Tavapäraselt kaasnevad filmiga ka õppematerjalid ning seansile eelneb lühike tutvustus eksperdi poolt. "Klassiga kinno!" programmi pakub kino Sõprus Tallinnas. 

Filmi tutvustus  

Film on avameelne montaaž paljudest videotest, mida noored geid, bid, lesbid ja transseksuaalid on internetti postitanud, ning laseb meil kogeda otsustavat „kapist välja tulemise“ hetke, mis muudab lõplikult nii nende intiimset kui ka sotsiaalset elu.

Režissöör Denis Parrot ütleb filmi kohta nii: „Tänapäeval on meie lääne ühiskond väidetavalt homosõbralikuks muutunud, kuid vähesed inimesed suudavad päriselt ette kujutada, mida tähendab erineda oma seksuaalsusega ühiskondlikust normist nii isiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil. See film käsitleb ühelt poolt kogu maailma teismeliste intiimseid tundeid isiklikus plaanis ning teiselt poolt kogu seda sotsiaalset ja rahvusvahelist fenomeni laiemas plaanis. Seeläbi tehakse vaatajale selgeks, kui olulised need küsimused ikka veel on ja kui hooletult neist mööda vaadatakse. „Kapist välja“ on esimene dokumentaalfilm, mis käsitleb LGBTQ kogukonna liikmete lugusid sotsiaalmeediapostituste kaudu. Nende videote digitaalne olemus, filmimistehnika erinevus ja kadreerimisvõtted kingivad kogu projektile minimalistliku esteetika ning teevad filmist enneolematu elamuse.“

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-kapist-valja. 

Antud dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Lisaks jätkub „Eia jõulud Todikakul“ kooliseanssidele registreerumine. Lisainfo kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/kooliseansid-eia-joulud-tondikakul.

Allikas: kino Sõprus info

Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli pakkuda perekondadele vahva üritus, kus toimuvad erinevad õpitoad, kus muna (ehk noorem põlvkond) õpetab kana (ehk vanemad põlvkonnad). Vahva idee üheks autoriks oli meie kooli klassiõpetaja Aive Jõffert, kes pakkus, et meie noored võiksid oma vanemaid ja vanavanemaid õpetada.

Ühel mõnusal aprillikuu õhtul kogunesidki Pärnu Rääma Põhikooli ja teiste koolide perekonnad kooli aulasse, et osaleda pereõhtul “Ettevõtlikud nutimunad 2016”. Peredele üritus meeldis ning üritusest sai traditsioon, mis toimunud tänaseks nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal - ikka aprillikuu õhtul.  

Milleks meie kool seda teeb? Eesmärk on veeta üks lõbus ja koostöine õhtu oma pere seltsis, sealjuures pannes proovile oma pere nutikuse. Olgu siis õhtul keskmes nutikabe, sõnaseadmine või mõni seiklusmäng QR-koodidega. 

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 2: esimene kord on igal üritusel esimene kord. Selleks, et esimene kord üldse juhtuks, tuleb olla julge ning riskida - Pärnu Rääma Põhikool soovib kõikidele asutustele julgust uusi asju proovida ning kaasata sellesse ka teiste asutuste (nt koolide) esindajaid!

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli programmi koordinaator Mart Kimmel

Samal teemal:

• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Nutikabega sügisesse

Konverentsi avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. Lastekaitse Liidu aastakonverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“. 

Otseülekannet konverentsist saab jälgida Delfii portaalist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-delfi-tv-s-lastekaitse-liidu-aastakonverentsi-avab-kersti-kaljulaid?id=84515975.

Lapsed on aktiivsed uue tehnoloogia kasutajad, täna on iga kolmas internetikasutaja laps.  

Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on meie tegevus väga suures sõltuvuses infotehnoloogiast ning meie edukus võib sõltuda palju sellest, kui turvaliselt tegutseda oskame.  „Igapäevane küberhügieen on sama oluline kui lihtsalt hügieen – oluline on probleeme ennetada,“ lisab Ene Tomberg,

Konverentsil esinevad ettekannetega lisaks tunnustatud Eesti spetsialistidele ka eksperdid Soomest, Sloveeniast, Suurbritanniast ja Iirimaalt. Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak räägib noorte sotsiaalmeediakäitumisest ning mida noored arvavad täiskasvanute sotsiaalmeediakäitumisest. Lauri Palsa Soome Riiklikust Audiovisuaalinstituudist arutleb oma ettekandes meediahariduse rollist Soome haridussüsteemis. Telia asepresident Anne Larilahti  räägib, kuidas Telia ettevõttena saab panustada, et lastel oleks internetis turvalisem ning Amy McArdle tutvustab, kuidas Facebook mõtleb ja reageerib teismeliste kasutajate turvalisusele.

“Kohati on lapsed digimaailmas targemad ja kogenumad kui täiskasvanud,“ räägib Anne Larilahti, Telia Company asepresident jätkusuutlikkuse valdkonnas. „Ometi tähendab internet lisaks headele võimalustele ka ohte, mida laste turvatunde ja õiguste tagamiseks ära unustada ei tohi. Oluline on lapsi  kaasata ka riskidest rääkimisse. Ka Telia laste nõuandva paneeli viimane uuring kinnitab, et lastel on palju häid nõuandeid, mida jagada endast noorematele internetis turvaliselt surfamiseks,“ jätkab Larilahti.

Konverentsi töötubades keskendutakse laste huvidest lähtuvale digitehnoloogia kasutamisele; sellele, mida noored digimaailmas teevad, kuidas see mõjutab noorte heaolu ja kuidas neile abiks olla. Anton Toni Klanćnik annab ülevaate Europoli tegevusest laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamisel ning Michael Sheath Suurbritanniast arutleb oma ettekandes, kuidas meie teadmised aitavad arendada ennetusstrateegiaid laste kaitsmiseks seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Konverentsi korraldaja on Lastekaitse Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise projekti "Targalt internetis" raames.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

„Konkursile esitatud tööde arv ja kvaliteet näitavad selgelt, et meie koolides pannakse rõhku õpilastes kaasaegsete digioskuste arendamisele. Koolid oskavad aina rohkem mõtestatult kasutada digitaalseid lahendusi ning leida uusi ja kaasaegseid võimalusi õpetamiseks,“ sõnas konkursi žürii esimees minister Mailis Reps. „Kui sellest õppeaastast koolidesse jõudnud tasuta digiõpikud aitavad erinevaid õppeaineid paremini ja põnevamini õppida, siis soovime ju ka, et meie lastest saaksid mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Mul on hea meel, et koolid on haaranud kinni nendest võimalustest, et õpetada süvendatult ja põnevamalt keerukamaid oskuseid, eriti loovamaid oskuseid nagu graafika ja disain,“ lisas minister.

1.-6. klasside arvestuses võitis Kris Linder Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumist, 7.-9. klasside arvestuses võitis Oliver Juss Mäepealse Erakoolist ning 10.-12. klasside arvestuses võitis Nele Must Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Vanuseklasside võitjatele on välja pandud auhinnaks nutipliiatsiga varustatud tahvelarvuti arendamaks oma oskusi veelgi edasi.

Ühe võidutöö autori Kris Linderi sõnul on talv tema lemmik aastaaeg. „Mulle meeldib esitada lumelosse ja lumememmesid ning mängida lumesõda. Õige talv on just selline, kui on palju lund. Lumel on üsna eriline roll minu elus – ma elan Lume talus ning mu väikese õe nimi on Lumi. Seetõttu olin kohe õhinal valmis konkursist osa võtma,“ sõnas Linder.

Žürii märkis eraldi ära ka Eimo Tamburi Valga Põhikoolist, Sigrid Riigi Sindi Gümnaasiumist, Valeria Verenitši Jõhvi Gümnaasiumist, Elena Viktoria Vaasi Loksa Gümnaasiumist, Maksim Dorši Jõhvi Gümnaasiumist ning Käty Olupi Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.

Enim töid esitati Võru Kreutzwaldi Koolist, Viimsi Koolist, Loo Keskkoolist, Merivälja Koolist, Parksepa Keskkoolist ja Häädemeeste Keskkoolist. Žürii tunnustab Tiina Lieberti, Ene Moppelit, Kersti Lepikut, Aivi Osmani, Ene Kärge ja Astrid Rosenbergi panuse eest õpilastes digioskuste ja –pädevuste edendamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas oktoobris välja digitaalse kunsti konkursi toetamaks õpilaste loominguliste digioskuste kujundamist ning motiveerida õpilasi ja õpetajaid kasutama digitaalseid vahendeid eneseväljendusoskuste arendamiseks. Konkursi teema oli jõulurahu või pühademelu. Konkursil olid osalema oodatud kõik kooliõpilased ning võistlus toimus kolmes kategoorias. Konkurss viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Galerii kõikide ära märgitud töödega.

Avapilt on võistlusel ära märgitud töö, autor Elena Viktoria Vaas, Loksa Gümnaasium.

Samal teemal:

• TÜ tudengid astusid mugavustsoonist välja ja tulemuseks on fotonäitus
• Ilmus Sally Stuudio "Värvusõpetuse tööraamat"

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2650 võistkonna.

Võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond karuke (Valjala Põhikool)
2. koht: võistkond Kabi (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond L*** L*** (Mustvee Kool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond Super kool (Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool)
2. koht: võistkond junsu (Harkujärve Põhikool) 
3. koht: võistkond Ulakad (Uuemõisa Lasteaed-Algkool)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Elinor (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Gamersxd (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
3. koht: võistkond Lapsed (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Võistkond (Tallinna Õismäe Gümnaasium)
2. koht: võistkond absoluutselt (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium)
3. koht: võistkond W (Tallinna Läänemere Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Kohtume juba kevadel 2019!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

Laiuse kooli tuli oma mitmesuguste robotitega võistlema ja õppima 187 last Jõgevamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa koolidest.

HITSA esindaja robootikapäeval, ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum lausus, et lasteaiad ja koolid on selles vallas väga aktiivseks läinud. „Ma usun, et meie uus põlvkond on nutikas, tubli ja oskab hästi probleeme lahendada, sest robootika ja programmeerimine on mitte ainult tehnoloogiahariduse andmine, vaid ka probleemide lahendamine, omavaheline koostöö ja millegi ise loomine. Üritusi korraldavad, viivad läbi ja sisustavad meie võrgustiku liikmed. Sihtasutus aitab finantsiliselt, ka nõu ja jõuga. Meie põhieesmärk on toetada koole ja õpetajaid, et nad saaksid lapsi paremini õpetada,“ rääkis ta.

Loe artiklit täismahus Vooremaa veebiväljaandest! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

Alu kool avati 1982. aastal lastevanemate soovil. Õpetaja Raudauk alustas toona I klassiga, kus oli 24 õpilast. Ühtlasi oli ta lühikest aega ka kooli juhataja, 3-klassilisse algkooli tuli klasside lisandudes uusi õpetajaid leida. 1984 liideti kool lasteaiaga ja Marika Raudauk jätkas õpetajana. Õppinud on ta Tartu Pedagoogilises Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, erialalt algklasside õpetaja. 

„Alus olen elanud ja töötanud tõesti pikka aega. Ka osa minu kolleege on staažikad õpetajad. Üks põhjus, miks nii pikalt just selles majas töötanud olen, ongi kolleegides. Me oleme muutunud ühtseks pereks, mõistame ja abistame üksteist. Tunneme kõiki lapsi ja nende vanemaid, ei ole anonüümsust,“ selgitab Marika Raudauk pika tööstaaži põhjuseid. Positiivne on ka 10-15 õpilasega väikesed klassid ja uus ning hubane koolimaja. 

Alu Kool osaleb DigiKiirendis

Alu Kool on üks kuuest koolist, kes osaleb HITSA DigiKiirendi pilootprogrammis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Me oleme tänapäeval palju seotud arvutitega, seega ma mõtlesin, et saab midagi uut teada, mida saab ka õpilastega kasutada,“ sõnab Marika oma mõtete kohta, millega koolitust augustikuus alustas. 

Tahvelarvutid aitavad

Alu Koolis on õppetööks kasutada 20 tahvelarvutit ja õpetajad töötavad uute sülearvutitega. Igal õpetajal on oma päev, mil ta saab tahvelarvuteid rohkem kasutada. Igas klassis on projektor. Noor õpetaja, haridustehnoloog Gerda aitab alati, kui nõu või abi vaja. Igal klassil on kord nädalas tunniplaanis robootikatund.  

Missuguseks digi- ja nutivahendite kasutajaks te ennast ise hindate, just õppetöös?

Digivahendeid ei kasuta ma pidevalt ehk kõige rohkem olen kasutanud projektorit. Arvutamiseks oleme lahendanud matetalgute ülesandeid (10monkeys Math World, https://mathworld.10monkeys.com/lite/us/#/intro), palju kasutan Taskutarga lehekülge, olen koostanud ka kaks kuldvillakut korrutamise ja mõistatuste kohta (LearningApps, https://learningapps.org/).

Päris ilma digivahenditeta tänapäeval enam ei tule toime. Lastele meeldib väga, kui saab projektori abil suurelt huvitavaid pilte vaadata. Nad oskavad ise minna internetti ja trükkida aadressi ning selle kaudu teste täita. Kindlasti tuleb lapsi õpetada internetti kasutama ja rääkida ka interneti ohtudest ning sellest, miks ei ole kasulik väga pikalt arvutis olla. Lihtsalt mängida oskavad nad kõik, kuid peab tutvustama, kuidas saab arvutit targalt ja enda jaoks kasulikult kasutada. Digivahenditega on ka see mure, et alati ei hakka kõigil lastel tahvel tööle, see viidab lihtsalt aega, et kõik saaksid internetti.

Mida uut olete DigiKiirendi koolitustelt seni teada saanud? 

Ma olen päris palju uut teada saanud, samuti mu kolleegid. Minu jaoks oli uus Google Drive´i kaudu tööde koostamine ja saatmine kolleegidele. Samuti teadmised video tegemiste kohta, QR-koodi kasutamine, veebipõhise ristsõna koostamine ja mõttekaart. Palju tuli teha kodus iseseisvalt tööd, sest teemasid oli palju ja tunde kõige omandamiseks vähe. Oma tundides plaanin tulevikus kindlasti kasutusse võtta õppesisulisi mänge ja teste, proovime QR-koode, ristsõna ja ideekaartide koostamist. 

Kas soovitaksite teistel koolidel ja õpetajatel DigigKiirendi programmis osaleda?

Programmis soovitan osaleda, uued teadmised tulevad ikka kasuks. Programmi juhendajad-õpetajad (Veiko Hani, Mari Tõnisson ja Piret Luik) on meid väga hästi ja rahulikult õpetanud ning abistanud. Kõigile küsimustele oleme saanud vastused. Ma arvan ka, et  õpilased peavad omandama oskused, kuidas arvutit kasutada info otsimiseks, tekstitöötluseks, mitte ainult kodus ühe ja sama mängu mängimiseks. 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uue programmi avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa Keskkoolis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

„TalTechi alusaine on matemaatika, mistõttu on oluline, et gümnaasiumiõpilane läbib laia matemaatika kursuse, teeb edukalt eksami ning asub tehnikaülikooli õppima heade teadmistega,“ ütles eelõppe juhataja Kadri Sildvee.

„Oma tegevusega toetame üldisemalt Eestis antavat haridust, kus õpetamise tase on õpetajate puuduse ja ülekoormatuse tõttu üha ebaühtlasem,“ selgitas Sildvee. Ta rääkis, et eelõppekursustel on tunde sama palju kui koolis koolitunde: 4‒6 tundi nädalas. Kursused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mis tähendab, et ülikooliks saavad ette valmistuda ka need, kes elavad väljaspool pealinna või kellel pole varem mingitel põhjustel ülikooli sisseastumine õnnestunud.

Juba praegu saab registreeruda 2019. aasta jaanuaris algavatele matemaatika ja eesti keele eksamite ettevalmistuskursustele. Gümnasistidel on võimalus valmistuda riigieksamiteks.
  
Põhikooliõpilased saavad end Tallinnas täiendada 10. klassi kandideerimiseks ja lõpueksamiteks valmistumisel matemaatikas ning eesti keeles.

Teistest piirkondadest pärit noored saavad õppida eesti keelt e-kursusel.

Kursustel korratakse üle kogu vajaminev materjal ning antakse õpilastele enesekindlus eksami tegemiseks. Kursustele on oodatud nii tänased õpilased kui ka need, kellel keskkool on juba lõpetatud, kuid kes soovivad teha uuesti matemaatika riigieksamit või tehnikaülikooli matemaatika sisseastumiskatset.

Kui laia matemaatika riigieksam on tegemata, siis on võimalik teha TalTechi sisseastumiskatse ning sellele ettevalmistamiseks osaleda kiirkursusel, mis toimub juunis 2019.

 Ettevalmistuskursused on tasulised. Lisainfot vaata SIIT.

Allikas: tehnikaülikooli info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

Konverenstil osalesid Varje Tipp Pärnu Kutsehariduskeskusest, Ülle Kreos Kuressaare Vanalinna Koolist, Ene Küünarpuu Risti Põhikoolist, Reelika Helde Hagudi Põhikoolist, 
Liilia Laas Kullamaa Keskkoolist, Niina Nikitina Peetri Lasteaed-Põhikoolist, Tuuli Tomson Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist. 

Näiteid töötubade teemadest: „Euroopa elav kultuuripärand“, „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“, „Digimaailma ja kultuurimaailma kohtumine“ (kuidas ära tunda ja hakkama saada tugevate emotsioonidega kooli- ja digikeskkonnas), „Kultuuripärand kui öko-koolide temaatika kombineeritult jätkusuutliku arenguga“ (tegu on rahvusvahelise ECO-koolide programmiga, http://www.ecoschools.global/). Lisaks tutvustati Euroopa parimaid eTwinningu projekte.  

Õpetajate muljeid

Varje Tipp: Mulle meeldis väga avaettekanne, kus tutvustati uut ERASMUS+ programmi perioodi. 

eTwinningu Euroopa võiduprojektidest jäi meelde Kreeka-Itaalia projekt sisserändajate teemal (IMAGINE...Together for the world! Link: https://twinspace.etwinning.net/30463/pages/page/172342). Väga läbimõeldud projekt, mis kestis pool aastat. Kaasatud olid 9-12aastased õpilased. Projekti tegevused olid väga hästi Twinspace´i ülesse pandud, selge ja arusaadav ülevaade. Iga ülesanne projektis oli seotud mõne digivahendiga (veebitahvel, mõistekaart, raamatu tegemine, plakat). Tööd tehti rahvusvahelistes rühmades, kogu projekti läbis koostöö põhimõte. Külastati isegi sisserändajaid ja esitati neile küsimusi. Kõik, mis veebiseinale lisati, seda ka kommenteeriti teiste õpilaste poolt. Koos tehti MindMap, loodi posterid, kirjutati koos lugu ühisdokumendina. Koos hinnati projekti hindamismudeli abil. See oli minu arvates üks parimaid projekte, väga hästi läbi viidud ning tulemusi kajastatud. 

Teine tutvustatud projekt oli ICT Scratch Games, kus osales kuus riiki, tehti kuus mängu kuuele raskusastmele. Osalesid õpilased vanuses 12-15 eluaastat. Üks tegi valmis mängu põhja, teised täiendasid ja muutsid raskusastet.

Väga vahva oli lähemalt eTwinningu õpetajatega tuttavaks saada. Loodan väga, et uued õpetajad said inspiratsiooni projektide tegemiseks. Toredad olid ka õhtusöögid, kus sai vabalt vestelda ja kogemusi vahetada. Varssavi on ilus linn, kuhu võiks alati tagasi minna. 

Eesti rühm eTwinningu aastakonverentsil Varssavis

Liilia Laas: Meelde jäid mõtted, et eTwinning tähendab koostöö laiendamist, virtuaalse ja füüsilise liikuvuse sidumist, kvaliteetset haridust, võtmepädevuste ja õpetajate koostöö arendamist. eTwinning on mõnusate hariduslike projektide loomine ja läbiviimine oma Euroopa naabermaade uute (ja kogenutele ka vanade) sõpradega. 

Kultuuripärandi töötoas tutvustas Kati Nurmi Soome haridusprogrammi “Culture Leap” – Euroopa kultuuripärandi Grand Prix  ja Euroopa Nostra auhinna võitja 2018 ( vt http://www.europeanheritageawards.eu/winners/culture-leap-educational-programme/)  Valik jutuks olnud teemasid: kultuuripärand - mis? miks? kellele? Mis on immateriaalne pärand? Mis on elav kultuuripärand? Pärimine/pärandamine; mida sina oled pärinud, mida kavatsed pärandada? 

Teises töötoas õpiti, kuidas märgata, ära tunda, saada hakkama tugevalt väljenduvate emotsioonidega koolikeskkonnas, miks on oluline tegeleda (online)vihakõnedega koolis. Tutvuti SELMA (Social and Emotional Learning, http://www.hackinghate.eu/) tööriistakomplektiga, mis on õpetajatele teemakäsitlusel abiks. 

Tuuli Tomson: Osalesin töötoas „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“. Töötoas tutvustati platvormi Europeana. 60 000 artefakti sisaldav platvorm on avatud kasutamiseks hariduses. Erinevaid pilte, videoid, tekste jm saab alla laadida ning tundides kasutada. Valmis  materjale õppetöös kasutamiseks võib leida siit: https://pro.europeana.eu/resources. Väga huvitav on Europeana kogu esimesest maailmasõjast, mis sisaldab inimestelt kogutud mälestusi, kirju jm.

Jaanuaris 2019 algab MOOC õpetajatele, kus tutvustatakse võimalusi, kuidas plavormi õppetöös kasutada. MOOCi korraldab European Schoolnet.

Teises töötoas, kus osalesin, tutvustati Euroopa kultuuripärandi aasta töövahendeid õpetajatele. Infot jagati online mängu “Culture Heritage Detectives” (kultuuripärandi detektiivid) kohta ja tutvustati 16 ettepanekut projektitööks, mis sobiksid ka eTwinningu projektideks. Töötuba oli hästi praktiline, materjalid: https://padlet.com/walshgrania/culturalheritage. Kellel ei ole projektiideed, siis soovitan seda uurida.

Tutvustatud eTwinningu võiduprojektidest jäi meelde 15-19aastastele mõeldud “National parks = international treasure” (rahvuspark on rahvusvaheline aare). Oli väga huvitav projekt, mis keskendus osalenud maade loodusparkide tutvustamisele. Projekt kestis üheksa kuud. Kasutati väga erinevaid koostöövahendeid. Samuti on projekti väljundid väga mitmekülgsed: näiteks koomiksid netiturvalisusest, sõnaraamat looduse sõnadega, mõistekaardid, infograafikud jpm. Projekt on avalik ning sellega tasub  lähemalt tutvuda: https://twinspace.etwinning.net/20319/home.

Ülle Kreos: Kõik töötoad olid väga hästi ette valmistatud ja huvitavad. Kogu üritus oli väga kõrgel tasemel korraldatud! Aitäh Laurale Vetikule ja HITSA-le selle suurepärase võimaluse eest konverentsil osaleda! Tänud ka kõigile teistele reisikaaslastele, olite toredad! Mis uut töötubadest õppisin? Õppevahend Story Cubes  (https://www.storycubes.com/) - täringutel on erinevad pildid, iga osaleja veeretab täringut ja koostab pildi kohta lause, mis on eelmisega seotud. Nii saab kokku toreda jutu. Padlet - heli salvestamise võimalus. Mentimeter - küsitluseks või tagasisideks. Flipgrid - saab teha filmi. Autodraw.com - hea võimalus kujundite joonistamiseks. Yo Teach - lühivideote loomiseks.

Õppisime koostama Google Mapsis kaarti, kandma sinna infot. Selles töötoas tundsin ennast vilununa, olen varem neid kaarte koostanud! Sain järgmiseks õppeaastaks eTwinningu projektipartneri Kreetalt. 

Ene Küünarpuu: Osalesin töötoas „Piirideta kultuuripärand“. Töötoas tutvustati Rootsi organisatsiooni  “Cultural Heritage without Borders (CHwB)” restaureerimistegevust pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõda Bosnias, Kosovos ning Albaanias. Arutleti selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit konfliktipiirkondades.

Teises töötoas tutvustati, kuidas lasteaias ja algklassides võiks projektitööd teha nii, et mäng ja töö oleksid omavahel lõbusalt seotud. Tegime loositud rühmades läbi neli erinevat ülesannet. 
1. Paberist lossi ehitamine ilma kääride ja liimi kasutamiseta – võidab see, kes saab kõige kõrgema lossi. 
2. Etteantud sõnade ja võlukoti (selles olid erinevad tähed, esemed) legendi loomine. 
3. Iga rühm sai pildi monumendist erineval aastaajal. Ülesandeks oli pildi kaunistamine erinevate materjalidega (paber, kivid, lõng jms) vastavalt aastaajale. 
4. Pildil ausammas. Ülesanne mõelda, mida võiks pildil antud tegelane öelda ausamba ümber seisjatele.
Töötuba oli väga praktiline, loov ja lõbus.

Niina Nikitina: Eco-koolid (http://www.ecoschools.global/) on rahvusvaheline programm, mis julgustab õpilasi tegutsema jätkusuutlikkuse osas. Selles programmis osaleb 51 000 kooli 67 riigist. 

Projektide kaudu õppimine võiks olla  lõbus: võib valmistada kakaod, kasvata tomateid ja muid taimi. Protsessi saab kirja panna kalendri või kokaraamatu vormis. Selle kõik saab ühendada jätkusuutliku arengu teemaga. eTwinning on suurepärane platvorm selliseks projektitööks. Töötoas tutvuti projektidega, mis peegeldavad säästva arengu eesmärke. Rohkem infot leiab siit: https://static1.squarespace.com/static/552bcd30e4b02ed06b97c76d/t/591adab6197aead051a14054/1494932151856/Eco-Schools+and+the+SDGs.pdf 

Loe konverentsi kohta lähemalt ka eTwinningu kodulehelt!

Fotod: Varje Tipp, FB ja Ülle Kreos

Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud