Infopäev toimub Sillamäel aadressil Tallinna mnt 13.

Üritus on mõeldud nimelt õpetajatele, kuna just õpetaja on usaldusväärne teabeallikas õpilaste jaoks. Seetõttu on ülimalt tähtis, et õpetajad saaksid värsket ja asjakohast teavet algallikatest, looksid vajalikud kontaktid ja seejärel inspireeriksid õpilasi.

Igas Ida-Viru piirkonna koolis õpivad andekad ja loovad lapsed. Paljud neist käivad huviringides, kus valmistavad ilusaid ja kasulikke asju. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpivad igal aastal erinevatel erialadel umbes 2500 õpilast. Kuid enamik isegi ei üritanud oma tooteid ega teenuseid turustada. Selle peamised põhjused on teabe puudumine, hirmud ja ebakindlus. Samal ajal on Eestis nii palju võimalusi turvaliseks ettevõtluse alustamiseks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektijuhi Olga Sjukkalova sõnul võimaldab õpilasfirma tegevuses osalemine noortel läbida kogu ettevõtte elutsükli vaid ühe aasta jooksul ja katsetada igale ettevõtjale vajalikke nn pehmeid oskusi: suhtlemisoskus, loovus, pühendumus, vastupidavus, visadus, vastutus.

Õpilasfirma arendamise üheks takistuseks on rahastamise puudumine. MTÜ Hooandja projektide konsultant Jelena Zhovnikova räägib sellest, kuidas saab rahastada oma ideed Hooandja portaali kaudu. Tehnopoli, Objekti ja Prototroni esindajad räägivad nende organisatsioonide pakutavatest teabe- ja rahatoest. Iga infopäeval osaleja avastab enda jaoks palju uut ja saab usaldusväärseks tugiisikuks algajatele ettevõtjatele.

Osalemistaotluse saab saata aadressile olga.sjukkalova@ivkhk.ee. Taotlusi võetakse vastu kuni 25. augustini.

Allikas: IVKHK pressiteade

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab suvelaada
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

eTwinningu mentor on kogenud eTwinningu õpetaja (vähemalt kaks aasta eTwinningus olnud ning ka vähemalt ühe kvaliteedimärgi oma projektide eest saanud), kes inspireerib, nõustab ja aitab teisi õpetajaid eTwinningu teemadel. Mentoril peaks olema valmisolek lühikoolituste ning multiprojektide läbiviimiseks järgmisel õppeaastal ning vajadust mööda teavitustegevustes osalemiseks.

Rohkem infot ning kandideerimine kuni 24. augustini siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIqzhWOEU7WgnzLkZXyUbSXV0HF1l8pr4A17u7VSEl9Fwdbg/viewform

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Parimad eTwinningu projektid taas teada, esikoht läks Narva lasteaiale Põngerjas
• Inspiratsiooni ja praktilisi ideid eTwinningu multiprojektidest II

Ühendameti peamiseks tegevuseks on haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti. Ameti töötajate e-posti aadressid on kujul: eesnimi.perenimi@harno.ee. Üleminekuajal jäävad toimima ka varasemad asutuste e-posti aadressid.

Samuti jäävad üleminekuajaks loodud maandumislehe www.harno.ee kõrval toimima ka kõigi ühinenud asutuste veebilehed.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Luca Bravo on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tegevused lähevad 1. augustist üle Haridus- ja Noorteametile
• Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus

Koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritaks sellele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suletaks.

Pirita majandusgümnaasiumi koridorid on praegu juulikuule omaselt tühjad. Direktor Toomas Pikhofi sõnul näitab praegune seis, et sügisel algab kool tavapäraselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe pikemalt Novaatorist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Viis Lõuna-Eesti kooli said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist
• Heli Aru-Chabilan: viis sammu tulevikukooli suunas
• Uueks õppeaastaks valmivad tasuta digiõpikud lihtsustatud õppel lastele

Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on B2-tasemel lõpueksami sooritamine kauaoodatud võimalus, mis toetab õpilaste motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist. "Nüüd on tublidel õpilastel, kelle eesti keele oskus on nõutavast kõrgem, võimalik saada koos põhikooli lõpudokumentidega ka seda kinnitav tunnistus. Julgustan õpilasi juba enne põhikooli lõpuklassi oma keeleoskust proovile panema ning keeleõppes suuremaid eesmärke seadma," sõnas Reps.

Seni on õpilastel olnud võimalik sooritada põhikoolis riiklikus õppekavas nõutav eesti keele kui teise keele lõpueksam üksnes B1-tasemel. Seega juhul, kui noor oskas eesti keelt kõrgemal tasemel ning isegi siis, kui tal oli vastav tasemetunnistus, pidi ta põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-taseme lõpueksami. Nüüd aga saavad õpilased soovi korral juba 7. või 8. klassis sooritada koos põhikooli lõpetajatega B1-taseme eksam ning 9. klassis koos gümnaasiumi lõpetajatega B2-taseme eksam. Juhul, kui B2-taseme eksamil jääb õpilasel keeletase saavutamata (ehk ta saab eksamil alla 60 punkti), saab ta põhikooli lõpetada varasemalt sooritatud B1-taseme eksami tulemusega.

Järgmisel õppeaastal on üleminekuperiood, mil õpilane saab omal initsiatiivil sooritada B2-tasemeeksami ning vastava tunnistuse koolile esitada. Sellisel juhul ei pea õpilane põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-tasemel lõpueksamit.

Teine määruse muudatus näeb ette, et edaspidi hakatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandma andmeid ujumise algõpetuse läbimise kohta. Põhikooli riikliku õppekava kohaselt peavad kõik õpilased, kes asusid õppima alates 2017/18 õppeaastast, omandama I kooliastme lõpuks ujumisoskuse. Tänavu lõpetasid I kooliastme esimesed uue ujumise algõpetuse programmi järgi õppinud lapsed. Muudatusega luuakse võimalus ujumisõpetuse andmeid registrisse kanda ning tulevikus saab EHISest andmeid selle kohta, mitu ujumistundi on õpilane läbinud ja mis tasemel on tema ujumisoskus.

Kolmas muudatus annab enne 2004. aastat väljastatud lõpudokumentide omanikele võimaluse taotleda nende EHISesse kandmist. Eestis väljastatud lõpudokumentide puhul lisab lõputunnistusi registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärgne ning välismaal väljastatud lõputunnistuste puhul lisab andmed EHISesse ENIC/NARIC keskus.

Allikas: HTMi pressiteade

Suveakadeemia esimesel päeval viivad Helen Talalaev ja Kai Klandorf Vabaühenduste Liidust läbi koolituse, kus rühmatöödes ja aruteludes keskendume võrgustiku loomisele, selle arendamisele ja liikmete kaasamisele. Pärast koolituspäeva oskab iga osaleja teha ülevaate oma võrgustikest ning saab innustust, kuidas liikmena võrgustike toimimisse panustada.

Teisel päeval on kavas kogemuste jagamise õpitoad. Iga osaleja saab soovi korral läbi viia vabas vormis tegevuse, et jagada teistega mõnda keskkonnahariduslikku praktikat või edukat kogemust. 90-minutilise õpitoa juhendamine on tasustatud. Oma soovist õpituba korraldada saab teada anda registreerimisvormis või aadressil ekhyhing@gmail.com.

Kavas on ka traditsiooniline õhtumatk, lõkkeõhtu ja varahommikune retk, kus saab tundma õppida kohalikku loodust ning omavahel suhelda.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 13.–14. augustil Taevaskoja puhkekeskuses. Päevakavaga saab tutvuda siin. Programm ja majutus on tasuta, toitlustus tasuline (hind selgub lähiajal). Registreerumine kuni 3. augustini või kohtade täitumiseni siin: https://forms.gle/jAkRaD14fixFD4CY6.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liikmed, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad, haridustöötajad ja teised huvilised.

Keskkonnahariduse suveakadeemiat korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Vabaühenduste Liiduga. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
https://ekhyhing.ee/
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/

Innove testide keskuse juhi Regina Multrami sõnul toimusid seekord riigieksamid teistsugustes oludes. Riigieksamite sooritamine ei olnud sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Sooritada oli võimalik matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam. „Õpilased olid kevadel eriolukorra tõttu distantsõppel. Paljud otsustasid siiski riigieksamid teha ja esialgsete tulemuste põhjal on tulemused sarnased varasemate aastatega,“ tõdes Multram. 

Eesti keele riigieksam  
Eksami keskmine tulemus oli sel aastal 61,6 punkti ja eksamit tegi 6027 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba seitse aastat.
   

Eesti keele teise keelena riigieksam 
Eksamit tegi sel aastal kokku 1779 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 67,8 punkti. 100 punkti sai 6 eksaminandi. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,2% eksamisooritajatest. 

Matemaatika riigieksam 
Matemaatikas oli võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 2356 eksaminandi ja laia matemaatika eksami 4256 eksaminandi. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51 punkti. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 1 eksaminand ja laia matemaatika eksamil 12 eksaminandi. 0 punkti sai kitsa kursuse matemaatika eksamil 22 ja laia kursuse eksamil 20 eksaminandi. 

Võõrkeelte eksamid 
Saksa keele rahvusvahelise eksami Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid viidi läbi 29 õpilasele 8.- 11. juunil. B1 taseme said neist 18 ning B2 taseme 11 eksaminandi. 

Inglise keele rahvusvahelise eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon toimus 13.-21. juunini ning eksamil osales 1149 eksaminandi. Tulemused selguvad ajavahemikus 17.-30. juulini. 

Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad augustis. 

Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldatud, inglise keele eksamit on soovijatel võimalik teha septembri lõpus.  

Eksamitöödega tutvumine ja apelleerimine 
Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 30. juunist kuni 6. juulini elektrooniliselt Eksamite Infosüsteemis (EIS) või eelnevalt registreerudes Innoves kohapeal. Apellatsioone saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile kuni 6. juulini EISis. Täpsem info töödega tutvumise ja apellatsioonide esitamise kohta on leitav Innove kodulehelt. 

Riigieksamitulemuste edastamine sisseastumiseks 
2020. a lõpetajad, kes on juba SAISis esitanud avaldused kõrgkooli või kutseõppeasutusse astumiseks, ei pea riigieksamitulemusi eraldi koolile edastama. SAISi jõuavad riigieksamitulemused automaatselt, kui vastava eksami tulemused on valitud konkursil kandideerimiseks vajalikud. Siiski tuleb varuda pisut kannatust, sest avalduste menetlemine (konkursipunktide ja õige staatuse arvutamine pingereas) SAISis võib võtta mõned päevad. 

Lisaeksamid 
Septembris-oktoobris toimuvad riigieksamite lisaeksamid, millele võivad registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud. Lisaeksamile saab end kirja panna EISis kuni 17. juulini.  

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2020. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüsid. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Ramakant Sharda on Unsplash

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 
“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Hummuli Põhikool tutvustab mõisaparki QR-koodide abil

Hummuli Põhikooli meeskonnal näiteks valmis koolituse raames Hummuli mõisaparki tutvustav tuur QR-koodide abil. Seda tehes täienesid õpetajate digioskused, tekkis uus õuesõppe võimalus, ja mõisaparki saab tutvustada laiemale ringkonnale. Kokkuvõtet tehes leidis koolimeeskond, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele: digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. “Koolitustel pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks oleme väga palju kasutama hakanud Google Drive keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks,” võib lugeda nende kokkuvõttest. 

Mikitamäe Kooli tasakaalukas koolipere

Ka Mikitamäe Kooli meeskond tõi välja, et uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Abiks oli koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. “Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi,” sai kokkuvõttesse kirja. Samas tõi distantsõpe ja Digikiirendis osalemine välja, et parandada tuleb koolipere sisekommunikatsiooni ning alustati kontoritarkvaraprogrammi Office 365 kasutamisega. “Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama nii õpetajate kui õpilaste peamise suhtluskanalina ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse,” selgitas kooli direktor Karin Sonts kokkuvõttes. 

Riidaja Põhikooli meeskond õppis tundma uusi veebikeskkondi

Riidaja Põhikooli meeskonnal valmis Digikiirendi koolituse käigus maastikumäng QR-koodidega: õpilased õpivad mängu käigus kasutama QR koodi, Padletti ja linnumääramise äppi “Eesti linnud” ning füüsiline koormus on ka tagatud. 

“Kui distantsõpe koolimajja jõudis, oli Digikiirendi koolitus juba alanud. Vaatamata koolitusele ja haridustehnoloogi abile oli murekohaks õpetajate omavaheliste kokkulepete vähesus. Selle tingis ettevalmistusperioodi puudumine. Koolituse käigus saime teadmistepagasisse mitmeid uusi digikeskkondi. Paraku jäi nende reaalne kasutamine tagasihoidlikuks, sest ka õpilastele olid keskkonnad tundmatud. Distantsõppest võtame kaasa tõdemuse, et hästi õppivad õpilased said hakkama ja liikusid edukalt edasi. Nõrgemad õpilased jäid õppetöös maha ja vajasid kontaktõpet,” sai kirja Riidaja Põhikooli kokkuvõttesse.

Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis

Tsirguliina Kooli meeskond pakkus Digikiirendi alguses välja kolm projekti, mida koolituse käigus valmis teha. Tegelikkuses asus kogu koolipere ühte projekti teostama: digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis ning õppekava arendus uuetest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Ja see projekt kestab edasi ka pärast Digikiirendi koolituse lõppu. 

“Distantsõpe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast,” meenutas Tsirguliina Kooli meeskond. “Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas  uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel.” 

Värska Gümnaasiumis jätkub arendusprojekt ka pärast Digikiirendit

Ka Värska Gümnaasiumi meeskonnal oli mitu arendusprojekti ideed, muuhulgas kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Esimesel koolituspäeval, 5. märtsil, otsustati e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. “Me ei osanud uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada,” sai kirja kokkuvõttesse. 

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõttes võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Aleksander Vlad on Unsplash

Samal teemal: 

• Narva-Jõesuu Kool ja Sinimäe Põhikool said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist

Lisaks HITSAle koondatakse Haridus- ja Noorteametisse veel SA Innove, SA Archimedes ning Eesti Noorsootöö Keskus, lisaks viiakse ametisse üle ka rakendusliku iseloomuga tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd 1. augustist.

HITSA senised teenused koonduvad loodavas ametis peamiselt kahe üksuse – innovatsiooni- ja koostöökeskuse ning tehnoloogia juhtimise osakonna alla. Tänaste plaanide kohaselt on jätkuvalt fookuses haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, täiendusõpe, tehnoloogiavaldkonna seire, infosüsteemide arendus-ja haldus, rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine haridus- ja teadusasutustele ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellukutsumine ja toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja võimaldab selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitikate kujundaja ja ametite kui nende rakendaja vahel.

Foto: Koolielu arhiiv

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Narva-Jõesuu Kool läbis edukalt Digikiirendi nn rätsepakoolituse

Projektiks, mis pidi valmima koolituse lõpuks, valis Narva-Jõesuu Kool digipädevuste lõimimise 5. klassi loodusõpetuse ainekavasse. Distantsõpe, samal ajal toimunud Digikiirendi koolitus õpetajatele ja  digiõppematerjalide loomine koos andsid selleks hea võimaluse. Tulemust kontrollitakse nii, et õpilased osalevad digipädevuse tasemetöös ning kui tulemused on paremad kui eelmise aasta tasemetöös, on projekt õnnestunud. Projekti saab laiendada ka 1.-7. klassi loodusõpetuse ainekavadesse. 

Narva-Jõesuu Kooli õpetajad Julia Zharkova ja Andrei Akimov kirjutasid Digikiirendist kokkuvõtet tehes, et distantsõppe tõttu pidid mõned õpetajad omandama uusi teadmisi väga kiiresti, suures mahus ning harjumatul viisil. Digikiirendi näol võtsid õpetajad esimest korda osa koolitusest, mis oli korraldatud ZOOMi platvormi abil. 

Koolituselt saadud teadmised ja vilumused tulevad kindlasti kasuks, olgu või mainitud mõned uued õptiud keskkonnad. Näiteks www.padlet.com, online-tahvel, mis annab igale õpilasele võimaluse oma töid teistelegi näidata. Õpetaja paigutab tahvlile õppematerjale: fotod, videod, materjalid internetist jms. Või siis https://www.liveworksheets.com, kus õpetaja saab luua elektroonilisi töölehti ning raamatuid ainete ja teemade järgi. Online-viktoriine õppisid õpetajad tegema keskkonnas https://quizizz.com. 

„Paari nädalaga oleme teinud rohkem kui mitme aastaga. Õpetajad said uusi teadmisi, mida kindlasti rakendavad tööprotsessis ka järgmisel aastal. Õpetaja saab valida kõige sobivamaid e-ressursse erinevatele õppeastmetele. Õpilased õpivad koos õpetajaga. Õpetajate ülesanne on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas,“ võtsid õpetajad koolituse kokku. 

Sinimäe Põhikooli õpilased tegid GPS-kunsti

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Näide ka Lääne-Virumaalt 

Vajangu Põhikooli koolimeeskond oli samuti rahul, et nad liideti DigiKiirendi baaskoolitusega saamaks sügavamaid teadmisi digivahendite kasutamisest õppetöös.  „Ei saa väita, et meie koolis digivahendeid varem ei kasutatud – kasutati küll, aga asi polnud nii süsteemne,“ tegi meeskond kokkuvõtte. „Nüüd läks korraga vaja palju uusi keskkondi, teadmisi, et ise hakkama saada ja lisaks see koos teadmistega ka õpilastele edasi anda. Õpilased pidid keskkondades toimetama  ja lisaks uue õppematerjali selgeks saama.“

Vajangu Põhikooli õpetajate mõtteid:  

• Digikiirendi kursus sattus just digiõppe ajale ja kursusel saadud oskusi sai kasutada e-tundide andmisel. Uusi platvorme tuleb õpetada lastele kooli tulles.
• Kasutasime keskkondi Opiq, Quizizz, Kahoot, Taskutark, Writereader, Youtube, Crossword, Padlet jne. Õppisin juurde palju uut ja huvitavat.
• Sain teada, kuidas muusikakatkendeid teha ja kuulamiseks üles laadida. Ristsõnade koostamine oli huvitav. Saatsin õpilastele e- kooli lingid, mida nad teemade õppimisel kasutasid. Laule õppisid nad Youtubist.
• Mind huvitasid erinevate huvigruppidega suhtlemiskanalid. Uusi teadmisi sain Facebooki ja Google Drive´i kasutamiseks.

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Bram Naus on Unsplash

Samal teemal:

• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval
• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi