Stipendiumiprogramm valmis MTÜ Eesti Rotary Keskuse, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühise töö tulemusena.

Programmis osalejatel on võimalus  Rotary stipendiumi toel külastada haridusuuendusi vedavaid riike ning neis ka kooli juhtimisest osa võtta. 2016/2017 õppeaastaks on välja pandud viis stipendiumit – kaks Briti, kaks Hollandi ja üks Sloveenia uuenduslike koolidega tutvumiseks.

Kohapeal on osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüsimine, võimalusel õppetöö läbiviimine jm. Stažeerimisperioodil  pakuvad professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid. Naastes Eestisse tuleb osalejal viia ellu arendusprojekt oma koolis ning jagada kogemust avalikkusega.

Kandideerimistingimustega saab tutvuda Rotary ja Eesti Koolijuhtide ühenduse kodulehel.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Seitse viga, mis võivad põhjustada digipöörde läbikukkumise
• Kuidas koolid digiajastul õppeprotsessi juhivad

Kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Mereterminoloogia komisjon loodi eelkõige vastukaaluks venestamisele ja selleks, et olemasolevad eestikeelsed mereterminid säiliksid. 2005. aastast kannab komisjon nimetust merekeele nõukoda.

Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel „Mereleksikon“ ning 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat", mille veebivariant on kõigile kättesaadav. „Mereleksikoni“ kaasajastamiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia Mereviki, mida pidevalt täiendatakse.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Leelo Tunglale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Vt Wiedemanni keeleauhinna varasemaid laureaate.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

Seminaril „Kvaliteet pole veel muidugi mitte kõik, kuid ilma kvaliteedita poleks kõik midagi väärt”* jagatakse vajalikke teadmisi kvaliteetsete õppematerjalide loomisest ning tutvustatakse digitaalse õppematerjali loomise köögipoolt. Juttu tuleb õppimist toetavatest, vormistuslikest, kujunduslikest ja tehnilistest põhimõtetest, aga ka loodud materjali jagamisest ja taaskasutamisest. Teemat aitavad avada õpetajad ja eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tartu Kunstikoolist jne. Seminarile ootame õpetajaid, koolijuhte ja haridustehnolooge kõikidelt haridustasemetelt.

Tutvu seminari kavaga ja registreeru hiljemalt 2. märtsiks 2016: https://koolitus.hitsa.ee/training/449. Osalemine tasuta!

„Võrgustik võrgutab“ on seminaride sari, mida Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on korraldanud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Lisainfo: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/vorgustik-vorgutab-seminarid.  

* kohandatud Walter Masingu tsitaat

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Digivõimalustest loodusainetes

„Sarnaselt liiklusega ei ole internet ise ohtlik, vaid rohkem või vähem ebaturvaline on inimese jaoks see, kuidas ta käitub internetis,“ lausus Priit Pärkna.

Politseile teevad enim muret petukirjad, kus palutakse avada mõni link või dokument või palutakse saata raha, kuna tuttav on reisil hätta jäänud. Ilmselt on meist igaüks vähemalt korra sellise kirjaga kokku puutunud. Pealtnäha tundub, et mis kurja sellisest kirjast ikka sünnib, aga tegu võib olla ulatusliku kuritegeliku skeemiga, kus on juba kahju saanud tuhanded.

Teine murekoht on küberkiusamine ja vihakõned. „Eesti netikommentaariumid on täis vaenu, need on kohad, kus käiakse end välja elamas,“ sõnas Priit Pärkna. Ta julgustas pöörduma veebikonstaabli poole, kui veebiavarustes mõni pahategu või pahategija silma jääb. „Internet pole nii anonüümne, kui paistab. Mõelge, mida te seal teete,“ sõnas ta.

Noortepsühholoog Mihkel Velström keskendus oma ettekandes käitumisele internetis, loomulikule ja ebaloomulikule suhtlemisele ning inimesele teisel pool ekraani. See on inimese enda valik, kui suure elektroonilise jalajälje ta internetti jätab. Mistahes artiklile, FB-postitusele, kommentaarile ei pea vastama kohe kolme sekundi jooksul. Mõtle enne, kas sa ikka tahad vaielda lõputut vaidlust taimetoitlasega või on mõistlikum oma tegevustega edasi minna.

Teine suur probleem nutiajastul on kättesaadavus – kas ma pean olema (tahan olla) 24 tundi ööpäevas kättesaadav, kogu aeg muretsema, et ega mulle pole uusi sõnumeid tulnud? „Oluline on küsida, miks ma suhtlen? Kui tean, miks ma ühte või teist asja teen, siis need asjad, mis internetti maha jätan, ei saa mulle kahju teha. Ma oskan põhjendada. Emotsioon jätab ekraanile jälje,“ sõnas Mihkel Velström.

Kaitseliidu küberkaitseüksuse vabatahtlik väljaõppepealik Sille Laks õpetas konverentsil osalejatele, missugune on kindel internetiparool. Mitte kunagi ei tohi parooliks panna oma sünniaega, järjestikuseid tähti arvutiklaviatuurilt või kasutada parooliks sõna „parool“. Numbrikombinatsioon 123456 on ka loodetavasti minevikku jäänud. Sille Laks kordas üle tugeva parooli põhitõed: vähemalt kaheksa tähemärki, kasutatud suuri- ja väikeseid tähti, numbreid ja sümboleid. „Pole oluline, kui turvaline on parool, kui sellega turvaliselt ümber ei käida,“ sõnas ta. Ja igaüks võib nüüd ise mõelda, kui tihti on ta patustanud sellega, et kirjutab parooli paberinurgale ülesse ja jätab selle arvuti kõrvale nähtavale... Ja kui mõtlete, et ega minu arvutist ei ole midagi võtta, seal ei ole midagi huvitavat, siis mõelge veelkord: millal külastasite viimati internetipanka?

Tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas tõi oma ettekandes välja konkreetsed soovitused, kuidas hoida head küberhügieeni ja kuidas olla sotsiaalmeedias professionaalne tegija.

Küberhügieen pole midagi muud kui tehnika kasutamine nii, et sellest ei sünni miskit paha. Selleks on vajalikud lihtsad asjad: head paroolid; tarkvarauuenduste allalaadimine isegi siis, kui see tundub tüütu; ei ole vaja kõike ja kõigel klikkida, kõike avada; internetis jälgi tabalukku ja hoia taba lukus (tabalukk näitab, et oled õigel ja turvalisel veebilehel); kasuta kaheastmelist sisselogimist ja ole avatud internetis (WiFi) ettevaatlik.

Sotsiaalmeediasse ära postita oma privaatseid andmeid; seadista privaatsussätted; ära jaga enda kohta liiga palju ajalugu; jälgi detaile, mida postitad; aeg-ajalt guugelda iseennast, ehkki see võib naljaks tunduda; postita pigem vähem, aga kvaliteetset ja vastuta oma kommentaaride eest.

Konverents „Nutikalt netis – kaitse ennast ja oma sõpra!“ toimus turvalise interneti päeval,  9. veebruaril Tallinnas. Konverentsi korraldasid Politsei- ja Piirivalveamet, Lastekaitse Liit, MTÜ Abikeskus ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Konverentsi toimumist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Internetiohutus on iga õpetaja ja kooli väljakutse
• Briti lastepsühhiaater: oskus tehnoloogia kasutamisest välja lülitada muutub järjest olulisemaks
• Lapsed alustavad internetikasutust järjest nooremas eas
• Mida peaks täiskasvanu teadma netiohtudest?

Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.

Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

----------------------------------------

Järjejutu algus:

• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa II)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa III)

-----------------------------------------

Kohale tulnud konstaabel mõistis, et Arno ei ole tüüp, kes postitaks Facebooki taolisi fotosid. Seega uuris ta Arnolt, kas ta on oma telefoni kellelegi laenanud. Arno viisaka poisina ei tahtnud aga Teelet reeta ja väitis, et jättis oma Facebooki konto raamatukogus kogemata lahti.

Konstaabli jaoks oli tegemist väga tõsise intsidendiga, sest oma Facebooki konto lahti jätmine raamatukogus oli kõige halvem asi, mida Arno teha sai. Ta kutsus poisi klassi ja istus temaga koos laua taha, et üks tõsine vestlus maha pidada. Seda kõike jäi salaja pealt kuulama Teele, kes tegelikult tundis end väga halvasti, kuna oli Arnole jama kaela tõmmanud.

Teele läks klassi, nagu oleks midagi maha unustanud. Otsis natuke, hakkas ära minema ja justkui juhuslikult pöördus konstaabli poole, et kas tema võib ka midagi küsida. Konstaabel palus tal natuke oodata. Arnoga läks kiiresti, korralik poiss lubas edaspidi hoolsam olla, seejärel lahkus ja kutsus enda asemel Teele klassi. Tüdruk mõtles välja loo oma sõbrannast, kellel oleks nagu samasugune lugu juhtunud: võõra telefoniga tehtud pildid läksid kohe internetti laiali ning nüüd ei julge ta üles tunnistada, sest karadab karistust. Teele tahtis teada, mida sõbrannale soovitada.

Konstaabel vaatas Teelet ja küsis, kas ta teab, milline on karistus selliste piltide ülesriputamise eest. Kas sõbranna tegi seda esimest korda, kui mitte, siis kas eelmistel kordadel on olnud probleeme ning miks seekord on olukord tõsisem võrreldes eelmiste kordadega. Et koridorist kostus rõõmsat kandlemängu, uuris konstaabel, kas Teele teeks midagi, kui temast tehtaks nüüd tantsimas pilt ja laetaks internetti üles.

Teele mõtles hoolega järele. Talle meeldis tantsida. Kohe väga. Rütm lihtsalt tõmbas teda kaasa. Kodus pani ta tihtilugu muusika mängima ning harjutas peegli ees tantsusamme. See tantsija, kes talle peeglist vastu vaatas, oli ikka väga lahe. Seni teadis seda ainult Teele ise. Aga kui ka teised teada saaks...Pilt jääks ju lahjaks. Kõige parem oleks oma tantsimine ikka üles filmida. Ja siis sõpradele näidata. Nojah, siis võiks lausa juutuuberiks hakata. Tal oleks oma tantsukanal ja saaks tuhandeid vaatamisi...võib-olla koguni raha teenida sellega. Nii mõtles Teele oma peas. Aga konstaabli küsimusele vastas ta lihtsalt õlakehitusega.

Tüdrukule meenus, et oli saanud eile Imelikult paar päris head CD-plaati, millest ka endale oli koopiad teinud. Nende järgi võiks tantse luua küll...Õigupoolest hakkaski ta koju kibelema.

Teele tegi kopeeritud CD-plaatidel oleva muusika saatel kenad tantsud ning laadis need üles Youtube'i ning jagas linki Facebookis. Kui Teele oli jõudnud rõõmsalt kõik ära teha, tuli talle külla Toots, kellele Teele vaimustunult teatas, kui vahva mõte tal oli tantsud Youtube'i panna ja kõigiga jagada.

Toots vangutas pead ja ütles, et nüüd tuleb küll Lasteabi telefonile 116 111 helistada ja nõu küsida - muidu tuleb suur jama!

Teele ei saanud aru, miks Toots "Imelikuks" muutus, et kogu aeg iga asja pärast muretsema on hakanud. Kuna see tundus kahtlane, siis jättis ta seekord asja nii. Kuid õhtul enne magama minekut käis ta korraks üle Tootsi Twitteri, Facebooki, Instagrammi ja sealt vaatas talle vastu igati viks ja viisakas poiss, lausa musternäidis - iga ema unistus ja ämma rõõm. Teades, milline Toots tegelikult on ja mida korda saadab, siis see ilus veebiprofiil, milles polnud mitte midagi tõsiseltvõetavat, tundus Teelele üha kahtlasem.

------------------------------------

Jätkub juba homme, 12. veebruaril...

Samal teemal:

Veebikonstaabel: kaitse veebikontot nagu oma kodu

Tallinn Open maadlusvõistlus kuulub võistlustesarja European Youth Wrestling Series ning seda korraldatakse juba 28. korda Eesti kuulsaima maadleja ja kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu mälestuseks.

Eesti noortekoondise peatreeneri Ivar Kotkase sõnul on välisriikide huvi võistlusel osaleda viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. „Kui neli aastat tagasi oli osalejate arv üle 200, siis tänaseks on see kordades suurem. Mõõduvõtt on lausa kontinentidevaheline, sest huvi on üles näidanud lisaks eurooplastele klubid Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Eks lõplik registreerunute nimekiri annab muidugi konkreetsema pildi,“ ütles Kotkas ja rõhutas, et teist sellist nii suurt võistlust Euroopas ei ole. „Eks see on heaks proovikiviks kogu meie korraldusmeeskonna võimekusele, et taset ka kvalitatiivselt arendada. Kohe ei saa eeldada, et kõik võtavad seda kui Oscari-galat. Samas peame püüdlema selle poole, et olla paadis, millega tahavad sõita kõik reisijad,“ lisas Kotkas.

Eesti maadlejatele annab üritus hea võimaluse end näidata. „Koondise sportlaste huvi end seal proovile panna ja kodus välisriikide maadlejatega võistelda on suur. Loodan, et see tõstab noorte eneseusku. Treenerina annab see mulle eelkõige hea tagasiside, kuidas sportlaste närv vastu peab ning kuidas ta suudab end võõra vastasega kohtumiseks n-ö häälestada. Loodan, et Eesti maadluspidu kinnitab üha tugevamalt kanda välisklubide võistluskalendrites ning siia tahetaks tulla oma parimate sportlaste vormi testima,“ langeb Tallinn Open’i korraldamise aeg Ivar Kotkase sõnul tähtsamate suurvõistluste ettevalmistusperioodile.

Tallinn Open 2016 - Kristjan Palusalu Noorte Maadlusvõistlus toimub Saku Suurhallis 1.-3. aprillini. Võistlustele järgneb rahvusvaheline maadluslaager klubi Korrus 3 eestvedamisel.

Rohkem infot leiab võistluse veebilehelt www.tallinnopen.ee ja facebook.com/TallinnOpenWrestling.

Allikas: Tallinn Open 2016 - Kristjan Palusalu Noorte Maadlusvõistlus

Foto: Pavel Rycl

Samal teemal:

• Kombineeritud teatevõistlused vahenditega 2015
• RISTSÕNA: Sport. Спорт.

Selle õppeaasta uued ja põnevad õpitoad toimuvad Tartu Mänguasjamuuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühisprogrammi "Mäng kohtub teadusega" raames. Põnevust ja mõtlemisainet nii suurtele kui väikestele pakub mänguasjamuuseumi uus näitus "Oh kui ohtlik!".

Programm „Mäng kohtub teadusega“ on mõeldud lasteaia- ja kooligruppidele ning on kohaldatav vastavalt laste vanusele. Kui sügisel seiklesime koos Hullu Teadlasega kaugetes maades ja avastasime uusi meresid ja maid, õppisime tundma loomi ja maavarasid, siis kevadel uurib Hull Teadlane Tartu Mänguasjamuuseumis  uut näitust "Oh kui ohtlik!". Selgitame koos Hullu Teadlasega välja, mille poolest on mõned mänguasjad ohtlikud, millistest materjalidest mänguasju valmistatakse ning demonstreerime ka  põnevaid eksperimente. Ühtlasi leiame kindlasti vastused järgmistele küsimustele: mis on tänapäeva laste mänguasjakasti sees, kas mõnedest asjadest tasuks hoiduda ja kuidas mänguasju valida?

Programmi "Mäng kohtub teadusega" hind on 6 eurot osaleja kohta ning see sobib lastele vanuses 5-10 eluaastat. Programm kestab umbes 60 minutit.
Toimumisajad: 15., 22., 29. veebruaril ja 7., 14. märtsil kell 10.30-11.30 ja 13.00-14.00
Õpitubadesse saab registreeruda telefonil 7361 554, Ave Viirma (T-L 12-17).

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on aastaringselt avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Lisainfot näituste ja õpitubade kohta leiab aadressilt www.mm.ee või telefonil 7461 777.

Allikas: muuseumi pressiteade.

Samal teemal:

• Mäng mängus, mis soodustab õppimist
• Tartu Mänguasjamuuseum sai kingiks haruldase mänguasjakogu

„Hea on jagada teistega natuke Belgia kööki. Belgia köök on oma olemuselt Prantsuse köök, aga mitte nii konservatiivne ja rohkem avatud. See on hea baas uute retseptide ja roogade loomiseks,“ rääkis Manu. „Alati on hea edastada oma kogemusi noortele, sest nii elavad edasi retseptid, mida ma kasutan.“

Muuhulgas pakutakse Belgia kana- ja kalasuppi, vutti safraniga, veise põske madeirakastmes ning magustoiduks Belgia šokolaadikooki ja üllatusmuna.

Manu töötab igapäevaselt Tallinnas asuva keskaegse restorani Olde Hansa peakokana ja lööb treenerina kaasa Eesti tippkokkade ettevalmistamisel kokkade olümpiaks nimetatud Bocuse d’Or-le.

"Saaremaa on nii ilus ja armas ning Kuressaares saad hea positiivse energia,“ rääkis Manu, kes novembris aitas ka korraldada pidulikku vastuvõttu ametikooli koostööpartneritele.

„Teise kursuse kokaõpilased on koolipraktikal ja mul on hea meel, et Manu oli nõus tulema nende praktikat vaheldusrikkamaks ja põnevamaks tegema,“ rääkis ametikooli toitlustuse juhtõpetaja Ülle Tamsalu. Nädala algul juhendab õppijaid KuKuu vanemkokk Juss Lindmäe.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Talvisel vastuvõtul populaarseimad juuksur ja ärikorralduse spetsialist
• Kuressaare Ametikool pälvis Töötukassa tunnustuse

Loo autor on Andero Sepp, Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaabel.

Internetiajastul on veebiturvalisuse- ja privaatsuse probleemid üha aktuaalsemad, kuid inimeste oskused on sageli puudulikud küberruumis valitsevate ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks.

Internetiturvalisuse tagamiseks saab iga inimene väga palju ise ära teha. Mistahes veebikontot on hea võrrelda oma koduga – kodust lahkudes lukustame alati ukse ja kanname hoolt, et sinna ei pääseks võõrad oma äranägemise järgi tegutsema. Kui naaber on koduukse lahti unustanud, siis me ei sisene omavoliliselt tema koju, vaid võimalusel sulgeme ise ukse ja teavitame olukorrast naabrit. Sama loogika peaks kehtima nii enda kui ka teise inimese veebikontode „uste“ puhul. Reaalsuses seda paralleeli aga ei tajuta, kuid just nii luuakse eeldused erinevate küberkuritegude ohvriks langemiseks.

Küberjälitamine on tõusev trend

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, eesmärgiga koguda jälitatava kohta andmeid.

Eraviisiline jälitustegevus on iseäranis levinud probleemsete lähisuhete korral, mil usalduse puudumise tõttu asutakse kaaslase tegemisi küberruumis jälgima. Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selle teostamiseks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on keylogger ehk klahvinuhk. Klahvinuhk on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed kindlale e-posti aadressile.

Karistatav rahalise trahvi või vangistusega

Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda – näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju – võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Levinud küberjälitamise vormiks on ka ilma nõusolekuta teise inimese e-kirjade või Facebooki sõnumite lugemine. Mis esmapilgul võib näida süütu tegevusena, seda tegelikult ei ole – igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ja ilma loata nende lugemine võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on rahalise trahviga kriminaalkorras karistatav.

Ohte tuleb teadvustada

Enda privaatsuse kaistmiseks ei saa loota portaalile, IT-osakonnale või heale õnnele, vaid selle eest tuleb ise teadlikult seista. Jälitustegevuse taga ei pruugi olla kibestunud kaaslane, vaid ka võõras inimene, kes soovib kogutud andmeid kuritarvitada. Oma seadmeid tasub seetõttu regulaarselt kontrollida ja vaadata üle, millised programmid taustal töötavad või milline tarkvara on kasutusel. Veenduge, et teie arvutisse on installeeritud kaasaegne viirusetõrjeprogramm, kahtluse korral muutke esimese asjana ära kõik oma paroolid ja teavitage sellest ka oma lähikondlasi, kuna teie konto kaaperdanud inimene võib neile saata eksitava sisuga kirju – näiteks palvega saata raha.

Nii küberjälitamise kui ka muude interneti turvalisusega seotud probleemide ja küsimuste korral on võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablite poole, kes vastavad interneti teel esitatud kirjadele ja nõustavad nii lapsi kui täiskasvanuid turvalise internetikasutuse teemadel. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu saab ka www.targaltinternetis.ee veebilehelt või helistades üleriigilisel tasuta lasteabitelefonil 116111 kus kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles.

Andero Sepp. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet.

Samal teemal:

• Turvalise interneti päeva konverents "Nutikalt netis - kaitse ennast ja oma sõpru!"
• Miljonikirjaga noort ei peta
• Nutiseade vajab viirusekaitset

Loo kirjutasid ja fotod saatsid Koolielule Ingela Uussalu, Are Kooli õpilasesinduse pressiesindaja ja Leelo Lusik, inimeseõpetuse ja loodusainete õpetaja.

Eelnevalt oli tundides käsitletud ja uuritud kahte globaalset teemat: Esiteks ,,USUNDEID“. Õppimise käigus valmisidki 7. ja 8. klassis rühmatöödena postrid erinevatest usunditest. Need olid koolis väljas näitusena ja kõik õpilased said uurida usundite erinevusi ja sarnasusi. Teiseks teemaks oli „Kuidas säästa energiat“. Seda teemat mõtestasid enda jaoks lahti algklassid. 2.- 4. klass ning 6.- 8. klass tegid energiasäästlikkuse kohta plakateid ja postreid, mida sai koolipere vaadata näitusel kooli fuajees. 6. klass aga uuris inimõigusi ning üritas olulisemad inimõigused panna kõigile arusaadavasse sümbolite keelde. 

Koolil käis külas Kristi Ockba, kes 6.- 9. klassile andis huvitava loengu islami usu ja araabia keele kohta. Elevust tekitas araabia tähestiku (tähe ja hääliku nimetuste) kooris harjutamine. Peale loengut pidid kooli poolt moodustatud võistkonnad Socrative veebikeskkonnas vastama viktoriiniküsimustele, mis olid peaasjalikult võetud näituselt. 

8. klassi poisid tegid ettekande maailma erinevatest puuviljadest. Osa võttis sellest loengust terve koolipere. Sai kuulata, vaadata, maitsta. Kuulata sai rohkem kui paarikümne erineva maailmavilja kohta: kus kasvab, kuidas kasvab, millised istandused välja näevad, millised on suurimad tootjamaad, miks on need kasulikud ja kuidas neid kasutada saab. Maitsesime avokaadot, hurmaad, mandariini, pomelot, viinamarju, granaatõuna, greipi, melonit, kiivit, apelsini, arbuusi, füüsalit, banaani, ananassi, laimi, kumkvaati, papaiat ja ananassi. Puuviljade ostmist toetas rahaliselt MTÜ Mondo. Are Kooli õpilasesindus tuli varavalges kooli, et kõik need viljad õigeks ajaks puhastada ja serveerida. Näitamiseks olid veel draakonvili, tähtvili, litši, rambutan ja feijoa. Paljud vaatasid võõraid vilju kahtlaselt ja julgesid proovida vaid tuttavaid. Tunni lõpetuseks tuli teha kooli poolt moodustatud võistkondade noorimatel liikmetel (1.- 5. klass) nutitelefonidega Socrative keskkonnas viktoriin just nähtud-kuuldud viljade kohta.

Maailmanädal õnnestus väga hästi. Selline üritus oli esmakordne, ideed ja mõtted, kuidas järgmisel aastal võiks korraldada, juba liiguvad peas.

Samal teemal:

• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid
• Maailmaharidus Kongutas