Küberkiusamine: müüdid ja tegelikkus


Avaldaja:Madli Leikop15. Juuni 2018

Tartu Ülikooli informaatika didaktika dotsent Piret Luik kirjutab Õpetajate Lehes, et küberkiusamise kohta levib palju ka valeinfot, seda nii telesaadete kui isegi õppematerjalide kaudu. Mis on küberkiusamine?

Piret Luik alustab oma artiklit toreda näitega laste rüselusest bussipeatuses, mis kaugemalt vaadates näeb välja nagu kiusamine, aga tegelikult on lõbus mänguline situatsioon sõprade vahel. Ta toob oma artiklis välja, et kiusamise uurimisele aluse pannud Norra psühholoog Dan Olweus on defineerinud, et kiusamise korral peavad olema täidetud kõik kolm kriteeriumi: 1) tegevus peab olema tahtlik, 2) korduv ning 3) sisaldama tasakaalutust võimusuhtes. Viimane neist tähendab, et kiusaja on ohvrist millegi poolest üle – ta kas on tugevam, kõrgemal positsioonil, omab enam toetajaid või kompromiteerivat materjali vms, mis tekitab ohvril tunde, et ta ei suuda end kaitsta või kiusajale vastu hakata. 

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: