Teemaveerandid

Saadet on tunnustanud ka Euroopa ringhäälingute liit, nimetades selle parimaks haridussaateks juba 2012. aastal ning tänaseks on „Rakett 69“ veel palju parem. Saatesarja uute, 2019-2022. aastatel eetrisse jõudvate hooaegade tootmist Eesti Teadusagentuuri TeaMe+ programmi raames toetavad EL Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Energia.

„Vaatamata meediamaailma mitmekesistumisele on „Rakett 69“ vaatajaskond püsinud stabiilsena ning väga paljud noored on saanud innustust õppida loodus- ja täppisteaduste, inseneeria ning tehnoloogia erialasid. Need olid peamised põhjused, miks Eesti Teadusagentuur töötas selle nimel, et teadussaade saaks veel Euroopa Liidu tõukefondide toel neli aastat jätkuda,“ rõõmustas saate jätkumise üle Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson

“Rakett 69” eesmärgiks on panna lapsed ja noored huvi tundma teaduse ja tehnoloogia vastu. Saatesarja üks hooaeg koosneb 16 episoodist, milles osalejad lahendavad nii meeskondlikult kui individuaalselt ülesandeid, mille lahendamine nõuab oskust koolis saadud teadmisi ootamatu nurga alt rakendada. Igas saates esitatud ülesande kohta on “Rakett 69” kodulehel teadustoimetaja selgitustega video ülesande lahenduskäigust, mille abil saab neid kodus või koolis ise järele proovida.

Saate produtsent Kalev Smidt nendib, et „Rakett 69“ saade on kaheksa aastaga tõestanud oma positsiooni ja vajalikkust teaduse populariseerijana. „Usun, et neid noori üle Eesti on tänaseks tuhandeid, kes on saanud kas siis saates osalejana või vaatajana innustust tegeleda veelgi enam teaduse ja tehnoloogiavaldkondadega. Meil on hea meel saate tootjana, et tehtud tööd hinnatakse ning saadet soovitakse veel ka järgmised neli aastat ekraanidel näha. Oleme valmis veel tuhandeid noori üllatama ja innustama.“

Käesoleva aasta alguses ETV eetris olnud „Rakett 69“ saatesarja 8. hooaja iga osa vaatas keskmiselt veidi enam kui 80 tuhat vaatajat. Raketi mõju ulatub aga telesaatest kaugemale – saatesarja veebisaateid kasutatakse innukalt koolides õppetöös ning loodud on saatest inspireeritud huviringe. Ka „Rakett 69“ eelmise hooaja võitja Kadi Siigur tõdeb, et saates osalemine andis talle võimaluse lahendada ülesandeid, kus saab reaalselt käed külge panna ning oma kooliteadmisi rakendama õppida. „See on ideaalne viis end tõestada ja proovile panna. Pidevalt pingelises situatsioonis olemine õpetas stressi enda kasuks kasutama ning saatest saadud pingetaluvus tuleb kasuks kogu eluks. Rakett 69 saates osalemine andis kindlasti juurde enesekindlust ja oli võimas kogemus, mida mitte millegi vastu ei vahetaks,“  kiitis Kadi Siigur saatest saadud kogemust.

„Rakett 69“ uue hooaja saadete salvestamine algab juba oktoobri lõpus ning saated jõuavad eetrisse 2019. aasta jaanuaris. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Microsoftis Ameerikat avastamas

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Ettelugemine on lapse arengule ülioluline. Lisaks sellele, et see on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, saab just ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. See on teeviit teatri-, filmi- ja teadusemaailma. Kuid ettelugemine ei ole ainult lastega seotud ühistegevus. See on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele, kellel näiteks iselugemine on raskendatud. Jutte-luuletusi on alati tore lugeda ja kuulata, võtkem selleks vaid aega.“

Vabariikliku ettelugemisvõistluse finaalis lugesid parimad 4. klasside ettelugejad Tallinnast, Tartust ja kõigist maakondadest ette katkendeid hundilugudest. Teemavalikut oli inspireerinud Euroopa kultuuripärandiaasta ja hundi valimine Eesti rahvusloomaks. Lugemist hindas kolmeliikmeline žürii: NUKU muuseumi juhataja Maria Usk, ERRi saatejuht Kristo Elias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. 

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi. 

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Samal teemal:

• Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Kadri Hinrikus

Kvaliteeditunnistus antakse koolidele, kes on täitnud erinevad ettevõtliku kooli tingimused, mis näitavad huvigruppidele, et õppeasutus kasutab süsteemset kvaliteedijuhtimissüsteemi, viib regulaarselt läbi enesehindamisi ja on läbinud välishindamise, mille tõendamiseks väljastatakse kvaliteedimärk koos autahvli ja lipuga.

Ettevõtliku kooli lipp Pärnu Rääma Põhikoolile. Autor: Mart Kimmel

Aastaid tagasi alustatud koostöö erinevate koolidega on tänaseks andnud väljundi ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistusena. 

Siinkohal on sobilik meenutada, et Pärnu Rääma Põhikool on juba viimased 10 aastat olnud vägagi ettevõtlik ning korraldanud nii kooliperele kui ka külalistele erinevaid tegevusi ja üritusi. Olgu selleks näiteks ettevõtlik viies veerand, mis oli mõned aastad tagasi esmane suurüritus koos Pärnu Vanalinna Põhikooliga. Julgus võtta ette erinevaid maakondlikke ettevõtmisi oli väga tavapärane: Pärnumaa koolidele suunatud staarijäljendamise suurüritus Playback, perekondadele mõeldud õhtu "Ettevõtlikud nutimunad", Pärnumaa õpilastele mõeldud ettevõtlike noorte 3-võistlus või üle 4000 osaleva võistkonnaga üleriigiline e-viktoriin “Nutt tuleb peale”. 

Ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistuse üleandmine haridusfestivalil Paides, vasakul maakondliku arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja, paremal Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel. Autor: Tõnis Antonov

Suur rõõm on tõdeda, et meie aastatepikkuseid vahvad ettevõtmisi sellisel moel pärjati. Aitäh kogu kooliperele, meie headele abilistele nii linnas, maakonnas kui ka mujal Eestis. 

Igaüks meist on osa millestki suurest, igaüks saab muuta kooli ettevõtlikumaks! Unistage suurelt! 
Ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistuse baastaseme tähtkirjad said peale Rääma kooli ka Tõstamaa Keskkool ning Pärnu-Jaagupi Põhikool. 

Ettevõtliku kooli autahvel Pärnu Rääma Põhikoolile. Autor: Mart Kimmel

Ettevõtliku kooli kohta saad lähemalt lugeda siit.  

Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator 

Samal teemal:

• Rääma Põhikoolis lustisid nutipered

Võistlusel oli lahendada 39 erinevat ülesannet ning jagamisel 220 000 virtuaalset raha. Testiti oskusi alustades luku murdmisest kuni kohtueelse ekspertiisi ja esitlusoskusteni. Eesti Interneti Sihtasutuse teatel oli võistlus pinev nii pealtvaatajatele kui osalejatele, sest esikümne kohtade jaotus selgus alles viimastel minutitel.

Loe lähemalt ITuudised.ee. 

Samal teemal:

• Eesti noored küberkaitsjad Londonis
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse

Novembri dokumentaalfilmile on samuti registreerumine alanud. Tulevikutehnoloogiast rääkiv film „Inimesest inimlikum“ linastub 5. ja 7. novembril kell 15.00 Tallinnas kinos Sõprus. Nagu ikka, kaasnevad filmiga ka õppematerjalid ning seansile eelneb lühike tutvustus eksperdi poolt. 

Filmi tutvustus:  

Film „Inimesest inimlikum“ uurib, mida tähendab elada intelligentsete masinate ajastul. Selle isikliku, mängulise ja puhuti dramaatilise uuringu käigus asendab filmitegija iseennast robotiga ning jälgib, kuidas see mõjutab tema loovust ja inimlikke väärtusi. See avastusretk ei paljasta üksnes uue tehnoloogia plusse ja miinuseid, vaid esitab maailma juhtivaile tehisintellektiekspertidele ja robotiloojaile eksistentsiaalse küsimuse: kas inimesest lõputult targem, suhtlemisvõimekam ja võib-olla eneseteadlikum tehisintellekt muudab inimese enda tarbetuks?

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel.

Samuti on võimalik kohti broneerida detsembri filmile „Kapist välja“. Lisainfo kino kodulehel. Antud dokumentaalfilmid sobivad eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee. Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Lisaks korraldab kino Sõprus 6. novembril kell 13.00 ühe kooliseansi kino levifilmiga „Whitney“, mis räägib armastatud lauljannast Whitney Houstonist. 

Pisemaid filmisõpru oodatakse vaatama kodumaist koguperefilmi "Eia jõulud Tondikakul", kooliseansid toimuvad alates 6. detsembrist. 

Lisainfo ja nendele seanssidele broneerimine kadri@kinosoprus.ee.

Allikas: korraldajate info.

Pilootkooli õpetajatel ja õpilastel on võimalus lüüa aktiivselt kaasa gümnaasiumi informaatika valikkursuste loomises ja teha koostööd ekspertidega. Tasu ühe kursuse loomisprotsessis osalemise ja piloteerimise eest on 1300.- eurot

Huvitatud koolidel palume endast märku anda hiljemalt 2. novembriks e-postil kristi.salum@hitsa.ee.

Lisainfo siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid
• Kultuurikatla täitsid arvamused haridustehnoloogiast
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Sellest inspireerituna avavad meie kutsekoolid mitmekülgsete programmidega ühel õhtul enda uksed, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe eriilmelisust.

SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuhi Liina Reinsaare sõnul avastab aasta-aastalt üha rohkem täiskasvanuid enda jaoks oskusõppe. “Tegelikult ei pea nii kaua ootama ja oma tõelise kire ning ande võib leida juba varem. Just sellepärast kutsumegi valdavalt õhtusel ajal toimuvale Oskuste ÖÖle oma annet avastama kogu perega, sest tegevusi leidub igas vanuses huvilistele. Koolide programmid on väga mitmekülgsed, kust leiab nii kunsti, muusikat, tehnikat, maitsvat toitu, teatrit, tööstust, elektrit, mänge, kokkupuudet loomadega, harivaid töötubasid, tasuta teenuseid ning veel palju muud huvitavat. Osad koolid alustavad ka juba päevasel ajal,” lisas Reinsaar. 

Kutseoskuste nädalat tähistatakse kõikjal Euroopa Liidus 5.-9. novembrini. Samaaegselt liikmesriikide tegevustega korraldab Euroopa Komisjon Viinis erinevaid kutsehariduse teemalisi sündmusi. Iga riigi poolt osaleb seal ka saadik, Eestit esindab kutseharidusest tuule tiibadesse saanud Tartu Kunstikooli vilistlane, Oot-Oot Stuudio tegevjuht ja kaasasutaja Marko Ala.

Oskuste ÖÖ-l osaleb 20 kutsekooli üle Eesti. Ülevaate Oskuste ÖÖ programmidest leiab kutsehariduse infoportaalist www.kutseharidus.ee ning Euroopa kõikidest sündmustest Euroopa Komisjoni kodulehelt. Jälgi meeleolukaid tegemisi ka kutsehariduse Facebooki lehel.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti noored teenisid Euroopa kutsemeistrivõistlustel kolm kutsemeisterlikkuse medalit
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

Konverentsi avakõne peab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on huviharidus ja huvitegevus Eestis üldiselt heal järjel. „Tänu riigi toetusele ning kohalike omavalitsuste panusele on loodud hulgaliselt võimalusi noorte annete arendamiseks,“ ütles minister. „Mul on hea meel näha, et riigi lisatugi on võimaldanud paljudel noortel liituda tegevustega, milles nad varem ei saanud osaleda kas kalli osalustasu või ebasoodsa bussigraafiku tõttu. Julgustan valla- ja linnavalitsusi oma häid kogemusi teistega jagama ning loodan, et uute tegevuste planeerimisse kaasatakse veelgi rohkem ka noori.”

Konverentsi korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Noorsootöö Keskusega (ENTK). ENTK direktor Edgar Schlümmer lausus, et noored seisavad silmitsi mitmete üha aktuaalsemaks muutuvate väljakutsetega, mis mõjutavad nii noorte arengut kui ka näiteks tööelu. „Huviharidusel ja huvitegevusel on noorsootöös oluline roll, et tagada noore ettevalmistus tulevikuks, olgu selleks siis digitaalsete oskuste, loovuse või suhtlusoskuse arendamine,“ märkis Schlümmer. „Huvialaga tegelemine peab noore jaoks olema meeldiv ja lõbus, seega on oluline rääkida uutest meetoditest valdkonnas.“

Õpilaste seisukohti esindava Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo ütles, et noorte jaoks on äärmiselt oluline selgitada mitteformaalse õppe olulisust formaalõppe kõrval. „Mitteformaalse hariduse eeliseid on mitmeid, kuid kui võrrelda seda formaalse haridusega, siis lahendab see kooliõpilase jaoks peamiselt kaks probleemi: vabadus tegeleda enda loovuse arendamisega ning individuaalne lähenemine õppimisele ehk õpilasele pööratakse tähelepanu just nii palju, kui ta seda vajab,“ ütles Ehasoo.

Kahepäevasel konverentsil kohtuvad huvihariduse ja huvitegevuse korraldajad, õpetajad, valdkonna esindusühingud, huvikoolide juhid ja kohalike omavalitsuste ametnikud jt. Eksperdid ja noored jagavad põnevaid näpunäiteid huvitegevuse korraldamisest, räägitakse väljakutsetest ja koostöövajadustest ning huvihariduses ja -tegevuses õpitavate oskuste arvestamisest tasemehariduses ja tööelus. Laiemalt on konverents suunatud mitteformaalse õppe tunnustamisele ja nutikatele lahendusele huvihariduses.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Valminud näidisõppekavad aitavad käivitada huviringe nii loodusõpetuses kui astronautikas
• Riik toetab tänavu ligi poole miljoni euroga 4523 noore malevasuve

E-kogud on mõeldud õppimise ja õpetamise toetamiseks ja valmivad 2018. aasta lõpuks ning lähevad üles Eksamite Infosüsteemi (EIS).

Ainespetsialistid ja emakeeleõpetajad tegid  ajavahemikus veebruarist juunini 2018 kokku kaheksa e-kogu, millel igaühel oma teema ja alateemad. Üks kogu sisaldab kuni 40 ülesannet ning iga kogu juures töötas neli inimest. Eesti keele e-kogudes on praeguse seisuga u 240 ülesannet, mille teemad on II kooliastmes lauseõpetus, sõnade kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuõigekiri ning lugemine ja kuulamine; III kooliastmes lauseõpetus I, lauseõpetus II, sõnavaraõpetus ning lugemine ja kuulamine.

8. oktoobrist  2. novembrini katsetavad erinevate koolide eesti keele õpetajad  6. ja 9. klassidega e-kogude ülesannete lahendamist. Igale õpilasele suunatakse u 7 ülesannet. Ülesannete lahendamise ja tagasiside andmise võimaluse  said ka Pärnu Vanalinna Põhikooli II ja III kooliastme lõpuklassid. Testiga ei mõõdeta mitte õpilaste teadmisi, vaid e-ülesannete sobivust õppetööks. 

Kui kõik sujub plaanipäraselt, avalikustatakse e-kogud järgmisel aastal.

Mare Hallop, Pärnu Vanalinna Põhikool, eesti keele õpetaja

Foto: 6. b klassi õpilased ülesandeid lahendamas. Pildistas Marje Vaan.

Lisaks sisaldab uus materjalikogum fotopanka Eesti õpetajatest, ettekannete esitluspõhja ja õpetajaameti töökuulutuse kujunduspõhja.

„Materjalid on mõeldud kasutamiseks nii õpetajatele, koolijuhtidele, hariduselu edendajatele kui ka kõigile neile, kes soovivad ja tahavad, et õpetajate töö ning nende väärtuslik panus ühiskonna arengusse veelgi enam silma paistaks,“ sõnas Innove õpetajaameti mainekujunduse peaspetsialist Silvia Uus. Ta lisas, et ka kõik Innove poolt elluviidavad mainetegevused kannavad nüüd ühist visuaalset keelt.

Kõik materjalid on vabalt kasutatavad ja kättesaadavad www.õpetaja.eu leheküljel.

Loe lähemalt Innove kodulehelt.