Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et kõiki Eesti piirkondi hõlmava loengusarja korraldab ülikool esimest korda. Ta tõdes, et kuigi Tartu Ülikooli teaduskool on üldhariduskoolidele loenguid korraldanud ka varem, ei jõua need tavaliselt maakonnakeskustest kaugemale. „Rahvusülikooli juubeliaastal tahame levitada teaduslikku maailmapilti ja tutvustada ülikooli tegemisi laiemalt,“ selgitas Valk ja lisas, et teaduskooliga võib arutada ka seda, kui loengule soovitakse peale kooliõpilaste kutsuda ka teisi kohalikke inimesi.

„Koolide jaoks on see suurepärane võimalus oma õpet rikastada. Õpilastele pakuvad meie loengud kindlasti uusi silmaringi avardavaid teadmisi, sest saadame nende ette oma parimad õppejõud. Usun, et kõik see toob ülikooli õpilastele lähemale ja võib-olla muudab ka mõne noore maailmavaadet või karjäärivalikuid,“ avaldas Valk lootust.

Kevadsemestril on koolidel võimalik valida 20 loengu vahel kõikidest ülikooli valdkondadest, loenguteemade nimekiri täieneb pidevalt. Ettekandeid peavad oma ala tipud, näiteks meediauuringute professor Andra Siibak, tervisedenduse dotsent Kersti Pärna, geoloogia teadur Päärn Paiste, suulise keele teadur Andriela Rääbis ja geoloogia vanemteadur Oive Tinn, samuti mitu silmapaistvat kraadiõppurit. Paljud õppejõud on valmis külastama ükskõik millist Eesti paika või esinema koguni viis-kuus korda, sest nad näevad, et teema pakub huvi ja paneb õpilaste silmad särama.

Tartu Ülikooli teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik kinnitas, et ülikooli loengute vastu tunnevad huvi nii suured linnakoolid kui ka pisikesed maakoolid ja koostöötahe on tugev. „Ühe eredaima näitena nimetaksin Lääne-Virumaal asuvat Vasta Kooli, mille personal on valmis minema meie õppejõule Rakverre vastu, et viia ta kooli, kuhu ühissõidukitega on keeruline jõuda,“ kirjeldas Järvik.

Kevadpoolaasta loenguid saavad koolid tellida juba nüüd rahvusülikooli juubeliaasta veebilehel. Sügispoolaasta loenguid saab tellida alates augustist.

Vaata kõiki rahvusülikooli 100. sünnipäeva sündmusi veebilehelt 100.ut.ee.

Fotod: Andres Tennus, TÜ

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• TÜ teaduskool kutsub õpilasi kursustele ja õpikodadesse

2019. aasta teema eTwinningus on demokraatlik osalus ning veebiseminaril vaatamegi lähemalt, kuidas aasta teemat oma õpiprojektidesse põimida. Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kogemustega eTwinningu õpetaja Madli-Maria Naulainen jagab oma soovitusi, kuidas demokraatia teemat õpilastega käsitleda. 

Osalema on oodatud kõik huvilised! Palun anna teada oma osalusest siin.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Foto: Unsplash, Marija Zaric

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi Edu ja Tegu toel on alustanud ettevõtlusõppega ainuüksi viimase kolme aasta jooksul 218 kooli ning kokku on ettevõtlusõpe levinud suuremal või vähemal määral pooltesse Eesti koolidesse.

Ettevõtlusõppe programmi toel alustas aastatel 2016-2018 ettevõtlusõppe rakendamist ja ettevõtlikkust kujundava õpikeskkonna loomist 190 üldhariduskooli, 17 kutseõppeasutust ja 11 kõrgkooli. Maakondade lõikes on kõige ettevõtlikumad Järvamaa haridusasutused, järgnevad Põlvamaa ja Võrumaa koolid. Kui enne 2016. aastat pandi ettevõtlus- või ettevõtlikkusõppele rõhku rohkem üldhariduskoolides ja kõrgkoolides, aina rohkem nähakse selle olulisust ka kutsehariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets märkis, et ettevõtlusõppe leviku taga on koolides süvenev arusaam, et õppijate ettevalmistamine ellu astumiseks ja tööturule sisenemiseks ning kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina tähtsam juba algkoolist alates ning läbivalt kogu haridustee jooksul. „Faktiteadmiste kõrval on üha olulisem õppimise vorm ning oskus erinevates olukordades hakkama saada,“ ütles Laidmets. „Teadmisi tuleb edastada päriseluga seonduvalt, õppida läbi praktilise kogemuse ja eduelamuse ning harjutamist vajab ka eksimise ja ebaeduga toimetulek. Meie kõigi huvides on konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored ning selleks vajalike 21. sajandi oskuste arendamine on oluline sõltumata kooli suurusest ja asukohast.“  

Ettevõtlusõppe tugimaterjalide väljatöötamisel osalesid Tartu Ülikooli ja SA Innove juhtimisel kõrgkoolide teadlased, erinevad haridusspetsialistid ja ka ettevõtjad. Lisaks valmis õppe praktilisemaks muutmise eesmärgil koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ettevõtete ja koolide koostöö näidete kogumik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul saab ettevõtlusõppe ning kooli ja kogukonna koostöö mõju vaadata isegi laiemalt kui ainult õppijate teadlikkuse kasv. „Ettevõtlikud noored on nii regiooni kui riigi arengumootorid tulevikus. Selle eelduseks aga on, et kogukond – nii ettevõtjad, asutused kui lapsevanemad - toetab ja panustab ettevõtlike noorte kujunemisse,“ ütles Palts. „Igal koolil võiksid tekkida usalduslikud koostöösuhted piirkonnas tegutsevate ettevõtetega ja iga ettevõtja ning kogukonna liige võiks leida võimaluse panustada õppesse endale sobival moel.“

Ettevõtlusõppes on haridustee alguses rõhk ettevõtlikkusega seonduvate omaduste ja hoiakute arendamisel, näiteks sotsiaalsed oskused, enese- ja ajajuhtimine ja väärtust loov mõtlemine. Hiljem lisanduvad laiemalt tööeluks ning ettevõtja ja tööandjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ning oskused.

Koolide koostöö heade praktikate kogumik ja viited teistele tugimaterjalidele on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. Kogumik sisaldab nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolide koostööprojekte ettevõtetega, kuid kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide lugusid ning vastupidi. Koostööks ei ole niivõrd oluline õppurite vanus või haridustase, vaid tahe midagi olulist, vajalikku ja toredat koos teha.

Ettevõtlusõppe rakendamiseks koolides on võimalik saada tuge Edu ja Tegu programmist kuni 2020. aasta lõpuni. Ettevõtlusõppe rakendamiseks ja arendamiseks on võimalik osaleda koolitustel ning ettevõtteid ja koole kokku viivatel seminaridel. Samuti võib liituda Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga ja/või Ettevõtliku kooli haridusprogrammiga.

Ettevõtlusõppe programmi elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi partneriteks on Tartu Ülikool, SA Innove, Tallinna Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool, EBS, EEK Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Junior Achievement Eesti, Ida-Viru ettevõtluskeskus ning osalevad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda.

Allikas: Edu ja Tegu programmi info. Foto: Unsplash, rawpixl

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Meemikonkursi loosivõitjad on: 

Lasnamäe Põhikooli õpilane Maksim 5. klassist, kelle juhendaja oli Tatjana Guz.
Nukufilmi Lastestuudio õpilane Ats, 10-aastane, kelle juhendaja oli Liis Kokk.
Laeva Põhikooli õpilane Mattias 4. klassist, kelle juhendaja oli Ivar Sillaste.
Koonga Kooli õpilane Miko 8. klassist, kelle juhendaja oli Margit Ojaots.
Tallinna Mahtra Põhikooli õpilane Alina 8. klassist, kelle juhendaja oli Jelena Demjantšuk.

NB! Juhendajatega võetakse varsti ühendust!

Kõigi valminud töödega saab tutvuda SIIN. (Varu kannatust, kuna töid on palju, avaneb Padlet aeglaselt.)

Kuidas mõte alguse sai?

Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris 2018 meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas. Pärast "Nutisõltuvuse" meemivõistlust saigi alguse idee korraldada üleriigiline meemivõistlus. Tulemused on nüüd teie ees. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"

Kahepäevase konverentsi “Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix Eesti konverents 2019” üks peaesinejaid on Iisraeli õppejõud ja koolitaja Ran Peleg, kes räägib inimeste kaasasündinud mängulisuse rakendamisest teadushariduses läbi põgenemistubade metoodika. Lisaks loengule viib ta läbi ka töötoa, kus konverentsil osalejatel on võimalik katsetada erinevaid loodusteaduslikku õpet toetavaid põgenemistubade komplekte.

“Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia alane mõistmine mängib keskset rolli tuleviku kujundamises,“ rõhutab konverentsi ellukutsuja Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Imbi Henno. „Teadusuuringud näitavad, et õpilaste huvi siduda oma tulevik loodus- ja täppisteadustega seotud karjääriga saab alguse algkoolist või põhikooli keskastmest ja õpilaste teadusharidusega seotud huvide kujundamine sõltub suurel määral õpetajatest ja nende õpetamispraktikast,” lisab ta.

Konverentsi mitmekesine programm pakub mõtteainet õpetatava paremaks lõimimiseks ning tutvustab võimalusi, mida pakub teadushariduse kogukond Scientix*. Kõneldakse nii uutest väljakutsetest LTT ainete õpetamisel, loodusainete ainekavade arendusest, tõsimängudest hariduses kui ka kosmoseprogrammi ja põgenemistubade ainetundi toomisest. Toimuvad praktilised töötoad ning teadusasutuste ja ettevõtete külastused, stendiettekannetes tutvustatakse juba kasutuses olevaid häid õpetamispraktikaid.

Lisaks konverentsi ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeeriumile panustavad korraldusse Eesti Teadusagentuur, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Loodusmaja, Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool.
 Konverentsi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium, European Schoolnet ja Scientix 3 projekt Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 kaudu, Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programm TeaMe+, sySteam projekt Erasmus+ programmi toel.

* Scientix on üle-euroopaline teadushariduse kogukond, mis edendab koostööd loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM - science, technology, engineering and maths) õpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste selle valdkonna haridusega seotud professionaalide vahel. Eesmärgiks on jagada ja levitada parimaid kogemusi loodusteaduste ja tehnoloogia alases hariduses.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Hal Gatewood

Samal teemal:

• E-kogud mitmekesistavad ainetunde ning muudavad õppimise ja õpetamise paindlikumaks
• Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix konverents 2019

Digipädevus on üks 21. sajandi olulisematest oskusest. Inimesed puutuvad iga päev kokku mitmesuguste digivahendite ja e-keskkondadega nii seoses töö, õppimise kui ka eraeluga. Digilahendused aitavad kaasa pea iga tegevuse puhul ja on tõhusad ainult siis, kui oskame neid kasutada ja saadud infot kriitiliselt hinnata. Tähtis on õppida tehnoloogiat õigesti kasutama juba lapsepõlves, sest see aitab kaasa õppimisele, maailmatunnetuse ja huvide kujunemisele. Oluline on saada riiklikult tagasisidet selle kohta, millised on õpilaste digipädevused, ning vajadusel kavandada meetmeid, digipädevuse arendamiseks.

Õpetajate Lehe artiklis annab SA Innve teada, et katseline digipädevuse tasemetöö toimub 9. ja 12. klassi õpilastel selle aasta aprillis. Koolid, kes kuuluvad valimisse, teevad tasemetöö 1.–5. aprillini. Kuna paljud koolid on avaldanud soovi, et ka nende õpilased saaksid testi lahendada, on neil see võimalus 8.–19. aprillini. Sel aastal on testi kaasatud ka kutsõppeasutuste 3. kursuse õppurid. Pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside sellest, kuidas tema õpilastel testis läks.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"

Eelregistreerimine on juba avatud!

Projekti koordinaatori Katrin Juhansoni sõnul on õppeprogrammide teemad aineteülesed, seotud igapäevaeluga ja väga praktilised. Eriti hästi sobivad need täiendama loodusainete tunde - bioloogia, keemia, füüsika. Õppeprogrammid toetavad põhikooli riiklikku õppekava. 

Tegevuste fookuses on Lõuna- ja Lääne-Eesti koolinoored ning õppeprogrammidega on võimalik tuua värskust ja vaheldust traditsioonilisse koolipäeva. Õppeprogrammid aitavad tõsta 6.-9. klassi õpilaste keskkonnaalast teadlikkust ja tutvustavad võimalusi, kuidas oma igapäevaelus teha energiasäästlikumaid valikuid. Eriti oluline on välja tuua lihtsad ja arusaadavad seosed igapäevaste valikute ja keskkonnamõju vahel. Töötoas tegutsedes ja erinevaid lahendusi katsetades on õpilastel lihtsam neid seoseid näha.

Õppeprogrammid on loodud Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist rahastatava projekti “Energy Advice! Piirideülesed energiasäästunipid” toel. Kaasrahastaja on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eestist viib projekti tegevusi ellu Tartu loodusmaja ning Lätist Kurzeme Demokeskus.
2019. aasta lõpus on kavas korraldada Eesti ja Läti õpilastele võistlus, kus saab enda teadmisi enrgiasäästust proovile panna. Võistluse finaal toimub AHHAA keskuses.

Õppeprogrammide detailsem kirjeldus avaneb eelregistreerimisvormil.

 Lisainfo projekti ja õppeprogrammidesse registreerimise kohta: www.tartuloodusmaja.ee
 Projekti Facebooki leht: https://www.facebook.com/energyadvicecontest/

Allikas: Tartu loodusmaja info

Samal teemal:

• Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix konverents 2019
• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises

Üldse osalevad sel kevadel programmis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.

Hariduse Infotehnoloogia SA programmis osalevad koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. Järgnevate kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. 2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Lisaks Lääne-Virumaa koolide kogunemisele toimub sel nädalal veel kaks DigiKiirendi üritust - Pärnu Vanalinna Koolis kogunevad 28. veebruaril avalöögiks Pärnu- ja Viljandimaa koolimeeskonnad ning Jõgevamaa DigiKiirendi programmis osalevad koolipered kohtuvad 1. märtsil Palamuse Gümnaasiumis.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripäraks see, et iga koolimeeskonna teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades.

Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kuuekuulises programmis osaleb ühtekokku 17 kooli Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Programmis osalemine toimub kutsete alusel. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Programmi viib aastatel 2019-2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Unsplash, Monica Rams

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde

Tartu Katoliku Hariduskeskuse Agathe maja õppejuht ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Silvi Sokk tutvustab 25 aastat Tartus tegutsenud Katoliku kooli. Räägime, kuidas käib kooli sisseastumine ja mille poolest erineb kool teistest Tartu koolidest. Kuuleme lähemalt Katoliku kooli inglise keele metoodikast, avastusõppest ja veel paljust muustki. 

#õpimekoos #taskuhääling#tartukatolikuhariduskeskus #tartuerakoolid

"Õpime koos"

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

SoundCloud https://bit.ly/2XooJ3P

YouTube https://bit.ly/2tC6SsB

"Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

Samal teemal:

• Kuulame koos, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õpe