Ehk kui varem räägiti internetis varitsevatest ohtudest ja netis ringiluusijatest, kellest tuli kiiresti teada anda kuhu vaja, siis nüüd oleme jõudnud kapitalismi. „Ostetakse, müüakse, vahetatakse - kes on kõige tugevam ja targem, saab mängu lõpus kõige rikkamaks,“ sõnastas oma mõtte CERT Eesti infoturbespetsialist Anto Veldre.

Vasakul veebikonstaabel Andero Sepp, paremal infoturbe spetsialist Anto Veldre konverentsil "Nutikalt netis - hoia ennast ja oma raha!"

Ta tõi näite elust enesest: isa ostis pojale tahvelarvuti ja maksis selle eest oma krediitkaardiga. Hiljem ostis pojale arvutisse põneva mängu ka. Kui isa krediitkaardilt hakkas suuremaid summasid kaduma, selgus tõsiasi, et poeg on mängu tarvis oste teinud, tegemata vahet mängus käibel oleval rahal ja euromärgiga päris rahal. Ja kuna isa krediitkaart oli poisi mängukontoga seotuks jäänud (õigemini ununenud), läksidki summad kaardilt maha.

Mobiilrevolutsioon on toimunud

Anto Veldre ettekande teema oli „Äppide varjatud küljed“. Ta keskendus Android telefonidele, kuna need on kasutajate seas populaarseimad. „Ma usun, arvan ja loodan, et mobiilrevolutsioon Eestis on juba toimunud, aga see on toimunud vargsi. Ja pulgaperiood sai läbi. On saabunud "nutifööni" periood, kõige populaarsem on Androidi-põhine telefon. Androidi pahavara hulk maailmas on kordades suurem ja viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud võrreldes teiste mobiiliplatvormidega,“ sõnas Anto Veldre. Ehk siis nutitelefoni tuleb pahavara eest kaitsta samamoodi nagu laua- ja sülearvutit, aga sellele kasutajad sageli ei mõtle.

Vaade konverentsisaali.

„Kui puutun internetis kokku viirusega või saan Nigeeriast rämpsposti, siis kes on mul tegelikult teisel pool vastas?“ viskas kõneleja kuulajate sekka küsimuse. Ta tõi näite Petri tassist, kus bakterid paljunevad kaootiliselt, ja hundikarjast, kelle tegevus on siiski eesmärgistatud ja koordineeritud. Häkkeridki võivad tegutseda nagu Petri tass või nii, et keegi on viirused teadlikult valmis teinud ja levitab neid teadlikult. „Kõige suurem vastane olete endale ise, kui eirate turvanõudeid,“ sõnas Anto Veldre. Olgu siis nutiseadmes või lauaarvutis.

Kust tulevad äpid?

Google Playst. Ja konverentsil osalenud said koduse ülesande: pange oma nutiseadmele viirusetõrje peale, laadige alla vastav äpp. 

„Android kaitseb end võõraste äppide eest, süsteem annab märku, kui äpp ei ole pärit Google Playst. Turvariske unustades on võimalik sellest mööda hiilida, kiusatus on suurem kui mina,“ kõneles Anto Veldre äppide allalaadimisest. „Miks peaks tahtma keegi installeerida äppi, mis tuleb teab kus kohast? Mul on seda vaja, saate aru!“ tõi ta välja väga inimliku põhjenduse.

Veel peatus Anto Veldre oma ettekandes äppide uuendamisel. „Seda nimetatakse värskendamiseks, jättes kasutajale mulje, et natuke midagi tehakse, tegelikult saab äpp uue sisu,“ rääkis esineja.

Kas uuendada või mitte, on kasutaja enda otsus. Uuendamata jätmine võib tähendada turvariske (turvaauke), automaatset uuendamist Anto Veldre siiski ei soovitanud, sest tuleb kontrollida, mida üks või teine äpp sinu telefonis tegelikult teeb. Näiteks Facebooki rakendus nõuab väga suuri õigusi - muu hulgas ligipääsu ka kasutaja sõnumitele - SMSidele ja MMSidele (vaata Facebooki põhjendusi siit). Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, et värskendusi tehakse turvalises võrgus, mitte näiteks mõnes ebaturvalises wifi-võrgus.

Vasakult: AS Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl, "Targalt internetis" teavitustöö projektijuht Triin Kangur, konverentsi moderaator ja tehnoloogiaajakirjanik Mart Parve. 

11-aastane ei ole digiküps

Veel rääkis ettekandja digiküpsusest. Seda mõistet saab rakendada nii indiviidi kui ühiskonna kohta. Esimene tase on algaja, kes alles avastab internetti (Explorer). Seejärel õppija, kes tahab teada, kuidas asjad internetis töötavad, kes tahab ise teha (Learner). Edasi tase, mis võimaldab ühiskonnas enam-vähem hakkama saada ehk praktiku tase (Practitioner). „Maailmas on levinud eksiarvamus, et 11. eluaastaks kujuneb lapsel välja praktiline oskus digimaailmas iseseisvalt toimetada. Tegelikult on tal tehnilisi oskusi sedavõrd, et petab täiskasvanu ära ning lapsevanem arvabki, et laps teab arvutist kõike,“ sõnas Anto Veldre. Kaks astet on aga veel – hoidja, hoolitseja, kellele meeldib õpetada ning jälgida, kuidas digilahendused toimivad (Nurturer). Ja lõpuks guru, kes peaks digimaailmast kõike teadma (Elder). Missugusel digiküpsuse astmel on ühiskond, vajab veel uurimist.

Turvalise interneti päeva konverentsi „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha“ eesmärk oli teavitada ohtudest, millega tuleks arvestada erinevate tehnoloogiavahendite kasutamisel. Konverentsil osales üle 400 inimese, kellest enam kui 40% vastas registreerumisel jaatavalt küsimusele, kas neil on olnud kokkupuuteid arvutikelmuste või pangakaardipettustega.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Projekti „Targalt internetis“ viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal: 

• Targalt internetis kodulehekülg
• Turvalise interneti päev - muudame üheskoos interneti paremaks!
• Virtuaalselt on ka päriselt
• E-ohutuse tunnusmärk koolile
• Ka nutitelefon vajab viirusetõrjet