Teemaveerandid

Tulemused praegu üleval kolme vahendi kohta: Globisens Labdisc: Biokeemia; Bare Conductive elektrit juhtiv värv; Matatalab. Tutvu videotega, arvamustega, kasutusjuhistega jpm siin! 

Foto: Koolielu arhiiv

Uute ainekavade väljatöötamisel soovisid kaasa lüüa kümme Eesti kooli. Sealsed õpetajad ja õpilased saavad võimaluse kasutada esimestena uusi valikkursusi, milleks on programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, digiteenused, tarkvara analüüs ja testimine. Õpilastel on pärast kursuste läbimist võimalik omandatud teadmisi ja oskusi meeskonnatööna rakendada.

Projektis osalevate õpetajate ja õpilaste kogemus on ainekava loojatele väga väärtuslik - saadud hinnangute põhjal täiendatakse õppematerjale ja sügisel saab IKT süvaõppega alustada juba terve rida uusi koole. 

Gümnaasiumi informaatika uute valikkursuste loomises osalevad piloteerijatena Saaremaa Ühisgümnaasium, Rocca al Mare Kool, Iisaku Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Ehituskool.

Samal teemal:

• Tulekul on informaatika õpetamise konverents
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool
 

Mis on reeglid?
1. Osalema ootame: 4.-12. klasside õpilasi.
2. Meem on eestikeelne.
3. Võistlusele esitab tööd õpetaja. 
4. Meemi juures on kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
5. Võistluse toimumisaeg 1. - 14.veebruar 2019. 

Kuhu meemid üles laadida?
Meemid lae üles Padleti seinale, millele pääsed ligi SIIT.
Kontakt: birgy.lorenz@ttu.ee

Mida tehakse meemidega?
Võistlustöid kasutatakse meeme puudutava teadustöö tegemisel, huvitavaid meeme kindlasti hakkab kasutama terve maailm! Kõikide osalejate vahel loositakse välja toetajate auhinnad veebruari lõpus. 

Kuidas mõte alguse sai?
Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Kus meeme teha?
1. Keskkonnas Makeameme.org
2. Keskkonnas Imgflip

Autor: Marta Schönberg, Pärnu Rääma Põhikool

Autor: Keriti Jugala, Pärnu Rääma Põhikool 

Teksti autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Samal teemal:

• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Ümarlaual arutlevad Rein Veidemann Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsist, Anu Kell Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, Ivika Hein Miina Härma Gümnaasiumist, Anneli Kõvamees Tallinna Ülikoolist, Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogust ning Mihkel Rebane Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ümarlauda modereerib Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest. Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja Toomas Haug.

"Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad," lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. "Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side."

Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. "Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust "Eesti kirjandus" ainekavas ei olegi," sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.

 Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. "Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses," märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.

Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. "Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust."

Ümarlauda korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

Üritus toimub Rahvusraamtukogu Milleri salongis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 15.00. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima! Ümalaud on tasuta, osalemiseks palume registreeruda: goo.gl/uqpptf.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Lisaks veel Inga Kõue Startup Estoniast ja Laura Kalda Heateo Sihtasutuse haridusfondist. Jutud venisid plaanitust pikemaks: Eesti haridus on kõigile südamelähedane teema ja tahtmine midagi selle heaks ära teha on suur. 

Noppeid esinemistest: 

Tulevikus on iga ala tehnoloogia-ala. Ja igaüks meist saab midagi suurt ära teha! (Martin Villig, Taxify) 

Edukas saab olla vaid see ettevõte, kus töötajad on õnnelikud. (Jaan Pillesaar, Helmes)

Maailma haridusest on digitaliseeritud vaid 2% - see tähendab, et see ala on veel täiesti optimeerimata ning tööd seisab ees palju. (Märt Aro, DreamApply)

Eestis on haridusala startupiga alustada väga hea. Eesti haridus ja Eesti tehnoloogia on maailmas väga kõrges hinnas. (Kadri Tuisk, ClanBeat)

HITSA arenguprogramm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile tipptegijate koolitusi ja toetust oma innovatiivsete ideede elluviimisel.  

Fotod: HITSA

Samal teemal:

• HITSA alustas haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemuste avalikustamist

Jaanuaris 2019 ilmus poelettidele Eesti logopeedide koostatud raamat draakonipuu Dino seiklustest ("Dino", Kristel Lempu, Margit Kalda, Glossus 2019). ”Dinos” on lihtsad sõnad ja lauseid, pilt ja tekst täiendavad üksteist. Teksti raskusaste kasvab märkamatult, kuni lõpus saab laps kokku lugeda sõna: DINOSAURUS.

Raamatut saab kasutada nii lapsevanem kui ka õpetaja/eripedagoog/logopeed erialases töös. ”Dino” sobib kõige paremini lastele, kel on juba välja kujunenud lugemisoksuse eeldused ning kes suudavad kaht-kolme tähte kokku veerida. 

Raamatu lõpus on metoodilised soovitused juhendajale ning tagakaanelt saab nutiseadmesse alla laadida ”Dino” teksti mõistmist toetavad küsimused. Soovijad saavad need välja printida kirjastuse Glossus kodulehelt https://glossus.eu/toode/dino/.

Küsimusi tuleks lapsele esitada nii enne kui pärast lugemist. See kindlustab teksti mõistmise ning õpetab last tekstiga töötama. Esitatavaid küsimusi saab varieerida vastavalt lapse tasemele ja õpetuslikele eesmärkidele.

Raamat on trükitähtedes ning kõvade kaantega. Seda soovitavad nii Eesti Eripedagoogide Liidu, Eesti Logopeedide Ühingu kui Eesti Lugemisühingu lugemaõpetamise asjatundjad.

Raamatut saab tellida Eesti suurimatest raamtupoodidest ning kirjastus Glossuse kodulehelt soodushinnaga kuni veebruari lõpuni.

Tekst: Liina Velner

Samal teemal:

• Aasta Rosina auhinna pälvis Anti Saare ja Urmas Viigi raamat „Mina, Milda ja meister Michel“
• Mika Keräneni uus põnevuslugu rullub lahti Tartu Ülikooli peahoones

Oodi vormiks võib olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puuduvad, peaasi, et tegu on noorte omaloominguga.

UNESCO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks, Eestis on 2019. aasta kuulutatud eesti keele aastaks. „Sellest tuleneb ka üleskutse noortele mõelda eesti keele väiksusele ja suurusele, erilisusele maailma keelte seas, eesti keele rollile aina ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, väärtustada oma keelt, hoida oma juuri,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister. 

Konkurss toimub kahes voorus.

14. märtsiks tuleb esitada kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning jagada video linki Google Drive´is aadressil ood@poltsamaa.edu.ee. Videole tuleb lisada kirjalikult vormistatud tekst, mis sisaldab töö pealkirja, selgitust, lugu või põhjendust, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse. Kindlasti tuleb lisada autori(te) nimi/nimed, vanus, kool, juhendaja(d). Saadetud tööde hulgast valib žürii 18. aprilliks lõppvooru pääsejad.

Žürii otsusel edasi pääsenutega võetakse ühendust hiljemalt 22. aprillil. Lõppvooru valitud tööde autorid saavad võimaluse esitleda oma loomingut žüriile ja publikule 9. mail Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Parimaid töid autasustatakse, auhinnafond on 2000 eurot. Parimatest töödest valmib ka kogumik „Ood eesti keelele“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“ hoiab Riigikogu valimiste-eelsel perioodil poliitikute lubadustel silma peal ja ootab kodulehel www.kustsatead.ee ka poliitikahuviliste vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.

„Algatus pakub kõigile kodanikele võimaluse kaasa aidata, et valimiskampaania oleks targem ja selle sisu mõtestatum. Kehutame igaüht, mitte ainult teadlasi, arvamusliidreid ja ajakirjanikke märkama kandidaatide sõnumites vähepõhjendatud väiteid, neist teada andma ja ka väitjatelt enestelt põhjendusi nõudma. Targema valimiskampaania järel on meil küllap hõlpsam kogu oma ühiskonnaelu jälle pisut targemini korraldada,“  julgustab algatuses kaasa lööma Vikerraadio teadustoimetaja ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet.

Vihjeid ja väiteid aitavad tõlgendada teadlased ja eksperdid. „Teadlaste kaasamine poliitilisse diskussiooni võimaldab selle muuta sisukamaks, kontrollitumaks ning faktipõhisemaks, rakendades Eesti üht väärtuslikumat "loodusvara" - meie teadlasi. Pikemas perspektiivis võiks aga teadmine, et pealiskaudsus ning faktidega vassimine ei lähe Eestis enam läbi, muuta kogu meie poliitilist kultuuri. Teadmistepõhise poliitika ja ühiskonnana võiksime siis olla eeskujuks kogu maailmale,“ tõi teadlaste kaasamise vajadust esile Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liige Tuul Sepp. 

Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta esile kuivõrd oluline on tõestada seda, mida väidad. Algatusega liitunud soovivad  seeläbi muuta valimiskampaania targemaks ning läbipaistvamaks. 

„Mõni kord peitub lihtsas küsimuses suur jõud. Ainult üks küsimus: kust sa tead? paneb väite ütlejat mõtlema, kas asjad on nii, nagu ütleb kõhutunne, või on selle taga ka reaalsed faktid, mis kõhutunnet kinnitavad. Selle küsimuse võlu seisneb selles, et igaüks, mistahes ametis, mistahes haridustega, mistahes sissetulekuga saab seda küsida ja selle kaudu teha meie ühiskonda tervikuna targemaks, argumenteeritumaks ja teaduspõhisemaks,“ selgitas ERR teadusportaali Novaator vastutav toimetaja Marju Himma. 

Algatusega on praeguseks liitunud 31 partnerit, kelle hulgas on ülikoolid, teaduskeskused ja teised fakti, tõendus- ja teadmispõhisust hindavad organisatsioonid. „Vaid üheskoos saame muuta oma riiki paremaks. Seetõttu on mul väga hea meel, et niipalju partnerid on algatusega liitunud. Vabaühenduste Liidu tunnustus on meie kõigi partnerite tublile  tööle,“ rõhutas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Algatuse patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja AS Milremi arendus- ja teadusdirektor Mart Noorma.

Algatuse lehekülg Facebookis: https://www.facebook.com/kustsatead/  ning veebileht www.kustsatead.ee 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal ja siis alustasid õppekaval õpinguid ka esimesed magistrikraadi poole pürgijad. 

Mis on ühisõppekava?

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Ühisõppekava õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. „Ainepunkite osas on jaotus TTÜ 60/TÜ 40%. Tehnikaülikool on koordineeriv ülikool. Loengud toimuvad põhiliselt Tallinnas,  osaliselt ka Tartus, laboritööde sooritamiseks tuleb Tartusse sõita,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi ja neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, teisel kohal on meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevad firmad, aga ka erinevad arendusettevõtted. 

Kuidas õppekavaga edasi minna?

Neli aastat  õppekava toimimist oli paras aeg, et õppekava uuesti üle vaadata ning tööandjatelt uurida, missuguste oskustega töötajaid nad vajavad. Projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust 2017. aastal toetust 8 116 eurot ja õppekava analüüs võis alata. Lühidalt öeldes tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas sellel õppekaval õppivate tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna.

„Seoses tehnoloogiliste arengutega ühiskonnas areneb ka meditsiinitehnoloogia. Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed; meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt; patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Täiendavad IKT-kompetentsid on vajalikud, aga õpe jääb eestikeelseks

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Ka nemad leidsid, et me vajame täiendavaid IKT-valdkonna kompetentse oma õppekavasse, iseasi, mis ainetes need peaksid olema ja mis keeles neid loetakse. Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Tervishoiuspetsiifilised IT-oskused

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Samuti tuli välja, et ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Konkreetsetest õppekava muudatusest võib välja tuua näiteks uute valikainete lisamist: „Elektroonika“, „Projektijuhtimine“, „Sissejuhatus meditsiinistatistikasse“. Uus õppekava versioon kinnitati tehnikaülikooli nõukogu otsusega 23.01.2018 ja on praegu kinnitamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. 

Ivo Fridolin julgustas kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Meile oli see esimene kogemus rahastust taotleda. Protseduur ei olnud raske. See oli üks kõige väiksema bürokraatliku poolega taotlusvõimalusi, millega olen kokku puutunud.“  

Uued toetustesaajad selguvad märtsis

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal oli taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unspalsh, Rawpixel

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte

Olukorras, kus globaalsete probleemide ulatus on rängem kui kunagi varem ja nende mõju näeme juba lähiaastatel, on haridus üks olulisemaid teemasid, mis aitab taasluua kestlikku maailma.

Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse ekspert Agne Kuimeti sõnul vajavad nii Eesti kui maailm elu edendamiseks võimalikult hästi haritud elanikke. “Haritus ei tähenda vaid koolis käidud aastaid, vaid kodaniku- ja maailmaharidust mudilase-east vanaduspõlveni.” 

Sageli kasutatakse kodaniku- ja maailmaharidust sünonüümidena, ometi on nende sisu väga erinev. Kodanikuharidus toetab oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kaudu vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. See inimene oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida - ta toimib demokraatliku ühiskonna liikmena. 

Agne Kuimeti sõnul on aga maailmahariduse eesmärk mõtestada maailma kui tervikut ning mõista enda rolli laiemas pildis. “Kuidas olen mina või on minu riik osaline “liblikaefektis”?  Kuidas ülemaailmsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu? Kui inimesel on arusaamine maailmast kui tervikust, oskab ta teadlikult ja kestlikult tegutseda.”

Maailmaharidus on peamine tööriist nii globaalsete kui kohalike väljakutsete mõistmiseks ja lahendamiseks, mis annab inimestele teadmised ja oskused enda valikute kaudu maailma paremaks luua. 

See, kuidas me Eestis käitume, mida tarbime, kuidas õpetame oma lapsi, jätab esmapilgul märkamatu, kuid tegelikkuses suure jälje nii meie kui teiste riikide inimeste heaolule ja looduskeskkonnale.

Lisainfo kodanikuhariduse kohta Hea Kodaniku infoportaalis: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/  

Uuring maailmahariduse kohta MTÜ Mondo Maailmakooli kodulehel: http://bit.ly/2sGAfJZ 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. Foto: Unsplash, Ben White

Samal teemal:

• Valgas lõppes maailmahariduskuu, mis seekord lõhnas puidu järele
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid