Teemaveerandid

Üritusel keskendutakse plokiahela kasutamise õiguslikele ja majanduslikele aspektidele, selle turvalistele rakendustele ning sellega seotud krüptograafiale.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et koos digiriigi ja infotehnoloogia võimaluste arendamisega tuleb järjest enam arvestada küberruumi ohtudega. „Meie igapäevane elu on väga tihedalt seotud digimaailmaga – kasutame e-lahendusi näiteks õppetulemustega tutvumiseks, rahaasjade ajamiseks, tervisehoiuteenustes või meelelahutuseks. Peame olema kindlad, et meie andmed on turvaliselt kaitstud ning küberturvalisuse tõstmiseks tasub tegutseda koos rahvusvaheliste partneritega. Küberkaitse suvekool annab selleks ühe võimaluse,“ sõnas Reps

Suvekooli „Plokiahelad: rakendused ja turvalisus“ korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, kus plokiahela tehnoloogia on üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks. Arvutiteaduse instituudi küberkaitse valdkonna koordinaator Madis Raaperi sõnul korraldatakse suvekooli, et Eesti ülikoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks. “Siin saab käsitleda ja esile tuua teemasid, mis on tugeva suunana uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on meie instituudi jaoks just selline valdkond.”

Eestis on plokiahel kasutusel 2003. aastast

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela puhul on tegemist andmebaasitehnoloogiaga, mille erinevus varasematest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See muudab sissemurdmise või andmete muutmise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad koheselt kõiki muutusi. Plokiahela tehnoloogias nähakse võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud sektorites nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum.

Küberkaitse suvekool toimub Eestis juba viiendat aastat, igal korral on süvitsi käsitlemisel üks küberturvalisuse jaoks oluline valdkond. Reedeni kestval üritusel saavad üheksast riigist pärit osalejad kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja praktikumides, mille läbiviijateks on valdkonna eksperdid Austriast, Hollandist, Šveitsist, Austraaliast, Saksamaalt ja Eestist. Suvekooli peaesinejad on Eesti küberturvalisuse ettevõtte Guardtime asepresident Ivo Lõhmus ja Eesti riigi tehnoloogiate juht Kristo Vaher. 

Lisainfo küberkaitse suvekooli veebilehel 

Suvekooli toimumist rahastab Haridus- ja teadusministeerium läbi IT Akadeemia programmi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus.

Foto: Unsplash, Shahadat Shemul

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele
• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd

Sellel vahetati välja kogu juhtmestik, integreeriti kaamerad ja LiDAR, ehitati ümber piduri- ja roolisüsteem. Võistlusrajal navigeerib isejuhtiv vormel eri värvides koonuste järgi.

Siin video sellest, kuidas elektrivormel ratastele sai.

FEST19 nimeline elektrivormel on kõige uuenduslikum sõiduk, mis tudengite käe all on valminud. Nelikveoline elektrivormel on üheksa kuuga läbinud suure uuenduskuuri. Süsinikkiust kere on kaheksa korda jäigem ning kümme protsenti kergem eelkäijast. Elektroonikameeskond valmistas ise otsast lõpuni kõik 19 trükkplaati. Muljetavaldav on 3D-prinditud radiaatoritega jahutussüsteem, mis on tudengivormeli sarjas ainulaadne. Samuti on toodud kõikvõimalikke komponente madalamale, et vormel rajal veelgi kiirem oleks.

„Meeskond nägi üheksa kuud vaeva, saatis mööda arvukalt unetuid öid, et saada isejuhtiv ja elektrivormel võistlushooajaks valmis,“ märkis tudengivormeli tiimi juht Rico Jaanipere. „Mõlemad autod asuvad võistlustulle juba juulikuus, et mõõtu võtta maailma nimekaimate tudengivormelite meeskondadega,“ lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosneva tiimi mõtte- ja kätetööna valminud vormelitest astub isejuhtiv üles võistlusetappidel Itaalias, Tšehhis ja Saksamaal ning elektrivormel FEST19 võistlustel Ungaris, Itaalias, Austrias ja Hispaanias.

Tudengivormeli sari Formula Student on ennekõike tehnikatudengitele suunatud tootearendusvõistlus ja kujutab endast üheistmelise tudengivormeli valmistamist algusest lõpuni. See tähendab nii projekteerimis-, ehitus- kui testimisfaasi.

Tootearendusvõistluse sari on toimunud üle 30 aasta, võistlusi peetakse ülemaailmselt ning sari toimub neljas kategoorias, sealhulgas sõidavad võidu elektri- ning ka isejuhtivad vormelid. Võistlustel hinnatakse prototüüpauto sooritust sellistel aladel nagu kiirendus, kaheksa-, kestvus- ja rajasõit. Lisaks tuleb meeskonnal kaitsta žürii ees disainlahendusi, kuluaruannet ja äriplaani. Rahvusvahelises sarjas osaleb kokku üle 700 meeskonna tippülikoolidest üle maailma.

12-aastase staažiga Formula Student Team Tallinn on ehitanud aastate jooksul viis sisepõlemismootoriga ja seitse elektrivormelit, mis on toonud arvukalt auhinnalisi kohti maailma eri paigust. Meeskond on aasta-aastalt suurenenud, tänavu kuulub tiimi 65 liiget.

Formula Student Team Tallinna suurtoetajad on ABB ja Milrem Robotics, lisaks toetavad vormelite valmimist Auto24, Oshino Electronics Estonia, Harju Elekter, Radius Machining, Skeleton Technologies, Scanweld, Finest, Udde-Tooling OÜ, SKF, Ouster, Brandner PCB, Attila OÜ, Comodule, Baltic Bolt OÜ, Motoral Eesti AS, Bender, Hydroscand AS, Altium, Silberauto Eesti AS, ANSYS, Skarcon Machining, Kissoft, Insero, Sodavision, SBG Systems, Silwi Autoehituse AS, Bahr Pump, Baltic Tooling  OÜ, Efekt AS, Henkel Baltic OÜ, Phoenix Contact, AS Teramet, P. Kukk, Composite.ee, Eccom, Melasta, AdGorilla, Custom Metal OÜ, Metroprint, SMW, Tõnu Tours OÜ, Tiki Treilerid, Altair, Calspan, ChassisSim, Coroplast, Eesti Pagar, Farnell, IV Pluss AS, KR Stuudio, Kvaser, procurator, rapidharness, RLS, Sensata, TalTechi inseneriteaduskond, Veebimajutus, Simatec, Phidgets, 3DConnexion, Ants Seileri Fond, Tke, Stork Drives, Energiatehnika.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

EPAS akrediteeringu saavad äri- ja juhtimise õppekavad, millel on suur rahvusvaheline perspektiiv ning kõrge õppetaseme kvaliteet. „EPAS akrediteering kinnitab, et meie majandusõpe on maailma tippülikoolidega samal tasemel. Niivõrd kõrge rahvusvaheline tunnustus tagab, et EBSi õpetamise kvaliteet ja õppekavas tehtud arendused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning õppekava läbinud üliõpilane saab siit maailma mainekamate majandusülikoolidega võrreldava hariduse,“ selgitas akrediteeringu tähendust EBSi rektor Arno Almann.

Estonian Business Schooli (EBS) õppekavale ”International Business Administration Bachelor Programme” väljastati EPAS esmakordselt 2016. aastal. Tänavu läbis õppekava taas komisjoni kvaliteedikontrolli. Almann lisas, et tiitli kaitsmine on alati suurem väljakutse kui tiitli saamine ja ülikooli jaoks on teistkordne akrediteering seetõttu eriti oluline: „Kuigi EBS on Eesti ainuke ülikool, millele EPAS akrediteering väljastatud, tugevdab see tunnustus Eesti kõrghariduse mainet ka üldisemalt ja avab uusi võimalusi meie üliõpilastele ja õppejõududele, kes töötavad tunnustatud Euroopa ülikoolidega.“ 

EPAS akrediteeringu saamiseks läbis EBSi õppeprogramm põhjaliku hindamisprotsessi, mille käigus hinnati muuhulgas programmi positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, õppekava sisu ja hindamiskriteeriume, tudengite õpitulemusi, lektorite sobivust ning õppekava vilistlaste käekäiku. Komisjoni analüüs tõi välja, et eriti kõrgelt hinnati EBSi majandusteaduskonna koostööd ettevõtetega ja valmidust reageerida turu vajadustele. Samuti toodi välja, et EBSil on väga kõrge kvaliteediga rahvusvahelised partnerid ning üliõpilaste vahetusprogrammid. Nendes kolmes aspektis hindasid EPAS komisjoni eksperdid EBSi õppekava parimaks võimalikuks (best practice).

EPAS akrediteeringuga õppekavad on lisaks EBSile veel näiteks järgmistes ülikoolides: University of Vaasa, Oxford Brookes University, Glasgow Caledonian University, EDC Paris Business School, University of Strasbourg, Bologna University Business School. 

Akrediteeringu väljaandja on äri- ja juhtimishariduse kvaliteedi arendamisele pühendunud mittetulundusorganisatsioon European Foundation for Management Development (EFMD), kuhu kuuluvad 900 liiget 91 riigi akadeemilisest, äri-, avalikust ning konsultatsioonisektorist.

Allikas: EBSi pressiteade

Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot, määra tõstmisel arvestati partneritelt saadud ettepanekutega.

Õppelaenu maksimaalmäär oli püsinud samas suurusjärgus kümmekond aastat, mille jooksul elukallidus oli märgatavalt tõusnud. Laenumäära tõstmine võimaldab õppuritel paremini katta hariduse omandamisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas jääb õppuritele  võimalus võtta õppelaenu ka alla maksimaalmäära ehk vähem kui 2500 eurot õppeaastas.

2017/2018. õppeaastal võttis õppelaenu 5% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016. õppeaastast saavad võtta õppelaenu ka osakoormusega õppijad.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Changpok Ko.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad
• Kõrgkool saatis teele õpipoisi õppe teise lennu

Kursuse eesmärk on toetada õpetajatega töötavaid mentoreid, pakkudes neile strateegiaid ja vahendeid õpetajatega töötamiseks ning näiteid heast mentoritööst. Kursus sobib nii algajatele kui kogemustega mentoritele, see on hea koht ideede, kogemuste ja õppematerjalide vahetamiseks.

Kursusele registreerumiseks tuleb kõigepealt liituda veebiplatvormiga, seda saab teha siin. 

Kursus on asjakohane mistahes mentorite, treenerite või juhendajate jaoks, kes töötavad koolis, kutsekoolis või ülikoolis. Eelkõige keskendutakse kolleegide juhendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajate algatusvõime suurendamisele, et õpetaja tunneks end klassiruumis kindlalt ja leiaks oma koha koolikollektiivis. 

Kursusel osalejad õpivad järgmist:  

• missugune on mentori roll;
• missugused on algajate õpetajatega töötamise eripärad;
• millised strateegiad, vahendid, õppematerjalid jms toetavad mentorite tööd ja kui kättesaadavad need on;
• kuidas viia läbi tõhusaid vestlusi oma juhendatavaga;
• kuidas ette valmistada, läbi viia ja jälgida õppetunde.
• Kursuse lõpuks valmib ka üks praktiline töö. Kursuse jooksul saab jagada oma mõtteid Twitteris  #MentoringMOOC.

Moodul 1: Mentori roll. Algus 23. septembril. 
Moodul 2: Mentorlus kollektiivsete vestluste kaudu. Algus 30. septembril.
Moodul 3: Efektiivne õppetundide jälgimine. Algus 7. oktoobril.
Moodul 4: Online-mentorlus ja video kasutamine mentorluses. Algus 14. oktoobril. 

Kursus kestab 5,5 nädalat, kokku 4 moodulit (üks moodul nädalas) ja 1,5 lisanädalat kursuse lõpus. Hinnanguline töökoormus on 3-4 tundi nädalas.

Kursus on suunatud kõigile, kes on huvitatud õpetajate mentorlusest. Kuigi näiteid võetakse enamasti koolikeskkonnast, on kursuse sisu ja tegevused võrdselt asjakohased ka väljaspool kooli tegutsevatele mentoritele. Kursusel osaleja ei pea tegutsema aktiivse mentorina, aga kõik kursuse tegevused on mõeldud aktiivse mentorluse toetamiseks.

Kõik kursuse edukalt lõpetanud saavad vastava märgi ja tunnistuse. Digitaalne märk antakse ka iga mooduli lõpetajatele.

Allikas: Mentoring in Schools. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• European Schoolnet Academy avatud veebikursus aitab osalejatel täiendada meediapädevusi
• MOOC - miks, kellele ja kuidas?

Sihtasutus Archimedese kõrgharidusprogrammide juhi Katrin Kiisleri sõnul oodatakse stipendiumit taotlema gümnaasiumilõpetajaid, kes soovivad oma esimese kõrghariduse omandada välisriigis.

 „Stipendium on mõeldud noortele, kes lähevad rakendus- või bakalaureuse kõrghariduse kraadiõppesse. Väärib märkimist, et antud toetuse puhul on tegemist Eesti ettevõtjate eraalgatusega. Pool stipendiumi mahust tuleb riigilt ja pool annetustest,“ tutvustas ta.

Kiisler märkis, et stipendiumile lisaks pääseb õppur Eestis võrdlemisi haruldasse klubisse, kus oma tuge pakuvad nii endised stipendiaadid kui stipendiumi toetajad.

„Võrgustik tagab, et sa ei lähe välisriiki üksinda - sul on välismaale õppima minnes olemas inimesed, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure. See võrgustik on väärtuslikum, kui ühekordne rahaline toetus,“ sõnas Archimedese kõrgharidusprogrammide juht.

Stipendiumi saamiseks tuleb välismaa ülikooli vastuvõetud noorel edastada komisjonile ülevaade oma õpitulemustest ja motivatsioonikiri. Kandideerijatest valitakse välja parimad, keda ootab ees vestlus, mille tulemusena tehakse lõplik valik.

„Umbes pooled taotlejad jõuavad intervjuudeni ja nendest omakorda kaks kolmandikku saavad stipendiumi. Minu soovitus on, et põlemist peab olema! Tahame näha, et valitud eriala paneb silmad särama ning soov on tulevikus Eestis midagi muuta ja ära teha,“ ütles Kiisler. 

Tänavu 15. korda jagatava noore õpetlase stipendiumi abil on välismaale õppima läinud kokku 166 noort. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid

Programmi haldava riiklike kõrgharidusprogrammide büroo juhi Evelin Einla-Polluksi sõnul on selleaastane konkurents tihe. 

„Meie õpirände stipendiumiprogrammid on kõige lihtsam võimalus maailma avastamiseks. Mul on hea meel, et info Kristjan Jaagu stipendiumite kohta on jõudnud väga erinevate erialade üliõpilasteni,” ütles Einla-Polluks. 

“Stipendiaatidega kohtumised olid väga põnevad. Nende seas oli esindatud lai spektrum oma alale pühendunud spetsialiste alates arvutiteadlasest ja ajakirjanikust kuni Cambridge’i ülikooli astuva psühholoogia doktorandini välja,“ lisas ta.

Sihtasutusele Archimedes on 16 aasta jooksul programmi kõikide tegevuste peale esitatud veidi vähem kui 8000 taotlust. Lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetuste stipendiaatidest enamiku moodustavad doktorandid, samuti on doktorantide osakaal suur pikemaks perioodiks õppima minejate seas. Populaarsed sihtriigid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa, Rootsi, Soome.

Sel aastal suunduvad stipendiaadid uut kraadi omandama Suurbritanniasse, Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Rootsi ning õpitavateks erialadeks on psühholoogia, keemiatehnika, terviseteadused, disain, arvutiteadused, ajakirjandus, etenduskunstid jne. 

Osaliselt välismaal õpet läbivad stipendiaadid suunduvad Euroopa riikidesse, aga ka kaugematesse paikadesse nagu Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Taiwan, Ameerika Ühendriigid. Osalise õppe stipendiaatide valdkonnad on samuti mitmekesised – on nii sotsiaal- ja käitumisteaduste, tehnikaalade, bioteaduste, arhitektuuri ja ehituse, füüsikaliste loodusteaduste kui mitme muu eriala esindajaid.

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Stipendiumi sihtrühm on õppe- ja teadustöös edukad magistrandid ja noorteadlased. Taotlusi võetakse vastu kolmes kategoorias – võimalik on läbida kogu kraadiõpe välisülikoolis, teha seda osaliselt või külastada õppe- ja teadustööga seotud asutusi lühiajaliselt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Samal teemal:

• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele
• BAFF stipendium viib 11. klassi õpilased suvel tasuta Liidriakadeemiasse USA-s

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil  ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile

Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksamitulemused.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62 punkti ja eksamit tegi 6679 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast (2018 – 3 õpilast) üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega (2018 – 62,2; 2017 – 62,9 punkti).

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2328 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,6 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud (2018 – 63,4; 2017 – 60,1) ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute arv - 100 punkti sai sel aastal 16 õpilast (2018 – 7). Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1366 õpilast.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3718 ja laia matemaatika eksami 4467 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti. Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane (2018–37,4 p), laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga (2018 – 55,6; 2017 – 51,8). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti sel aastal 2 õpilast (2018 – 8), kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast (2018 – 37). Üks õpilane sai nii laia matemaatika kursuse eksamil kui inglise keele eksamil 100 punkti. 

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. 

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 6540 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 25,5% ja B2 taseme 56,9%. Lisaks esitas Innovele rahvusvahelise inglise keele eksami läbimist tõendava tunnistuse 1314 õpilast.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 176 ning vene keele eksamit 229 õppurit. 
 
Sel kevadel toimusid riigieksamid 23. korda ja kuuendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9656 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2019. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalik analüüs. 

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Unsplash, Antoine Dautry.

Samal teemal:

• Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast

„Aastaringne vastuvõtt on igati täitnud seatud eesmärgi – pakkuda tulevastele tudengitele võimalust teha oma tuleviku otsused varem ja teadlikumalt,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning sõnas, et tulemus on olnud üle ootuste hea. Tänu aastaringsele vastuvõtule on tehnikaülikooli õppima tulemiseks esitatud 1628 avaldust.

„Enim on kasu lõiganud varem gümnaasiumi lõpetanud, sest lävendi ületajad on saanud juba pakkumise õppima tulekuks ja paljud on selle ka vastu võtnud,“ rõõmustas Voll.

Esimesel astmel on tehnikaülikool pakkunud 275 õppekohta, magistritasemel 98.

Sisseastumisavaldusi saab sarnaselt kõikidele teistele ülikoolidele esitada sisseastumisportaalis SAIS. Tallinna Tehnikaülikoolis saab avaldusi esitada 4. juuli keskpäevani ning seda ka tehnikaülikooli peahoones kohapeal aadressil Ehitajate tee 5 või kolledžites Tartus, Kuressaares, Kohtla-Järvel.

Tallinna Tehnikaülikool on ainus ülikool Eestis, kus alustati aastaringse vastuvõtuga. Avaldusi saab esitada juba möödunud aasta 1. novembrist, et tulevased tudengid saaksid juba varakult aimu valitud erialast ning võimaluse teha väga teadlik valik. Järgmise õppeaasta (2020/2021 aasta) vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli algab juba 1. detsembril.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.