Teemaveerandid

"CyberSecurity meets Robotex" võistlusel osales 27 üldharidus- ja kutsekoolide küberkaitse talentide meeskonda, kes varem sarnastel kübervõistlustel osalenud ei ole. Küberturvalisuse teadlikkuse uuringu KüberPähkel koolivoorus osales 52 kooli, kellest seast pandi võistlusele kokku 24 meeskonda, lisaks 3 meeskonda kutsekoolidest. Võistlus toimus "Capture The Flag" (CTF) stiilis ehk gruppides tuli lahendada kahe tunni jooksul 33 ülesannet. 

Loe lähemalt portaalist www.internet.ee.

Allikas: www.internet.ee. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• KüberOlümpia on Euroopas tunnustatud küberhariduse projekt
• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Näitus katab AHHAA keskusest 700 ruutmeetrit ja on neljas suurnäitus, mille AHHAA oma külastajatele ise valmis ehitab.

AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näituse teema teema on põnev, sest me tahame asju näha endale harjunud viisil, aga kui tegelikkus sellest erineb, siis tekivadki illusioonid. 

Juure sõnul mõjutas näitus teema valikut asjaolu, et illusioone võib käsitleda mitmest vaatenurgast. „Peamiselt mõtleme illusioonide puhul meelepettele ehk olukorrale, kus inimese aju võtab infot vastu, aga tõlgendab seda valesti. Teisest küljest on meil tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad optikale või mõne muu teadusharule tuginedes luua inimestele teadlikult kujutluspilte erinevatest asjadest ja olukordadest, mis ei ole füüsilises reaalsuses olemas, aga mida me ometi tajume,“ selgitas ta.

Andres Juur lisas, et tema enda jaoks on kõige üllatavam eksponaat „Tagurpidi näod“, mis on tuntud ka „Thatcheri efekti“ nime all. „Näitusel on portreed, mis tunduvad õigetpidi vaadates täiesti tavalised ja normaalsed, ent kui pildid tagurpidi pöörata, tabab meid suur üllatus, kui märkame, et portreteeritavate silmad ja suud on tegelikult tagurpidi. See näitab, kui lihtne on meie ajus arvutusviga tekitada.“

Juure sõnul tuleb saali üle 30 eksponaadi, mis pakuvad avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele. „Eksponaadid on eatud ja interaktiivsed ning ma olen kindel, et igas vanuses külastajad leiavad sealt midagi rõõmustavat ja üllatavat. On eksponaate, mida saab katsuda, on neid, mida saab vaadata ja on asju, mille taustal saab teha väga ägedaid fotosid,“ tutvustas Juur.

Kuna tegemist on ise kokku pandud näitusega, on suur osa näitusest valminud AHHAA keskuse ekspositsioonimeistrite käe all Tartus. Samas on esindatud ka sisse ostetud eksponaadid erinevatest maailma paikadest.

„Kõige kaugem koht, kust eksponaat AHHAAsse jõudis on Austraalia. Lisaks Maa kuklapoolele on palju põnevat kokku toodud nii Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Valgevenest, Venemaalt kui ka Hiinast,“ tutvustas Juur.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA info. Fotod: Mathis Bogens/AHHAA.

Samal teemal:

• AHHAA keskusesse jõudis põnev anatoomianäitus
• AHHAA avas täna keskkonnateemalise näituse

Kutsume osalema neid, kellel on omal huvi digiõpikuid aktiivselt kasutama hakata ja seda ka teistele oma piirkonna õpetajatele tutvustada.

Tegemist on ülevaatliku koolitusega, kus vaadatakse sisse kõikidesse materjalidesse ning tehakse läbi ka praktilisi ülesandeid .

Registreerida saab koolitusele siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2114

Koolitus ja toitlustus on tasuta, kui koolitus läbitakse täies mahus. Ööbimisvõimalus tuleb osalejatel endil leida, majutust ei kompenseerita. 

Tulge koolitusele ja levitage infot edasi!

Foto: Unsplash, Glen Carstens-Peters

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid

Lisaks allkirjastatakse kokkusaamisel koostöö raamlepingud nelja kutseõppeasutusega, et soodustada väga heal tasemel õppetööd.

Koostöömemorandum sätestab maaülikooli ja kutseõppeasutuste – Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Räpina Aianduskooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli – koostöö üldised alused. „Edaspidi võimaldame kasutada ülikooli õppe-, teadus- ja praktikabaase, et mitmekesistada kutseõppeasutuste õpet teadusliku suunaga. Seevastu rikastavad nemad oma õppe- ja praktikabaasidega maaülikooli praktilist suunda,“ sõnas maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. 

Veel näeb raamleping ette ülikooli sisseastumistingimuste muutmist, et soodustada kutsekoolide lõpetajate ligipääsu kõrgharidusele. Reintami sõnul annab see noortele inimestele sõnumi, et kutseharidus ei ole tupiktee ja ka kutsehariduse valinud noorel on võimalik jätkata õpinguid ülikoolis. 

Tänuüritusel andisd omapoolsed õpirahad laureaatidele üle Riigimetsa Majandamise Keskus, Veski Mati, Baltic Agro ja maaülikooli vilistlaskogu. Lisaks andis Tartu abilinnapea Madis Lepajõe üle Raefondi stipendiumid. Parimaid sportlasi tunnustas maaülikooli spordiklubi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli info

Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit. 

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 pidas meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Allikas: TÜ pressiteade

Intervjuu Tiina Veisaluga pani kirja Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo. Lugu ilmus esmakordselt Keila Lehes 23. novembril 2018. 

Keila Kooli raudvara Tiina Veisalu (77) on koolmeistri ametit pidanud üle 50 aasta. 
Tiina Veisalu on kirglik kunstiajaloo austaja, kes peab vanust pelgalt numbriks ning pühendab oma vaba aja reisimisele.  Väga head erialased teadmised, oskus õpilastega suhelda ning meeldivad kolleegid on võtmesõnadeks, mis aitavad sellele ametile truuks jääda ja seovad aastakümneteks ühe majaga.

Kätt südamele pannes, kas te mitte kunagi ei ole tahtnud ametit vahetada?

Võin kätt südamele pannes tõesti öelda, et ma pole iial mõelnud vahetada ametit. Vahepeal töötasin küll õppejõuna ülikoolis, aga samal ajal käisin ikka Keila Koolis kunstiajalugu andmas. Mulle meeldib õpetada vanemate klasside õpilasi, sest nad juba teavad, kes nad on ja mida tahavad.

Kas dialoogi tekkimine õpilase ja õpetaja vahel on teie jaoks oluline?

Isegi väga oluline. See annab võimaluse arutleda, mida ja kui palju õpilane teada tahaks mingi teema kohta. Kui mõni ütleb, ma ei taha, siis püüan talle sisendada, et uutel teadmistel on väärtus. Sa võid otsida infot arvutist, aga midagi tuleb ka praegusel internetiajatul ise teada, peab suutma orienteeruda  maailmas. 

Kas te mäletate oma esimest tundi Keila Koolis?

Miks ma ei mäleta, see oli klassijuhatajatund 1. septembril 1967. aastal. Peale jalgade värises ka süda, sest klassi olid tulnud  mitmed lapsevanemad, kes soovisid kuulata, mida uus noor õpetaja räägib. Siis ma tõesti mõtlesin, et tohoo tonti! Vanemad ei öelnud pärast midagi, klassiga saavutasin hea kontakti.  Kõik läks kuidagi loomulikult.

Kui võrdlete omaaegseid õpilasi praegustega, mis on muutunud?

Nad on rohkem arenenud, iseteadvamad, julgemad. Vanasti olid tabuteemad, millest ei tohtinud rääkida. Tänapäeva lapsed on küllaltki varakult juba üllatavalt targad, teavad nii mõndagi elust ja neil on üsna hea ülevaade mitmetest erialadest. Eks see muutus on toimunud seoses interneti tulekuga. Õpetamise seisukohast on internet hea, see annab võimaluse ise otsida. Aga see nutisõltuvus … Tänaval tormavad sulle otsa, nina telefonis, ei suudeta  ilma selleta olla. See on sootuks teine teema. 

Aga verbaalselt oskused?

Need on kehvemaks muutunud. Üha vähem on õpilastel võimalusi suuliseks vastamiseks, seda asendavad testid jms. Minu aines tuleb neil kodutöödes internetist lisamaterjali otsida. Sageli püütakse kasutada "kopeeri-kleebi" tehnikat. Selle vastu ma võitlen. Kui olen andnud teatud küsimused, siis peavad nad nende kohta lugema ja oma vastuses olulise välja tooma, mitte kõike leitut kopeerima.

Millest see teie arvates tuleb?  

Õpilased ei julge ennast väljendada. Mida nad kardavad, ei oskagi öelda. Võib-olla ongi asi selles, et koolis ei ole enam  verbaalset väljendamisoskust nii väga vaja. Sõnavara on väikseks jäänud.

Miks on kunstiajaloo õppimine vajalik? 

See avardab oluliselt silmaringi. Kunstiajalugu on ju otseselt seotud ajalooga, saame tõmmata paralleele, tugineda õpitud faktidele. Innustan õpilasi reisima, annan juhiseid, mida kusagil vaadata, milliseid väärtusi maailma ajaloos on loodud. Olen enda aine täielik patrioot.

50 aastat tagasi ei olnud koolis kunstiajalugu. Esialgu olid joonistamise ja seejärel kunstiõpetuse tunnid. Just need tunnid viisid mind  kunstiajalugu  õppima. Võib öelda, et andsin kuradile näpu, tema võttis terve käes. Tekkis  tahtmine kõike ise näha. Mul on  maailma kuulsamad kunstimuuseumid  ja  arheoloogilised alad läbi käidud. Võin õpilastele julgelt öelda, et kõik see, millest teile räägin, on oma silmaga üle vaadatud.

Siit jõuamegi teie suurima kire, reisimise juurde.

Mis kirg! See on pisik! Selline pisik, mis ei lase lahti! Ühelt reisilt tulen ja hakkan kohe järgmist kavandama. Vaatan, mida reisibürood pakuvad, võrdlen programme ja hindu. Väga kalleid reise ei saa endale lubada. Tulin just Aafrikast, Tuneesiast. Käsin seal viimati 24 aastat tagasi. Nüüd olengi hakanud käima riikides, kus aastakümneid tagasi sai reisitud. 

Nimetage mõned kaugemad paigad, kuhu pisik on teid lennutanud.

Austraalia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Fääri saared, Filipiinid. Antarktikas on käimata! Tudengina soovisin koos ühe ekspeditsiooniga minna sinna talvituma, aga mind ei võetud kaasa.  Nüüd oleks see minu jaoks juba liiga ränk katsumus.

Tekib küsimus, kas olete miljonär?

Kaugel sellest. Täiskohaga töötades tegin endale reisiraha kogumiseks arve. Pidin vähesega toime tulema, kokkuhoidlik olema, et saaksin reisida. Kui sa ikka midagi väga tahad, siis ka saad selle.  Kui hakkad otsima põhjuseid,  miks ei saa,  siis järelikult pole eesmärk õige. Siis on materiaalsed asjad tähtsamad. Millestki tuleb loobuda. Minul näiteks ei ole autot, oma maja … 

Teie nooruse eliksiir?

Töö, noored, reisimine, see on minu eliksiir. Teen asju, mis mulle meeldivad. See annab hingelise rahulolu. 

Mida soovite Keila Koolile sünnipäevaks?

Soovin, et kool jääks kestma, et oleks palju häid õpilasi ja õpetajaid, kes tahavad lastega töötada. Noortele õpetajatele ütlen, ärge kartke õpilasi ega kolleege. Õpilastega ei ole alati kerge. Kui tunnis tekivad raskused, ei tasu kohe käega lüüa. Pigem küsida vanemalt kolleegilt abi. Nõu küsimine ei ole kindlasti enda nõrkuse tunnistamine. 

Fotol on Tiina Veisalu

Samal teemal:

• Toimus Kunstihariduse Ühingu koolituspäev "Kunst on uus septembrikuus!"
• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!

Tunnid toimuvad 3.-7. detsembrini ja nende juhendamiseks ei ole vaja IT-alaseid süvateadmisi.

Vabatahtikud on oodatud juhendama KoodiTunde nii koolides, lasteaedades, noortekeskustesse kui teistesse asutustesse üle Eesti. Sobiva kooli tunni läbiviimiseks leiab Tagasi Kooli veebilehelt SIIT. Juhendamisel saab toetuda spetsiaalselt ettevalmistatud tunnikavale, mis on kättesaadav NutiLabori veebilehelt nii eesti kui vene keeles. Kava abil on Kooditunni läbiviimine imelihtne ning sellega saavad muretult hakkama ka need, kel varasem kokkupuude programmeerimisega puudub. Sell aastal on KoodiTunni meeskond valmistanud ette ka põneva "juhtmevaba" tunnikava, mis võimaldab tutvustada programmeerimist klassis, kus puuduvad arvutid või internetiühendus. Selles tunnis õpivad lapsed koodi kirjutamise põhimõisteid läbi tantsuliste liigutuste. Tunni võib julgelt ka ise kokku panna, kasutades toredaid programmeerimise mänge lehelt www.code.org.

“Sellel aastal kõneletakse KoodiTundides programmeerimise ja loomingulisuse seosest ning kõikidel osalejatel on võimalik programmeerida oma enda tantsuõhtu. KoodiTunni juhendamine on imelihtne ja lõbus võimalus teha midagi tavarutiinist erinevat. Tunde on edukalt läbi viinud nii IT-spetsialistid kui vabatahtlikud, kellel varasem kokkupuude IT-ga puudub. Kõige tähtsam on julge pealehakkamine,” ütles KoodiTunni tegevusi vedava Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Vabatahtlikuks juhendajaks on võimalik registreeruda kuni 3 päeva enne konkreetse külalistunni toimumist. 

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline IT-hariduse nädal, mis julgustab inimesi üle kogu maailma koodi kirjutamist proovima. 

Juhendamiseks sobiva KoodiTunni leiab siit:

http://registreeru.tagasikooli.ee/kooditund18/

Lisainfo: http://www.nutilabor.ee/kooditund2018/ kooditund@vaatamaailma.ee

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade

Töid esitati kolmes vanuserühmas ja kahes kategoorias: äritegu ja sotsiaalne tegu kogukonnale.

7-10-aastaste õpilaste sotsiaalse teo kategoorias:

·       võitsid I koha Rakvere Gümnaasiumi 3.a ja 4.a klassi õpilased, kes projektiga „100 lille, 100 sõpra“ kaunistasid oma koolimaja esise lilledega;

·       II kohale tulid Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi õpilased, kes Pärandivaderite projekti raames korrastasid Naistevälja kivikalmed;

·       III koha sai Jõhvi Vene Põhikooli 4.c klassi poiss Dmitri Šaronov, kes meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

Äritegude kategooria noorima vanusegrupi parim on Jõhvi Vene põhikooli 4.c klassi õpilane Emili Matjušenko, kes valmistas plastikust helkureid.

11-15-aastaste õpilaste kogukonnale tehtud sotsiaalsete tegude seas:

·       võitis I koha Võru Kreutzwaldi Kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid;

·       II kohale tuli Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks;

·       III koha said Pärnu Rääma põhikooli õpilased oma loodud koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“.

Äritegude kategoorias pälvisid keskmises vanuserühmas:

·       I koha Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega;

·       II koha Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega;

·       III koha TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega.

·       Eriauhinna parima teenuse müügi eest sai Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

16-26- aastaste õppurite sotsiaalse teo kategoorias:

·       võitis I koha viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“;

·       II koha sai Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas, mille teemaks on noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamine;

·       III koha said Changemakers Academy projekt, mille esitasid üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse.

·       Finantsgeeniuse eriauhinna pälvis Kristiina Saaron Valga Gümnaasiumis UNESCO koolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest.

·       Parima esitluse eriauhinna said Kristiina Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegude kategoorias võitsid vanemas vanuserühmas:

·       I koha Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist;

·       II koha said Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Laane, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga;

·       III koha said internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja.

Auhindadeks on TalTech Mektory poolt spetsiaalselt konkursi finalistidele disainitud inspiratsioonipäev, Ettevõtlusküla koolitused, sTARTUp Day piletid, samuti olid auhinnaks populaarsed tehnikavahendid: tasakaaluliikurid, kõrvaklapid jm.

Kõigi finalistide seas valitud loosiauhinna – STIGO ratta said endale Rakvere Gümnaasiumi õpilased, kes korraldasid loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

Konkurss toimus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Pildigaleriid saab vaadata siit. Fotod: Kalev Lilleorg.

Allikas: korraldajate info

„Kõrge motivatsiooniga tudengid on Eesti majanduse suurim väärtus ning seda tuleb tunnustada,“ ütles TalTechi Arengufondi nõukogu esimees Väino Kaldoja. „Ettevõtted ja organisatsioonid näevad oma erialale pühendunud järelkasvu vajalikkust ja kasu, noored saavad tänu stipendiumitele väärtusliku kogemuse ja motivatsiooni end veelgi arendada. Seda näitab ka aasta-aastalt kasvanud nii stipendiumite kui konkurssidel osalejate arv ning ühtlasi näitab ehedalt mõlema huvi,“ selgitas ta. 

Kokku kuulutas TalTechi Arengufond 2018. aasta sügissemestril välja konkursi 55 stipendiumile, millega tunnustavad tehnikaülikooli tudengite pingutusi üle 60 eraisiku, organisatsiooni ja ettevõtte. Kokku esitas avalduse 548 tudengit, noort teadlast ja õppejõudu. 2018. aasta kevadel kuulutati välja konkursid 44 stipendiumile, kuhu laekus kokku 325 avaldust. 

TalTechi Arengufondi eesmärk on koguda ja vahendada toetusi Tallinna Tehnikaülikoolile ning kaasata Eesti ettevõtjaid koostöösse ülikooliga. Arengufond kuulutab igal aastal välja stipendiumikonkursse kõikide õppetasemete üliõpilastele ning noortele teadlastele ja õppejõududele, et aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ja akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis. 

Stipendiumikonkursid on kaks korda aastas, 2019. aasta kevadine konkurss käivitub juba märtsis.  

2018. aasta stipendiaatidega saab tutvuda siin. 

Foto: 28. novembril toimus stipendiumite üle andmine. Foto autor: Heiki Laan

Allikas: TalTechi pressiteade

HITSA alustas augusti lõpus uut programmi DigiKiirendi. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Suurem osa programmist on läbitud, on ka muljeid ja kogemusi, mida jagada. 

Risti Kooli õppealajuhataja Liina Kallas: 

Kõik algas sellest, et otsisime võimalusi kooli digitaristu uuendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium koos Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega kuulutas välja toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Digipeegli keskkonnas hindasime oma kooli digiküpsust digi-innovatsiooni mõõdikute abil, seda nägi teotusmeede ette. Ja samade andmete alusel kutsuti Risti Kool DigiKiirendi pilootkoolide hulka. Selle üle on meil väga hea meel!

Suurem osa kooliperest oli DigiKiirendis osalemise üle väga rõõmus ja positiivne. Kõhklejaid-kahtlejaid oli vähe. Ikka on ju neid, kellel on hirm ja eelarvamused tundides digivahendite kasutamise suhtes. 
Sellest õppeaastast on koolil arvutiklassis klassikomplekti jagu (11) uusi lauaarvuteid. IT- spetsialist on uuendamas kooli arvutisüsteeme ja kogu tehnilist baasi, et internetiühendus oleks kogu koolimajas väga hea ja kiire. Puudust tunneme veel tahvelarvutitest. Väga suur eelis on see, et sellest õppeaastast töötavad koolis haridustehnoloog ja IT-spetsialist.

DigiKiirendis osalemine annab koolimeeskondadele suurepärase võimaluse tutvuda  paljude digivahendite kasutamisvõimalustega koolitöös. Saame kinnitust, et tehnoloogiat saab ka targalt kasutada.

Lasteaia õppealajuhatja Kaili Raudla: 

Digivahendeid olen oma töös kasutanud ligi 15 aastat. Tööst lähtuvalt olen enamasti kasutanud Microsoft Office´i erinevaid programme. Internetti kasutan vajaliku info, pildimaterjali, muusikapalade jms otsimiseks. 
Olen kasutanud teiste õpetajate poolt loodud ja jagatud õppematerjale, aga ise ei ole õppematerjale loonud.
DigiKiirendi koolitustel olid paljud teemad tuttavad. Samas sain häid näpunäiteid tööks arvutiga. Näiteks, kuidas saab päringuid sõnastada tulemuslikumalt, kasutades täpsemat otsingut, jutumärke või miinusmärki sõna ees. Sain uusi ideid, kuidas põnevamalt üles ehitada õppetundi, õppetegevust või koosolekut – erinevad programmid arvutis häälestusülesannete loomiseks, mitmekesised sisuloomevahendid.
 
Positiivne on seegi, et mitmed tuttavad asjad sai üle korratud ja meelde tuletatud. Näiteks saan oma igapäevases töös kiirendada info liikumist, kasutades töökaaslastega info vahetamisel ühisdokumente. Või kuidas innustada õpilasi ise looma ja teistega jagama oma ideid ja teadmisi. Koos saab veebipõhiselt ristsõnu luua, ajatelge kasutada, koomiksi või ideekaardi teha. 
 
Kõige enam julgustaksin DigiKiirendist osa võtma neid, kellel ei ole või on vähene kokkupuude arvutite ja digimaailmaga. Kogenud koolitajad julgustavad arvutit kasutama, abistavad seal, kus vaja ja endalegi üllatuseks võid avastada täiesti imepärase maailma, millega saad nii enda kui ka õpilaste koolipäeva veelgi huvitavamalt üles ehitada. 

Risti Kooli inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Kohtla:

Minu kogemus digivahendite kasutamisel oli mitmekesine, kuid juhuslik. Kasutasin klassikalisi vahendeid esitlusteks: PowerPoint, Google jne. Kõige suurem digivahendite kasutamise kogemus on kooli kodulehe toimetamine WordPressi keskkonnas. Puudust tundsin just erinevatest õppekeskkondade kasutamisest testide ning õppemängude loomisel. Minu suur unistus on see, et meie kool ka tehniliselt jõuaks olukorda, kus saaks pidevalt kasutada kõiki erinevaid digitaalseid õppekeskkondi ja vahendeid.

DigiKiirendi koolitustelt olen kõige rohkem kasu saanud erinevate õpikeskkondade ja äppidega tutvumisest. Testid, viktoriinid ja veebipõhised mängud on aidanud õppetunde teha rutiinivabamaks ning muutnud teadmiste omandamise õpilastele lõbusamaks ning mitmekesisemaks. Olen julgustanud õpilasi ka iseseisvalt neid keskkondi kasutama ning õppevahendeid looma, näiteks LearningAppsi keskkonnas. Väga suur abi oli Google Drive’i võimaluste tutvustamisest, eriti kolleegidega ühistöös kasutamisel. 

Julgustaksin koole ja õpetajaid DigiKiirendis osalema just seetõttu, et maha võtta hirme ning eelarvamusi digivahendite kasutamise ees õppetöös ning lisaks võimaldab see koolis luua õpetajate hulgas ühise arusaama koolis kasutatavatest digivahenditest.

Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode