Soomlased usuvad, et õpetajal on ühiskonnas eriline roll


Avaldaja:Merje Pors06. Juuni 2012

Teeneka USA haridusloolase Diane Ravitchi arvates räägib Soome kogemus sellest, kui oluline on hea koolikliima ning kuidas seista spetsiaalsete nõudmistega hea selle eest, et õpetajaametisse tuleksid vaid parimatest parimad ning mitte leppida lõhede ja erisustega, mis puudutavad laste haridust, aga ka tervist ja toimetulekut üldse.

Ravitch kirjeldab, kuidas USA haridussüsteem ajab koolidele esitatava efektiivsusenõude tõttu läbi kesisema ettevalmistuse, taseme ning palganõudmistega õpetajatega, kui võiks ja peaks, kirjutab Valle-Sten Maiste Sirbis.

"Kuigi USA ja Eesti õpetajaskonna moodustumise loogikas on suuri erinevusi, on ka Eestis ametis arvestatav hulk kvalifikatsioonile mitte vastavaid või vaid osaliselt vastavaid pedagooge ning kui kusagilt oleks võtta arvukalt kõrgema kvalifikatsiooniga ja seeläbi ka palgaastmega õpetajaid, ei suudetaks neid tasustada," märgib Maiste. "Sihiseade asemel, et seada siht sinnapoole, et õpetajaametisse jõuaksid vaid parimatest parimad, arvab Aaviksoo hoopis, et õpetajatele esitatavate nõudmiste osas võiks senisest enam silma kinni pigistada ja õpetajaametisse pääsemist lihtsustada. See võib tähendada, et õpetajaametile tõsiselt pühenduda soovijate asemel hakkab koolist läbi silkama rohkem juhuslikke inimesi."

Ameeriklased paraku tõdevad, et ka USA parimate ülikoolide lõpetajad, kes „Teach for America” programmi raames koolidesse spetsiaalse õpetajahariduse ja pühendumuseta ajutiselt paariks aastaks õpetama tulevad, ei ole koolidele probleemideta ega garanteeritult parimate tulemusteni viiv lahendus. "Vaja oleks, et kooli tuleksid kindla pühendumusega absoluutsed tipud. Vaid sellised õpetajad suudavad ilma kroonudistsipliini ja nürimeelsete testideta õpilased sisemiselt innustunult ja tulemuslikult tööle panna, nagu on juhtunud Soomes," jätkab Maiste.
 
Ravitch kirjutab, kuidas Soomes pääsevad õpetajaks läbi kadalipu vaid kaheksas valitud ülikoolis spetsiaalse õpetajakutse omandanud. Mingeid muid võimalusi ei ole. Õpetajaerialale on juba sisseastumiseksamitel suur tung, vastu võetakse umbes üks soovija kümnest. Lõpetanud peavad sooritama eksamid, mis näitavad vähemalt kahe võõrkeele oskust ning silmaringi, mis ulatub kaugelt üle õpetaja kitsa spetsialiteedi, nii et humanitaarid peavad läbima ülikoolitasemel kursused reaalainetes ja vastupidi. Tihe sõel õpetajakutse saamisel, suur konkurss sisseastumisel ja stuudiumi keerukus tagavad õpetajaametile ühiskonnas automaatselt ka prestiiži.
 
"Eestis aga isegi ei arutata, missuguste oskuste ja haridusega inimesi me soovime koolides oma laste ees näha. Meil ei usuta, et laiapõhjalisel tugeval haridusel ja kultuurielul oleks ühiskonna arengule eriline tähendus," tõdeb Maiste. "Selle asemel et mõelda, milline peaks olema meie koolides õpetajate tase ja kuidas selleni jõuda, otsime OECD riikide haridusalastest võrdlustest formaalsusi, näiteks õpetajate palga suhe sama haridustasemega inimeste keskmisesse palka, et siis nende näitajate alusel olla arenenud maailmas pisut paremal positsioonil kui lootusetult viimased, nagu lihtsalt palga põhjal."

Täispikka lugu loe juba Sirbist.

Loe lisaks:

Foto: Dreamstime

Haridus- ja Noorteamet