Koolitus toimub 21. märtsil Tallinnas. Koolitusel antakse ülevaade IKT-ametitest ja tööst (aluseks Rajaleidja portaali IKT valdkonna ametite kirjeldused); käsitletakse IKT valdkonna persoonilugusid ja meediakajastust; kutsesobivust IKT valdkonnas, sh testid; kahe IKT ettevõtte külastus. Vaata päevakava ja koolitustingimusi lähemalt siit. 

Allikas: TTÜ info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Erialase digitehnoloogia rakendamisest kutsehariduses
• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Eesti ettevõtted aitavad noortel tööturule siseneda

Ideede Raju toob tänavu kokku 20 edumeelset ettevõtet ja üle 200 noore õppuri, kes soovivad üritusel saada oskuseid ja kogemusi ideest ärimudeli arendamise ja selle teostatavuse testimiseni praktikas. 

Inspiratsiooniürituse peaesineja on Mooncascade’i kaasasutaja ja tegevjuht Asko Seeba, kes oli ka Skype’i sünni juures ning kes võib tunda uhkust Eesti kõige kiiremini kasvava tarkvaraettevõtte loomise üle. Lisaks jagab oma ettevõtjaks kasvamise lugu Eda Vallimäe, kes sügisel projektiga Senior Gym Ideelabori STARTER programmi lõpetas ning nüüd Ajujahi kolmekümne parima seas on. 

Ideelabori juhataja Margit Ahoneni sõnul on mitmed Ideede Rajul tekkinud ideed jõudnud ka reaalselt toimivate ettevõteteni. „Ideede rajul ja STARTER programmis osalesid näiteks ka TÜ üliõpilased Karl-Sander Erss ja Joonas Põder, kelle ettevõte Konku, mis aitab maakleritasuta kokku viia üürile soovijad  ja üürile võtjad, on tänaseks saanud esimesed kliendid,“ toob Ahonen näite. 

Ürituse teises pooles saavad õppurid võtta osa maailmakohviku formaadis arutelust, kus osalejad jagunevad teemalaudadesse, mida juhivad Sprayprinter, ESTCube, Wisemile, SportID, Psühhobuss, Your Design Works, FeelingStream, 1oT Mobi jt ettevõtete asutajad. Aruteluteemad varieeruvad disainist kosmosetehnoloogiani ja jagamis-majandusest keskkonnahoiuni, seega leiab igaüks enesele südamelähedase teema. 

Margit Ahoneni sõnul on Ideede Raju üks väheseid üritusi, kus tõesti igaühel on võimalus oma loovus ja kujutlusvõime valla lasta ja huvi pakkuvas teemalauas ideid genereerida. „Vabas ja inspireerivas õhkkonnas, kus ainuke eesmärk on mõelda julgeid mõtteid, mis muudavad maailma paremaks, kujuneb enneolematu, üksteisest ja ühiskonnast hooliv atmosfäär. Oleme korraldanud Ideede Raju kahel korral ja ürituse lõppedes on näha, kuidas vestlus äsja tutvunud inimeste vahel ei taha lõppeda,“ rõhutab Ahonen head kontaktide loomise võimalust. 

Ideelabori üritustele on oodatud kõikide valdkondade õppurid, kes soovivad saada oskusi ja kogemusi, kuidas ideest ärimudel arendada ja selle teostatavust praktikas testida - eelnev kogemus või idee olemasolu ei ole nõutav.

Vajalik on eelnev registreerimine. Ürituse ajakava ja registreerimisvorm on leitav siit: http://www.ideelabor.ut.ee/kalender/ideede-raju-2017

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased aitavad Volkswagenil Hiina turul äri arendada
• TÜ, Ideelabori ja Garage48 korraldatud startup-laagris sündis kaksteist maailma muutvat ideed

SA-s Kutsekoda tutvustati neljapäeval, 9. veebruaril OSKA uuringut „Eesti tööturg täna ja homme“ ning anti ülevaade Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest järgneva 10 aasta jooksul. OSKA on tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem, kus uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

Tööealiste arv väheneb

Midagi ülirõõmustavat lähiajal ees ootamas ei ole, ei noori, keskealisi ega pensionieale lähenevaid: tööealiste arv väheneb jõudsalt. Aastatel 2015-2024 väljub Eestis tööturult 49 000 inimest enam, kui siseneb. Tööga hõivatute arv väheneb 6000 võrra, kuid seda eeldusel, et üha rohkem tööealistest töötab üha kauem. „Praegu on näha, et tagasi tulevad need, kes kunagi Eestist lahkusid. Kas see protsess ka jätkub, pole teada,“ tõi OSKA vaneanalüütik Siim Krusell välja ühe teguritest, mis tööealiste vähenemist mõjutavad. Hinda lähevad (ja juba on) väga head kutseoskused ning teatud erialadel kõrgharidus magistritasemel (ehk bakalaureusekraad ei pruugi töökohta tagada); suureneb vajadus IKT-oskuste järele ja seda kõige laiemas mõttes – digimaailmas peavad vähemalt elementaarsel tasemel orienteeruma kõik töötajad; töötajate arv jätkab vähenemist jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. 

Valmistuge õppima 

Samas kui inimene on valmis õppima ja vajadusel ümber õppima kasvõi mitu korda, siis on tal ka tööturul rohkem edu: uuring näitab, et 40% järgmise kümne aasta jooksul täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrgharidust; iga kolmas töötaja peaks olema kutseharidusega; väheneb vajadus põhi- ja üldharidusega töötajate järele. 

IKT-d tasub endiselt õppida, ja suureneb vajadus just IKT-oskuste järele teistes valdkondades, olgu siis metsanduses, põllumajanduses, tervishoius, energiamajanduses või mujal. Töötajate arv kasvab IT-alal, puidutööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks insenerid, arhitektid, disainerid. Et elanikkond vananeb, vajab rohkem tööjõudu ka tervishoid ja sotsiaalteenused. Hinda läheb eksportturgude kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda. Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogilisi võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme. Ja mis väga oluline – töötajatelt oodatakse järjest enam koostöö- ja anlüüsioskusi, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi, sest töökorraldus muutub üha rohkem projekti- ja koostööpõhiseks. 

Kutseharidusega töötajaid vajatakse enim

Hariduses prognoositakse 2015-2024 kuni 2500 töökoha kadumist. Ühelt poolt õpilaste arv väheneb, koole suletakse ja ühendatakse ning õpetajatel jääb tööd vähemaks. „Teisalt kõrghariduses toimub tehnoloogia areng, e-õppele üleminek kaotab töökohti. Aga seda kompenseerib suurenev täiskasvanute õpe,“ sõnas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. 

Kõige rohkem on järgmise kümne aasta jooksul vaja juurde kutseharidusega töötajaid: 34,2%. Akadeemilise kõrgharidusega töötajaid on vaja 28,3%. „Just kutseharidusega töötajate seast läheb lähiaastatel hulk vanemaealisi pensionile, ja nende asemel on vaja uusi kutseoskustega töötajaid,“ sõnas Yngve Rosenblad. 

Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tänavusel oskuste aastal jõuavad tasuta koolitused ligi 12 000 inimeseni
• Uuring: sotsiaaltöös koolitatakse liiga vähe kutse- ning liiga palju kõrgharidusega spetsialiste
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses

Tänane reaalsus: ohvri süüdistamine arvutiturvalisuses

Viimastel aastatel on ohvri süüdistamine kui tabu tulnud esile eelkõige paarisuhte ja seksuaalse vägivalla kontekstis. On üsnagi mõistetav, et ohvrit ei saa süüdistada kallaletungis tema napi riietuse või provokatiivse käitumise pärast. Arvutiturvalisuses on üldiselt mindud teist teed pidi. Väga levinud on, et küberkurjategijate ohvrit ennast peetakse toimunus põhisüüdlaseks ja leitakse vaid lahendusi, kuidas ohver oleks saanud oma kontosid/infot/võrku paremini ja turvalisemalt kaitsta. Küberturvalisus on muutunud erinevate viirusetõrjete, pahavarade eest kaitsvate programmide, turvateenust pakkuvate ettevõtete ja ekspertide näol väga suureks äriks. Uuemate ja paremate turvatehnikate kasutuselevõtt tundub esmapilgul kergem lahendus kui reaalse probleemiga tegelemine, milleks on kurjategijad ise. Nagu on ütelnud küberturvalisuse ekspert George Kurtz, oleme me nagunii alati ühe sammu võrra kurjategijatest maas.

Kes tegi? Ise tegi!

Juhtum A: Kas oled postitanud internetti midagi, mida hiljem kahetsed ja oleks tahtnud end teisiti väljendada. Juba saadetud e-kirja tagasi võtta ei saa. Ainus, mida teha, on saata uus täpsustav/vabandav kiri, aga see pole ju eelneva päriselt olematuks tegemine. Juhtum B: Olen oma Google Drive keskkonnas, meetodil “Kõik lingiga saavad vaadata” välja jaganud ühe PDF-formaadis õppematerjali. Võhiklikule kasutajale jätab see mulje, nagu sellele dokumendile pääsebki ligi ainult seda pikka linki teades. Juhtum C: Me teame, kui osavasti taskuvargad oma “tööd” teevad. Paraku on see tänaval kõndides tavaline turvarisk. Vaevalt, et keegi on nõus vabatahtlikult oma raha ära andma. Aga nii juhtub, kui arvutit või nutiseadmeid läheb ostma tehniliselt võhiklik inimene. Ilmselt teeb ta oma otsuse seadme välise ilu järgi või laseb müügimehel midagi “soovitada”, makstes soolasemat hinda, kui sama jõudlusega seadmed tavaliselt väärt on.

Tõejärgne meedia

Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks "tõejärgne" (post-truth). Lihtsustatult - võidab see, kes karjub kõige kõvemini (või kauem) ja kes teeb seda lihtsamalt. Olukorda utreerides võiks öelda, et paari tuhande aastaga oleme jõudnud Platoni teostest suvalise meeleoluka mõtteteraga kassipildini. Üks viis, kuidas sotsiaalmeedia kanalid manipuleerivad tarbijaga, on seegi, et näidatakse ainult neid uudiseid, mida tarbija soovib näha, ujutades ta nendega üle, ja varjates samal ajal kõik muu vastuvõtuküllastuse tõttu. Klikimeedia (clickbaits) püüab inimesi sensatsioonihõnguliste ja/või eksitavate pealkirjade ning värviliste piltidega enda lehekülgi külastama meelitada, et teenida raha. Kuid kõik see võtab aega ja seetõttu on nii laste kui täiskasvanute funktsionaalse lugemise ehk teksti (selle kõige laiemas tähenduses) mõistmise tähtsustamise kõrval eriti oluliseks muutunud iga meediatarbija (allika)kriitilisuse arendamine.

Küberturvalisuse aine igasse gümnaasiumisse?

Küberturvalisusest räägitakse üha enam seoses haridusvaldkonnaga. Tundub, et selles osas oleme innovaatilised ning nii mõnelegi riigile eeskujuks: meil on erinevad teavitusprogrammid, konverentsid kui parima praktika näide - küberkaitse õppesuund Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Selline internetiohtudest teavitav, õpilasi informeeriv, viimaseid maailmas toimunud juhtumeid käsitlev ning praktilisi ülesandeid sisaldav teemadering peaks olema iga gümnaasiumiõpilase kohustuslik haridusosa. Kas selline õpe toimub klassijuhatajatunni raames, mõne infotehnoloogia õppeainete raames, jaotatuna erinevate õppeainete vahel või eraldi kursusena - see on praegu iga kooli otsustada. Oluline on see, et küberhügeeni peaks õpetama igas koolis!

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Samal teemal:

• Digiturvalisus: mida peaks teadma võrgust
• Digiturvalisus: töötaja kui turvarisk
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Projekti jaoks valiti välja 12 EBSi ja 6 Hong Kongi üliõpilased, kes alustasid jaanuari lõpus koostööd globaalse ettevõtte reaalse äriarenduse plaani koostamiseks. Projekti finaaletapp toimub märtsis Pekingis Volkswagen Financial Services Aasia peakontoris, kus üliõpilased oma plaane ettevõttele esitlevad.

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul pakub antud projekt tudengitele unikaalse ja väga praktilise õpikogemuse. „Projektis osalevad tudengid jaotatakse kolme gruppi, millest igaüks asub lahendama VW Financial Services poolt ette antud reaalset äriprobleemi. Probleemidele töötavate lahenduste leidmiseks peavad tudengid üles otsima ja läbi töötama vastavad parimad praktikad ning esitama omapoolsed ettepanekud VW äriprobleemide lahendamiseks. Tegemist ei ole lihtsalt koolitööga, vaid globaalne ettevõte saab sellest oma reaalsetele probleemidele lahendused,“ kinnitas Danneberg.

Volkswagen Financial Services esindaja ja ühtlasi ka EBSi külalisõppejõud dr Benjamin Phillip Wille-Baumkauff kinnitab, et ka Volkswageni jaoks on tegemist esmakordse kogemusega kaasata ettevõtte arendustegevustesse äriülikoolide üliõpilasi: „On selge, et sellisest koostöövormist õpivad mõlemad pooled – nii üliõpilased kui ettevõte laiemalt. Ei ole võimatu, et sellisest pilootprogrammist kasvab välja hoopis laiem koostöö. Mujal maailmas on igati tavapärane, et valdkonna üliõpilased on kaasatud ettevõtete arendusprojektidesse.“ Wille-Baumkauff kinnitab, et Volkswagen Financial Services näeb ühisprojektis võimalust leida ka talendikaid ning rahvusvahelise kogemusega noori, keda hiljem ettevõttesse värvata.

Tudengite juhendajaks projekti käigus on EBSi rahvusvahelise koostöö prorektor Toomas Danneberg. Projekti alustati Boot Camp'ga, mida vedas EBSi projektijuhtimise külalislektor Austriast Philipp Bousa. Bousa nõuannete järgi läbivad tudengid kõik projektijuhtimise faasid alates projektiplaneerimisest kuni tulemuste esitlemiseni.

Volkswagen Financial Services on ettevõte, mis toetab kõigi Volkswageni grupi brändide müüki kogu maailmas ning aitab järjepidevalt tõsta klientide lojaalsust brändi vastu tegutsedes 51s riigis maailmas, ettevõtte käive on 158 miljardit EUR.

Allikas: Estonian Business School

Samal teemal:

• Ettevõtlikud noored, kes kirjutasid ennast ajalukku
• Viis põhjust, miks teha õpilasfirmat

Avalik tasuta WiFi  - JAH! või pigem EI!

Eesti on uhke selle üle, et siin saab igal sammul ühineda avaliku WiFi võrguga, mida teistes Euroopa riikides on peaaegu võimatu leida, isegi suurtes keskustes. Aga kas on ikka turvaline ühineda oma seadmega avalikku WiFi võrku? Tegelikkus on see, et ühendudes kellegi suvalise WiFi võrguga anname sisuliselt ka ligipääsud selle võrgu haldajale. Seega tuleks seadistada oma kasutatavad seadmed käituma järgmiselt: nad võivad WiFisse ühenduda ainult kasutaja lubamisel, mitte automaatselt;  seadmes on kasutusel tulemüür ja viirusetõrje; kui olete olnud ühendatud ebaturvalisse võrku, siis vahetage kodus ära kõik oma paroolid, et ennetada edasisi probleeme. Lisavõimalused: kasutusel on krüpteeritud andmeside või luuakse tunnel kohta läbi VPNi, mille läbi on võimalik turvaliselt internetis käia. Kõige parem soovitus on aga see, et kui ei ole kriitilist vajadust, siis ei ole vaja ka WiFis passida, kasutage oma mobiilset andmesidet!

Asjad netis – uued võimalused ja ohud!

Asjade interneti vähene turvamine on loonud võimaluse uue ajastu küberrünnakuteks. Pisikeste turvamata võrku ühendatud seadmete automatiseeritud ülevõtmine võimaldab massirünnakuid korraldada, mis võivad põhjustada suurte süsteemide tegevuse väljalülitamist. Asjadest loobumine ei ole ilmselt võimalik, sest isegi kui me loobume nutikatest asjadest, kasutatakse neid meie ümbruskonnas edasi, tahame me seda või mitte. Ohtude vältimiseks on vaja võimalikke ohtusid tunda. Mida vähem me teame, seda turvalisem maailm meile tundub. Mida rohkem teame, seda paremaid valikuid saame teha.

Vaata, vaata mind!

Üks võimalus oma elu jagada ja teistele nähtavaks teha on asukoha jagamine. On võimalik ennast n-ö "sisse registreerida" (check-in) mõnes avalikus asutuses nagu näiteks restoran, teater, näitus või siis lihtsalt kuskil ilusas metsatukas GPS-i abil positsioneerides. Oma asukoha jagamine, fotode postitamine ja sõprade täägimine on suurepäraseks infoallikaks kurjategijale, kes planeerib röövi või tahab sind muudviisi ära kasutada. Samuti saavad kurjategijad sinu käitumist jälgides kokku panna sinu profiili: kes sa oled, kus sa käid ja kellega suhtled. Turvalisuse kaalutlusel soovitavad paljud turvaeksperdid GPS-i oma telefonis välja lülitada, kui seda ei kasutata. Vastasel korral jälgivad erinevad rakendused pidevalt sinu asukohta ja koos sinu isikuandmetega võib info muutuda ohuks sinu identiteedile ja privaatsusele.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Flickr, kasutaja Bob Cotter, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Digiturvalisus: töötaja kui turvarisk
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Sihtasutuse Innove eestvedamisel sai alguse kaheaastane arengukoostöö projekti „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis," mida rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Projekti partneriks on Lääne-Ukrainas asuv Volõõnia oblast, kellega koostöös luuakse ja katsetatakse kutsehariduse reformimise mudelit, mida saaks rakendada Ukraina teistes regioonides. Koostöösse on kaasatud nii Ukraina kui ka Eesti haridusministeerium ning  Euroopa Koolitusfond. Järgmise kahe aasta jooksul töötavad Innove, kuus Volõõnia oblasti ja viis Eesti kutsekooli kooli juhtimise, õppekavade sisu uuendamise  ja õpetajate koolituse teemadega, et luua õpikeskkond kutsehariduse uuendamiseks nii kooli kui ka oblasti tasandil, kaasates tööandjaid ja ministeeriumi. Lõpptulemusena loodetakse saada süstemaatiline lähenemine, mida saab kasutada kutsehariduse reformimiseks.

Visiidi jooksul kohtuti ka Ukraina haridusministri Lilia Hrynevychiga, kes tundis suurt huvi Eesti üldhariduse korralduse vastu ning nägi potentsiaali edaspidiseks koostööks. Samuti oli delegatsioonil võimalus kohtuda Ukraina presidendi abikaasaga. Proua Porošenko soovis teada, kuidas on Eestis erivajadustega lastega seonduv korraldatud. Eesti pool andis ülevaate nii HEV-koolivõrgu ümberkorraldamisest kui ka  kaasavast haridusest (sh rahastamispõhimõtted), lisaks räägiti ka sellest, kuidas erivajadustega inimesed tööturule jõuavad.

Pr. Porošenko juhib heategevuslikku fondi, mis tegeleb erivajadustega laste ühiskonda integreerimise ning kaasava hariduse teemadega ning seetõttu pakkus talle Eesti kogemus suurt huvi  ning juttu oli ka edasisest koostööst ning ühisprojektidest.

Visiidist võtsid osa projektis osalevate kutsekoolide esindajad, HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis, Innove juhatuse liige Katri Targama, rahvusvahelise koostöö keskuse juhataja ja projektijuht Lea Orro, Innove nõunik Kaie Piiskop ning tööandjate esindaja Tõnu Lelumees IMECC OÜst.

Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi. Innove tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

7. veebruaril, turvalise interneti päeval said huvilised seda otse Henry Jakobsonilt küsida, sest ta juhtis HITSA veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“. Lühidalt kokku võttes kõlaks vastus nii: mõtle, mõtle  ja veel kord mõtle, enne kui postitad; eraelust tuleb kirjutada ja fotosid postitada nii, et sa justkui ütleksid kõik, aga tegelikult jätad kõik privaatse ütlemata. 

Seda, et iga postitust tehes mõtleb ta turvalisusele ja privaatsusele, rõhutas Henry Jakobson korduvalt. Miks ta üldse blogi „A mida Henry teeb?“ peab? „Kui ma midagi oma lastest postitan, mõtlen alati, miks ma seda teen. On neli peamist põhjust: minu enda edevus; teiseks see, et ma olen oma laste üle väga uhke ja ma tahan seda inimestega jagada; kolmandaks et ma olen midagi saavutanud ja neljandaks, miks mina või inimesed üldse postitavad, on võimalused,“ sõnas Henry Jakobson. „Minu jaoks on kolm viimast aastat postitusi avanud palju võimalusi, aga kõiki ma siiski vastu ei võta.“

Ta sõnas, et põhiline, mida ta postitab, on pilt. „Pilti tehes pean alati olema teadlik pildi tagamaadest. Esimene asi – kus on pilt tehtud? Mis on näha taustal? Sa ei taha ju olla see inimene, kes postitab kõigi teiste laste pilte ka,“ tõi Jakobson näite. Või siis ära postita pilte, mille põhjal on kerge tuvastada, kus sa elad. „Teha pilti nii, et aadress jääb maja seinalt näha, ei ole hea mõte.“ Ta rõhutas ka, et inimesed unustavad ära, et pildid sotsiaalmeedias ei ole üksnes talle endale vaatamiseks, neid näevad kõik. „Kuidas keegi pildile jääb, ka see on oluline. Sa ise võid pildil väga kena välja näha ja tekib kiusatus pilti kasutada, aga kui sõber su kõrval on üsna kehvalt pildile jäänud, siis parem pane see foto kõrvale,“ soovitas Jakobson. „Oluline on ka emotsioon, mida postitus vaatajas tekitab. Postitada pilte lihtsalt niisama (ma kõndisin tänaval ja nägin seda maja) ei ole erilist mõtet.“

Sama kehtib videote üleslaadimise kohta. Henry Jakobson sõnas, et ka temal tekkis uude kodusse kolinuna kiusatus teha video-kodutuur, näidata lugejatele, kus ja kuidas tema pere elab. Aga ta taipas kiiresti, et sama hästi võiks ju siis oma korterivõtmeid jagada: palun, elutoast saate kaasa võtta selle ja köögist tolle. „Me ei tea kunagi, kes missuguste kavatsustega meie videoid vaatab,“ sõnas ta.

Ka tekstipostituste puhul soovitas ta alati mõelda ja teadvustada, et see jääb internetti ülesse. „Ka mina olen sattunud halva teeninduse ohvriks ja emotsioon on hästi negatiivne. Aga ma ei pane seda oma blogisse ülesse. Sest kui maha rahunen ja hakkan asju läbi mõtlema, siis saan aru, et mitte minu mõistus ei tahtnud blogisse kirjutada, vaid just minu emotsioon,“ rääkis Henry Jakobson veebiseminaril osalenutele. Ka tekstide puhul soovitas ta kõik detailid läbi mõelda, rõhutas, et kui teed nalja, siis iseenda üle, ja kui kirjutad teistest inimestest, siis kuidas nemad sellesse suhtuksid, kuidas see neid mõjutab. 

„Ma ei kirjuta sotsiaalmeedias mitte kunagi näiteks vaktsineerimisest, sest mingil määral peavad lugejad mind arvamusliidriks. Ja arvamus on ainult minu arvamus, see ei ole tõde. Mul on blogijana see vastutus, et ma ei viskaks üles ideid, mida inimesed võivad tõe pähe võtta,“ tõi ta näiteks, kuidas tekst võib loojast sõltumatult oma elu elama hakata. 

Muidugi küsiti tuntud blogijalt ka seda, mis ta arvab, kuidas tema lapsed hakkavad suuremana sellesse suhtuma, et isa on nendest nii suure digitaalse jalajälje tekitanud. „Ma olen sellele mõelnud ja veelkord – ma mõtlen enne iga postitust kõik läbi, miks ma seda teen ja kuidas teen. Need postitused ei anna hinnanguid, need on positiivsed, humoorikad, kergelt meelelahutuslikud postitused. Need justkui näitaksid kõike, aga tegelikult ei näita need mitte midagi privaatset, ja ma arvan, et lastel ei ole põhjust pahased olla,“ sõnas Henry Jakobson. 

HITSA veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“ on mõne järelevaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=TrfsU-DFuu4 

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Eesti kohanimeraamat“ 
Raamat „Eesti keele hääldus“ 
Eesti Keele Instituudi keeleklipid 
Klassikaraadio saade „Folgialbum“ 
Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid 
Eesti muuseumihariduse sõnastiku „Sõnastaja“ koostamine 
Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis 
Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 
Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles 
„Kihnu sõnaraamat“ 
„Hiiu keele raamand“ 
Konkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ 
„Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust“ 
Veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ 
Mulgi aabits 
Est-Rus Space 
Abhaasia eestlastele eesti keele õpe 
Eesti viipekeelse lavastuse „Müür“ etendused 
Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid 
Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide 
Keelekohvik telekanalis ETV+ 
„Mänguline eesti keel“ õpilastele 
E-õpik „Praktiline eesti keel“ I ja II osa 
Keeletoimetaja kutsestandard 
Saatesari „Keelesaade“ Vikerraadios 
Raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“ 
Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios 
Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Ettevõtte küberturvalisuse võtmeks on iga töötaja

Olen märganud, et viimasel ajal olen hakanud saama üha enam erinevat tüüpi spämmi nii oma era- kui ka töömeilikontodele. Enamik sellest spämmist maandub otse spämmkaustas, kuid on ka selliseid kirju, mis on ühel või teisel põhjusel lipsanud läbi filtri ja jõudnud postkasti. Klikkides mõnel neist, võib juhtuda, et töötaja nakatab oma arvuti viirusega, mis levib sealt kogu ettevõtte serversisse. Ettevõtted kipuvad investeerima tehnoloogiasse, mis peaks tagama turvalisuse, kuid jätavad tähelepanuta inimesed, kes siis tahtmatult seda turvalisust õõnestavad. Piisab vaid sellest, et töökaaslaste seas on üks inimene, kelle arvuti kasutamisharjumused ei ole turvalised ning ohtu satuvad ka kõigi teiste seadmed.

Kellele kuulub töötaja e-postkast?

Tööarvuti on töötaja kasutusse antud eelkõige töö tegemiseks. Paljudes töökohtades on tööandja töötajale tööülesannete täitmiseks loonud tööandja domeeniga e-postiaadressi. Eestis on praktikas kujunenud tavapäraseks, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-postiaadresse ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (sh kasutades riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena). Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb arvata ka töötajatevaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Samal ajal ei ole töötajal õigust töö e-posti isikilikul eesmärgil kasutada.

Tööandjal on õigus töödelda töötaja isikuandmeid ulatuses, mis on tarvilik tööandja arvutisüsteemide tõrgeteta töö tagamiseks. Näiteks võib tööandjal olla vaja arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada mahukad ja ohtlikud e-kirjad või lugeda töötaja puhkuse või äkilise haigestumise ajal saabunud arveid ja tellimusi. Tööandjal ei ole mingit takistust kontrollida töötaja töökohustuste täitmist, sh lugeda tööülesannete täitmisega seotud e-kirju. Töötajate kontrollimiseks peaks tööandja koostama töötajate andmete töötlemise kohta selgitava dokumendi. Võimalik on, et tuleks sätestada ka reegel, et töö e-posti ei võiks erakirjade saatmiseks kasutada. Töösuhte lõppemisel ei ole tööandjal töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks otsest seadusest tulenevat alust, seega saates erakirju läbi töö e-posti võib inimene ise tekitada endale keerulise olukorra, kus tal pole enam oma kirjadele ligipääsu.

Lahkuv töötaja loob turvariski

Ajastul, mil kõige olulisemaks varaks on andmed ja ligipääsud, ei ole haridusasutustes väga hästi läbi mõeldud, mida teha olukorras, kus töötaja lahkub. Väljakutse tekib sellest, et paljud keskkonnad on omavahel pilveteenustes lõimunud ja kui kasutatakse ühte e-maili ja kontot kogu asutuse peale (näiteks nutiseadmete keskhalduseks), siis on see teada ka lahkuvale töötajale. Ideaalne viis oleks siduda kõik kontod asutuse e-mailiga ja kui töötaja lahkub, siis konto suletakse.  Aga mida teha olukorras, kus vahendid ja keskkonnad, mida asutuses kasutatakse, seda ei võimalda?  Mida teha olukorras, kui keegi pahatahtlik töötaja on juba enne lahkumist kopeerinud endaga kaasa faile või näiteks üritab neid vastupidiselt hävitada?

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia