Teemaveerandid

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul aitab noortevaldkonna tunnustuskonkurss märgata noortevaldkonda panustanud inimesi ja organisatsioone, millel on oluline roll noorte arengu toetajatena. „Tunnustuskonkurss aitab tõsta esile neid, kes seda tõeliselt väärivad ja kelle pühendunud töö on aidanud noortevaldkonda paremaks muuta,“ lausus ta.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer märkis, et noorsootöö roll noore inimese kujundajana väärib ühiskonnas suurt tunnustust. „Sarnaselt õpetajatega loob noorsootöötaja noorele tingimused mitmekülgseks arenguks. Olgu nad noorsootöötajad noortekeskuses, huviringis või -koolis, malevas või mujal, tänu nende igapäevatööle saab ühiskond juurde noori, kes on uudishimulikud, motiveeritud ja usuvad enda võimetesse,“ ütles ta. 

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 13. korda. Nii tänavune kui möödunud konkurss soodustas kogukondades omavahelist koostööd, sest tunnustuskomisjon võtab hindamisele ainult need kandidaadid, keda on esitatud vähemalt kahel korral.

Sarnaselt eelmise aastaga esitati kõige rohkem kandidaate aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 17. Palju kandidaate esitati ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (15) ning aasta tegu noorsootöös (11).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. 

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2019. aasta jaanuaris pidulikul tunnustussündmusel.

Taustainfo
Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. 

Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud

Marii Maamägi õpib Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogia magistriõppes. "Lugu sai sisendi loengust - privaatsuse ja turvalisuse alused (õppejõud Birgy Lorenz), kus rääkisime väga põhjalikult privaatusest ja turvalisusest internetis. Aine raames soovisin avada teemat, mis puudutaks laste tegemisi inernetis ning sisaldaks konreetset juhendit/soovitusi lapsevanemale oma lapse internetiturvalisust silmas pidades," ütles Marii ise selle loo taustaks. 

Artiklit "Internet, kas komm või pomm" saab lugeda Marii blogist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?
• Küberkiusamine: müüdid ja tegelikkus
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Eelmise aasta laager oli Värskas ning seal kuulati õppejõude ja lahendati ülesandeid nii keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia kui ka geograafia vallast. Laagis osalejate piirarvuks oli 30 õpilast ehk igast koolist 10 õppurit. Mulluse laagri kava oli väga tempokas. Õppisime eelmise aasta kogemusest ja tänavu kitsendasime õppeainete valikuid, sidudes kokku keemia, füüsika ja matemaatika. 

Selle aasta laagri asukohaks sai ülikoolilinn Tartu. Logistiliselt oli kergem läbi viia õpet TÜ õppehoonetes, kus vajalikud laboriseadmed ja õppejõud olemas. 

Esimene õppepäev toimus TÜ keemia instituuti laborites. Õppetöö toimus kahes grupis ja 
juhendajad olid õppejõud Ida Rahu ja Vladislav Ivaništšev. Laboratooriumis oli teemavaldkond orgaaniline süntees ja sünteesiti aspiriini. Samal ajal lahendati arvutiklassis õppejõudude juhendamisel ülesandeid. Kui algul tundusid ülesanded paljudele õpilastele hirmutavad, siis tasapisi said kõik väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Päeva lõpetuseks tehti tulevastele tudengitele majatuur, näidati erinevaid laboreid ja seadmeid ning uurimistingimusi.

Teise õppepäeva sisustas Tartu Ülikooli teaduskool. Uuriti üheskoos giidiga Tartu Ülikooli peamaja ajalugu, külastati endisaegset tudengikartserit, külastati kunstimuuseumi, vaadati Elektriteatris videolavastust õppevõimalustest ja kuulati Päärn Paiste loengut "Geokeemia ehk kuidas mõista Maad“. Päärn Paiste loeng oli väga sütitav ja kaasakiskuv, nii mõnigi gümnasist kaalus loengu järel vastava elukutse valikut.

Kaks töist ja väsitavat ning silmaringi avardavat õppepäeva möödusid kiiresti. Tõdeti rahulolevalt, et koos õppimine on ühendav ja kasulik. Kohtumiseni juba järgmisel sügisel.

Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi projekti ja karjäärijuht, laagri korraldaja

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumis ergutati maitsemeeli söödavate putukate töötoas
• Võru Gümnaasium võõrustas Quantumil Kagu-Eesti riigigümnaasiume

Värske raamat „Khaba ja Nebra“ pole pelgalt põnevusjutt öösel ellu ärkavatest muumiapoistest, vaid ka hariv lugu antiikaja jumalatest ja traditsioonidest. Mika Keränen ütles, et raamatukaante vahele jõudnud muuseumiloo alguseks võib pidada 1993. aastat, mil ta tuli üliõpilasena Soomest Tartusse õppima.

„Ülikoolilinn Tartu on minu Oxford, Cambridge ja Sigatüügas. Olen maailma ülikoolilinnades käies avastanud, et Tartu meeldib mulle neist kõige rohkem, sest siin on kõik ehedalt säilinud ja mul ei olegi vaja kuhugi kaugemale minna,“ lausus Keränen.

Muumiapoiste Khaba ja Nebra loo kirjutamiseks veetis kirjanik palju aega peahoones asuvas ülikooli kunstimuuseumis ning jälgis sealseid kujusid ja muumiakambri asukaid. „Vaatasin neid ja mõtlesin, mis nad seal teevad. Kui mulle tundus, et nad hakkavad midagi tegema, panin selle kohe kirja. Ma poleks ise nende ideede peale tulnud, kui siin ei oleks neid madusid, kujusid ja muumiaid,“ jutustas kirjanik.

Raamatus pole illustratsioone. See tuleb kirjaniku sõnul austusest muumiate vastu. „Neisse tuleb suhtuda nagu surnutesse: ülima lugupidamisega,“ lisas kirjanik, kes tahab seda mõtteviisi edasi anda ka lastele. Sama meelt on Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson, kes oli kirjanikule raamatu valmimisel abiks.

Keräneni sõnul oli selle loo kirjutamine tema jaoks väga põnev. „Uurisin selleks palju raamatuid, milles on juttu antiikajast,“ ütles ta. Ka Tartu linnakirjanikuna koole külastades on ta lastele rääkinud ülikooli kunstimuuseumis olevatest kujudest ja julgustanud lapsi minema peahoonesse nendega tutvuma. Ta loodab, et värske raamat äratab lastes samuti huvi antiikaja lugude vastu.

Keränen loodab, et „Khaba ja Nebra“ on tema muuseumilugude sarja esimene raamat, sest kunstimuuseumi kogud ja peahoone on pakkunud talle ainest veel mitmeks uueks looks – siis juba sootuks teiste peategelastega.

Raamatus „Khaba ja Nebra“ on 160 lehekülge. Selle on toimetanud Kristina Lepist, kaanekujunduse on TÜ kunstimuuseumi musta kabineti seinamaalingu eeskujul teinud Marja-Liisa Plats. Väljaandja on kirjastus Keropää.

Raamatu esmaesitlus toimub teisipäeval, 13. novembril kell 16.15 TÜ kunstimuuseumis (Ülikooli 18). Kõik huvilised on oodatud!

Foto: Mari-Liis Pintson. Allikas: TÜ pressiteade.

Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldajad ootavad Kultuurikatlasse üle 2000 gümnaasiumiõpilase, kellel avaneb võimalus tutvuda viie kõrgkooli õppekavadega, osaleda töötubades ja kuulata eri valdkondade asjatundjaid rääkimas ülikoolilinna Tartu võimalustest. Konverentsil astuvad üles näiteks näitleja Tõnis Niinemets, Tartu targa linna valdkonnajuht Lauri Sokk, Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski ning emeriitprofessor ja endine Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Liina Laulu sõnul soovivad sündmuse korraldajad, et tulevased sisseastujad hakkaksid juba varakult mõtlema, millised erialad neile võiksid sobida. „See on suurepärane võimalus tutvuda erialade sisuga juba enne edasiõppimisotsuse langetamist. Õppekavasid tulevad tutvustama tudengid, kellelt võib kuulda vahetuid ülikoolielu emotsioone. Praktilise kogemuse saamiseks on noortel võimalus osaleda töötubades,“ rääkis Laul.

Valida on üle 20 töötoa vahel. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli geograafid tegema Tallinnast kolmemõõtmelist mudelit, Eesti Maaülikooli veterinaarid aitavad mõõta loomade õnnetaset ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid lasevad omal nahal kogeda, kuidas on olla vanur. Eesti Lennuakadeemia õppurite seltsis saab uurida, kui palju sarnaneb Hollywoodi filmides nähtud lendamine päris eluga, ja Kõrgema Sõjakooli kadettiga saab harjutada vägede juhatamist.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja esmakordselt ka Kõrgem Sõjakool. Meeleolukat päeva juhib tuntud saatejuht ja ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.

Rohkem teavet ja kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ registreerimislingi leiab sündmuse kodulehelt.

Info ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse kolmanda korruse ruumid ja avahoidla

Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Agne Kartau inglise keelt õpetamas

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse.  Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid külalistele.

Goritsa Lazarova, Ave Kartau, Signe Reidla, Sonya Kulincheva 

Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum, ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga. Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on  looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

Tekst ja fotod: Ave Kartau ja Signe Reidla, Surju Põhikooli õpetajad

Avafotol on Signe Reidla robootikatund Bulgaaria õpilastele ja õpetajatele

Keelefoorum algas hommikul Swissotelis haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta tervitusega. Ülevaate Eesti keelepoliitikast annab ministeerumi asekantsler Indrek Reimand. Plenaarettekande Eesti keelepoliitika väljakutsetest teeb poliitik ja emeriitprofessor Marju Lauristin.

Keelepoliitikast Leedus kõneleb Leedu keelenõukogu liige ja Vilniuse ülikooli professor Bonifacas Stundžia. Õppekeelest kõigil haridustasemetel teeb ettekande Vilniuse ülikooli professor Meilutė Ramonienė. Läti riikliku keelekeskuse direktor Māris Baltinš annab ülevaate Läti keelepoliitika arengust, olevikust ja tulevikust. Läti ülikooli prorektor Ina Druviete teeb ettekande keelereformist Lätis.

Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop teeb ettekande eesti keele säilimisest rände ja hargmaisuse ajastul. Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kõneleb üldhariduse keelepoliitikast Eestis ning Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang eesti keele kestlikkusest kõrghariduses.

Paneeldiskussiooni teema on rahvuskeelte roll globaliseeruvas maailmas. Arutelu juhib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala, osalevad Bonifacas Stundžia, Läti riikliku keelenõukogu esimees Andrejs Veisbergs ning Eesti erakondade esindajatena Mart Rannut (Isamaa), Robert Kiviselg (EKRE), Heidy Purga (Reformierakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Foorumi teisel päeval esinevad Péter Pomozi Budapesti ELTE ülikoolist ning Annamari Kajasto Soome riiklikust haridusagentuurist.

Ministeeriumi projektijuht Ando Kiviberg räägib lähemalt uue haridus-teadusstrateegia loomisest. Töötubades kogutakse sisendit kahe olulise eelnõu – Haridus- ja Teadusministeeriumi keele-, teaduse, hariduse ja noortepoliitikat siduva strateegia kui ka Eesti keelepoliitika põhialuste kontseptsiooni väljatöötamiseks.

Lahendusi otsitakse keelevaldkonna sõlmprobleemidele nagu rahvusvahelistumise väljakutsed ja eesti õppekeele areng kõrghariduses, üldhariduskooli võimalikud arengumudelid keelepõhisest segregatsioonist väljumiseks, mitmekeelsuse väärtustamine jne.

Keelefoorum toimub hotellis Swissotel (Tornimäe 3). Foorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti keelenõukogu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"
• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse

Tegevustest, tähtaegadest ja eesmärkidest rääkisid eTwinningu mentorid täpsemalt 1. novembril toimunud veebiseminaril „eTwinningu multiprojektid 2018“. eTwinning toetab koolide veebipõhist koostööd, sh rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. 

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Eesmärk on tutvustada eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega.

Selle õppeaasta multiprojektide lühikirjeldused ja vajaliku info leiab allpool. Kui tundub, et mõni teema kõnetab, siis registreeruge eTwinningu kasutajaks (kui te seda veel pole) ja võtke ühendust projekti algataja(te)ga. 

1. Logo lugu

Projekti algatajad: Leila Lehtmets ja Marika Viks

Lapsed uurivad kooli/lasteaia/rühma logo ja/või maskoti tähendust. Logo/maskoti pilt riputatakse üles Twinspace´i (Padletisse) ja lisatakse juurde logo lugu. Virtuaalsel näitusel valitakse välja kõige kaunim logo ja kõige atraktiivsem maskott. Lapsi julgustatakse jutustama oma nägemust logo sisust. Logodega saab siduda lisaülesandeid (memoriinid, puslede tegemine, oma logo väljamõtlemine jms). Projekt on rahvusvaheline. 

Osalema oodatakse lapsi ja noori vanuses 3 kuni 19 eluaastat. Projekti kestvus: november 2018 kuni jaanuari lõpp 2019. Õppeained: kunst, disain, keel ja kirjandus, IKT.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75571/home 

2. Meie äge kool 

Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Kairi Mustjatse

Õpilased tutvuvad GIFide ja meemidega. Vaadatakse erinevaid näiteid ning arutletakse, miks neid vaja on. Õpilaste ülesandeks on luua oma kooli tutvustav GIF või meem. GIFid ja meemid laetakse ühisesse veebigaleriisse. Projekt võetakse kokku parimate GIFide ning meemide valimisega. Hääletamiseks kasutatakse  Google Formi või muud sobivat keskkonda.

Osalema on oodatud kolmandate klasside õpilased, aga ka nooremad. Projekt kestab kaks kuud (täpsem aeg sõltub projektipartneritest). Õppeained: eesti keel, ajalugu, kunstiõpetus lõimituna IKT-ga.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75875/home

3. Imelised hetked

Projekti algatajad: Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel

Projekt keskendub jõuluajale. Õpilaste ülesanne on jäädvustada eredamaid hetki jõuluajast panoraamfotodena/360° fotodena ja lisada lühikirjeldus sündmusest/kohast/hetkest. Projekt õpetab väärtustama traditsioone, tähtsate hetkede salvestamist ja jagamist. Paraneb sotsiaalmeedia kasutamise oskus (kuidas selliseid fotosid üles laadida). Parimate fotode ja lugude väljavalimine osalejate poolt.

Osalema oodatakse õpilasi vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Projekt on plaanitud novembrisse ja detsembrisse 2018. Lõimitud on paljud õppeained: eesti keel, ajalugu, internetiturvalisus, fotograafia jne. Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/76549/home

4. 101 nutisammu meie koolielus

Projekti algatajad: Aimi Jõesalu, Florika Kolbakova ja Marika Anissimov

Iga multiprojektis osaleja postitab oma nutisammu kohta vähemalt foto (või video, animatsiooni või lingi ja lisab, kus,kuidas või mida tehti, kasutati). Pühendame 101 nutisammu Eestile! Eesmärgiks on eesmärgistatud digilahenduste kasutamine küll õppetöös, küll koolielu argipäevas. Lisaks üksteiselt õppimine!

Õpilaste vanus: gümnaasiumiaste (ja vanemad). Õppeaine: kõik õppeained, valikained ja -kursused jne.  Ajakava: projekt algab 15. novembril ja lõpeb, kui 101 nutisammu on täis või kuni õppeaasta lõpuni.

Link projektile:

• https://twinspace.etwinning.net/75584/home
• https://docs.google.com/presentation/d/1qPd_cekCQDeJ-tRan9TNBtMb72cmh_eaHx_waZHf9w8/edit?usp=sharing

5. Väärtustame vana ja väärtuslikku

Projekti algatajad: Ere Tumm ja Triin Jürgenstein 

Eesmärk on välja selgitada nii projektis osaleva õpilase kui tema vanavanema kõige vanem isiklik ese. Esemetest tehakse foto, lisatakse juurde lühike kirjeldus ning nende abil kujundatakse Canva keskkonnas plakat. Plakatid laetakse TwinSpace´i keskkonda kaustadesse. Projekti lõpp-produktiks on  kultuuripärandi aasta lõpetuseks koolides valmiv näitus plakatitest väärtustamaks meie endi isiklikke väärtuslikke esemeid. Projekti päevikusse postitatakse foto koolis toimunud näitusest.

Õpilaste vanus: 10 kuni 16 ehk 3.-9. klass. Õppeaine: emakeel, ajalugu, kunst, inglise keel lõimituna IKT-ga.
Ajakava: 2. november kuni 21. detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/179878

6. Loodus koolimajas

Projekti algataja: Terje Mägi

Projekti eesmärk on pildistada klassi- või kooliruumis olevaid (poti)taimi, õppides läbi selle tegevuse tundma erinevaid taimi. Pildile tuleb lisada taime nimetus (soovi korral ka väike kirjeldus kasvutingimustest) ja fotograafi nimi, klass ning kool. Fotodest valmib ühine fotonäitus Padleti tahvlile. Projekti tegevus toimub Twinspace´is, kuhu iga osalev projektipartner lisab ka oma kooli ja klassi lühitutvustuse, samuti foto oma koolimajast, klassiruumist. Samuti lisan Padlet tahvli Twinspace´i.  Projekti lõppedes teab ja tunneb laps koolimajas kasvavaid taimi, samuti partnerkoolides kasvavaid taimi. 

Õpilaste vanus: 7- 14. Õppeaine: lõimitud loodusõpetuse, eesti keele, IT tunniga. Ajakava: november, detsember 2018.

Link projektile: http://lingid.ee/looduskoolis 

7. Too õun näitusele!

Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman

Projekti eesmärk on tunda rõõmu õunast ning väärtustada seda kasulikku puuvilja läbi kunsti. Arendada laste loovust, kasutades erinevaid meediume (akrüül, süsi, guašš, värvilised pliiatsid, akvarell, vildikad, foto, arvutigraafika jne). Leiame ühise projektitöö käigus sõpru ning jagame oma õppimise protsessi. Õpetajad saavad arendada oma eTwinningu oskusi ning panustada koostöösse. Laste töödest valmib ühine veebinäitus. Projekt on rahvusvaheline.

Õpilaste vanus: 4-16. Õppeaine: kunst, IKT, töö- ja tehnoloogiaõpetus. Ajakava: 12.-26. november 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180939

8. Õpin loodusliku materjali abil

Projekti algataja: Ene Kruzman

Projekti eesmärk jagada ideed kuidas võib kasutada loodusliku materjali mängus ja õppetöös. Õpetajad ja lapsed korjavad looduslikku materjali (tammetõrud, kastanimunad, kivid, käbid jne) ning kasutavad seda materjali mängu- või õppevahendina. Õpetajad ja lapsed jagavad pilte ning ideid, kuidas nad kasutavad looduslikku materjali. Projekt arendab lastes armastust looduse vastu, õpetab loodust tundma. 

Õpilaste vanus: 3 kuni 7 aastat. Sobib kasutada eelkooli õppeainetes. Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180304

9. Ilmavaatluse nurk minu rühmas

Projekti algataja: Ene Kruzman

Lapsed teevad ilmavaatlusi (õhutemperatuur, tuul, sademed, pilved). Lapsed panevad ilmavaatluste kalendrisse õiged tingmärgid. Lapsed pildistavad oma kalendrit ja jagavad teistega, võrdlevad kalendreid ja teevad järeldusi. Projekti käigus lapsed õpivad tegema ilmavaatlusi. 

Õpilaste vanus: 4 kuni 7 aastat. Õppeaine: loodus.
Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180305

10. Värvid looduses

Projekti algatajad: Signe Reidla ja Ave Kartau

Lapsed teevad  kahe kuu (november ja detsember) jooksul loodusest pilte ja jagavad neid eTwinningu portaalis teistega. Piltidele lisatakse juurde kirjeldused või mõeldakse piltide kohta välja jutukesed. Projekti eesmärk on õppida tundma loodust, arendada laste loovust ja koostööoskust. Laste  töödest valmib ühine e-raamat koos kirjeldavate tekstidega.

Õpilaste vanus: II kooliaste. Õppeained: loodus, IKT, emakeel. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75513/home

11. Killuke tervikust

Projekti algatajad: Eve Saare ja Heily Epro-Volmer 

Lapsed otsivad erilisi märke oma koolis, kooli ümbruses (esemeid kooliruumides või õues, õppevahendite hulgast, mängudest või raamatutest-õpikutest, koolitundidest, interaktiivsetest õppematerjalidest, õppetöövahenditest jne). Õpilased fotografeerivad seda ja esitavad projektipartneritele ühe killu sellest fotost. Teised osalejad mõistatavad, mis see võiks olla. Fotodest tehakse pusled ja projekti lõpptulemusena valmib kooliga seotud fotodest pusleraamat. 

Õpilaste vanus: 9 - 14. Õppeaine: loodus, emakeel, kunst, IKT. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180707

12. 5 Eesti asja, ilma milleta ma ei suuda elada

Projekti algatajad: Margit Laidvee, Siret Soe

Õpilased pildistavad või joonistavad viis Eesti asja, ilma milleta nad ei kujuta oma elu ette. Oma tulemus vormistatakse kollaažina või plakatina, millele lisatakse lühike kirjeldus/põhjendus.Lõpptulemustest pannakse kokku e-raamat. (Algatajad näeksid projekti ka rahvusvahelisena,mille tulemuseks oleks erinevate riikide e-raamatud, mis teeks lõpptulemuse veelgi huvitavamaks. Sellisel juhul on pealkirjas „Eesti“ asemel „oma riigi“). Eesmärk on oma riigi eripära väärtustamine.

Õpilaste vanus: 10-18. Õppeaine: seob kõiki õppeaineid. Ajakava: jaanuar-veebruar 2019.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75839/home

Foto: Koolielu arhiiv

Parimatele on auhinnaks reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks.

„Pikendame konkursi tähtaega nädala võrra, kuna oleme õpetajatelt saanud väga positiivset tagasisidet konkursi osas ning soovime neile vastu tulla, et videote tegemine koolitunnis paremini seostada poolelioleva õppetööga,“ selgitab tähtaja pikendamist Negavati projektijuht Kadi Mitt. „Oleme lastelt juba saanud väga vahvaid ja asjalikke videoid. Loodame, et neid saabub veelgi ning pikendatud tähtaeg annab võimaluse kõigile oma nägemused edastada. Ja nagu oleme öelnud ka varasemalt - esitatavad probleemid ei pea olema sugugi globaalsed. Julgesti võib jälgida oma koduümbrust ja lähedasi ning märgata seal mõnda aspekti, mida saaks igapäevaselt keskkonna heaks ära teha.“

Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: I-III klasside ja IV-VI klasside õpilased. Osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 3-liikmeline meeskond, luua kuni 2-minutiline videoklipp, kus kirjeldatakse ära mõni keskkonnaga seotud murekoht ning pakutakse välja lahendus. Siis tuleb video mini Negavati kodulehel registreerida. Osaleda võib terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, huviringide juhendajate kui ka lapsevanemate abi. Konkursil saab osaleda kuni 11. novembrini 2018.

Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Samuti panevad oma lemmikutele välja eriauhinnad Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. 

Kõikide konkursist osavõtjate vahel loositakse Telia Eesti eestvedamisel uute ägedate videote tegemiseks välja nutitelefon. Telia Eesti toetustegevuste juht Elo Võrk sõnab, et kui panna kokku loovus, tehnoloogia ja vastutustundlik mõtlemine, võib tulemuseks olla lahendus, mis täna tundub ulme, aga mõne aja pärast reaalsus. „Oleme saanud erinevate uuringute ja töötubade kaudu lastelt väga häid nõuandeid, kuidas tehnoloogiat veelgi paremini ühiskonna probleemide lahendamiseks tööle panna. Loodame, et sellelt konkursilt sünnib ka selliseid nutikaid nõuandeid ja lahendusi keskkonna hoidmiseks, mida on võimalik ellu viia tehnoloogia abil.“ 

Konkursi võitjad selgitavad välja KIKi töötajad ning parimatest parimad kuulutatakse välja 4. detsembril mini Negavati kodulehel. Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt ja infot jagab ka Negavati projektijuht Kadi Mitt (kadi.mitt@kik.ee, 52 42 602).

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. Samuti korraldab KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga 18-30-aastastele noortele mõeldud konkurssi Negavatt, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi info