inglise keeles luuletab USA päritolu, Eestis elav luuletaja El Dären Clere. Õhtut juhib P. I. Filimonov. Maratonil esinevad ka flashmob tantsuga V.A.T. Crew noored.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab „Luulemaratoni“ alates 2011. aastast. „Luulemaratoni“ eesmärgiks on pakkuda raamatukogu lugejatele võimalust nautida kogu päeva jooksul Eesti luuletajate luulet elavas esituses. Lisainfo: www.keskraamatukogu.ee ja Facebookis. 

 Üritus on tasuta! „Luulemaratoni“ toetab Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub robootikaringi
• Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubi

„Meie tänavune võistlus on kõigi aegade populaarseim ja osavõtjaterohkeim, osalemas on 14 kooli,“ rääkis ametikooli turismiteenuste juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „See näitab, et võistlust on vaja ja et me oleme siiani korraldamisega hästi hakkama saanud.“

Leedu koolide kokaõpilaste kõrval pakuvad rahvusvahelist konkurentsi ka kahe Läti kooli õpilased. 

Eesti ametikoolidest saadavad oma parimad kokaõpilased Kuressaarde võistlema Tartu Kutsehariduskeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva, Jõhvi ja Sillamäe õppekohad, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Tallinna Teeninduskool ja Haapsalu Kutsehariduskeskus

Neljapäeval, 16. märtsil võistlevad teise ning reedel, 17. märtsil kolmanda kursuse õpilased. Võistlejad loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse nii, et koos peavad tööle hakkama eri koolide õpilased. Võistkonnad peavad etteantud aja jooksul valmistama kahekäigulise õhtusöögi ning lisaks ühe üllatustoidu, mis antakse teada vahetult enne võistluse algust.

Võistluse kohtunikeks on tippkokad ja toidukriitikud nii Saare maakonnast kui ka Tallinnast.

„Võistlemise kõrval peame oluliseks tutvustada külalistele siinseid toidutootjaid,“ rääkis Tamsalu. Võistluste raames korraldatakse saaremaiste toidutoodete müük. Õpilastega kaasa tulevatel õpetajatel on võimalus tutvuda õpitoa raames Pihtla õlleköögi tegevusega.

Võistluse võitjad kuulutatakse välja reedel kell 13.30 algaval auhinnatseremoonial.

Kuressaare Ametikool korraldab kokaõpilaste kutsevõistlust „Kokakunst Kuressaares“ alates 2010. aastast.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused
• Kuressaare Ametikoolis saab õppima asuda viiel tsükliõppe erialal

Otseülekanne HITSA veebis, lisaks link päevakavale

Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Mida õppijad sellest kõigest arvavad?

Avaettekandega esineb Mati Heidmets, kes asetab Eesti õpikäsituse rahvusvahelise haridusuuenduse konteksti ning arutleb, miks peaks õpikäsitus muutuma ning mida see muutumine õpilasele, õpetajale ja koolile tähendab.

Võrgustik Võrgutab seminaril teeme teatavaks ka „E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ saajad ning anname üle tunnistused!

Samal teemal:

• E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Mario Mäeots: digivahendite kasutamine koolis peab olema mõtestatud