30. septembrist kuini 11. oktoobrini on avatud spetsiaalne telefoniliin alustavatele õpetajatele. Lisainfo leiab plakatilt. 

Vaata infot ka FB-lehelt! 

Aasta tagasi olid Kuressaare Gümnaasiumis Nordplus programmi raames õpilased Gröönimaalt ja Fääri saartelt ning meie ühistegevuste oluliseks osaks oligi osalemine eestlaste initsiatiivil sündinud maailma suurimas kodanikuliikumises - maailmakoristuspäeval. Selle aasta juuni alguses kohtusime sõpradega juba Fääridel ning seal andsid noored oma ühise panuse mereprügi probleemi lahendamisse.

Eestis nähtu ja kogetu innustas gröönimaalasi oma kodus maailmakoristusega ühinema ja 21.septembril korraldasidki nad oma kodukohas suurema koristusaktsiooni.

Teatavasti on globaalse soojenemise mõju just Gröönimaal eriti tuntav ning sellel on oma mõju ka prügiprobleemile. Igal juhul innustas meie projekt noori innuiite kaasa lööma oma polaarjoone-taguse kodukandi elu edendamisel. Atuarfik Kristian Lundbladi kool asub väikeses, umbes300 elanikuga Niaqornaarsuki kalurikülas.

 Maailmakoristuspäev 21.09.2019 polaarjoone taga Niaqornaarsukis. Autor Julius Jeremiassen

Saarlased, fäärlased ja gröönlased 2018 maailmakoristuspäeval Ultima Thule maratonitrassi ümbrust koristamas. Autor Maidu Varik

Samal teemal:

• Kokkasime sportlikult! Tegus kevad Kuressaares, Budapestis ja Casargos
• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad

HITSA kutsub 3-liikmelisi koolimeeskondi osalema uhiuuel koolitusel “Digiajastu haridusjuht: õppijate digipädevuse arendamine” (39 ak/h). Koolitus toetab digiajastu nõudmisi arvestava õppeprotsessi korraldamist ja läbiviimist haridusasutuses õppijate digipädevuse arendamiseks. Koolituse käigus koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning viib ellu ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis.

Koolituse kontaktpäevad toimuvad 9. oktoobril, 23. oktoobril ja 27. novembril 2019 kell 10:00 – 16:15 HITSA uues nutiklassis (Akadeemia tee 21/4 - III korrus) ning koolitajateks on Piret Lehiste ja Ingrid Maadvere. Uuri rohkem ja registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089. 

Samal teemal:

• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele
• HITSA koolitus "Digiajastu haridusjuht" sel aastal viimast korda!
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Programmi 14. lennu osalejad alustavad tööd Eestimaa koolides 2020. aasta septembris.

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimiskoolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli värbamisjuht Margot Lillemägi innustab programmi kandideerima kõiki hariduse sõpru, kes on valmis võtma vastutust ja ise seejuures kiiresti arenema. „Kui tahad teha midagi olulist ja tähenduslikku, kandideeri NK programmi, olenemata sellest, kas oled kunagi kaalunud õpetajaks hakkamist,“ sõnas Lillemägi. “Programmis arendad oma juhtimis- ja koostööoskusi ning samas saad igal õhtul magama minna teadmisega, et tegid maailma pisut paremaks.”

Sel hooajal soovitakse arenguprogrammi vastu võtta 40 inimest, kes läbivad järgmisel suvel põhjaliku ettevalmistuskoolituse ning asuvad sügisel õpetajana tööle. Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi lisas, et programmis osalemist tasub kaaluda inimestel, kes on julged, oskavad end analüüsida ja tahavad õppida, kuidas süsteemselt koos teistega muutuseid luua. “Ühel õpetajal on tohutult suur mõju oma õpilastele. Kuid muutusi, mida on vaja, et aina enam õpilasi oleks motiveeritud pärast põhikooli edasi õppima, saab luua ainult koos kolleegide ja kogukonnaga,” ütles Klaasmägi, “seepärast on NK eestvedamiskoolitus üles ehitatud koosloomele.”

Kandidaatidelt eeldatakse kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid. 

Liitumiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel: www.nooredkooli.ee/kandideeri. Esimene kandideerimisperiood lõpeb 26. oktoobril.

Taust:

SA Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi erinevatelt elualadelt võimekaid tulevasi eestvedajaid, kes soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või rakendada oma kogemusi ja oskusi mõnes teises rollis. Noored Kooli on 13 aasta jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: SA Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti suurimal õpetajate konverentsil arutatakse, kuidas toetada õpetajaid muutuvas koolikeskkonnas
• Reps: praegu on Eestis hea olla noor

HITSA ProgeTiigri programmijuhi Kristi Salumi sõnul näitavad uuringud, et paljudes Eesti koolides seni pakutav informaatikaõpe ei vasta tänase tööturu vajadustele ning mõnel juhul on gümnasistide kokkupuude informaatikaga isegi väiksem kui põhikooliõpilastel: „IT-oskusi läheb tarvis pea igal erialal ja kuigi üldhariduskoolide õppekavas puudub kohustuslik informaatikaõpe, peaksid õpilased omandama gümnaasiumis arusaamise IT-sektori mitmekesisusest.“ 

Uute informaatika valikkursuste eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada IT-oskusi oma huvidest lähtuvalt ning rakendada neid praktikas. Programmi keskne osa on õppeaasta jooksul rühmatööna sündiv arendusprojekt, mille käigus loovad õpilased mõnele elulisele probleemile lahendust pakkuva tarkvara või riistvara prototüübi. Praktiliseks ülesandeks võib olla näiteks nutitelefoni- või veebirakenduse, liitreaalsuse või nutikodu lahenduse loomine. Arendusprojektiga tegeleb 4-6 õpilasest koosnev rühm, kus igal liikmel on oma roll kas programmeerija, disaineri, analüütiku, testija või projektijuhina. Soovi korral on koolidel võimalik pakkuda õpilastele ka üksikuid valikkursusi.

Huvist oma õpilastele uusi valikkursusi pakkuda on juba teada andnud ligi 30 Eesti kooli.

„Tartu Ülikoolis kevadel tehtud uuring näitas, et informaatika- või arvutiõppe sisuna näevad gümnaasiumiõpilased peamiselt teksti- ja tabelitöötlust ning infootsingut, mis ei vasta tänapäevasele käsitlusele IT-õppest. Alla poole õpilastest vastas, et tunnis õpitakse programmeerimist. Tarkvaraarendusel, analüüsil ja testimisel, digiteenuste loomisel ja kasutajakesksel disainil pole õpilaste hinnangul kooli informaatikaõppes seni eriti suurt osakaalu olnud, kuid valikkursustega tahamegi seda muuta,“ selgitas Salum.

Gümnaasiumi informaatikaõppe valikkursuste tutvustav koolitus koolijuhtidele ja informaatikaõpetajatele toimub Tallinnas HITSA Nutiklassis 26.-27. septembril. Osalema on oodatud kõik koolid, kes soovivad viia gümnaasiumi IT-õppe vastavusse uue ainekavaga ja saada kogu kontseptsiooni kohta rohkem infot. Koolitust saab soovi korral järele vaadata.

2018-2019 a HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös loodud valikkursuste materjalid ja tööriistad pakuvad õppimiseks tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Lisainfo: Gümnaasiumi informaatika ainekavast HITSA kodulehel

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Unsplash, Farzad Nazifi

Samal teemal:

• Kuidas kontrollida ja hinnata õpilaste teadmisi?
• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele

Veebiseminar toimub 3. oktoobril kell 16, registreeruda saab siin: koolitus.edu.ee/training/3121

Kolmas veebinar tehnoloogiakompassi sarjast võtab lähivaatesse andmete ja andmeanalüütika maailma. Veebiseminari alguses anname põgusa sissejuhatuse “Hariduse tehnoloogiakompassi”, mille järel võtab seminar Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiakeskuse vanemteaduri ja raporti kaasautori Mart Laanpere juhtimisel suuna juba sellele, et rääkida, miks me suurandmetest ja analüütikast tehnoloogiakompassis räägime, missugused on erinevad võimalused selle rakendamiseks õppetöösse (ja miks seda üldse tegema peaks) ning toome näiteid. 

Sel aastal ilmus esimene haridusele mõeldud tehnoloogiaraport “Hariduse tehnoloogiakompass”, mis aitab lahti mõtestada, kuidas saavad uued tehnoloogiad igapäevast koolielu lihtsustada. Tehnoloogiakompass on kirjutatud Eesti koolidele ja see annab ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestades ülevaadet näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja käsitletud tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, kuidas saaks neid tehnoloogiaid koolielus rakendada ja milliseid neist võiks koolis õpetada.

Esimene “Hariduse tehnoloogiakompass” keskendub viiele teemale: asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, andmed ja analüütika, tehisintellekt ning turvalisus digimaailmas.

Kõiki HITSA veebiseminare saad järele vaadata siin: bit.ly/HITSAveebiseminarid.

Foto: Unsplash, Jordan Harrison

eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon otsustas toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Tänaseks on eTwinning kasvanud Euroopa suurimaks õpetajate kogukonnaks, kaasates üle 580 000 õpetaja pea 40st riigist. Eestis koordineerib eTwinningu tegevust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid
• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• Narva lasteaed Põngerjas on eTwinningu lasteaed

Läheneb uurimistööde saatmise tähtaeg õpilaste teadusajakirja Akadeemiake. Töid saab esitada kuni 27. septembrini. 

Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 2007. aastast. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium. Iga saadetud töö saab tagaside ning parimad avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Tähtaeg on 27. september ning saata võib nii sel kui ka eelmisel aastal valminud uurimusi. Uurimistööle esitatavad nõuded on välja toodud Akadeemiakese kodulehel http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/.

Parimad tööd avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (http://www.akadeemiake.ee) ning lisaks leiab Akadeemiakese kodulehelt juhendmaterjale uurimistöö planeerimiseks, koostamiseks ja vormistamiseks. 

http://www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“

Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.

Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.

Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.

Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs. 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs. 2%.

OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.

Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Õpetajaameti tippkohtumisel tunnustati Eesti haridussüsteemi terviklikkust ja läbimõeldust