E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu Ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts, tutvustades oma kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

„Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe päevaks loodud veebilehelt saab infot e-õppe kohta, näiteks lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

E-õppe päev on kõigile, kes tunnevad huvi elukestva õppe ja eriti e-õppe vastu. 

Vaata otseülekannet.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Videoloengute ja õppevideote loomisest ja kasutamisest
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?

Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu järjest mugavamaks, kuid samas peame me olema ka teadlikud, millised ohud sellega kaasnevad ja kuidas end turvaliselt tunda maailmas, kus üha enam asju on internetti ühendatud. Veebisaates uurimegi lähemalt, mida kõike internetti ühendatakse, miks see kasulik on ning samas missugused ohud sellega kaasnevad.

„Mina soovitaks inimestel valmistuda asja või eseme internetti tulekuks. Teha endale selgeks, milliseid seadmeid olen ma nõus oma majja lubama,“ ütleb RIA analüütik Anto Veldre veebisaates. „Kas oled nõus ostma poest kohvikannu, mis tegelikult kogub sinu WiFi kohta andmeid ja võib neid neti kaudu kusagile saata? Kas ostad endale lambipirnid, millel on IP-aadress ja mille abil on võimalik sinu sisevõrku sisse murda?“ Tuleb endale selgeks teha, mismoodi kodused seadmed netiga ühendatud on ja kuidas end kaitsta, sest seda varianti, et meie andmed asjade interneti ajastul ei liigu, enam praktiliselt pole.

Digiõppe päeva veebisaade on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel ning seda saab jälgida HITSA kodulehel 12. oktoobril kell 15.00: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digioppe-paev. 

Digiõppe päeva korraldab HITSA alates 2003. aastast täiskasvanud õppija nädala raames, et populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peatu, mõtle ja alles siis kliki!
• Hollandlased uurisid, kuidas targa IKT-kasutuse abil õpilasi tulevikuks ette valmistada
• Asjade interneti ja Big Data ekspert Mark Torr peab IT Kolledžis avaliku loengu

„Sellega hakkame juba harjuma, et asjad meie ümber võivad olla internetis, aga see, et meie keha on ühendatud internetti, meie sees toimuv on ühendatud internetti, on päris uus mõtlemine,“ ütleb veebisaate moderaator Linnar Viik.

Veebisaates uurime, mis on asjade internet ning mida kõike internetti ühendatakse. Räägime sellest, miks see vajalik on ning missugused ohud sellega kaasnevad. Kaugjuhitavad valgustus- ja kütteseadmed, koduvalve, WiFi kaamerad, nutitelerid, külmkapid ja targad pulsikellad on tulnud turule, et jääda. Kuidas pakutavatest võimalustest kõige rohkem kasu saada ja samas, kuidas kõige selle keskel end turvaliselt tunda?

Saadet saab vaadata HITSA veebilehel 12. oktoobril kell 15.00 www.hitsa.ee.

Vaata saate tutvustust:

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0

Samal teemal:

• Peatu, mõtle ja alles siis kliki!
• Tartu Ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor
• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

Juba selle aasta oktoobris toimuval õpetajate IKT konverentsil „Digitaalselt aktiivne kool“ korraldatakse esimene töötuba, et rääkida digiturvalisusest õpilaste pädevusmudeli ja praktiliste näidete varal. Alates novembrist on õpetajad taas oodatud HITSA Nutiklassi infotundidesse, mille programmi on lisatud eraldi e-ohutuse moodul. Külastuse broneerimine aadressil triin.kangur@hitsa.ee.

Tasuta õppematerjalid lasteaedadele ja põhikoolidele

„Tagasi kooli“ kampaania raames saavad lasteaiad ja põhikoolid tellida uusi tasuta õppematerjale. Alusharidusele on suunatud Bibi muinasjuturaamatud, mille näol on tegemist Luksemburgi Turvalise Interneti Keskuse loodud õppematerjali kohandatud tõlkega. Vahva mesimummu Bibi seiklustele saavad lapsed kaasa elada kolme muinasjuturaamatu vahendusel: „Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?“; „Bibi internetis – kes üritab Bibit tüssata?“; „Bibi kingitus. Arukas klõpsimine internetis“. Raamatud on kakskeelsed (eesti-vene) ja sobivad koos vanemaga lugemiseks 4–8aastastele lastele. Materjalid on allalaaditavad targaltinernetis.ee lehelt, prinditud versioone saab tellida HITSA-lt ja Lastekaitse Liidult (triin.kangur@hitsa.ee; kerli.kuusk@lastekaitseliit.ee). Bibi lood on eesti ja vene keelde tõlgitud ning raamatukestena välja antud Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel.

Põhikooli teisele ja kolmandale astmele on valminud uued nutiturvalisuse töölehed, et ärgitada noori rohkem mõtlema suhtlusvõrgustikes jagatava info ja privaatsussätete peale. Muhedad JAH/EI vastustega enesehinnangutestid annavad noorele kiire ülevaate tema valikutest ja võimalikest riskidest, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Jagamismaterjale saab tellida HITSA-lt või alla laadida targaltinternetis.ee lehelt.

Õpilastele on valminud materjalid: „Mõtle oma internetikontaktide peale“; „Mõtle oma postituste sisu peale“, „Mõtle, kuidas end internetis kaitsta“. Töölehed on tõlgitud ja trükitud „Targalt internetis“ projekti raames Lastekaitse Liidu tellimusel.

„Targalt internetis“ projekti tegemistest saate lähemalt lugeda Koolielu portaalist ja projekti kodulehelt targaltinternetis.ee. 2016–2018 perioodil hoolitseb HITSA projekti teavitustegevuste eest, mida rahastab 50% ulatuses Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning 50% ulatuses Euroopa Komisjon.

Autor: Triin Kangur, HITSA projektijuht

Innustu kolleegi tegemistest! eTwinning Live’i lehel saad jälgida kolleegide tegemisi ja hoida silma peal valdkonna tegemistel.

Tutvu uute ideedega, arutle ning kohtu uute inimestega! eTwinning Live’i lehelt leiad hulgaliselt põnevaid gruppe, millega saad liituda.

Hangi uusi teadmisi eTwinningu sündmustelt! eTwinningu online-üritustel osalemine on tasuta ning mugav, sest saad seda teha oma arvutist ja kodust lahkumata.

Loo ise online-üritus! Selleks kasuta veebikonverentside töövahendit Adobe Connect, et tutvustada oma ideid, korraldada arutelusid jne.

Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendab portaal ERRi raadiouudiseid.

Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu Ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.

„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist Novaator!

Samal teemal:

• Nutipööre Rääma Põhikoolis
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides
• Valminud on VOSK lähenemist tutvustav käsiraamat haridusjuhtidele

Septembris algab App Inventoriga mobiilirakenduste loomise kursus, mis on mõeldud eelkõige kolmanda kooliastme õpetajatele. Kursus toimub peamiselt e-õppe vormis, kuid kahel korral on vaja tulla ka kontaktõppe päevadel kohale. Kursuse läbinud oskavad kasutada peamisi programmeerimiskonstruktsioone ning rakendada omandatud oskusi App Inventorit koolitundides kasutades.

Gümnasistidele algab septembris e-kursus arvutimängude loomisest programmeerimiskeeles Python, mis on eestikeelne. Venekeelsetel õpilastel on võimalik võtta multimeedia kursust, kus õpitakse pilditöötluse ja animatsiooni alustalasid. Multimeedia kursusel on ka jätkukursus, mis algab novembris ning kuhu registreerumine on hetkel juba avatud.

Kursuseid juhendavad kogenud spetsialistid arvutiteaduse instituudist ning need ei eelda eelnevaid teadmisi programmeerimisest.

Registreerumine ja täiendav info kõikide kursuste kohta: http://programmeerimine.ut.ee/.

Allikas: Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Arvutimängude loojate uus põlvkond kohtub Tartus

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. „21. sajandil on digioskused hädavajalikud absoluutselt kõigi jaoks“, selgitas Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalse ühtse turu eest vastutav Andrus Ansip. „Tänavuseks eesmärgiks on pakkuda võimalust osaleda programmeerimisnädalal kõigile kogu Euroopas – seepärast on eriti teretulnud koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike raamatukogude ja noorteühendustega.“  

Eestis koordineerib Code Week´i tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Sellised rahvusvahelised algatused on hea võimalus Euroopas silma paista ja kinnistada Eesti kui digiküsimustes pädeva riigi kuvandit veelgi,“ sõnas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Seepärast kutsume kõiki osalema ja oma üritusi ka codeweek.eu kodulehel registreerima.“

HITSA korraldab nädala raames kaks suuremat üritust. 12. oktoobril toimub digiõppe päeva veebiseminar asjade interneti teemal, kus selgitatakse lihtsalt ja ülevaatlikult, mida igaüks meist peaks teadma tuleviku uutest suundadest ja kuidas see meid kõiki tegelikult mõjutab. 15.-21. oktoobril korraldab ProgeTiigri võrgustik HITSA eestvedamisel tehnoloogialaagreid ja -töötube lastele üle kogu Eesti, tutvustades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma ideede elluviimiseks 3D-disainist robootika ja programmeerimiseni välja.

Ürituste paremaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks leiab Code Week’i kodulehelt hulgaliselt praktilisi näpunäiteid. Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Google, kes pakub mittetulundusühingutele ja koolidele kuni 4000eurost stipendiumi erinevate programmeerimisürituste korraldamiseks. Stipendiumi saab taotleda kuni 31. augustini, täpsemad kandideerimistingimused leiab Code Week’i kodulehelt: http://blog.codeweek.eu/.

Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldasid Eesti haridusasutused 83 üritust, millel osales üle 12 500 õpilase. HITSA korraldatud digiõppe päeva veebiseminaril osales eelmisel aastal ligi 5000 huvilist. Kokku korraldati Euroopas nädala jooksul 8000 programmeerimisüritust, kus osales enam kui pool miljonit inimest.

Rohkem infot Code Week kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Samal teemal:

• Kuidas osaleda üle-euroopalisel programmeerimisnädalal?
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

Loodusvaatlused on lihtne viis, kuidas loomade ja taimede kohta infot koguda ning teha seda meeldivas ja põnevas vormis. Kuidas aga loodusvaatluste abil kooli- või huvitööd täiendada? Kuidas vaatlusmetoodikat gümnaasiumi uurimistöödes kasutada?

Hästi läbimõeldud plaan aitab vaatlusi teha efektiivselt ja kõigile kasulikult ning selle käigus saavad uusi kogemusi ja teadmisi nii õpilased kui õpetajad. Loodusvaatlused ei ole eesmärk omaette, vaid need aitavad luua terviklikku maailmapilti meid ümbritsevast keskkonnast.

Seminaril tutvustatakse uusi võimalusi, mida pakuvad erinevad vaatlusportaalid ja tööriistad nagu näiteks loodusheli.ee, elurikkus.ut.ee, LVA ning vaatlusäpid. Räägitakse ka, milliseid abivahendeid ja eelteadmisi läheb vaja edukaks loodusvaatluseks, millised on looduse vaatlemise eetilised küljed ja kuidas neid õpilastele edasi anda. Praktilises rühmatöös saavad osalejad koostada oma vajadustele vastava loodusvaatluste programmi ning samm-sammult läbi mõelda, kuidas seda läbi viia. Seminari viib läbi Veljo Runnel.

Seminar toimub 29. augustil kell 14.00 kuni 17.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi õppeklassis Vanemuise 46-247. Seminaril osalemine on tasuta. Vajalik on eelnev registreerumine telefonil 737 6076 või aadressil kelli.hanschmidt@ut.ee.

Rühmatöö paremaks läbiviimiseks palun osalejatel saata Maa-ameti kaardilink piirkonnast (kooliümbrus, park, loodusrada), kus nähakse võimalust loodusvaatlusi teha. Kaardilingi saab teha ja saata Maa-ameti veebilehel: http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis. Juhendvideo kaardilingi tekitamise kohta: https://youtu.be/p5fwEarWtz4. Kaardilink palun saata aadressil veljo.runnel@ut.ee.

Seminar on üks osa projektist "Helivaatluste mooduli loomine loodusheli.ee portaali juurde". Korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info:
Veljo Runnel
harrastusteaduse peaekspert
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 520 6108
veljo.runnel@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee