Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides


Avaldaja:Madli Leikop08. Veebruar 2016

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Katrina Tammistu kirjutab VOSK-kogemusest (ehk võta oma seade kaasa) ainetunnis ja tõdeb, et algus oli keeruline: kõigepealt tuli lapsi õpetada nutiseadet vajalikul moel kasutama.

Koolides on igapäevane probleem, et õpilased kasutavad nutiseadmeid vahetpidamata nii vahetundides kui ka tunni ajal. Eks siis tulebki tekitada elevust ja lubada seade tundi kaasa võtta ning seda õppe-eesmärgil ära kasutada: VOSK ehk võta oma seade kaasa.

Leidsin võimaluse end koolitada nutiseadmete kasutamisvõimalustest ainetunnis ja hakkasin seda ka tundides ise proovima. Eelmisel õppeaastal oli mul 1. klass ja 23 õpilast. Tundi läksin koos kolleegiga, kellega olime eelnevalt tunni ette valmistanud. Esimesed tunnid olid ehmatavad – tuli tegeleda paljude laste seadmetega, sest kahjuks vanemad ostavad küll seadme, seadistavad selle, aga kuidas leida WiFi-t või äppide poodi  – seda lapsed ise ei tea.  See võttis väikestega suure aja tunnist.  Oli muidugi ka neid lapsi, kes valdavad oma seadet väga hästi. Esimesed raskused ületatud, läks hiljem juba tunduvalt lihtsamalt.

Tammistu IMG_20160205_105711.jpg

Proovisin põhikooli inimeseõpetuse tundides ka seadet kasutada. Õpilaste seas tekitas piisavat elevust, kui koduseks ülesandeks oli, et võimalusel võta nutiseade kaasa. Tundi minnes pidin ka enda seadmed kaasa võtma, sest kõigil ei ole oma seadet või ei lubata seda kooli kaasa võtta. Tunni algus oli samasugune nagu 1. klassil. Palju oli neid, kes ei teadnud oma seadmest midagi. Õnneks oldi kiired kaaslasi aitama. Kasutasin QR-koodi lugemise äppi. Olin koostanud 15 küsimust ja nutiseadme abil pidid nad vastama. Kui muidu anda õpilastele küsimused ja paluda vihikusse vastused kirjutada, on ikka klassis nurinat kuulda, et nii palju ja miks. Sellisel viisil töö tegemine oli kõigile huvitav. Õpilased saatsid vastused nutiseadmega minu postkasti. Minul ei olnud vaja õhtul minna koju vihikupakiga. Istusin arvuti taha ja sain kõigi tööd arvutis ära kontrollida. Laste kiituseks pean ütlema, et hoolimata väikesest klaviatuurist trükivad nad seal väga hästi.

Kasutades õpetajana ühte äppi erinevates klassides, saan enesekindlust ja oskan otsustada, kas see õpilastele sobib ja kuidas ma saan seda oma tundides veel kasutada.

Tammistu IMG_20160205_110125.jpg

Olen ka alati õpilastele oma seadet kasutada andnud ja pean õpilasi kiitma – nad on seadmesse heaperemehelikult suhtunud ja ei ole minu seadmes kusagil surfanud ega minu isiklikke asju vaadanud. Toimetavad seal keskkonnas, kus selles tunnis just on vaja.

Probleemid, milleks tuleb valmis olla:
• Õpetajal peaks olema võimalus jagada vaba WiFi-t.
• Õpilaste seadmes pole piisavalt vaba ruumi, et installida tunniks vajalikku äppi – paluge mõni rakendus deinstallida ja hiljem võivad nad tunnis kasutatud äpi deinstallida.
• Seade ei toeta tunnis kasutatavat äppi – on ka sarnaseid äppe, aga kõik ei toimi ühtviisi. Siis tulebki paaristööd teha või leida mõni muu viis tunnis kaasa töötamiseks.
• Kui õpetaja läheb tundi ainult õpilaste endi seadmetega läbi viima, peab olema alati ka varuvariant.

Mõnusat elevust tekitavad Kahoot! ja Quizizz – nendega saab mõisteid korrata ja teadmisi hinnata. Kahooti saab ka nutiseadmega kasutada. Quizizzil aga ei ole äppi. See on vaid läbi interneti kasutamiseks. Tema plussiks aga on see, et õpilased saavad ka kodus oma teadmisi kontrollida. Hea võimalus mõistete õppimiseks. 

Lensoo on äpp, millel on palju erinevaid võimalusi ja lihtne kasutada. Tema miinuseks on see, et helisalvestust ei saa kustutada, siis pead kogu töö ära kustutama. Soovitan seda äppi kasutada nii paaristööks, rühmatööks kui individuaalselt. Sellega saab pildistada, kirjutada ja juurde rääkida. Hea võimalus inimeseõpetuse tundides erinevate teemade käsitlemisel. Valmis tööd saab jagada õpetajaga ja hiljem saab neid töid vaadata ja analüüsida.

Loquiz on õues hea kasutada. Kevadel, kui klassiruumist tahetakse õue päikese kätte, siis on see hea äpp tunni läbiviimiseks. Õpetajal on vaja küsimused koostada ja märkida punktid, kui kaugele õpilased koolimaja juurest minna võivad. Hea on ka see, et õpetaja saab määrata kellaaja, mis kellani on mäng lahti – et kõik jõuaksid õigeks ajaks kooli juurde tagasi.

Koolielus on väga head juhendid töövahendite leheküljel. Soovitan neid proovida ja endale leida sobivaid. Kui jääte mõnes kohas hätta, siis saab sealt alati ka nõu küsida ja vastus tuleb üsna kiiresti.

Kokkuvõtteks tahan julgustada õpetajaid kasutama tunnis nutiseadmeid. Iga algus on raske, aga hiljem on palju toredaid tunde võimalik läbi viia. Paneme nutiseadme enda kasuks tööle ja kõik võidavad.

Loo ja fotode autor on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Katrina Tammistu.

Samal teemal: