Haridustehnoloogia professori Margus Pedaste juhitud uuringus osalevad põhikooli õpilased ja õpetajad. Teadlased vaatlevad digitaalsete õppevahendite ja -sisu kasutusviise ning analüüsivad, kuidas mõjutavad digivahendite abil õppimist laste isiksuseomadused, vaimne võimekus ning kooli- ja kodukeskkond.

„Paljusid lapsevanemaid ja õpetajaid teeb praegu murelikuks küsimus, kas digitaalse õppevaraga õppimine on ikka piisavalt tulemuslik – kas kõik lapsed saavad vajaliku selgeks, et elus edukalt oma eesmärke saavutada. Meie õpetajad on päris pikka aega katsetanud erinevaid võimalusi ja soovivad selgemaid sõnumeid selle kohta, mis on õigem ja parem,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Eesti teadlased leiavad, et digivõimaluste tulevikuväljavaateid arvestades tuleks sellesse teemasse rohkem süveneda: vaadelda eraldi tehnoloogia kasutamise eesmärki ja viisi ning kasutajat ja tema toetamist. Praegu toimuvas distantsõppes oma koha leidnud e-õpe seab uuringu tulemustele veelgi suuremad ootused.

Rillo sõnul püütaksegi „Digiefekti“ uuringuga teada saada, milliste sihtide saavutamine on ühe või teise digilahendusega võimalik ning kuidas sõltub tulemuste saavutamine õppijast, õpetajast ja õppekeskkonnast. Teadlased loodavad tulemuste põhjal anda soovitusi nii õppimiseks kui ka õpetamiseks. Lisaks antakse teaduspõhist nõu digitaalsete õppematerjalide arendajatele. Sellest saavad kasu ka õpetajaharidus ja -koolitus.

„Eesti koolid on olnud digiõppe ja haridustehnoloogiliste lahenduste juurutamisel küllaltki julged, kuid praegune eriolukord on muutnud digipöörde lausa vältimatuks vajaduseks,“ rääkis uurimisrühma juht Margus Pedaste.  Ta arvab, et mitmed praegused digilahendused jäävad kasutusele ka tavaõppe taastudes. „Et neist oleks võimalikult suur kasu võimalikult paljudele õpilastele, on vaja kindlamaid teadmisi ja otsustuskriteeriume,“ sõnas Pedaste, kes loodab uuringu esimesed tulemused avaldada juba tuleval aastal. 

Uurimisrühm koosneb peamiselt Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastest ja doktorantidest, kuid osalevad ka teadlased Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Belgradi Ülikoolist. 

Tutvu uuringuga põhjalikumalt veebilehel digiefekt.ut.ee. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by KOBU Agency on Unsplash

Samal teemal:

• Nõuanded lapsevanematele, kuidas viimased distantsõppenädalad vastu pidada
• Koduõppel kasutavad koolid digiõpikuid senisest pea kümme korda rohkem

Laste internetikasutuse uuringu tulemuste seas väärib rõhutamist see, et enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt. Nii laste kui ka lapsevanemate digioskused on nende endi hinnangul head.

Samal ajal puutuvad paljud lapsed kokku kahjuliku veebisisuga, millest nende vanemad ei ole sageli teadlikud. „Endiselt on probleemiks ka küberkiusamine,“ ütles TÜ sotsiaalpoliitika assistent Kadri Soo. „Mõtlemapanev on seegi, et märkimisväärne osa lastest, kes on veebikeskkondades probleemidega silmitsi seisnud, ei räägi oma murest kellelegi,“ täiendas ta.

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid 2018. aasta suvel koostöös Turu-uuringute AS-iga internetikasutajast lapsi ja iga lapse üht vanemat. Kogu Eestit hõlmavasse esinduslikku valimisse kuulus 1020 last, kellel oli vanust 9–17 aastat. Uuringus keskenduti laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevusele ning teadlikkusele veebiriskidest.

 Andmekogumist rahastasid Eesti Interneti SA, Haridus- ja Teadusministeerium (Euroopa Sotsiaalfondist), Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium, lisaks sai uurimisrühm toetust Eesti Teadusagentuuri ja HTM-i rahastatud teadusprojektidest. „Mitme institutsiooni koostöö mahuka sotsiaalteadusliku uuringu tegemisel on erakordne,“ tõdes TÜ sotsioloogia professor Veronika Kalmus. „Ühisrahastus sai teoks eeldusel, et tulemusi saavad kasutada paljud asjaosalised, koolitajatest kuni laste väärkohtlemise ennetajateni,“ lisas ta.

Konverentsi „Digilaps, kus tõttad sa?“ korraldavad Tartu Ülikool ja MTÜ Lastekaitse Liit projekti „Targalt internetis“ raames. Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli professorid Veronika Kalmus ja Andra Siibak ning projektimeeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Kadri Soo ja Marit Sukk. Samuti toimub 5. veebruari konverentsil edasiste tegevussuundade arutelu ja soovituste koosloome.

Samal päeval ilmub ka esialgsete uuringutulemuste aruanne, millega saab tutvuda projekti veebilehel.

EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Kordusuuring tehti 2018. aastal peale Eesti veel 17 riigis. Uuringu tulemuste põhjal soovitakse muuta laste internetikasutust teadlikumaks ja turvalisemaks ning töötada välja sellekohased soovitused ja juhendid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Tippkohtumist korraldas Informatics Europe, mis koondab 120 akadeemikut ja dekaani 30 riigi ülikoolidest. Tippkohtumine toimus 14. korda. 

KüberOlümpia projekti raames toimuvad KüberPähkli küberturvalisuse teadlikkuse uuring ja võistlus 10-18-aastastele koolinoortele ning küberkaitsjate võistlus KüberNaaskel 14-25-aastastele. KüberNaaskli parimad osalevad peaauhinnana rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge. KüberOlümpia projekti eesmärk on leida andekaid noori küberkaitse valdkonnas, analüüsida võimalikke puudujääke ja kitsaskohti nii teadlikkuses kui ka treeningprogrammides ja juurutada vajalikke treeningprogramme, harida laiemat publikut ja tõsta kuritegevuse ennetamiseks teadlikkust. Samuti on oluline luua nii hariduse- kui ka karjäärivõimalusi. 

2018. aasta tippkohtumisel pärjatud projektid keskendusid noorte ja eriti tüdrukute küberharidusele ning uutele metoodikatele informaatikaõppes. Tippkohtumine toob igal aastal kokku Euroopa ülikoolide IT-valdkondade juhid ja akadeemikud, kes soovivad ühiselt arutada, kuidas pakkuda parimat töökeskkonda ja õppimisvõimalusi ning võrgustamist kõikidele Euroopa kodanikele. 

"Parimate projektide hulgast tõid kolm välja küberturvalisuse kui informaatikaõppe parendamise ühe alustala. Ajame õiget asja luues võimalusi noortele ja tuues laua juurde ka koolitajad ja kogukonna – ühiselt muudamegi maailma paremaks," rõõmustas KüberOlümpia projekti juht Birgy Lorenz. 

Projekti viib ellu Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond koos Kaitseministeeriumi, Eesti Interneti Sihtasutuse ja paljude teiste toetajate abiga.

Osalemine European Computer Science Summitil sai võimalikuks tänu IT Akadeemia programmile.  

Info saatis Koolielule Birgy Lorenz. 

Samal teemal:

• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Kuigi õppijate tulemused rahvusvahelises võrdluses on suurepärased, on suurimaks väljakutseks Eesti hariduses õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem, kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte – ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide, kohalike omavalitsuste – teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.

„Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,“ sõnas minister Mailis Reps.                                        

„Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni,“ ütles minister ja lisas, et seoses uute koolide rajamise ja olemasolevate renoveerimisega muutuvad paremaks ka õpetajate töötingimused.

Samuti selleks, et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab olulist leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. „Aastani 2025 kasvab  7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20% praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest. Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi, kui vaja," ütles Mets.

OSKA uuringust selgus ka vajadus teaduse rolli suurendamise järele ühiskonnas ning teaduse ja ettevõtluse enama koostöö järele. Doktorantuuri lõpetajate arv sel aastal on rekordiliselt suur. Väga oluline on see, et akadeemilisi teadmisi rakendatakse ja väärtustatakse ka väljaspool akadeemilist kogukonda.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10% kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.

OSKA hariduse ja teaduse uuring 
HTMi uuring õpetajakoolituse lõpetanute ja alustavate õpetajate kohta 

OSKA hariduse ja teaduse uuringus analüüsiti hariduse, teaduse ja noorsootöö tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Štefan Štefancik.

Samal teemal:

• Mailis Reps: tähelepanu all on alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

Uuringuküsimused

OSKA IKT-valdkonna uuringuküsimused olid näiteks, millised on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad; milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive); millisena nähakse valdkonna arenguid lähiaastatel; kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu ning milliste oskustega töötajaid vajatakse lähiajal ja kümne aasta vaates; milline on valdkonna tänane koolituspakkumine ja kuidas see vastab prognoositavale tööjõuvajadusele; mida muuta õppekavade arenduses, koolituskohtade arvus õppetasemeti ning täiendus- ja ümberõppes. 

IKT-sektor on väike, aga palk on hea

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sektori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti ettevõtetest4. IKT-sektori ligi 3000 ettevõttest 94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrgeimad palgad on programmeerimise ja konsultatsioonide ning telekommunikatsiooni tegevusalal .

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõivatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8790). IKT-sektori töötajate arvu kasv on toimunud IKT-teeninduse tegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89% võrreldes 2013. aastaga.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvuliselt suures osas (55%) tippspetsialistide ja juhtide keskne. Põhikutsealade esindajatest ligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -teenuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvad nii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kui tarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhitektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist IKT valdkonnas hõivatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Euroopa Liidu riikide keskmist. Inseneriharidust eeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid) domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel valdavalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikute ja tootmise operaatorite seas on ligikaudu võrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töötajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid) on üldharidusega töötajate osakaal suhteliselt kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suur osakaal viitab suurele täiendõppe vajadusele. Samas võib ka suur üldharidusega töötajate osakaal anda märku poolelijäänud jätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aastased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikutsealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajad on ülekaalus telekommunikatsiooni ja elektroonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduse prognoosis tuleb arvestada ka asendusvajadust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatud pigem nooremapoolsed ning pensionile minekust tingitud asendusvajadusega siin arvestama lähiaastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive koondub Tallinnasse ja Harjumaale

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest, ning 12,5% töötab Tartumaal. IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu riikides keskmisena moodustavad IKT kutsealadel töötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised.

IKT valdkonna eeldatavate arengute puhul  lähema 10 aasta vaates on muutustest tööhõives välja toodud näiteks, et IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000) peab enam huvilisi olema valmis asuma õppima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKTsektoris töötamist toetavaid erialasid. IKTspetsialistide nappust aitab leevendada ka tööealise elanikkonna IKT-oskuste arendamisele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKTspetsialiste on aastas juurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust.

IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse
tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.

IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sektorites on vaja oluliselt kasvatada magistrikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.

Milliste oskustega töötajad vajatakse lähitulevikus? 

Suurandmete töötlemise ja asjade interneti areng kasvatavad nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele. 

Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks nii IKT kui teiste valdkondade spetsialistidel; e-teenuste laialdane kasutamine eeldab turvalisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenuseid, mis omakorda seavad nõudmised arendajate ja haldajate oskustele.

Erinevate IKT alavaldkondade vahel piirid hägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistele majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine, juurutamine ja haldamine eeldab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baasteadmisi tarkvaraarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest,  IKTsüsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märksõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalisemad teadmised ja oskused.

Üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused – võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistes meeskondades, kliendi vajadustele orienteeritus, projektide ja protsesside juhtimise oskus, loov lähenemine probleemilahendusele, müügioskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskus jne. 

Mida muuta õpetamises?

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamises osalenud eksperdid rõhutasid vajadust elukestva õppe süsteemi paremaks seostamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:
● heal tasemel koolide IKT-taristut;
● ülikoolide head koostööd tööandjatega, õppejõudude motiveeritust, sobivat õpikeskkonda
ning suhtumist üliõpilastesse kui koostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● õpet toetava praktika korraldamist;
● suurem koostöövajadus tööandjatega, praktiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;
● vajadust keskenduda teiste valdkondade IKT-spetsialistide väljaõppele;
● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● vajadust õpingute seostamiseks praktiliste nn päriselu töödega;
● fookuse seadmist kas rakendusliku, teoreetilise või teadustöö suunaga õppele;
● vajadust arvestada õppekavades enam valdkonna tulevikuvajadustega;
● vajadust arendada lõpetajate üldoskuste taset ja suutlikkust kombineerida üldoskusi
oma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadust puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel IKT spetsialistide järele. Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistide hõives ei prognoositud olulist muutust. Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele, kõrgharidusega lõpetajate arv ei kata prognoositud vajadust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi.

Artikkel on koostatud Kutsekoja OSKA uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia" lühiversiooni põhjal. 

Uuringu tervikteksti leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Swedbanki juht: tänaste noorte esimest töökohta 30 aasta pärast enam pole
• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

OSKA IKT uuringujuhi Urve Metsa sõnul on õpingute katkestamise põhjuseid mitmeid – näiteks vale erialavalik, majanduslikud võimalused, töötamine ja õppimine samal ajal ei ole hästi ühildatavad. „Karjäärinõustamist pakutakse, samuti stipendiume, kuid praegune süsteem ei ole piisav. Nii ettevõtetel kui koolidel tuleks pakkuda paindlikumaid õppe- ja töövõimalusi, et toetada juba töötavate õppijate kooli lõpetamist," selgitas Mets.

Piisava hulga erialase väljaõppega töötajate tagamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud ümberõppe programmi „Vali IT!“ teiste elualade inimestele. Kutse- ja kõrgkoolid on muutnud õpet OSKA uuringu ettepanekute järgi praktilisemaks, Haridus- ja Teadusministeerium pakub kõigile põhikooli lõpetajatele tööturu perspektiive arvestavat karjäärinõustamist, ka on tõusnud IKT-alaste huviringide arv.

OSKA uuringu järgi vajab Eesti majandus igal elualal spetsialiste, kes oskavad tellida ja kasutada uusi IKT-lahendusi. Selleks, et töötajate oskusi arendada, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud digioskuste täiendamise koolitusprogrammi tööstuses töötajatele. Kutsekoda on alustanud kutsestandardite täiendamist IKT-kompetentsidega. Kutse- ja kõrgkoolidel tuleb täiendada õppekavasid, et õppijad saaksid koolist erialased kaasaegsed IKT-oskused.

OSKA IKT uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel või plaanitakse ellu viia. Vaid 2% ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena," selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

Ülevaade põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuring

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Osaleda saab 15. jaanuarist 11. veebruarini 2018 veebiaadressil www.kyberpahkel.ee.

Uuringus soovitakse teada, missugused on inimeste käitumisharjumused digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Ka tahetakse teada saada, kes uuringus osalejate arvates vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.

Ankeedis on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30 kuni 45 minutit. Parima elamuse saamiseks soovitavad uuringu läbiviijad vastamise ette võtta pigem arvutiga. 10-12-aastastele vastajatele võivad küsimused olla keerulised, seega nad võivad vajada täiskasvanu abi terminite selgitamisel.

Koolidel on mõistlik ankeetimine läbi viia ainetunni raames arvutiklassis. Ankeedi linki saab jagada e-kooli, kooliveebi, kasutatava sotsiaalmeedia kanali kui ka e-maili kaudu vanematele ja õpetajatele.

Küberpähkel ootab kõiki osalema!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele
• Küberpähklit testima!

Uuring viidi läbi veebikeskkonnas www.küberpähkel.ee. Kutse uuringus osalemiseks saadeti kõikidele koolidele, kus õpetatakse 4.-9. klassi õpilasi. Kutse saadeti kahel korral kahel korral (küsitluse 1. ja 3. nädalal). Samuti jagati uuringu kutset sotsiaalmeedia kanalite kaudu nagu „Eesti Informaatikaõpetajad”, „Nutitund igasse kooli!” jt.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetas Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberpähkli eesmärk on anda ühiskonnale soovitusi, kuidas küberhügieeni taset Eestis tõsta ja arendada. 

Uuringus oli 46 küsimust: 16 taustaküsimust ning 30 uuringu-testi küsimust. Uuritavad teemad olid privaatsus ja turvalisus, tehniline taiplikkus, küberkelmused ning tehnika ülekasutus.

Uuringus ja loosimises osales kokku 10 581 õpilast: neljandatest klassidest 1443, viiendatest klassidest 2385, kuuendatest klassidest 1849, seitsmendatest klassidest 2283, kaheksandatest klassidest 1715 ja üheksandatest klassidest  906. Kokku osales 200 kooli.

Uuringu sisuline aruanne ja soovitused koolidele ja kodule. 

Koolielu toob siinkohal ära uuringu kokkuvõtva osa.

Õpilaste vastused näitasid algtaseme oskusi enda digitaalse maine haldamisel (postita positiivset, ära jaga isiklikku infot), kui aga mainet hakkab kujundama keegi teine, siis satutakse kimbatusse. Tänases maailmas on olemas mõningad abivahendid, loodud keskkonna või teenusepakkuja poolt. Kui viiruste puhul osatakse enamjaolt kirjeldada, kuidas seade võiks hakata nakatumise järel käituma, siis viirust nime järgi kindlasti ära ei tunta, samas nutiseadme äpi soovitustele ollakse immuunsemad kui arvutisse programmide (mängude) laadimisel. Probleemi ilmnemisel pöördutakse kõrgema institutsiooni - Politsei- ja Piirivalveameti (veebikonstaabli) poole ka siis, kui selleks tegelikult mingit põhjust pole. See näitab, et teoorias võidakse küll pakkuda sobilikud vastused, kuidas käituda, kuid praktikasse need pigem ei jõua. Tooksime paralleeliks olukorra, kus on vaja ületada teed reguleerimata ristmikul. Tee ületamiseks helistab õpilane politseisse, saadab sõnumi emale-isale, kirjutab e-kirja liikluskorraldusse – ja alles seejärel teeb ise otsuse, kuidas oleks sobilik ohutult teed ületada. 

Tegelikus elus puutuvad õpilased pigem kokku kergete kelmustega – näiteks pettust sisaldav e-kiri, veebileht, äpp, WiFi võrk, mille kaudu infot kogutakse. Ei ole midagi uut selles, et nooremate klasside õpilased vajavad siin enam abi kui vanemate klasside omad. Väike vahe on suure ja väikese õpilaste arvuga koolidel, sest väike kogukond puutub statistiliselt pettuste ja kuritegudega vähem kokku. 

Koolid vajavad selgemaid juhiseid, kuidas õpetada lastele digikasutuse juures tervise hoidmist (kui kaua seadmeid kasutada, kui kaugelt peaks ekraani vaatama jne). Koolides tehtav toetab pigem digivahendite kasutuse positiivset poolt (pausid, sisuline tegevus, digitehnika ära keelamine vahetunnis), samas on õpilased üksi kontrollimatult digiseadmetega väljaspool kooli, kus neil peaks tekkima samamoodi eneseregulatsioon (kaua, kuidas, mida tarbida). Samamoodi ei saa vaikida, et ka küberkiusamine on pigem Eesti laste hulgas lahendamata probleem. Tuleks tegeleda õpilaste enesehinnangu ja enesemääratlusega (tugevusega) vastu seista sotsiaalsele survele, oskustega käituda kiusamise ja mõjutamise olukorras. On vaja suuremat lapsevanemate kaasamist ja tuge, et aidata lastel tehnoloogia suureneva kasutamisega ohutult hakkama saada. 

Arusaam turvalisusest ja turvalisest käitumisest kasvab vanusega (kogemus, kooliharidus). Üksnes teoreetilised teadmised sellest, mis on oluline ja kuidas peaks käituma, ei taga aga praktilisi oskusi ka vanemas astmes. Abi saamist eeldatakse õpetajatelt ja vanematelt, mitte nii väga klassikaaslaselt – see suurendab survet kõikide täiskasvanute poole, kes lastega kokku puutuvad, ning nad peaksid seetõttu olema ülesannete kõrgusel. 

Allikas:  www.kyperpahkel.ee.  Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Küberpähklit testima!
• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi. „Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt," sõnas Põllo.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT-valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT-valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. 

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolileu arhiiv.

Samal teemal:

• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine
• Algasid rahuloluküsitlused kutsekoolides ja kutseõpet andvates rakenduskõrgkoolides