Kui teisipäev oli Uulu koolis pühendatud vene keelele, siis eilne oli inglise ja tänane eesti keele päralt, homme on teemaks arvutis kasutatav keel, kirjutab Pärnu Postimees. Peale ürituste pakutakse kooli sööklas vastavalt vene, inglise või eesti rahvusroogasid.

“Rutiin on hea, aga vahel tuleb sellest välja tulla,” tõdes kooli vene keele õpetaja Ülle Avamere ja rääkis, et just õppetöö põnevamaks muutmiseks keeltenädal ette võetigi. “Üritame lapsi motiveerida keelt õppima ja üritustega näidata, miks keeleoskus elus kasulik võib olla,” selgitas ta.

Uulu põhikooli lõpuklasside õpilased ise nimetasid keeleõppe kolmeks motivaatoriks internetti, reisimist ja tulevast töökohta. Pikemalt loe Pärnu Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Eesti keelega ballil ja spordisaalis

Vallad põhjendavad koolide sulgemist nii õpilaste arvu vähenemise kui kitsa eelarvega. Kerge see pole, kuna ametnike põhjendused ei veena külakoolide eest võitlevaid inimesi. Pikemalt loe teemast Postimehest.

Samal teemal:

• Soomlased usuvad, et õpetajal on ühiskonnas eriline roll
• Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus

Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina, teatab haridus- ja teadusministeerium. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Kursus koosneb 16 peatükist , kus on üle 1200 harjutuse, 200 animatsiooni ja 100 grammatikavideo. Kursuse raames käsitletakse erinevaid osaoskusi, mis võimaldab õppijal arendada nii eesti keeles kirjutamist, kuulamist, lugemist kui ka kõnelemist. Kursuse kaudu saab oma kodutöid saata ka Eestis elavale õpetajale parandamiseks.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. Ingliskeelsetele õppijatele mõeldud kursusest on hetkel avatud 3 peatükki, ülejäänud õppetükid avatakse kasutajatele 2013-2014. aasta jooksul.

E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu.  Kursuse valmimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ning rahvuskaaslaste programmist haridus- ja teadusministeeriumi kaudu. Kursuse valmistas OÜ Hydraco.
 
Samal teemal:

• Uudne veebikeskkond õpetab vene emakeelega õppijatele eesti keelt

Käekiri kipub küll kõigil üks olema – Times New Roman, suurus 12. Ja internetitekstid on nende jaoks olulisemad kui vast meile, täiskasvanuile. Aga see kõik ei tähenda, et eesti keel on kadumisohus või et raamatuid üldse ei loeta. Õpetaja Reet Igav teeb isegi vanu häid etteütlusi, ehkki arvab, et ega need populaarsed ole: „Mina teen jah, klassikalist etteütlust. See on koht, kus lapsed ikka kõvasti pead murravad. Varem panin teksti palju erandeid, aga tegelikult on vaja harjutada sõnu ja väljendeid, mida nad ise kogu aeg kasutavad, mida läheb elus vaja. Kui arhitekt, advokaat ja režissöör muidu selgeks ei saa, tuleb nende õigekiri lihtsalt pähe õppida,“ ütleb Reet Igav. Ja kinnitab, et õpilaste käekiri on tohutult muutunud, sest kirjutusvahendi on asendanud  klaviatuur. „Neil on tõesti  pidev vajadus olla võrgus, olla kättesaadav. Nad muutuvad rahutuks, kui ei saa iga kümne minuti järel kontrollida, kas keegi on postitust „laikinud“.“

Reet Igav lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala 2004. aastal ja läks seejärel tagasi kodukooli, Saaremaa ühisgümnaasiumisse. „Töötasin Saaremaal seitse aastat. Oleks edasigi töötanud, aga elu tõi Tallinnasse. Aastast 2011 kuni siiani olen olnud Kadrioru Saksa gümnaasiumis.“

Paar semestrit õpetas Reet Igav eesti keelt ka TTÜ Kuressaare kolledžis. Ja siis on olnud hulk väiksemaid projekte, nagu näiteks integratsioonilaagrites eesti keele õpetamine. Või meediaringi juhendamine ja koolilehe toimetamine. Või koostöös Tallinna Ülikooliga meediaõpetuse suuna sisseseadmine Kadrioru Saksa gümnaasiumis: pool tundidest on õppejõudude loengud kõrgkoolis, praktilisem pool toimub koolis.

Kas läksite ülikooli eesti keelt õppima kohe teadmisega, et teist saab õpetaja?

„Jah. Tartu väga minu linn ei olnud, tahtsin hästi ruttu Saaremaale tagasi. Aga muid asju peale õpetajaameti ma ei mõelnudki.“

Kumb rohkem köitis, kas eesti keel või õpetamine?

„Ma ei oskagi öelda, vist ikka õpetajatöö rohkem. Huvi eesti keele vastu muutus suuremaks siis, kui õpilasena hakkasin ise olümpiaadidel käima ja  häid tulemusi saama. Esimesed mälestused on hoopis, et tahtsin algklassiõpetajaks saada, sodisin kapi seinad kriidiga täis ja sundisin vanemat venda õpilast mängima. Gümnaasiumis tekkis kindlam teadmine, et tahan noortega töötada. Kõik on nii loomulikult tulnud, et ma polegi kunagi mõelnud, miks just õpetajaks…“

Eesti keel ja kirjandus – kuidas tundide arv koolis praegu ikkagi jaguneb?

„Kooliastmeti ja kooliti on see erinev. Palju sõltub sellest, kas koolil on võimalik lisatundi panna. Näiteks Saaremaa Ühisgümnaasiumis oli  5.–6. klassis keelt-kirjandust kokku kuus tundi, sain ise laveerida, mida kui palju annan.  Kadriorus aga näiteks on viis tundi. 7.–9. klassini on ikkagi kaks keeletundi ja kaks kirjandust. Uue õppekavaga seoses on murekoht gümnaasium  – see on ikka absurdne, kui antiigist 19. sajandi kirjanduseni on  mõeldud üks kohustuslik kursus. See teeb üks tund ja sada aastat. Meeletu tempo, kinnistamise aega ei ole üldse.  Kooliti võib see küll erineda, sest saab valikkursuseid pakkuda. Siis võib olla isegi kolm kirjandustundi nädalas.“

Kumba teile endale rohkem meeldib anda, eesti keelt või kirjandust?

„Eesti keelt meeldib palju-palju-palju rohkem anda. Õpilaste tagasiside küll ütleb, et nemad naudivad rohkem just kirjandustundi. Ehkki ega me sealgi kogu aeg ainult loomingulised ja loovad ole, räägime sageli hoopis probleemidest ja arutleme tõsistel teemadel. Siiski ise tunnen, et olen ikka eesti keele õpetaja.“

Kirjanduse tund ja rääkimine? Eesti keele tund ja rääkimine?

„Ikka peab rääkima, jah. Usun, et ju teistes tundides ka suuliselt arutletakse, rääkimine päris kadunud pole. Üks põhimeetod, mida kasutan teose vastamise puhul, ongi suuline arutlus, ja kogu klass peab rääkima. Seda oli alguses väga raske  organiseerida, eriti kui klassis on 36 õpilast. Aga kui on väiksem klass, tuleb hästi välja. Suuline vastamine tähendab, et oskaksid formuleerida oma mõtteid, argumenteeriksid. Selle eest, et õpilane lihtsalt suu lahti teeb, paraku positiivset hinnet ei saa. Peab ikka teadma, millest räägid. Suuline arutelu tuleb teistpidi kasuks siis, kui õpilased kirjandit kirjutavad. Oma seisukohti tuleb põhjendada, mitte ainult kirjanduses, vaid ka eesti keele tunnis. Inimestele on jäänud mulje, et eesti keele tunnis käib mingi tuim harjutuste tegemine ja kirjutamine. Tegelikult on uus õppekava hästi tekstikeskne. Võtame tunnis  ühe teksti ja selle kaudu õpime, näiteks toiduretsepti, et seal on palju käskivat kõneviisi. Mulle uus õppekava selles mõttes väga meeldib. Me elamegi ju tekstimaailmas. Kas või kõige lihtsam asi, bussisõit: sa pead oskama bussigraafikut lugeda, et õige bussi peale minna, see on samamoodi tekst.“

Kas käändkondasid ja pöördkondasid veel õpitakse ja õpetatakse? Mäletan, et need olid ühed hirmus rasked ja tüütud asjad…

„Igal õpetajal on oma aines teemad, mille kohta võib öelda, et pean seda õpetama, aga särasilmil seda ei tee. Tean, kui vastik on käändkondasid-pöördkondasid õppida. Ja suhteliselt vastik õpetada. Seost tavaeluga on raske leida, mina ütlen selle kohta, et see on nn tühi grammatika. Põhikooliõpilastele tuleb põhjendada astmevahelduse õppimist. Tõsi küll, jõuame lõpuks välja selleni, et jah, te suudate oma elu elada ka astmevahelduse reegleid teadmata. Olen palju rõhutanud, et need on eesti keelele niivõrd omapärased jooned, väärtustagem seda, et meil on nii eriline keel. Võib raske olla, aga on huvitav. Eks nii tuleb neid ärgitada. Teades, et õpilaste esimene küsimus ongi, kus meil seda vaja läheb, miks meil seda vaja on, mõtlen hästi enne läbi ja selgitan juba eos, et motivatsiooni hoida.

Komade õpetamisega on lihtsam, olen internetifoorumite tekstidest teinud väljavõtteid. Need on tõesti nii segased, kirjavahemärkideta. Ütlen õpilastele, et palun, tõlkige ära. Nad näevad sellega kurja vaeva. Järgmine kord, kui tekib see koht, et ei pane kuskile mitte ühtegi kirjavahemärki, siis ehk mõtlevad, kas teine inimene ikka saab minu tekstist aru.“

Missugune see keskmise õpilase kirjaoskus praegu siis ikkagi on, kehvapoolne, hea, keskmine?

„Pea üheksa aastat õpetajakogemust lubab juba võrrelda. Tegelikult on kirjaoskuse tase langenud. Samas, kui öeldakse, et lapsed loevad nii vähe, siis sellega ma ei nõustuks. Nad loevad, küsimus on, mida. Nad loevad rohkem uue meedia tekste, Facebooki postitusi, kommentaare. See on tohutult mõjutama hakanud, pinnapealsus, pealiskaudsus lööb välja. Isegi kui saan kirjandi, mis peaks ju olema terviklik  mõttearendus, näeb see ka välja pigem nagu mustand: üks mõte siit, teine sealt, neid ei seostata omavahel. Aga eks internetiajastu mõjutab meid kõiki, ka täiskasvanuid. Lapsed ei tunne sõnavara enam, see on muutunud üksluiseks. Aga teistpidi vaadates – lapsed valdavad suurepäraselt uue meedia keelt. Ma ei tea, kust see on tulnud, võib-olla algklassidest, võib-olla kodust, aga mingis mõttes on noored keele suhtes hästi jäigad, et ei tohi slängi ega võõrsõnu tekstides olla.  Siis ma ütlen, et keel on ju elav, see on nagu riietus – sõltuvalt olukorrast paned selga kas ballikleidi või spordidressi. Sõpradega ütle jou ja tšau, aga kui on ametlik asjaajamine, ütle tere. See on emakeeleõpetuses oluline – õpetada neid stiile ja registreid kasutama.

Eesti keel on nagu matemaatika oma struktuuri ja oma reeglitega. Mõne noore käest ma ei saagi tunnis pikemat arutlust kätte, ütleb konkreetselt, et raamat oli tore ja ei silpigi rohkem. Teine kirjutab mitu lehekülge. On tähtis, et õpetaja teaks laste huvisid. Kui mõni õpilane on väga andekas muusikas, väga andekas matemaatikas, no las ta siis olla, eesti keele koha pealt annan neile siis natuke andeks.“

Koolielu portaali toimetus soovib kõigile kaunist emakeelepäeva!

Kadrioru Saksa gümnaasiumi eesti keele õpetaja Reet Igav. Foto erakogust.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: eesti keel

Tänavune Tallinna Ülikooli avatud uste päev pakub võimalust osaleda paarikümnes loengus ja töötoas, külastada erialade laata, kontserti ja filmiprogrammi, teatab Tallinna Ülikool. Teiste seas astuvad kuulajate ette dotsent Orest Kormašov loenguga "Kunstiteose kriminaaluuringud", mis keskendub kunstiteose autentsust tuvastavatele moodsatele tehnikatele ning professor Piret Viires teemal „Etnofuturismist küberkirjanduseni. Uus uhke eesti kirjandus 1990. aastatel”.

Messi meenutavat erialade laata peetakse ülikooli uue, Astra maja Teadlaste foorumis. Seal tutvustavad tudengid erialasid, mida nad õpivad, ja on valmis jutustama ka tudengielust. Nõu saab küsida karjäärinõustajatelt ja vastuvõtuspetsialistidelt.

Igal täistunnil algavates infotundides räägitakse kõrgharidusreformiga seotud muudatustest, sisseastumistingimustest ning jagatakse infot erivajadustega õppijatele.

Päeva meelelahutuslikus pooles astub tasuta kontsertiga lavale bänd The Journalist, mis koosneb Kommunikatsiooni Instituudi tudengitest. Balti Filmi- ja Meediakooli kinosaalis Nova majas näeb filmiprogrammi "Best of BFM".

Samal päeval avavad uksed ka TLÜ Haapsalu ja Rakvere kolledžid.

Avatud uste päeva ajakava asub siin.

Lapsed väärivad rohkem tunnustust kui nad saavad. Nad on tähelepanelikud, äärmiselt intuitiivsed ja suudavad vahel palju kiiremini tajuda, mida maailm vajab. Alljärgnevalt on ülevaade kümnest 7-15-aastasest noorest innovaatorist, kes töötavad huvitavate projektide kallal mängudest kuni kiusamisvastaste rakendusteni.

1. Nick D'Aloisio
15 aasta vanusena lõi Nick D'Aloisio Trimit’i, vahva rakenduse, mis koondab veebisisu lühikesteks katkenditeks erinevatele platvormidele nagu Twitter ja Tumblr. See sobib ka pikkade artiklite kokkuvõtete lugemiseks. Fast Company sõnul võttis D'Aloisio’l algoritmi loomine vaid ühe kuu jagu uurimist ning arendamist.

2. Thomas Suarez
"Paljud lapsed mängivad tänapäeval mänge, aga nüüd tahavad nad neid ka ise teha,” ütles Thomas Suarez oma 2011. aasta TED-ettekandes. Suarez tegigi just seda, luues oma ettevõtte nimega CarrotCorp ning luues mitmeid Mac’i rakendusi. Üks neist, nimega Earth Fortune, kuvab kasutajale lihtsalt erinevaid värve, mis sinu tähtkuju järgi sulle õnne võiks tuua. Tema kõige edukam rakendus on aga Bustin Jieber - Justin Bieberi teemaline pilamäng. Suarez võitis 2012. aastal Tribeca Disruptive Innovation auhinna.

3. Aaron Sonson, Satwant Singh ja Gregory Paczkowski
Apps for Good kursus on brittide programm, mis õpetab lastele mobiiltelefoni, veebi ja Facebooki rakenduste loomist. Teismelised Aaron Sonson, Satwant Singh ja Gregory Paczkowski lõid kursuse raames rakenduse Stop & Search. See võimaldab politsei poolt peatatud noortel hinnata oma kogemusi politseiga ning uurida vajalikku infot oma õiguste kohta. Kõik kolm Londoni noort on ise politsei poolt kinni pidamist ja läbiotsimist mitu korda kogenud ning nad loodavad, et nende koosatud Stop & Search toob sarnases olukorras viibijatele selles protseduuris veidi selgust ja läbinähtavust.

4. Steven Gonzalez Jr.

12-aastane Steven Gonzalez Jr. on noormees, kellel diagnoositi haruldane ja raske vähijuhtum. Ta ütleb, et videomängude mängimine motiveeris teda vähi vastu võitlema ja haigusest võitu saama. Gonzalez tahtis teisi omavanuseid vähipatsiente aidata ja ta lõi ise videomängu nimega Play Against Cancer (võitle vähi vastu), kus mängijad peavad hävitama vähirakukesi, mida on kujutatud roheliste kollidena. Lisaks kutsus Gonzales ellu sotsiaalvõrgustiku ja kogukonna, mis koondab teismelisi vähipatsiente.

5. Team 2-the-Res-Q
Stop & Search rakendus pole ainuke uuenduslik idee, mis on sündinud Apps for Good programmist. Meeskond 2-the-Res-Q, mille liikmeteks olid neli 14-aastast tüdrukut, lõid kiusamisvastase Androidi rakenduse CyberMentors, mis keskendub enesehinnangu tõstmisele ja turvalisuse suurendamisele. Rakendusega käib kaasas ka tekstisõnumite saatmise võimalus, läbi mille saavad kasutajad oma kiusamisalastest kogemustest otse CyberMentor’ile rääkida. 2-the-Res-Q meeskond teeb koostööd Londoni ettevõtte Fuerte International’iga, et rakendust edasi arendada. 

6. Daniel Chao
Eelmisel aastal, kui Daniel Chao oli 10-aastane, leiutas ta rakenduse, mis aitab hoida silma peal lugemisega seotud kodutöödel. Kuna tema ja ta klassikaaslased pidid igal kuul esitama koolis oma lugemiskalendri, lõi ta rakenduse iRead Monthly, mis võimaldab õpilasel sobivale kuupäevale klõpsates lisada minutid, kui palju ta sel päeval luges. Kuu lõpus saavad õpilased selle õpetajale e-kirja teel edasi saata. Chao ütles, et ta on oma loodud rakenduse üle uhke ning rõõmus, et Apple võttis selle vaatamata tema noorele eale vastu.

7. Zora Ball

Vaid 7-aastast Zora Ball’i võib pidada noorimaks mobiilimängu autoriks. Ta osales Pennsylvania Ülikooli Bootstrap programmis, mis on eelkõige mõeldud 12-16-aastastele lastele.

8. Lim Ding Wen

2009. aastal, kui Singapupi programmeerija Lim Ding Wen oli 9-aastane, kirjutas ta oma väikese õe rõõmuks virtuaalse joonistusrakenduse. Doodle Kids võeti Apple’i poolt vastu ning see kasutab mitmeid lihtsaid joonistamise õppimiseks mõeldud matkivaid käeliigutusi. Lim oskab progeda kuues keeles ning on lõpetanud juba tosina jagu projekte. Alates augustist 2012 töötab ta kahe projekti kallal, millest üks on tema esimene 3D mäng.

9. Zach Marks
Kui Zach Marks oli 11-aastane, registreeris ta endale vanemate loata Facebooki konto (sealne vanusepiirang on 13). Kui vanemad said pahaseks, otsustas ta luua turvalise ja lastesõbraliku sotsiaalvõrgustiku Grom Social. 2012. aasta detsembris käis Marks’i loodud lehel 2000 unikaalset külastajat päevas, kes tegid 6000 lehekülastust. See on väga muljetavaldav, arvestades, et Grom Social on kogunud oma kasutajaid peamiselt tuttavate vahelise levitamise ja minimaalse turundusega. Grom Social hõlmab enda alla nii mänge, meelelahutust ning ka tervise teemasid ning seisab selgelt kiusamise, uimastite ja suitsetamise vastu. Praegu 12-aastane Marks on pannud oma paljulubava rakenduse arendamisse tööle kogu oma perekonna.

10. Santiago Gonzalez 

14-aastane Santiago Gonzalez on loonud 15 huvitavat Mac’i rakendust, mis ulatuvad mängudest hariduslike vahenditeni. Näiteks Super Slide Puzzle laseb sul panna paika oma valitud foto segi paisatud tükke samal ajal sõpradega suheldes (häälesõnumid). Space - Solar System laseb kasutajal klõpsata kaunitel planeedi piltidel ja nende kohta rohkem teada saada. Lisaks kihvtide rakenduse loomisele on Gonzalez ülikooli lõpetades vaid 16-aastane ja 17-aastaselt saab ta oma esimese magistrikraadi arvutiteadustes.

Refereeritud: Mashable

Samal teemal:

• Koodikirjutamine arendab loovust
• Lapsed programmeerima?
• Zuckerberg, Gates, Will.I.Am julgustavad õpilasi progema

Nagu ikka, on Koolielu koolitused tasuta. Seoses sellega, et osa õpetajaid küll registreerub koolitusele, kuid jätab kursuse pooleli või ei alusta seda üldse, palume registreeruda õpetajatel, kes koolitusel kindlasti aktiivselt osaleda kavatsevad. Kui olete aga teadlikuks saanud asjaolust, mis ei võimalda teil koolitusel osaleda, siis palun tühistage esimesel võimalusel oma registreerimine EKISes, siis saavad koolitusel osaleda teised huvilised.

ESITLUS ILMA POWER POINTITA (kestab 25.03-14.04)
Kursus on 14.03 õhtuks komplekteerunud!

Veebipõhise kursusega "Esitlus ilma PowerPointita" (maht 12 tundi) alustasime käesoleva aasta jaanuaris, nii et esimesed kursuse läbinud on oma tunnistused juba kätte saanud.

Koolitusele ootame üldhariduskoolide õpetajaid, klassijuhatajaid, huvijuhte ja õppealajuhatajaid. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. 

Esitlusi kasutatakse koolis väga palju, traditsiooniliselt luuakse need kas programmiga PowerPoint või OpenOffice. Web 2.0 vahendite rohkus on aga ka siin õpetajale appi tulnud ja pakub väga erinevaid lahendusi. Veebipõhisel koolitusel tutvume erinevate veebipõhiste esitluste loomist võimaldavate vahenditega (GoogleDocs, Zoho Show, Prezi, Mindomo) ning õpime looma ja avaldama esitlusi veebis. 

Kursuse viib läbi Tiigrihüppe koolitaja ja Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa. Täpsem info kursuse kohta siin.

Õpetajate tagasiside jaanuaris toimunud "Esitlus ilma PowerPointita" pilootkursusele:

"Kursus osutus meeldivaks kogemuseks, läbisin esimese e-koolituse. Kursus toimus ladusalt ning ülesanded olid arusaadavad ja teostatavad, sealjuures abistavate videojuhenditega varustatud."

"Tore ja vajalik kursus - ei pea ju alati tegema PowerPointi, millega peab kaasas olema alati ka mälupulk, et seda teise arvutisse viia. Kursusel on väga aktiivne juhendaja, kes aitas kiiresti, kui kellelgi oli küsimusi või probleeme."

NUTITELEFONIDE RAKENDUSED JA NENDE KASUTAMINE ÕPPETÖÖS (kestab 25.03-21.04)
Kursus on 15.03 seisuga komplekteerunud!

Suurel osal õpilastest on nutitelefonid, kus surfates veedetakse päevas märkimisväärselt aega. Kuidas me saaksime nutitelefone kasutada kasulikel eesmärkidel õppetöös? Seda uhiuuel veebipõhisel kursusel uurimegi. Ootame osalema üldhariduskoolide õpetajaid, klassijuhatajaid, huvijuhte, ringijuhte, õppealajuhatajaid. Kursuse läbimiseks on vajalik nutitelefoni olemasolu. Otselink registreerumiseks kursusele on siin.

Kursusel tutvutakse nutitelefonis olevate seadetega ning vabavaraliste allalaaditavate rakendustega ja leitakse koos võimalusi erinevate ainete õpetamisel neid kasutada. Kursusel osalejad õpivad kasutama õppetöös audio-, video-, kaamera- jne. seadmeid ning saavad nimekirja koos kasutusvõimalustega headest allalaaditavatest appidest. Osalejad mõtlevad välja ja viivad oma õpilastega läbi tunni nutitelefone kasutades ning jagavad saadud kogemusi teistega. Koostöös mõeldakse uusi lahendusi nutitelefonide kasutamiseks tunnis, et õppimine oleks huvitavam, sisukam ja õpilastelt suuremat aktiivsust nõudev.

Kursuse viivad läbi Tiigrihüppe koolitaja ja Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa ning Koolielu aineekspert ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Kristi Rahn. Kursuse maht on 16 tundi. Täpsem info kursuse kohta siin.

REGISTREERUMINE

Sel õppeaastal toimub kõikidele Tiigrihüppe koolitustele registreerumine läbi infosüsteemi aadressil https://kis.hm.ee/. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi abil. Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka parooliga, parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. Sisse logides näete avalehel plokki"Tiigrihüppe IS". Selles plokis tuleb valida "Koolitused" ning nende seast valida välja õige koolitus ja klikkida "Registreerun". Tutvuge ka täpse juhendiga. Tehniliste probleemide puhul pöörduge kis@hm.ee. EKISes saavad koolitustel osalejad täita ka tagasisideküsitluse, samuti saab sellele järgnevalt elektroonse tunnistuse, mille võib soovi korral ise välja trükkida.

Kui olete EKISes registreerunud, tuleb sisse logida Koolielu lehel ja liituda vastava koolituskogukonnaga: minge koolituskogukonna lehele ja vajutage paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks, kuid seda tingimusel, et olete eelnevalt EKISes registreerunud.

Samal teemal:

• Iganenud keelud klassiruumis
• Uue telefoni ostmisel eelistab eestlane nüüd nutitelefoni
• Nutitelefon loeb mustmiljon sammu
• Pelgulinna gümnaasiumis startis nutiõppe pilootprojek

Plaanitavasse erapõhikooli on laekunud üle 130 avalduse, vahendab ERR Uudised. Orava sõnul tekivad küsimused, kes on uute koolide loomise taga. "Ja kui kirjeldatakse, et see töötab n-ö sümbioosis munitsipaalkooliga, siis jääb arusaamatuks, kelle kool see siis on ning kes seal taga on, kuidas see toimub ja mida teised erakoolid teevad, et võib-olla peaks ka samamoodi tegema," tõi ta välja.

Küsimusele, kas see, mida me praegu näeme, on põhimõtteliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse rahadega erakoolide tekitamine ehk siis tasulise hariduse poole libisemine, vastas Orav, et sellele on raske vastata, sest pole teada, mis protsessid seal taga toimuvad.

Haridusministeeriumi kantsler Janar Holm ütles, et kooli koolitusloa taotlus on praegu menetlemisel ning luba veel antud ei ole, tema sõnul on üks anomaalia selles protsessis see, et õpilased on juba esimesse klassi registreeritud.

Samal teemal:

• Hinnatud kaubamärgid Tallinna haridusturul
• Epp Rebane: laste väntsutamine mööda koolikatseid ei ole inimlik
• Tallinna reaalkool avab erapõhikooli

Tulemusi arvestatakse neljas kategoorias: õpilased; täiskasvanud; filoloogid ja emakeeleõpetajad; muu emakeelega inimesed, vahendab ERR Uudised.

14. märtsil kell 10.05 algavas "Huvitaja" saates jagavad Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks ja Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala veel viimaseid näpunäiteid, millele tuleks etteütlust kirjutades kindlasti tähelepanu pöörata.

Kell 10.30 kõlab raadioeetris etteütluse tekst ning kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub Vikerraadio koduleheküljele samal hommikul. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused.

Ka koolid on oodatud ühiselt e-etteütlust kirjutama!

Samal teemal:

• Vikerraadio e-etteütlust kirjutas rekordarv inimesi

Ürituse külastajad saavad ajakohast teavet õppimise rahastamise kohta - õppelaenude ja -krediitide, tasuta õppe ja stipendiumide kohta. Nii toimub ka stipendiumikonkursse: üks stipendium katab 100% õppemaksu Inglismaa erakolledžis keskkooli 2-aastase õppekava piires. Eelmisel aastal tekitas Londoni olümpiamängudel sensatsiooni kuldmedalivõitja ujumises Ruta Meylutite Leedust, kes õpib ja treenib Inglismaal Plymouthi linna kolledžis. Üritusel Tallinnas räägib kolledži esindaja täpsemalt olümpiavõitjate ettevalmistamisest.

Õppimine välismaal on terve majandusharu, mis koosneb paljudest osistest. Välismaise hariduse näituse peamine eesmärk on aidata neil, kes kavandavad õppimist välismaal, mõista seda majandusharu ja sillutada teed edule tänapäeva globaalses maailmas.

Näitus on avatud 10.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Osalevate koolide nimekirja vaata Baltic Council kodulehelt.

Video oktoobris 2012 toimunud samast üritusest.

Foto ja pressiteade: Baltic Council